Enesejuhtimine

​

Laste vaimse tervise toetamisest ja ohumärkidest

​

�

Õnne Uus

​

kliiniline

psühholoog

​

psühholoogia õppejõud

kasvatusteadustes

PhD

​

PEREKONNA-

PSÜHHOTERAPEUT

​

​

20.03.2024

​

1. Mis tagab enesejuhtimise suutlikkuse

ning miks see oluline on?

(I) vaimselt terve heaolu-seisund

s.t. üldise tervise lahutamatu osa – mis peegeldab tasakaalu inimese ja keskkonna vahel

– inimene realiseerib oma võimeid,

– tuleb toime igapäevase eluga (ka pingetega),

– on võimeline jätkusuutlikuks toimimiseks

ning

– andma oma panuse ka teiste inimeste heaks (WHO).

Vaimne Tervis mõjutab otseselt inimese mõtlemist, käitumist ning emotsioone, seega ka

stressiga toimetulekut

teistest arusaamist

adekvaatsete otsuste tegemist

Niisiis vaimselt terve enesejuhtimine ei ole üksnes „üksikisiku enda asi”

​

1. Mis tagab enesejuhtimise suutlikkuse

ning miks see oluline on?

(II)

1. Bioloogiline areng –

eelkõige neuronite vaheliste juhteteede müeliniseerumine (mis on vajalik aju mitmetasandiliseks info-töötluseks)

​

B) Metakognitiivne suutlikkus – mõtlemis-operatsioone (k.a. õppimist) õppijal ise

(1) organiseerida; (2) juhtida ja ka (3) kontrollida

​

​

C) Eelteadmised – varasemad mälujäljed (mida lastel sageli napib)

​

​

NB! Individuaalsed erinevused laste kognitiivse arengu kiiruses (ka sama vanusegrupi lõikes). Vahel võivad erinevused (n: nõrgem töömälu ja/või tähelepanu hoidmise raskus) jäädagi kestma ka läbi täiskasvanu ea.

�TÖÖKIUSAMINE

Kultuuripõhiselt ning ajalooliselt meil pigem karistav kui toetav

suhtlus laste/noortega

​

Tulemus:

“Üha rohkem on lapsi ja noorukeid, kes ei suuda oma eluga hakkama saada

ja tahavad surra …

Paljud neist ei ole ainult kurvad, jõuetud ja üleväsinud.

Taustal on õpiraskused, enesevigastused, söömishäired, pereprobleemid” (psühhiaater A. Kleinberg, 2019).

​

Sellises olukorras pikka aega elades on noore enesejuhtimise suutlikkus, k.a. vaimne tervis,

otseselt häiritud

​

2) Miks suhtlemis-pädevus oluline on?

​

​

​

seda nii kodudes kui koolides

​

Raskuskohad:

– Enesejuhitud õppe osakaalu järsk tõus (ilma selleks vajaliku ettevalmistuseta)

– Eemal sotsiaalsest suhtlusest

– Kodu tugi (või vastupidi, hoopis veelgi rohkem hirmu kui keegi ei aita aga kõik nõuavad…)?

​

– Ilmajäetus harjumuspärasest õpetaja poolsest juhendamisest

– Motivatsiooni langus

​

– Oskamatus, teadmatus

– Masendus, ärevus

– HIRM

Mida uuringud näitavad?

3) MIS JUHTUB INFO-TÖÖTLUSEGA STRESSI KORRAL

NB! Stressi korral ei suuda tähelepanu

fokusseeruda mitte õppimisele,

vaid “tegeleb” automaatselt stressi maandamisega

​

korraga vaid 4 +/–1 info-ühikut

(Cowan, 2014).

​

KUS TÄPSEMALT

INIMESES JA MILLE ABIL

TOIMUB INFOTÖÖTLEMINE

ÕPPIMINE

3) Kus täpsemalt “asub” stress?

(kui nn pikse-nool)

adamason

koolitused

Tähelepanu

(fokusseerimine)

Kontroll-

mehhanism

Märkamine

(tahtmatu

tähelepanu)

Sensoorne

taju/tunnetus

Visuaalse info

töötlemine

Tähelepanu

keha tasandil

toimuva suhtes

“VALVELE”

OHUTAJU

​

AUTOMAATNE

“KORRALDUS”

KEHALE

(vastus)

3) ARUTLUSKÄIK JA EMOTSIOONID (STRESSI TEKITAJANA)

ON ÜKSTEISEST SÕLTUVAD:

Liikumise kontroll,

Kognitsioon,

Õppimine,

Emotsioonid

Une/Ärkveloleku

Erksuse regulatsioon

Kuigi igal osal inimajus

on kindel funktsioon,

tuleb arvesse võtta,

et igasugune kognitsiooniga seotud

alam-mehhanism on seotud

mitme teise

omavahel seotud

närvivõrgustiku aktivatsiooniga

Analüüsi- ja järeldusvõime,

emotsioon (n: HIRM, TEADMATUS, MASENDUS, ÄREVUS) ning kognitsioon – õppimise alusena (s.t. ASJADEST ARUSAAMINE NING MEELDE JÄTMINE) kõik töötavad koos

Mälu,

Navigeerimine

Mälu,

Otsustus,

Emotsionaalne reaktsioon

Keha kontroll,

Keha temperatuur,

Nälg, Väsimus,

Uni

ADAMSON

KOOLITUSED

10

Millisena

DEPRESSIOON

aju töös “välja näeb”

Hüperaktiivne mandeltuum

(amügdala)

()

Ehk toimub mandeltuuma

“kaaperdamine”

…läbi emotsionaalsete

reaktsioonide (masendus), mis ei ole

vastavuses tegeliku “ohuga” kehale,

kuid on vallandanud tunde,

et ollakse ohtlikus olukorras

… mistõttu ei saa mandeltuum (amügdala) oma tegelikku eesmärki ehk mälu-funktsiooni rakendada

Õppimise perspektiivist:

​

→ kuidas stress / ülekoormus eneseregulatsiooniga seondub?

​

• Mida saab lapsevanem teha ära selleks, et toetada õppija psühholoogiliste baasvajaduste katmist (õppetööks) → mis otseselt

seondub motivatsiooniga

ja sealt edasi õpiedu

ja üldise heaoluga

Mis täpsemalt on laste/noorukite jaoks psühholoogiliselt vajalik, et üldse suudaks ennast juhtida → et õppida:

Et neil oleks igapäevaelus võimalik rahuldada eelkõige emotsionaalseid vajadusi:

• HOOLITUD JA HOITUD OLEMISE TUNNE – olla SEOTUD täiskasvanuliku adekvaatsusega isikuga

• tunda end soovituna

• saada positiivseid kogemusi ning eduelamusi

• kaitstus ja turvalisus

• ise avastada maailma - AUTONOOMIA

• adekvaatne juhendamine ja õpetamine

• JÕUKOHASELT pingutada kuid seejuures ka saavutada - KOMPETENTSUS

• ASJAKOHANE tunnustus ja inimlik lugupidamine

• ea- ning olukorra-kohane huumor

Seda kõike peaks tagama eelkõige kodu ning perekond

kuid ka kool mis on lapse kujunemiskeskkonna tegurina väga oluline

sest koolis veedab laps vahel rohkemgi ärkveloleku ajast kui kodus koos vanematega).

​

NB! “Baasvajaduste rahuldamine / või rahuldamata jätmine / on otseselt seotud ka indiviidi vaimse tervisega”

Ryan, R. M., & Deci, E. L. (2017). Self-determination theory. Basic psychological needs in motivation, development, and wellness (lk. 74).

Samas,

mis veel mõjutab nii õpilase kui “mentori” (lapsevanem) enesejuhtimist/-regulatsiooni?

• Koormus → palju tegemisi (nii lastel kui lapsevanematel)
• Õpikeskkond (rahulik paik kodus?) / Turvalisus ja heaolu → konkurents on riskitegur!
• Omavahelised suhted / SEOTUS – (reaalne koos olemine oma lähedastega)
• Ebareaalsed ootused → valesti püstitatud eesmärgid võimeid arvestamata (lapsevanema poolt oma lapsele kui ka lapsel ise-endale)
• Sotsiaalsed suhted (nii sõprade kui ka kodus kõige lähedasemate näol)
• Ebapiisavad sotsiaalsed ja emotsionaalsed oskused
• Erinevad põlvkonnad ja koolkonnad → vähene mõistmine vanemate generatsioonide poolt lapse suhtes
• Vastastikune usaldus → suhte kvaliteet
• Füüsiline keskkond → prokseemika (kas on võimalust omaette olla?)
• Võimalus lapsel saada tuge → vajadusel koos (õppida / töötada)?
• Tervislikud eluviisid → töö ja puhkeaja tasakaal
• Sotsiaal-majanduslik olukord
• Sallivus, aktsepteerimine → erinevustega arvestamine

- Väärtuslikkuse tajumine → ka minu mõtted on olulised

- Autokraatlik / autoriteetne süsteem → (Kodukultuur)

- Pidevad muutused koolis ja kodus → n: õpetajate vahetumine ja/või pereliikmete hulgas

- Protsesside järjepidevus ja ennustatavus → Struktuur / Selgus tuleviku osas.

​

​

​

​

Miks lapsevanema kui mentori hoiak oluline on?

​

​

​

​

Võimekus-uskumused õpilase suhtes (NB! olgem sõnakasutuses ettevaatlikud!)

​

​

​

Kas õppimine on arendatav?

​

“Ei ole! On andekad ja andetud õpilased ja seda pole võimalik muuta”

​

VÕI SIIS

​

“On! Alati saavad kõik õpilased saada paremaks”

​

Mis on antud uskumustega kaasuv?

​

Tulemus: laps hakkab käituma vastavalt sellele, millist uskumust tema suhtes väljendatakse

• Jäävus-uskumus “Andekad vs. andetud” (sisu mõttes: andekas ei peagi õppima; andetul pole mõtet õppida)

OHT:

Ei see, kelle kohta öeldakse “andekas” ega ka see, kelle kohta “lootusetult andetu” laps

– ei realiseeri oma tegelikku potentsiaali (“andekas” ei pinguta, sest eeldab, et teda aitab üksnes tema kaasasündinud anne kui eelis võrreldes teistega; “andetu” ei hakkagi pingutama – “pole ju mõtet, sest niikuinii ju ei saa paremaks…”).

​

• Juurdekasvu-uskumus “Igaüks saab saada paremaks” (sisu mõttes: andekas võib edasi õppides jõuda geniaalsete avastusteni; pole olemas “andetu” vaid on “sa veel ei oska, aga kohe-kohe hakkad oskama”)

TUGEVUS:

+ Laps kelle suhtes puuduvad eelarvamused (andekas / andetu), pingutab ja saab selle läbi üha paremaks (nii teadmiste kui oskuste mõttes)

+ ja realiseerib oma tegelikku potentsiaali (kuna → teadmine, et “kõikidel on võrdselt võimalik omandada uusi oskusi ja teadmisi” on see mis VIIB EDUNI → “Sa VEEL ei oska” vs. “Sa ÜLDSE ei oska”).

Haimovitz, K., & Dweck, C. S. (2016). What predicts children’s fixed and growth intelligence mind-sets? Not their parents’ views of intelligence but their parents’ views of failure. Psychological science, 27(6), 859-869.

​

• VÕTE “MENTORILE”:

Väljenda oma USKU lapsesse ILMA EELARVAMUSETA, ka siis kui laps ise endasse ei usu (seda enam, et sageli tuleb võimekus-uskumus lapsega kaasa just kodust lapse-vanematelt).

​

https://www.ted.com/talks/carol_dweck_the_power_of_believing_that_you_can_improve

​

​

Võimestades õppija usku tema õpi-edusse (mitte ebaõnnestumise hirmu toites)

→ ta reaalselt panustab rohkem

• STRESSI TASE LÄHEB ALLA + SEE VÕIMALDAB, ET õpitavast aru saades (SEOS luues) õppija:

(1) loob ISE enda jaoks “TÄHENDUSE”

(2) UUE (hetkel õpitav) JA “VANA” (varasemad eelteadmised) info tõhusam “kokku pakkimine” – känkimine (LIMITEERITUD MAHUGA TÖÖMÄLUS)

(3) mille tõttu moodustub efektiivsem link töömälu ja püsimälu vahel (info salvestub efektiivsemalt püsimälus)

(4) … mistõttu on ÕPITU hiljem edukamalt (efektiivsemalt) kättesaadav (vajadusel meenutades püsimälust tagasi tömmällu uue sarnase info töötlemisel)

​

Kuidas aga saab õpitavast aru saada (s.t. SEOS/TÄHENDUS luua)?

• oma tähelepanu üksnes hetkel olulisele suunates

(s.t. TÕSTES EEMALE KÕIK MUU OMA VAATEVÄLJAST - MIS ON HETKEL EBAVAJALIK → et ei koormaks üle limiteeritud mahuga töömälu)

​

“Tähelepanu on ajus ainuke õppimise ja INFO töötluse kiirtee, kõik muud teed on kruusateed – ainult täie tähelepanuga praegusele ülesandele keskendudes kasutame aju efektiivselt” (J. Aru). 

​

• See tähendab, et SAAB AIDATA õpilastel ennast juhtida

kui õpetame lapsi keskenduma → üksnes siin ja praegu olulisele,

kuid selleks on vaja konkreetseid tingimusi:

“ÕPI-EDU”

Miks see oluline on?

​

• ÕPPIMINE ON ALATI TUNNETUSLIK!

– Kui õpilane ei usu, et ta ülesandega hakkama saab, võib ta üldse loobuda üritamast (AMOTIVATSIOON).

+ Kõrgema ENESEUSUGA (positiivse interpretatsiooniga) inimesed (kel seega ka vähem stressi) seavad endale kõrgemaid eesmärke ja julgevad valida keerukamaid ülesandeid – mille läbi pidevalt edeneb nende KOMPETENTSUS

– Õpilased, kes ei usu, et nad ülesandega toime tulevad (negatiivse interpretatsiooniga) muutuvad sageli ärevaks ning hakkavad muretsema ebaõnnestumise pärast (eriti kui neid hinnatakse).

→ Kaasub kõrge stressitase seoses hirmuga läbi kukkuda/ebaõnnestuda (STRESS AGA “KAAPERDAB” AJU MÕTLEVA OSA → JA SELLE TULEMUSEL, mitte et ei oskaks, VÕIBKI LÄBI KUKKUDA). Vt. aju pilte

• seevastu õpilased, kes on oma suutlikkuses veendunud → on enam ülesandele, mitte hirmule, orienteeritud
• nad keskenduvad probleemi lahendamisele (mitte muretsemisele, kas nad ikka saavad ülesandega hakkama) → STRESSI TASE LÄHEB ALLA → mis viibki õpi-eduni.

NB! (1) LEEVENDA LAPSE STRESSITASET; (2) TUNNUSTA adekvaatselt ja EDASIVIIVALT (mitte halvustavalt põrmustavalt); (3) MÄRKA JA TOO SELGELT ESILE ka väikeseid edusamme lapse/nooruki puhul.

18

45

Kuidas aidata õpioskuste osas?

1. ÕPPIMISEKS VAJALIKE METAKOGNITIIVSETE strateegiate õpetamine – TÄISKASVANUGA koostöiselt ja suunamisel

​

1. LÄBI STRATEEGIATE TEADLIKUSTAMISE JA MUDELDAMISE harjutatakse koos, seejuures täiskasvanu poolne tugi järk-järgult väheneb

​

AITA:

1. ERISTADA OLULINE INFO HETKEL EBAOLULISEST
2. Planeeerida, leida, organiseerida, täiendada momendil õpitavat teavet
3. mõelda ja arutleda ÕPITAVA üle,

C) ÕPPIDA KA KÕRVALT VAADET ISEENDA SUHTES – NÄITA ETTE KUIDAS TA SAAB ISE juhtida oma ÕPPIMISE protsessi

​

D) VARASEMATE EELTEADMISTE AKTIVEERIMINE (meenutamine) PÜSIMÄLUST – HETKEL ÕPITAVA SISU OSAS

​

• seoste loomine (PÜSIMÄLU VARASEMA TEABE BAASIL)
• visualiseerimine
• OMA SÕNADEGA selgitamine (AITAB LUUA UUSI SEOSEID)
• kokkuvõtte tegemine
• ISE ENDA EESMÄRGI TÄITMISE “hindamine”

Tõhusad võtted enesejuhitud õppe toetamiseks

​

Mina-sõnumid (“Mulle läheb korda…”; “Minu jaoks oled sa oluline…”)

Selge, lühikeste suunistega (üleliigse info vaba tuge pakkuv) kommunikatsioon

Struktuuri / nn “tellingute loomine” õppetegevustes

​

Suure ülesande alam-osadeks nn “suupärasteks ampsudeks”jagamine

Õiglane tagasiside

Ka väikeste pingutuste märkamine

Fookuse hoidmist edendavad abivahendid

​

NB! Püsi ise rahulikuna, nii saab ka õpilane (kohase mudeli eeskujul) rahuneda

​

MIKS RAHU ON VAJALIK?

KUNA stress → alla MÕJUTAB OTSESELT AJU TÖÖVÕIMEKUST

Näited enesejuhitud õppimist toetavatest küsimustest

• “Milles on sinu arvates probleem?”

• “Milliseid alam-ülesandeid oleks vaja teha, et kogu ülesanne õnnestuks?” (ISE PLANEERIB)

• “Teeme KOOS plaani, et me midagi ära ei unustaks” (SEOTUS-VAJADUSE RAHULDAMINE “MA TOETAN SIND”)

• “Peatu ja vaata tähelepanelikult, mida sa teed” (ISE KONTROLLIB)

• “Mida JA KUIDAS sa järgmisena VÕIKSID teha?” (AUTONOOMIA-VAJADUSE RAHULDAMINE “ISE”)

• “Kuidas sa teadsid, et just see õige on?” (KOMPETENTSUS-TUNDE RAHULDAMINE LÄBI EDUELAMUSE)

• “Kas sa kaalusid ka muid võimalusi?” (VALIKUTE PAKKUMINE → AUTONOOMIA → VASTUTUS → ENESETÕHUSUS)

Kompetentsus / Tajutud võimekus – mis on defineeritud kui inimese usk oma suutlikkusse konkreetse probleemiga hakkama saada või konkreetne eesmärk saavutada – on minakäsitluse oluliseks osaks

Minakäsitlus kujuneb nii väliste (HINNANGUTE) kui seesmiste (ISE ENDA HINDAMISE) võrdluste põhjal (Gaskill & Woolfolk Hoy, 2002)

– kas mina saan sellega hakkama?

​

NB! EI OLE KATASTROOF KUI EI ÕNNESTU KOHE PERFEKTSELT

SAAB UUESTI PROOVIDA

Metakognitiivset enesejuhtimist aktiveerivad võtted:

1. ÕPPETEGEVUSTE PLANEERIMISE

+

1. ENESE KONTROLLIMISE OSKUSE (kas pidasin plaanist kinni) ARENDAMINE

​

N: “Mis sa arvad, mida järgmiseks oleks vaja teha?”

​

1. METAKOGNITSIOONILE kohane KEELEKASUTUS TÄISKASVANU POOLT – seotud lastel sarnase ISE ENNAST JUHENDAVA “mentaalse keele” kujunemisega (mis mõjutab nende ENDA METAKOGNITSIOONI OSKUST)

… aitab suurendada esmalt lapse teadlikkust, et ise ennast juhtida on üleüldse võimalik (alles seejärel saab loota selle rakendamist)

​

2. METAKOGNITSIOONILE kohaste STRATEEGIATE MUDELDAMINE aitab ka lapsel sarnasel moel ennast seirata ning vajadusel ISE ENDA ÕPPIMIST korrigeerida

3. METAKOGNITSIOON (kui algul väliselt n.ö. SUPERVISEERITUD) muutub sel moel aja jooksul lapsel sisemiseks enesejuhtimise oskuseks

​

​

4. NB! Võtmeroll selle õnnestumiseks on TOETAVA SUHTE KVALITEET:

“MENTORI” POOLT → ÕPILASELE

Metakognitsioon edendab otseselt täidesaatvat enesekontrolli-mehhanismi:

– töömälu (väikese mahuga 4+/-1 “sisu”) värskendamine

– ümberlülitus (omaenda mentaalsete mõtte-ühikute vahel)

– pidurdus → hetkel ebasobiva / vale vastuse osas (ja/või ebavajalike mõtete n: “ei tea mida täna lõunaks süüa pakutakse…”) s.t. online-mõtlemist häirivate segajate suhtes.

​

ENESEJUHITUD ÕPPIMISE puhul on kahjuks n.ö. vaikimisi kaasuv vastuolu:

1. PIDURDUS → VÕTMETÄHTSUSEGA
2. LASTEL VEEL EBAKÜPSE PIDURDUS-MEHHANISMI TÕTTU (IMPULSIIVSUS → VALE VASTUS → EBAÕNNESTUMINE)

KAASNEB SAGELI KA ÜLEMÄÄRANE hirm (“SAAN KARISTADA”) MIS OMAKORDA HALVENDAB PIDURDUST (Diamond, 2013).

C) PIDURDUS SAAVUTAB KÜPSUSE KÕIKIDEST AJU FUNKTSIOONIDEST KÕIGE AEGLASEMALT (Roebers, 2017).

NB! SEETÕTTU ON VÄGA-VÄGA VAJALIK, ET LAPS/NOORUK SAAKS KOGEDA EDU-ELAMUSI (ÕPI-EDU) TÄISKASVANUTE TOEL SENI KUNI TA SEDA TUGE VEEL VAJAB (“VEEL EI OSKA ISE”). SELLE LÄBI KUJUNEB TAL ENESEKINDLUS JA

ÜHEL HETKEL (KOOS AJU KÜPSEMISEGA) TA “ENAM EI VAJA” TEIE TUGE (ÕPPIMISEL, SEST NÜÜD JUBA OSKAB ISE :))

​

Suurajukoor, mis võimaldab “kiirteed” aju infotöötlemise protsessis

on kõige hilisema arenguga aju osa

mis EI OLE “VALMIS”

kui laps saab 18a-ks!

max. (arenguline) “KÜPSUS” saavutub

NB! 25a vanuses

• Samas aga, “kiirteedega” on OTSESELT seotud nii mõtlemine, seega õppimine kui ka eneseregulatsioon

​

​

Mängu/kunsti/loomingulisuse mõju (eelkõige väike)lapse arengule

ning vaimsele tervisele

psühhiaatri silmade läbi:

​

Õpetajate Leht

„Mäng ja looming on tervise ja elurõõmuga tihedalt seotud“

7. jaan. 2022

​

​

https://opleht.ee/2022/01/psuhhiaater-anne-kleinberg-mang-ja-looming-on-tervise-ja-eluroomuga-tihedalt-seotud/

​

​

Võtted enesejuhtimiseks vajaliku õpetamisviisi puhul:

Vältima peaks nn tühjalt miks? küsimusi, millele kõige sagedamini saab lapselt vastuseks “ei tea…”

1. LEIA õppija panuses see, mis tal õnnestus (s.t. midagi positiivset)
2. VÄLJENDA SIIRALT USKU (“ma teadsin, et sa saad sellega hakkama → mina usun sinusse”)
3. VÄLJENDA HUVI JA ADEKVAATSET MÄRKAMIST ÕPPIJA LOOGIKA-KÄIGU SUHTES

(n “kuidas täpsemalt sa selle järelduseni jõudsid”; “MILLISED VÕTTED/VIHJED SIND AITASID?”; “ma ei oleks ise selle peale tulnudki, et seda ka seda pidi saab teha…” → IGA LAPS TAHAB MEELDIDA OMA MENTORILE → MEELDIVUS-TUNDEGA STRESSI TASE AJUS KOHE ALLA!)

KAASUB SOOV SEDA MEELDIVAT TUNNET KORRATA – SEEGA PÜSIB MOTIVATSIOON KA JÄRGNEVATES ANALOOGSETES ÜLESANNETES

1. KINNISTA ÕPPIJAL JUBA OLEMASOLEVAT TÕHUSAT STRATEEGIAT “KAS JA KUS SA SEDA SAMA TAKTIKAT EDASPIDI VEEL SAAKSID KASUTADA?”

+ SEE “PLAAN” MEELDE JÄTTA!

​

• NII TOIMUB PIDEV JÄRK-JÄRGULINE kompetentsuse tunde kasv

+

• SAMM-SAMMULT OMANDAB LAPS/NOORUK NII UUSI TEADMISI KUI ISE ÕPPIMISEKS VAJALIKKE OSKUSI

​

PEA MEELES, ET KÕIK SEE EI SAAVUTU KOHE (justkui nõiavitsa abil) VAID VÕTAB AEGA. OLE JÄRJEKINDEL!

​

NB! ÄRA KARDA ÕPPIJALE TUGE PAKKUDES OLLA HEA, SÕBRALIK, TOETAV!

SEE EI OLE ÄRA HELLITAMINE → VAID OTSENE ABI

​

​

​

​

​

​

​

​

​

​

​

​

​

​

​

​

VIDEOD

mida on soovitatav vaadata (ja juurde selgitada, et nad ka ise-endast paremini aru saaksid)

koos lastega:

​

​

1. AJU NORMAALNE ARENG TEISME-EAS (Dan Siegel - "The Adolescent Brain")

​

https://www.youtube.com/watch?v=0O1u5OEc5eY

​

​

​

1. MÕNUAINETE OHTLIKKUS TEISMELISE AJU ARENGULE (“Kuidas mõjutab alkohol arenevat aju?”)

​

https://www.youtube.com/watch?v=0ITlXmAGSfM

​

TÄNUD KAASA-MÕTLEMAST!

​

… Ei ole olemas valmis kujul ning kõikidele lastele (ja igas vanuses) alati ühtviisi sobivat

n.ö. paketti,

kuid on olemas baasvajaduste katmise printsiibid, mis aitavad alati

ükskõik millise lapse/nooruki puhul…

​

EDU TEILE KÕIGILE OMA “PAKETI” PAINDLIKUL LOOMISEL!

​

Õnne Uus

Hariduspsühholoogia lektor