1 of 33

Küsimustikud

​

Anu Tammeleht (TLU/UH)

2 of 33

Ajakava – 45 + 45 min

  • Küsimustik koostamine – teooria, osad, koostamise juhend.
  • Analüüsime mõnda olemasolevat küsimustikku oma uute teadmiste valguses.
  • Vaheaeg.
  • Mida peale hakata täidetud küsimustikega?
  • Tulemuste analüüs.

3 of 33

Küsimustikud sotsioloogias

  • Sotsioloogia – teadus, mis uurib inimühiskonna arengut, struktuuri ja toimimist.
  • Sotsioloogid võivad uurida erinevaid inimgruppe, et saada soovitud infot.
  • Küsimustike koostamine on kõige olulisem uuringu osa – selleks, et saada olulist infot pead oskama küsida õigeid küsimusi.
  • Eeltesti küsimustikku, et kontrollida, kas see töötab nii nagu soovisid.

4 of 33

Uuringu disain

  • Sul on olemas probleem, millele lahendust otsid.
  • Oled otsustanud infot koguda küsimustiku abil.
  • Oled valinud välja inimesed, kellelt küsida.
  • Koosta küsimustik - kuidas seda õigesti/tõhusalt teha?
  • Piloteeri küsimustikku – proovitäitmine.
  • Paranda, kui vaja.
  • Vii uuring läbi.
  • Analüüsi tulemusi.
  • Tee järeldusi – paranda olukorda.

​

5 of 33

Pisut eetikast

  • Täitjatel on õigus küsimustikule vastamisest keelduda ja oma küsimustikku tagasi küsida (senikaua, kui sa suudad tuvastada, milline täpselt tema oma on).
  • Tavaliselt inimesed ei täida küsimustikku, kui nad ei soovi uuringus osaleda.
  • Sissejuhatuses tuleb anda infot uuringu kohta.
  • Inimene võib küsida lisainfot küsimustiku ja uuringu kohta.
  • Kus sa kavatsed täidetud uuringuid hiljem hoida? Ole kindel, et need ei satu inimeste kätte, kellele need pole ette nähtud.
  • Kuidas sa tagad vastajate anonüümsuse ja kaitse?

6 of 33

Küsimustike erinevad osad – sissejuhatus

  • Küsimustikud algavad sissejuhatusega: Kes sa oled? Mis on küsimustiku eesmärk? Kuidas tulemusi kasutatakse ja hoitakse? Kas küsimustik on anonüümne?
  • Kui kaua võtab küsimustiku tätimine umbes aega?
  • Kuidas vastajad oma vastuse märgivad? – Ring ümber? Joon alla? Linnuke? Rist? Kirjutavad teksti? Kui vaja, tee üks näide ette.
  • Täna vastajat juba ette!

7 of 33

Ettevalmistavad küsimused

  • Esimesed paar küsimust peaksid olema lihtsad, mis aitavad vastajal küsimustikule keskenduda – samas peaksid küsima midagi, mis on uuringu jaoks oluline.
  • Näiteks: vanus, sugu, klass, töökogemus aastates, kas nad on varem Austraalias käinud, vmt.

8 of 33

Sisulised küsimused

  • Oluline on kombineerida erinevaid küsimusi – miks?
  • Ära koosta liiga palju küsimusi – inimene väsib ära ja tulemus ei pruugi olla tõene.
  • Õpilasuuringus umbes 10 küsimuse ringis.
  • Kui on tähtis teema, siis võid küsida sama asja kaks korda erineval viisil, et näha, kas inimene päriselt mõtles läbi, mida ütles – kontrollküsimused.
  • Näiteks:

3. Kas sul on raamatukogukaart?

...

10. Kui tihti sa raamatukogukaarti kasutad?

korra nädalas korra kuus korra aastas mitte kunagi

​

​

9 of 33

Küsimuste liigid

  • Avatud küsimused – vastaja peab ise vastuse kirjutama – see võtab rohkem aega ja mõnele küsimusele võib olla raske vastata. Samas annab palju infot. Analüüs võib olla keeruline.
  • Näiteks:
    • Kui palju kuulsaid austraallasi sa tead? Nimeta nad.

...............................................

    • Mis on Austraalia pindala? .............................................

10 of 33

Küsimuste liigid

  • Valikvastustega küsimused – võib anda rohkelt infot, võib küsida fakte, koostamine - ‘segajate’ väljamõtlemine võib olla keerukas.
  • Anna teada, kas võimalik on vaid üks vastus või on mitu õiget vastust. Kuidas märkida õiged vastused?
  • Ka ‘KAS’ küsimused on valikvastusega – vastusteks ‘EI’ või ‘JAH’.
  • Näiteks: Mis on USA pealinn?

A Sydney B New York C Canberra D Washington

11 of 33

Küsimuste liigid

  • Lünkvastus: Enamus väitest/küsimusest on antud, vastaja peab lisama vaid sõna/fraasi (võib anda sõnade piirangu, nt ‘mitte rohkem kui 3 sõna’).
  • Näiteks:
    • Enamus austraallasi räägivad ........................ keelt.

12 of 33

Küsimuste liigid

  • Nimekiri – antud on pikem nimekiri võimalikest vastustest, tavaliselt võib valida rohkem kui ühe vastuse. Soovitavalt lisada: ‘Muu......’ kuna kõiki variante pole võimalik nimekirja panna.
  • Võib olla keerukas analüüsida, annab palju infot.
  • Näiteks:
    • Millised on sinu hobid?
      • Tennis
      • Poks
      • Joonistamine
      • Muusikainstrumendi mängimine
      • Arvutimängud
      • Muu .................

13 of 33

Küsimuste liigid

  • Skaala (Likert) - numbrid 1-6 näitamaks eelistusi – oleks hea, kui inimesel pole võimalik jääda neutraalseks (1-5) – miks?
  • Kuidas märkida vastus?
  • Näiteks: Kas sulle meeldib Justin Bieber?

​

Väga meeldib 1 2 3 4 5 6 Üldse ei meeldi

14 of 33

Küsimuste liigid

  • Vastandid – vastaja näitab oma suhtumist joonel (nt risti või täpiga).
  • Näiteks:
    • Kuidas sa suhtud ameeriklastesse?

​

targad --------x------- rumalad

enesekindlad --------------- kõhklevad

rõõmsameelsed --------------- emotsioonitud

15 of 33

Küsimuste liigid

  • Järjestamine – vastaja järjestab vastusevariandid vastavalt oma eelistusele (nt. meeldib enim > meeldib kõige vähem)
  • Näiteks: Millises järjekorras eelistaksid külastada järgmisi paiku? (number 1 – esimesena, number 5 - viimasena)
    • Mount Everest
    • Loch Ness
    • Vabadusesammas
    • Tallinna Vanalinn
    • Big Ben

16 of 33

Küsimustega saab erinevat infot

  • Suletud küsimused – jah/ei vastus
  • Avatud küsimused – algavad küsisõnaga
  • Meenutamist nõudvad – küsivad fakte
  • Protsessi küsimused – nõuavad analüüsi, mõtlemist ja selgitamist (tavaliselt MIKS?),
  • Suunavad küsimused – uurijad kasutavad küsimuste komplekti, et aidata vastajal teatud detaile meenutada (näiteks alustatakse lihtsatest/üldistest küsimustest ja liigutakse analüütilisemate poole)

17 of 33

Millised on head küsimused?

  • Lihtsate sõnadega, vältida keerulisi lauseid – lihtsuses peitub jõud!
  • Küsi üks küsimus korraga.
  • Varieeri küsimuste liike – vastajal hakkab lihtsalt igav ja ta võib küsimustikust üle libiseda ilma mõtlemata.
  • Ära tee küsimustikku liiga pikaks!
  • Väldi tundlikke küsimusi või neid, mis inimestes ebamugavust tekitavad – nad ei pruugi ausalt vatata.

18 of 33

  • Väldi vastaja suunamist küsimuse abil (nt. ‘Kindlasti nõustud, et ....’).
  • Lapsed on eriti tundlikud suunavate küsimuste suhtes – nt. ‘Kas sul oli hea päev?’ suunab lapse mõtlema vaid positiivsele, selle asemel võib küsida ‘Kuidas sul päev läks?’
  • Väldi negatiivseid küsimusi (küsimusi, mis sisaldavad eitust) – nt. ‘Miks inimesed ei käitu sõbralikult ...?’

​

19 of 33

Milliseid vastuseid soovid saada?

  • Ootame ausat ja otsekohest vastust.
  • Aga inimesed võivad ka valetada – neil võib olla selleks erinevaid põhjuseid. 
  • Vastus võib olla täiesti suvalisel teemal – Vastaja võib midagi suvalist öelda mitte soovides küsimusele vastata.
  • Osaline vastamine – Mõnikord inimesed vastavad valikuliselt ning vaid küsimustele, millele soovivad.
  • Moonutamine – Mõnikord inimesed moonutavad oma vastuseid, nt. kui nad kardavad, et nende peale hakatakse halvasti vaatama või mõistetakse hukka, või soovivad edukad paista. Nad ise ei pruugi tegelikult aru saada, et nad ei vasta ausalt. Küstleja/küsimustik peab olema võimalikult neutraalne.
  • Keeldumine – Vastaja võib lihtsalt keelduda vastamisest. Ta ei pea selleks mingit põhjust andma.

20 of 33

Küsimustike koostamine

  • Küsimustikke on lihtsam koostada rühmas – looge palju erinevaid küsimusi ja valige kõige sobivamad välja.
  • Küsimustik algab sissejuhatusega. Võib ka illustratsioone kasutada (eriti õpilasuurimustes).
  • Õpilaste küsimustikud tavaliselt 1 lk pikkusega.
  • Kui paljudel lasta vastata? – sotsioloogias on esinduslik valim 10% kogu populatsioonist.
  • Lase sõbral/vanaemal/paralleelklassil mõned küsimustikud prooviks täita – kuidas läks? Kui kaua neil läks?
  • Paranda vajadusel olemasolevat küsimustikku.
  • Paberküsimustikud paljundada.

​

21 of 33

Vaatame mõnda küsimustikku

22 of 33

Mis saab edasi?

  • Kuidas saada inimesi vastama?
    • Paberküsimustikud on õpilasuurimuseks parimad.
    • Mine gruppide juurde, kellelt soovid vastuseid.
    • Tutvusta end ja uuringut. Küsi, kas nad on nõus täitma küsimustiku.
    • Anna küsimustikud neile, kes on nõusoleku andnud.
    • Oota, kuni nad on ära vastanud ja kogu küsimustikud kohe tagasi.
    • Võid paluda ka mõnel õpetajal küsimustikud klassile jagada ja tagasi korjata.
  • Veebiküsimustike puhul ei tea sa tegelikult, kes neile vastavad. Samuti võib vastamise protsent jääda üsna väikseks. Samas on neid väga mugav koostada ja ka analüüs on kohe olemas.

23 of 33

Tulemuste analüüs

  • Veebiküsimustikega on lihtne – kui oled teinud kõik küsimused kohustuslikuks, on pea-aegu kindel, et kõik osalejad on vastanud (ise? ausalt?) ja tulemused on kohe graafiku kujul olemas.
  • Paberküsimustike puhul peab kõigepealt kontrollima, kas pole vigaseid küsimustikke – mida see tähendab? Mida teha vigastega?
  • Loe üle, mitu korrektselt täidetud küsimustikku said? See on sinu 100%.
  • Samas tuleb aruandes kindlasti mainida, mitu küsimustikku esialgu täideti (laiali saadeti) ja mitu oli korrektselt täidetud (nt. ‘Jagati 60 küsimustikku, millest oli 5 valesti täidetud ja jäeti välja. Valimisse kuulus 55 vastaja poolt täidetud küsimustikud.’ 55 on sinu 100%)

24 of 33

Tulemuste analüüs

  • Loe kokku, kuidas inimesed on vastanud ja koosta graafik või tabel (tutvu erinevate võimalustega).
    • Loe kokku inimesed, kes sarnaselt vastasid või grupeeri inimeste vastused ning leia protsentarvud.
    • Joonista graafik.

25 of 33

Statistiline andmeanalüüs

  • Mitu inimest oli kokku (korrektselt täidetud küsimustike arv)?
  • See on sinu 100%
  • Palu matemaatikaõpetajal üle korrata protsentarvutus, kui sul meeles pole.
  • Näiteks:

​

  • Kui valimis on 20 õpilast ja neist oli 5 õpilast 6. klassist, siis:

20 – 100%

5 - ?

Tehe: 5x100 jagatud 20 –> 25% oli 6.klassi õpilasi.

26 of 33

‘Pirukas’

27 of 33

Tulpdiagramm

28 of 33

Vastuste jaotus:

Kas sa oled Austraalias käinud?

29 of 33

Tulemuste tõlgendamine – mida need tulemused tähendavad?

  • Tulemuste põhjal kirjutatakse tavaliselt aruanne (raport).
    • Sissejuhatus – miks uuring läbi viidi? Millal seda tehti? Kes kuulusid valimisse ja kui palju neid oli? Kui paljudelt esialgu vastuseid paluti ja kui palju korrektselt täidetud küsimustikke lõpuks oli? (kui kehtib)
    • Sisu – iga küsimuse kohta peaks kirjutama eraldi lõigu:
      • Mida küsimus küsis?
      • Kuidas inimesed vastasid? (nt. protsentide kaupa)
      • Kuidas vastused jaotusid?
      • Miks nad nii vastasid? (olenevalt küsimusest)
      • Mida see tähendab? (olenevalt küsimusest)
      • Võimalusel lisa joonis/tabel/graafik.
    • Kokkuvõte – Milliseid järeldusi saab teha? Mida selle teadmisega peale hakata? Kas oli midagi üllatavat? Tee ettepanekuid tulemuste põhjal.

30 of 33

Proovime korraks...

31 of 33

Videod küsimustike koostamise kohta

​

32 of 33

Paar videot presentatsioonide kohta – aruande tulemuste esitlemine....

​

33 of 33

Teie küsimused?

​

​

​

​

  • Aitäh kuulamast!
  • Anu Tammeleht - anu.tammeleht@ut.ee