Õppevahend vanemale kooliastmele

Maavärin

Tunnikava

TUNNIKAVA

1. JA 2. TUND

1. JA 2. TUND (kumbki umbes 45 minutit)

Tundide eesmärk: aidata õpilastel mõista maavärinate olemust, kuidas need tekivad ja kuidas neid mõõdetakse.

Materjalid:

1. Slaidiesitlus ”Maavärin: mis see on ja kuidas ta tekib” Kindlasti vaadake esitlus ise läbi enne lastele näitamist.

TUNNIKAVA

1. JA 2. TUND

1. JA 2. TUND (kumbki umbes 45 minutit)

Materjalid:

• Lisamaterjalid õpetajale - kasuta teema ilmestamiseks veel Youtube’i videosid või internetiartikleid. Antud esitluse kõiki pilte ja videosid saab lähemalt uurida neile klikkides.
• Jaotusmaterjal ”Räägi meile maavärinast”
• Paber ja pliiatsid.

TUNNIKAVA

1. JA 2. TUND

1. JA 2. TUND (kumbki umbes 45 minutit)

Tunni käik

1. Arutlege õpilastega, mis maavärin on ja mida nad maavärinate kohta teavad. Lubage neil vabalt oma teadmisi ja kogemusi jagada.
2. Töötage läbi esitlus “Maavärin, mis see on ja kuidas ta tekib”. See annab põhiteadmised maavärinate olemuse ja tekke kohta, samuti infot, kus need tekivad ja kuidas neid mõõdetakse.
3. Esitluse vaatamise ajal on oluline tekitada lastes huvi ja indu esitada küsimusi ning arutleda nähtu üle ning anda neile teema kohta asjakohaseid teadmisi.

TUNNIKAVA

1. JA 2. TUND

1. JA 2. TUND (kumbki umbes 45 minutit)

Tunni käik

4. Pärast esitluse vaatamist ja arutelu, andke lastele võimalus koostada mõttekaart nähtu ja õpitu kohta, andke neile selleks paberid ja pliiatsid.
5. Tutvusta õpilastele järgnevat projekti. Jaga neile jaotusmaterjal “Räägi meile maavärinast”. Selgita õpilastele vajaliku informatsiooni kogumise tähtsust järgnevate tundide jooksul, et nad saaksid kõike seda oma esitlustes kasutada.

​

TUNNIKAVA

1. JA 2. TUND

PROJEKT (viiakse läbi kogu tunnikava jooksul)

• Õpilased koostavad esitluse maavärinast, mis on kusagil maailmas juhtunud, kasutades selleks kõike klassis õpitut ja kodus individuaalselt kogutud teavet. Selle ülesande põhieesmärkideks on analüüsida, kuidas on ühiskonnad maavärinatega toime tulnud ning anda teistele kasulikke nõuandeid, kuidas maavärinateks valmis olla.
• Rõhuta koduse uurimise osa olulisust tehtavas esitluses, et ei jäädaks üksnes tunnis õpitud teooria ja andmete juurde.
• Projekti ajal töötavad õpilased gruppides, moodusta need oma äranägemise järgi.
• Esitlus tehakse klassis, kodus uuritakse infot iseseisvalt. Kõige tähtsam õpioskus selle projekti läbiviimisel on omavaheline koostöö ja koostöövalmidus.

TUNNIKAVA

3. TUND

3. TUND (umbes 45 minutit)

Tunni eesmärk: kontrollida, mida maavärinate kohta teatakse

​

Materjalid

1. Slaidiesitlus ”Maavärin: mis see on ja kuidas ta juhtub” kui on vaja veel mõnda küsimust eelnevatest tundidest üle korrata.
2. Maavärinate mõistekaardid
3. Õpilaste enda tehtud mõttekaardid

​

TUNNIKAVA

3. TUND

3. TUND (umbes 45 minutit)

Tunni käik:

1. Arutlege õpilastega, mis jäi neile eelmisest tunnist meelde seoses maavärinaga. Vajadusel vaadake üle esitlus “Maavärin, mis see on ja kuidas ta tekib.”
2. Laske õpilastel projektigruppides mõistekaartidega mängida, nii kordavad nad õpitut ise.
3. Gruppides arutlevad liikmed omatehtud mõttekaartide üle ja otsustavad, millise maavärina kohta nad oma projekti teevad. Nad panevad kirja vajalikud tööülesanded ja jagavad need liikmete vahel ära.

​

TUNNIKAVA

3. TUND

PROJEKT (viiakse läbi kogu tunnikava jooksul)

​

• Tee kindlaks, et kõik projektid kajastavad erinevaid maavärinaid
• Aita õpilastel oma tööülesandeid kirja panna ja ära jagada
• Anna nõu, millest võiks esitlustes rääkida
• Palu õpilastel hakata kodus projekti jaoks infot uurima

​

TUNNIKAVA

4. TUND

4. TUND (umbes 75 minutit)

Tunni eesmärk: tekitada õpilastes teadlikkus maavärina ohtude ennetamise kohta.

​

Materjalid:

• Slaidiesitlus ”Ohutus maavärina ajal”
• Kooli evakueerimisplaan
• Pliiatsid ja paberid

TUNNIKAVA

4. TUND

4. TUND (umbes 75 minutit)

Tunni käik

• Arutlege õpilastega, mida nad teavad maavärina ohtude ennetamisest.
• Töötage läbi esitlus “Ohutus maavärina ajal”, see annab põhiteadmised käitumisest maavärina ajal.
• Koostage evakueerumisplaan, kasutades kooli plaani. Võimalusel tehke evakueerumine ka praktiliselt läbi.
• Lõpuks arutlevad õpilased oma projektigruppides omavahel läbi, kuidas nad saadud infot ja oskusi saavad kasutada oma projekti esitluse tegemiseks.

​

TUNNIKAVA

4. TUND

Praktilisi ülesandeid võib läbi viia slaidiesitluse jooksul või selle järel. Õpetajana saad oma õpilasi tundes ja lähtuvalt olukorrast ise otsustada, mil moel infot paremini omandatakse.

​

PROJEKT (viiakse läbi kogu tunnikava jooksul)

• Jälgi, kuidas õpilastel oma projektidega läheb
• Kui vaja, siis aita ja anna neile nõu
• Palu õpilastel jätkata kodus projekti jaoks materjali kogumist ning palu see järgmiseks korraks kaasa tuua, siis nad hakkavad oma esitlusi kujundama.

​

TUNNIKAVA

5. TUND

5. TUND (umbes 75 minutit)

Tunni eesmärk: suurendada teadlikkust maavärinatest ja võimalikest olukordadest, kuhu võib sattuda, samuti ka kogu materjali kordamine.

Materjalid

1. Maavärinate situatsioonikaardid
2. Arvuti ja projektor või digitahvel, et mängida Kahooti
3. Õpilaste mobiilid või arvutid või tahvlid mängu pääsemiseks
4. Arvutiklass või kooli või õpilaste elektroonilised vahendid esitluse kujundamise alustamiseks

TUNNIKAVA

5. TUND

5. TUND (umbes 75 minutit)

Tunni käik

1. Arutlege õpilastega, mis on neil maavärina teemast meeles ning mida nad teavad.
2. Vaadake uuesti esitlusi “Maavärin - mis see on ja kuidas ta tekib” ja “Ohutus maavärina ajal”, kui on vaja mingit küsimust veel üle täpsustada.
3. Kui kogu teema on selge, mängige situatsioonikaartidega. Selle ülesande jooksul on oluline rõhutada kõike seni õpitut. Nad võivad mängida gruppides ja pärast seda selgitada situatsiooni kogu klassile.

TUNNIKAVA

5. TUND

5. TUND (umbes 75 minutit)

Tunni käik

4. Mängige Kahooti ning vajadusel arutlege üleskerkivaid küsimusi.
5. Kui aega jätkub, siis lase õpilastel alustada oma projektiesitluste tegemist ja kujundamist.

​

PROJEKT (viiakse läbi kogu tunnikava jooksul)

• Jälgi, kuidas õpilastel oma projektidega läheb
• Kui vaja, siis aita ja anna neile nõu

​

TUNNIKAVA

6. TUND

6. TUND (umbes 75 minutit)

Tunni eesmärk: arendada koostööoskusi ja koostöövalmidust ning analüütilist meelt ja tehnilisi arvutioskusi.

Materjalid

1. Arvutiklass või kooli sülearvutid

​

TUNNIKAVA

6. TUND

6. TUND (umbes 75 minutit)

Tunni käik

1. Lase õpilaste gruppidel jätkata oma projektide tegemist.

​

PROJEKT (viiakse läbi kogu tunnikava jooksul)

​

• Jälgi, kuidas õpilastel oma projektidega läheb
• Kui vaja, siis aita ja anna neile nõu

​

TUNNIKAVA

7. TUND

7. TUND (umbes 75 minutit)

Tunni eesmärk: arendada esitlusoskusi oma projekti esitlemisega kogu klassile

Materjalid

• Arvuti ja projektor või digitahvel projektide esitlemiseks
• Kõik tunnikava materjalid, kui see on vajalik

​

TUNNIKAVA

7. TUND

7. TUND (umbes 75 minutit)

Tunni käik

• Kõikide projektide esitlemine ja tagasisidestamine. Innusta õpilasi väärtustama tehtud tööd ja andma üksteisele positiivset tagasisidet.
• Jälgi, kas õpilased on teemast aru saanud ja vajadusel arutlege tekkinud küsimuste üle.

​

Copyright Statement

Käesolev õppematerjal on loodud projekti SchoolEmergency partnerite poolt Euroopa Liidu programmi Erasmus+ toetusel.

Kui pole teisiti mainitud, kuulub õppematerjal Creative Commons Attribution-ShareAlike 4.0 rahvusvahelise litsentsi (CC BY-SA 4.0) alla. Õppematerjal kuulub projekti SchoolEmergency partneritele. Lisateavet leiate veebisaidilt www.schoolemergency.eu

Autorid on teadlikud intellektuaalse omandi autoriõigustest ning on teinud kõik endast oleneva, et sisu (tekst, pildid jne) oleks varustatud autoriõiguse omanike täieliku nõusolekuga ja et kõik autoriõiguse omanikud oleksid tunnustatud materjali jagamisel. Kui tunnete, et teie autoriõigusi ei ole täielikult austatud, võtke meiega ühendust e-posti aadressil projectmanager@schoolemergency.eu

Kui kavatsete jagada projekti sisu materjale, mille autoriõiguse omanik(ud) ei ole materjali autorid, on teie kohustus veenduda, et teete seda, austades originaalse omaniku autoriõigusi.

Projektimaterjalide sisu eest vastutavad projektipartnerid ning need ei peegelda mingil moel Euroopa Liidu ametlikke seisukohti.

​

​

​

​

​

​

​

​

​

​

​