1 of 11

Lastevanemate

kohtumine

12. juuni 2023

Kadriorus

2 of 11

Probleemi püstitus

  • Ebaühtne tase lugemis-ja kirjutamisraskusega laste märkamisel ja toetamisel

Mis on probleem?

  • Erialaspetsialistidele ja õpetajatele lisaks on huvirühmaks lapsevanemad

Kellel on probleem?

  • Paljud abi vajavad lapsed ei saa õigeaegselt ja piisavas mahus tuge

Miks see probleem peab saama lahenduse?

  • Läbi koostöö

Kuidas jõuame lahenduseni?

3 of 11

Lugemisühingu küsitlus lapsevanematele

  • Küsimustik saadeti lapsevanematele, kelle kohta oli eelnevalt teada, et nende lapsel on lugemisraskus, düsleksia, kirjutamisraskus ja/või düsgraafia
  • Kokku saadeti küsimustik 20-le, vastas 12 lapsevanemat.
  • Küsimus nr 1:
    • “Milliseid on kõige olulisemad muutused, mida oleks teie arvates vaja teha koolides ja teistes haridusasutustes selleks, et düsleksiaga ja düsgraafiaga lapsed saaksid vajalikku tuge?”
  • Küsimus nr 2:
    • “Kas olete oma lapsele vajaliku toe kindlustamisel silmitsi seisnud väljakutsete või takistustega? Kui jah, siis kirjeldage lühidalt milles suurimad probleemid seisnesid ja mis lahenduseni jõudiste?”

4 of 11

Väljakutsed lapsevanema silmade läbi

“Algklassides ei suutnud õpetajad leppida, et düsgraafist õpilane ei kirjuta, ei võimaldatud suulist vastamist ega lubatud, et tema eest (ette ütlemisel) kirjutab tugiisik või vanem hoolimata Rajaleidja soovitustest.”

“Õppematerjalid puuduvad, väikeklassis ei ole sarnased HEViga lapsed, seega tegelikult individuaalset õppekava ei koostata vaid tehakse mingi kompromiss. Õpetajad üritavad vähem lugeda anda, aga senine õpetamismeetod on töövihiku-õpiku keskne.”

“Kõige raskem oli survestamine ja häbistamine. Kooli logopeed sundis tegema pikki ärakirju, et harjutada kirjutamist, tulemuseks oli halb käitumine ja lõpuks kirjutamisest keeldumine. Lahendus saabus kooli vahetades: esialgu ei kirjutanud üldse, siis hakkas tasapisi kirjutama, nüüd teeb põhikooli lõpueksameid ja sai sisse gümnaasiumisse.”

“Meie peres kasvab 5 last ja me oleme alustamas oma teekonda neljandat korda esimese klassi lapsega, kelle etteütluses oli 13 viga, kuid klassijuhatajaga arenguvestluses oli ta kahtleval seisukohal, kas asi on ikka nii tõsine nagu vanemad oma varasema kogemuse põhjal arvavad. Oleme käinud meditsiinisüsteemi ja koolide logopeedil/eripedagoogil, Rajaleidjas, Laste Vaimse Keskuse uuringutel, kahel lapsel on diagnoos psühhiaatrilt määratud, kuid kõik on ikka udujutt, mida vanemad räägivad. Vaid kaks-kolm erialaspetsialisti on mõistnud kitsaskoha olemust. Enamus õpetajaid, eripedagooge, logopeede, kellega oleme kokku puutunud leiavad, et lastel pole tuge vaja. Ometi, kui lastega tegelema hakatakse, siis on, millega tegeleda.”

Lugemisühingu lastevanemate küsitlus 2023. a. kevadel. Küsimus: “Kas olete oma lapsele vajaliku toe kindlustamisel silmitsi seisnud väljakutsete või takistustega? Kui jah, siis kirjeldage lühidalt milles suurimad probleemid seisnesid ja mis lahenduseni jõudiste?”

5 of 11

Väljakutsed lapsevanema silmade läbi

“Lasteaias käis logopeed, aga mulle unustati öelda… Lasteaias avastati, et pooled lastest ei oska lugeda, kuigi enne oli öeldud, et nad tunnis õpivad. Selge, hakkasin ise lapsele lugemist õpetama, et ta saaks enam vähem kooliks lugemise selgeks. Selles pean küll ennast õnnitlema. Edasi käis laps koolis õpiabis, aga tagasisidet ei antud, ei klassijuhataja ega õpiabi poolt. Lapsele ei selgitatud, miks ta peab käima õpiabis, pidas ennast rumalaks. Muretsesin tutvuste kaudu logopeedi ja hakkasin lapsega tööle kodus. Saime logopeedilt ülesanded. Siis juhtus see, et laps ütles koolis minu teadmata, et ta ei vaja enam koolis õpiabi. Läks mitu aastat. Koolis oli konflikt just eesti keele õpetajaga. Tunnis see konkreetne õpetaja õpilastega kahjuks midagi ei teinud. Kirjandeid ei kirjutatud, põhiline oli töövihik. Hinded langesid koolis järjest igal aastal. Siis sai otsitud jälle tutvuste kaudu uus ja asjalik logopeed, kes minu lapsega hoolsalt tööd teeb. Suur tänu! Põhikooli lõpetades pöördusime ka Rajaleidja poole. Mulle tundus, et süsteem on keeruline. Spetsialiste vähe ja kuude kaupa tuleb oodata. Logopeed ja psühholoog, keda mulle soovitati, kahjuks enam ei töötanud Rajaleidja süsteemis. Jäin nõutuks, sest otsimine võtab aega, et kedagi asjalikku leida, lisaks tasuline pool ka (leiaks lisaraha kui oleks spetsialist olemas). Väljakutse oli endale keerulisel ajal tegeleda lapse aitamisega. “

“Abi saamine on olnud väga raske ja keeruline. Hetkel maksan iga kuu eralogopeedi arved ise.”

“ Ei loe, kirjutab loetamatu käekirjaga, palju õigekirjavigu. Lahendus: eritugi läbi Rajaleidja, Ristiku kooli väikeklassi (3 last).”

Lugemisühingu lastevanemate küsitlus 2023. a. kevadel. Küsimus: “Kas olete oma lapsele vajaliku toe kindlustamisel silmitsi seisnud väljakutsete või takistustega? Kui jah, siis kirjeldage lühidalt milles suurimad probleemid seisnesid ja mis lahenduseni jõudiste?”

6 of 11

Mida oleks vaja teha lapsevanema silmade läbi?

“Eesti keelega on raskusi ja võõrkeeled käivad üle pea. Eesti keele õpetaja ütles, et tema ei näe sellist eripära (düsleksia ja düsgraafia) ja tajusin, et püütakse selgeks teha, et tegemist on laiskuse ja toe puudumisega. Kuigi laps on kodus öelnud, et võõrkeelte kodutöid teeb klassiõdede abiga ja neid on lasknud ka täitsa ära teha või maha teinud. Laps on hõivatud teiste ainete lugemise ja mõistmisega ning kodutööde kirjutamisega, et jõudu ei jagu võõrkeeltele. “

“Kooli õppekava keskendumine lugemist esmajärjekorras eeldavatele tegevustele. Olen õpetajale selgitanud, millised meetodid lapsele sobiks (väiksem hulk lugemist, rohkem aega jne). Tulemuseks - pöörduge Rajaleidjasse. Sealse paberiga vist oleks võimaldatud suvel lugeda läbi pool "Bullerbi lastest".”

“Et saada spetsialistidele aegu. Kooli lahendus on oodata.”

“Kõige suurem väljakutse on olnud lapse kooliga. Et õpetaja mõistaks lapse eripära ja sellega ka arvestaks. Lisaks muidugi ka olukord kus vanem kutsutakse kooli ning öeldakse õpetaja poolt :"Sellel lapsel on midagi viga". Hetkel veel otsest lahendust ei olegi saanud.”

"Et nad saaksid vajalikul kogusel eripedagoogi ja logopeedi abi ilma, et neid surutaks väikeklassi”

Lugemisühingu lastevanemate küsitlus 2023. a. kevadel. Küsimus: “Milliseid on kõige olulisemad muutused, mida oleks teie arvates vaja teha koolides ja teistes haridusasutustes selleks, et düsleksiaga ja düsgraafiaga lapsed saaksid vajalikku tuge?”

7 of 11

Mida oleks vaja teha lapsevanema silmade läbi?

“Vaja oleks, et pedagoogid tunneksid kirjutamis- ja lugemisraskused ära ja võimaldaksid vastavalt eripäradele individuaalseid õppekavasid.”

"Vaja oleks õppemetoodikaid erinevate probleemide korral. Minu ühel lapsel on kirjutamisraskus (sellega on lõpuks kergem toime tulla, sest ilma käsitsi kirjutamata saab elus päris hästi hakkama), teisel on keeruline lugemisega, just loetud teksti mõistmisega (see ei paista nii hästi välja ja ei ole ka head metoodikat leidnud selle korvamiseks).”

"Vaja oleks ka haridussüsteemi või ka laiemalt ühiskonna hoiakute muutmist. Vanemale pojale gümnaasiumi otsides juhtusin kokku koolidirektorite ja õppejuhtidega, kes siiralt ei mõistnud, miks düsgraaf tahab gümnaasiumist haridust, vaatamata sellele, et tunnistusel on põhikooli lõpuks tekkinud valdavalt viied, soovitatakse õppida kutsekoolis näiteks treialiks.”

"Lugemis- ja kirjutamisraskuse tunnustega laps vajab tegelemist juba lasteaias eelkooli ajal ja kindlasti kooli esimeses õppeastmes individuaalselt või grupis, kus temaga tehakse metoodilist tööd 3x nädalas. Samuti on vaja hindamismudelit, millega saab võrrelda õppeaasta alguse ja lõpu omavahelisi erinevusi, et mõõta tehtud töö tulemuslikkust.”

"Maksimaalselt üks võõrkeel. Õpikud (loodusõpetus, ajalugu, kohustuslik kirjandus, ühiskonna õp jms) võiksid olla ka kuulatavad, et oleks võimalik keskenduda teksti mõistmisele.”

"Kontrolltöödeks võiks olla rohkem aega. Teadmine, et teksti mõistmine võtab aega viib ärevuseni, et ma ei jõua ning võrdlemiseni teistega, et ma ei saa nii kiiresti.”

"Õppekava ümberhindamine ja tegevuste muutmine, et düsleksiaga laps ei tunneks end alaväärsena.”

Lugemisühingu lastevanemate küsitlus 2023. a. kevadel. Küsimus: “Milliseid on kõige olulisemad muutused, mida oleks teie arvates vaja teha koolides ja teistes haridusasutustes selleks, et düsleksiaga ja düsgraafiaga lapsed saaksid vajalikku tuge?”

8 of 11

Mida oleks vaja teha lapsevanema silmade läbi?

“Tugipersonal, kes iganädalaselt tegeleks lapse ja tema raskustega. Õpiabi tundide suurendamine.”

"Rohkem õpetajatele teha tutvustavaid koolitusi/kohtumisi düsleksia kohta. Paljud õpetajad ei taha aru saada sellest. Nö vanakooli õpetajad kes õpetavad tänapäeva lapsi peavad neid rumalateks kui lapse jaoks on kirjutamine või lugemine oluliselt raskem eakaaslastest.”

"Vajalik oleks paremad õppematerjalid, et õpetajad oleksid teadlikumad, eripedagoog või õpiabi õpetajad saaksid lisatasu. Annaksid õpilasel iga kuu tagasisidet lapsevanemale. Koolis konsultatsiooniaeg või helistades, kirjutades.”

"Klassijuhataja peaks korraga jagama kõikidele õpetajatele info erilisema õpilase kohta. Õpiabi pedagoog peaks andma infot ja suunama vajadusel võtma lisatunde väljaspool kooli logopeedi juures, kui ei ole näha märgatavat edasiminekut õpilase hinnetes.”

"Igas koolis võiks olla logopeed. Õpiabi pedagoogile lisatasu. Tagasiside igal nädalal või igas kuus korra. Korralikud õppematerjalid lastele ja juhised õpetajatele, koolitused. Psühholoogi juurde suunamine logopeedi soovitusel/ saatekirjaga kui vaja.”

"Metoodika väljastamine toele, sest düsleksia vajab spetsiifilist lähenemist.”

"Õpetajate teadlikus ja julgus koostööd teha spetsialistidega.”

Lugemisühingu lastevanemate küsitlus 2023. a. kevadel. Küsimus: “Milliseid on kõige olulisemad muutused, mida oleks teie arvates vaja teha koolides ja teistes haridusasutustes selleks, et düsleksiaga ja düsgraafiaga lapsed saaksid vajalikku tuge?”

9 of 11

Lugemis-ja kirjutamisraskusega laste vanemate esinduskogu

eesmärgiks on:

  1. pakkuda tänapäevast ja teaduspõhist teavet lugemis-ja kirjutamisraskustest, sh jagada edulugusid

Soovime avalikkuse ette tuua oma “Jamie Oliverid“ ja "Rootsi kuningad“ – ühiskonna poolt tunnustatud inimesed, kes on valmis jagama oma kogemust elust düsleksiaga. Usume, et mida enam on inimesi, kes on valmis olema avatud ja rääkima avalikult oma väljakutsetest, seda tolerantsem on kogu ühiskond. Edulugusid on vaja nii õpetajatele, vanematele kui ka lastele.

  1. koondada lapsevanemate seisukohti ja jagada neid haridusametnikega

Tegutseme selle nimel, et lapsevanemate seisukohad ja kogemus oleks hariduspoliitika kujundamisel kuulda.

10 of 11

Kuidas saan aidata?

#1

Ürituste korraldamine

  1. Arvamusfestival augustis

  • Düsleksia kuu üritused oktoobris

  • Lapsevanemate sotsiaalsed üritused 1x kvartalis

#2

Kommunikatsioon

  1. Lugude koondamine

  • Koduleht ja sotsiaalmeedia

  • Erinevatele sihtrühmadele materjalide koostamisel osalemine (nt oma loo rääkimine, kujundamine jne).

#3

Huvikaitse

  1. Seisukohtade koondamine: “Kus on teravamad kitsaskohad praeguse süsteemi juures?” ja “Kuidas süsteem võiks toimida tulevikus ja mis selleks vaja oleks?”

  • Projektitaotluste kirjutamine

  • Kohtumiste ettevalmistamine ja osalemine

11 of 11

Võimalus, mitte ainult probleem!

  • Luues düsleksiaga inimestele võimalused arendada oma potentsiaal täielikult välja võidab sellest kogu ühiskond.

  • Düsleksiaga inimesed on tihti väga head suhtlejad, visuaalsed mõtlejad, innovaatiliste ideede loojad - just nende oskuste järele on tööjõuturul tulevikus suur vajadus.

  • Esimese sammuna peame düsleksia ühiskonnas “kapist väljatooma“ ja tuvastama ohugrupis olevad lapsed võimalikult vara.