1 of 30

Loovusest

&

lapse kujutamisviisi arengust

KUA7074.FK Üldhariduskooli vaatluspraktika

Õppejõud: Helen Arov

2 of 30

Loovust on raske üheselt avada

  • Howard Gardner (1993) eristab geeniuse suur loovuse (big C) ja igapäevaelu loovate lahenduste väikese loovuse (little c).
  • Dr. James C. Kaufman and Dr. Ronald Beghetto arendasid seda mudelit edasi pakkudes välja 4C mudeli, mis nende enda arvates aitab mõista loovust hariduses. Mini-C; Little-C; Pro-C; Big C
  • Teoreetiliste käsitluste areng. Tema-loovus (he/she-creativity, kuni 20.saj I pool), mina-loovus (I-creativity, alates 20. saj II poolest), meie-loovus (we-creativity, alates 21. saj. I poolest) (Glaveanu, 2010).
  • Csikszentmihalyi, sotsiaalne loovus. Loovus ei ole ühe indiviidi tegevus, vaid sotsiaalse süsteemi otsus indiviidi tegevuste tulemuse üle. (Heinla, 2020, 8).

3 of 30

Millised on põhielemendid?

Loovus on eesmärgipärane protsess, millel on uudne tulemus ning mis on kavatsuslik (Jesson, 2012: 10)

Ideed ja tooted, mis on uudsed, asjakohased ja tõhusad (Amabile, 1996; Cropley & Urban, 2000).

4 of 30

Milline on laste loovus?

Lev Võgotski “Laste loovus ja kujutlusvõime.”

  • "Üht tegevusvaldkonda võime nimetada taastavaks ehk reproduktiivseks; see on kõige tihedamalt seotud meie mäluga; selle olemus seisneb selles et inimene taastab või kordab juba varem loodud ja väljatöötatud käitumisviise või äratab ellu varasemate muljete jälgi."
  • "Lisaks reprodutseerivale tegevusele on inimese käitumises kerge märgata teist liiki tegevust, nimelt kombineerivat ehk loovuslikku."
  • “Lapse mängud on tihtilugu vaid täiskasvanutelt nähtu ja kuuldu järelkaja, kuid sellele vaatamata ei taasta laps varasema kogemuse elemente kunagi täpselt nii, nagu need olid tegelikkuses. Lapse mäng pole lihtsalt kogemuse meeldetuletamine, vaid läbielatud muljete loominguline ümber töötamine, nende kombineerimine ja neist uue, lapse enda vajadustele ja soovidele vastava tegelikkuse ülesehitamine.”

5 of 30

“Kujutlusvõime loovuslik tegevus on otseselt sõltuv inimese varasema kogemuse rikkusest ja mitmekesisusest, sest see kogemus annab materjali, millest luuakse fantaasia konstruktsioonid.”

L. Võgotski

6 of 30

Neli loovuse omadust

Joy Paul Guilford identifitseeris 4 loovuse omadust:

  1. voolavus: võime luua suur hulk ideid või lahendusi lühikese aja jooksul
  2. paindlikkus: oskus leida probleemile erinevaid lähenemisi,
  3. originaalsus: oskus luua innovatiivseid, originaalseid ideid,
  4. viimistletus: oskus ideid süstematiseerida ja organiseerida ning ellu viia ja ka lahenduste detailsus.

7 of 30

Loovprotsessi etappe

Ettevalmistus

  • Enda ja keskkonna valmis seadmine - nt keskkonna loomine, kunstivahendite valimine ja vahenditega tutvumine

Inkubatsioon

  • Ideede ammutamine - nt näituste külastamine, näidete ja eeskujude otsimine
  • Ideede enda omaks tegemine - nt näidete osadeks võtmine ja uuesti kokkupanemine ehk dissotsiatsioonid ja assotsiatsioonid, endale teadlikult suuna seadmine, töö visandiraamatuga
  • Kavandite paljusus - nt üldisema kompositsiooni kavandamine, töö visandiraamatuga

Illuminatsioon

  • Valikute tegemine ja lähteülesande sõnastamine
  • Struktuuri loomine - nt alusjoonise või alusmaali tegemine

Tõendamine

  • Idee realiseerimine
  • Ootamatustega toimetulek, uute valikute tegemine
  • Viimistlemine
  • Eksponeerimine ja esitlemine
  • Tagasiside kogumine ja eneserefleksioon

INKUBATSIOON

ETTEVALMISTUS

ILLUMINATSIOON

TÕENDAMINE

Wallas, 4 loovuse etappi

8 of 30

Lapse kujutamisviisi areng

9 of 30

Minu lapse küllaltki esimesed katsetused joonte tegemisel 1 aasta ja 4 kuuselt väikelastele mõeldud kriitidega.

Lektori personaalse arhiivi video

10 of 30

Alates 12-18 kuu vanused lapsed

  • Hakkavad huvi tundma markeeringute tegemistest
  • Peenmotoorika pole väljakujunenud
  • Liigutused on suured - õlaliigutused
  • Liigutamine ise tekitab rõõmu
  • Rütmiline ja korduv liigutus
  • Tajude avastamine
  • Motoorne jutustus
  • Kahe ja kolme aasta vanune laps hakkab katsetama ka kujundite joonistamist.

Minu lapse küllaltki esimesed katsetused joonte tegemisel 1 aasta ja 4 kuuselt väikelastele mõeldud kriitidega.

Lektori personaalse arhiivi video

11 of 30

Võtame lapse perspektiivi

Hoia pliiatsit rusikahaardes.

Niiviisi joonistades tunned, et Sa ei kontrolli joont täielikult. Alusta joonest ja püüa olla mõttega üks samm joonest tagapool. Püüa lasta lahti kontrollist joont ise juhtida.

Vaata kas see joon hakkab mingit lugu jutustama.

Püüa selle looga kaasa minna.

12 of 30

Kuidas seda teha oli?

13 of 30

Kunstivahendid kritselduste staadiumis - vanus ca 2-4

  • Kontrollimatust liigutusest saab ajapikku kontrollitud. Sellele järgneb kritseldustele nimetuse andmise etapp.
  • Samasugune järgnevus toimub ka savi modelleerimise puhul.
  • Kontroll joone üle peegeldab arengut peenmotoorikas ja teistes täpsemates tegevustes (nt nööpide kasutamine).
  • 2-aastaselt lapselt ei tohiks oodata ringide või millegi muu kujutamist ja jäljendamist.
  • Huvi lapse tegevuse vastu on väga oluline tema julgustamisel.

Lowenfeld, V., & Brittain, W. L. (1952). Creative and mental growth (Revised edition). Maximilian, New York.

14 of 30

Kunstivahendid kritselduste staadiumis - vanus ca 2-4

  • Julgustada tuleks erinevate materjalide avastamist - savi, tekstiil, looduslikud materjalid.
  • Küll aga tuleks alustada lihtsamini käsitletavatest meediumitest ja vahenditest - nt akvarell on selle vanuse jaoks nõudlik meedium.
  • Mittesoovituslikud on väga täpset jäljendamist eeldavad ülesanded nagu nt punktiirjoone järgimine või voltimistehnikad.
  • Eelistatud on kriidid, millelt on paberümbris eemaldatud, paksemad pliiatsid ja vildikad ning paksema konsistendiga värvid nagu nt guaššvärv. Eelistatud on paber, millelt joon oleks paberil selgelt nähtav.

Lowenfeld, V., & Brittain, W. L. (1952). Creative and mental growth (Revised edition). Maximilian, New York.

15 of 30

Joonistav laps 2 aasta ja 1 kuuselt

Lektori personaalse arhiivi video

16 of 30

Visuaalne jutustamine

Lektori personaalse arhiivi video

17 of 30

Maaliv laps 2 aasta ja 1 kuuselt

Lektori personaalse kogu video

18 of 30

Joonistav laps 2 aasta ja 8 kuuselt

Lektori personaalse kogu video

19 of 30

Esimesed kujutised

Esimene põhiline kujutis on tavapäraselt primitiivne inimene

  • Peajalgne ("a tadpole person")
  • Eelkooliealised õpilased kujutavad seda mida nad teavad, mitte seda mida nad silmaga näevad.
  • Kujutamine ja loovus on otseses seoses kogemuste hulgaga.
  • Joonistus võib kujutada sisemisi ja väliseid kihte korraga (riided ja keha selle sees)

20 of 30

21 of 30

Objektikeskne või vaatajakeskne kujutamisviis

22 of 30

PK I kooliaste

  • Õpilased võivad olla veel erinevas kujutamisastmes
  • Käsi ei oska teha nii nagu silm näeb ja pea soovib
  • Väga fantaasiarikkad kujutised hakkavad hääbuma
  • Õpilased soovivad vastata neile seatud ootustele
  • Kujutistes hakkavad ilmeneva objektivahelised suurused
  • Skemaatiline kujutamisviis
  • 9-12 aastased õpilased avastavad, et nad on osa oma vanusegrupist
  • Kuuluvustunne muutub üha olulisemaks

“It is vital to stimulate children's thinking and provide them with opportunities to discover the natural beauty of materials that are found unspoiled within our environment.”

(Picture and bulletpoints from Brittain, W. L., & Lowenfeld, V. (1987). Creative and mental growth.)

23 of 30

Suund realistliku kujutamisviisi poole

Lektori fotod 3. klassi õpilaste töödest

24 of 30

Erinevate tajude kaasamine kunstiloomesse - nägemine, heli, liikumine. Lektori fotod 1.-5. klassi õpialstega läbiviidud valgusmaali kunstiringist.

25 of 30

“An active attitude towards art has to be learned, while it is not just about the student’s attitude towards art, but also the teacher’s attitude, the status of the subject in school, and the social attitude towards art in general.”

(Morris, 1991)

26 of 30

Kuidas võiks I kooliastmes avalduda huvi ja/või eeldused näiteks arhitekti ameti

või tootedisaineri ameti vastu?

27 of 30

Allikas: Davis, J. (1997). Drawing's Demise: U-Shaped Development in Graphic Symbolization. Studies in Art Education, 38 (3), 132–157.�Seonduv magistritöö: Kari, A. (2015). “Laste kujutamisviisi muutuste toetamine kunsti õpetavate klassiõpetajate arusaamades I kooliastme näitel” Eesti Kunstiakadeemia

28 of 30

Messy Artist Studio

29 of 30

Erinevad materjalid kaasaegses kunstis

Yayoi Kusama ja Olafur Eliassoni teosed

30 of 30