3 of 18

UURINGU TAUST, EESMÄRK JA METOODIKA

TAUST

Ida-Viru haridusvaldkonnas on ees suured muutused ning need tulenevad eelkõige eestikeelsele õppele üleminekust ning koolivõrgu korrastamise vajadusest erinevates maakonna piirkondades.
Ida-Virumaa haridusasutustes ei jätku tugispetsialiste ning abivajavate laste arv pidevalt tõuseb. Kõik maakonna omavalitsused on teadvustanud HEV õpilaste temaatika olulisust ning vajalikkust süsteemsemalt ühiselt lahendada. Hetkel on eri piirkondades ja haridusasutustes lahendused väga erinevad. Valdkonnas on vaja märksa suuremat selgust.
Oluline on lõpetada koolide ja omavalitsuste vaheline konkureerimine tugispetsialistide pärast ning kujundada optimaalsed töökoormused ja võrdsed sotsiaalsed garantiid.

EESMÄRK

HEV tugikeskuse loomise mudelite analüüs ja ettepanekud Ida-Virumaa jaoks lõppeesmärgiga tagada maakonna haridusasutustele kvalifitseeritud tugispetsialistide teenus olenemata laste keelest ning arvestades koolide vajadusi eesti õppekeelele ülemineku kontekstis

METOODIKA

Dokumendi- ja asjakohaste statistiliste andmete analüüs
Intervjuud (KOV-ide esindajad, lasteaedade esindajad, üldhariduskoolide esindajad, riigikoolide esindajad, kõrgkoolide esindajad)

5 of 18

HARIDUSVÕRK: LASTEAIAD (2022/2023 Õ/A, EHIS)

*Sobitus- ja erirühmad on olemas Alutaguse ja Jõhvi vallas ning Narvas, Kohtla-Järvel ja Jõhvis. Sobitus- ja erirühmades käis 2022/2023 õppeaastal lapsi kokku 514, neist 259 käis sobitusrühmas ja 169 tasandusrühmas.

LAPSI KOKKU:

5202

LAPSI SOBITUS- JA ERIRÜHMADES KOKKU*:

514

6 of 18

HARIDUSVÕRK: ÜLDHARIDUSKOOLID (2022/2023 Õ/A, EHIS)

LAPSI KOKKU (eesti õppekeel):

46%

LAPSI KOKKU (vene õppekeel):

54%

7 of 18

KOOLI MINEVATE JA KOOLIS KÄIVATE LASTE ARVUD JÄRGMISE 6 AASTA JOOKSUL

2023. aasta seisuga väheneb kooliminevate laste arv tulevikus kõigis kaheksas omavalitsuses. Järgmise kuue aasta jooksul asub põhikooli õppima ligi 1600 last vähem kui II ja III kooliastmest väljub.
Kuigi laste arv kahaneb, mis võiks ühest küljest pidurdada tuge vajavate laste arvu jätkuvat kasvu, omavad lähiaastatel siiski enam mõju muud tegurid (laste vajaduste ja vaimse tervise muutused seoses eestikeelsele õppele üleminekuga, varajane märkamine, diagnoosimine), mistõttu vajadus teenuse järele lähima 10 aasta jooksul püsib samal tasemel ning tugiteenuste arendamise olulisus on siiski aktuaalne. Seejuures tuleb aga silmas pidada, et teenusvajadus kohalike omavalitsuste lõikes võib muutuda erinevalt.

8 of 18

TOEVAJADUSEGA LASTE ARV: ÜLDHARIDUSKOOLID (2022/2023 Õ/A, EHIS)

ÜLDTOE VAJADUSEGA LAPSI KOKKU:

1949 (23%)

TÕHUSTATUD JA ERITOE VAJADUSEGA LAPSI KOKKU*:

864 (7%)

Üldise toe vajaduse selgitab välja ja sekkumisi rakendab kool. Üldist tuge võib pakkuda ka ennetava meetmena. Tõhustatud või eritoe rakendamise soovituse koos täpsemate rakendamise juhistega annab Innove Rajaleidja kooliväline nõustamismeeskond.

9 of 18

TUGISPETSIALISTID MAAKONNAS (2022/2023 Õ/A, EHIS)

TUGISPETSIALISTE KOKKU:

177

KVALIFIKATSIOONILE VASTAB KESKMISELT:

78%

Täiel määral ei vasta kvalifikatsioonile ühegi omavalitsuse tugispetsialistide koosseis. Lüganuse vallas ei vasta kvalifikatsioonile 62% tugispetsialistidest, Kohtla-Järvel on kvalifikatsioonile vastavate tugispetsialistide osakaal keskmisest madalam – ligi kolmandik ehk 31% tugispetsialistidest ei vasta nõuetele (alushariduses 7 logopeedi ja 2 eripedagoogi ning koolides 2 eripedagoogi, 2 logopeedi, 2 sotsiaalpedagoogi ning 2 psühholoogi).

10 of 18

PUUDUOLEVAD TUGISPETSIALISTID MUNITSIPAALLASTEAEDADES (2023, JUULI/ KOV)

11 of 18

PUUDOLEVAD TUGISPETSIALISTID MUNITSIPAALKOOLIDES (2023, JUULI/ KOV)

12 of 18

TÄNANE TUGITEENUSTE KORRALDAMISE MUDEL MAAKONNAS

Ida-Virumaa enamikes omavalitsustes on hariduslike erivajadustega õpilastele toe tagamine lahendatud hariduasutuste keskselt.* Linna- või vallavalitsuse poolne valdkonna koordinatsioon on madal ning vastutus on jäetud koolidele ja lasteaedadele. Samuti puudub täna koostöö omavalitsustuste vahel - omavahelisi kokkuleppeid tugiteenuste ühiseks korraldamiseks sõlmitud ei ole.

PEAMISED KITSASKOHAD JA VÄLJAKUTSED:

Tugispetsialistide puuduse tõttu on keeruline tagada esmatasandi tugiteenusid: Kuigi tugispetsialistide puudujääk on üleriigiline probleem, siis Ida-Virumaa piirkondlik eripära eskaleerib kohapealset olukorda veelgi. Elanikkond on kakskeelne ning vaatamata täielikult eestikeelsele õppele üleminekule püsib vajadus venekeelse tugispetsialisti teenuse järele. Juba täna on suur puudus logopeedide järele. On tõenäoline, et mitte kõik täna olemasolevatest tugispetsialistid) ei suuda 2024. aasta sügiseks täita eesti keele nõuet, samuti lähenevad paljud spetsialistid lähenevad pensionieale, seega süveneb problem lähiaastatel veelgi.
Ebaühtlane võimekus tagda tugiteenuste II tasandi teenused, mis toetavad tugispetsialistide tegevust ning aitavad kujundada lapse arengut toetava keskkonda haridusasutustes ja omavalitsustes:

Tugispetsialistidele suunatud koolituste, täiendõppe ja kovisioonide korraldamine ning kompetentside arendamine ühtsetel alustel;
Õpetajatele suunatud koolitused ja nõustamine tuge vajava lapse toetamiseks.
Peredele suunatud nõustamine tugipesas kohapeal;

*Lüganuse ning Alutaguse vallas on tugispetsialistide ametikohad valla struktuuris. Lüganusel on loodud üks logopeedi ametikoht, kelle ülesandeks on teenindada valla lasteaedasid nii Sondas, Erras kui Kiviõlis. Alutagusel on küll loodud vallavalitsuse struktuuri 3 logopeedi ja 1 psühholoogi ametikoht, kuid neid ei ole seni õnnestunud täita.

13 of 18

ALTERNATIIVNE MUDEL 1: TUGISPETSIALISTID KOONDUVAD ÜHISE KATUSORGANISATSIOONI ALLA

Kõik maakonna tugispetsialistid ühise katusorganisatsiooni (tugiteenuste kompetentsikeskuse) alla. Keskuse ülesandeks on tagada tugiteenuste olemasolu haridusasutustes ja selleks vajalikud ressursid ning korralduslikud lahendused (esmatasand), samuti ühtlustada ja arendada tugiteenuste pakkumist maakonna tasandil (tugiteenuste II tasand ehk arendustasand). Mudel eeldab kokkulepet nende halduses toimivate füüsiliste keskuste (tugipesade) väljaarendamiseks.

JUHTIMINE: ARENDUS, KOOLITUSED, ANALÜÜTIKA

LÜGANUSE

Piirkondlik meeskond ehk tugipesa

NARVA

Piirkondlik meeskond ehk tugipesa

NARVA-JÕESUU

Piirkondlik meeskond ehk tugipesa

JÕHVI

Piirkondlik meeskond ehk tugipesa

KOHTLA-JÄRVE

Piirkondlik meeskond ehk tugipesa

14 of 18

ALTERNATIIVNE MUDEL 1: TUGEVUSED JA NÕRKUSED

15 of 18

ALTERNATIIVNE MUDEL 2: TUGISPETSIALISTID KOONDUVAD ÜHISE KATUSORGANISATSIOONI ALLA

Kõikide omavalitsuste ühise katusorganisatsiooni asemel koonduvad haridusasutustes töötavad tugispetsialistid iga kohaliku omavalitsuse poolt eraldi moodustatavate tugikeskuste alla. Kohalik tugikeskus võib olla valla– või linnavalituse või muu valla- või linna asutuse struktuuris või selleks võib luua eraldi tugiteenuste keskuse. Koostöös kohalike omavalitsustega arendatakse välja tugiteenuste II tasand. Teise tasandi nõustamisvõimekus kujundatakse eraldi arenduskeskusena.

JUHTIMINE: ARENDUS, KOOLITUSED, ANALÜÜTIKA, ÜHINE ANDMEBAAS

LÜGANUSE

Piirkondlik meeskond ehk tugipesa

NARVA

Piirkondlik meeskond ehk tugipesa

NARVA-JÕESUU

Piirkondlik meeskond ehk tugipesa

JÕHVI

Piirkondlik meeskond ehk tugipesa

KOHTLA-JÄRVE

Piirkondlik meeskond ehk tugipesa

16 of 18

ALTERNATIIVNE MUDEL 2: TUGEVUSED JA NÕRKUSED

Sujuvam üleminek uuele süsteemile võrreldes olemasoleva olukorraga. Maakonnaülese mudeliga võrreldes säilib omavalitsuse autonoomia, mis võib haridusasutuste silmis tõsta mudeli toimimise usaldusväärsust ning muudab nende kaasamise kergemaks.

Konkurents spetsialistide pärast säilib, samuti ei pruugi olla ühtseid tasustamise põhimõtteid. Struktuuri killustatus (puudub ühtne töökorraldus ja juhtimine). Tõenäoliselt on kulukam variant, kuna vahejuhte on rohkem. Kui otsustajaid on liiga palju, siis võivad arengud pidurduda.

Kohalike tugikeskuste (tugipesade) moodustamise vähene mõju väiksemates omavalitusestes, kus on juba täna suur tugispetsialistide puudus ning nende töökorralduse optimeerimine ei too leevendust spetsialistide puudusele. Sellistel juhtudel tuleks kaaluda mobiilsete meeskondade loomist koostöös teiste omavalitsustega, et esmatasandi teenuse tagamisel teha omavahel koostööd.

MOBIILSETE MEESKONDADE PÜSIKULU (aluseks õpetaja palk 1749 eurot/kuus):

17 of 18

ESTONIA \ LATVIA \ LITHUANIA \ FINLAND \ DENMARK \ POLAND \ SLOVAKIA \ UKRAINE \ ROMANIA \ MOLDOVA \ SERBIA \ BULGARIA \ NORTH MACEDONIA \ ARMENIA

18 of 18

ALTERNATIIVNE MUDEL 3: KOMPETENTSIKESKUS JA TUGITEENUSTE OSAKOND

KOMPETENTSIKESKUS

ARENDUS, KOOLITUSED, ANALÜÜTIKA

LÜGANUSE

Piirkondlik meeskond ehk tugipesa

NARVA

Piirkondlik meeskond ehk tugipesa

NARVA-JÕESUU

Piirkondlik meeskond ehk tugipesa

KOHTLA-JÄRVE

Piirkondlik meeskond ehk tugipesa

TUGITEENUSTE II TASAND

TUGITEENUSTE ESMATASAND

HARIDUSTUGITEENUSTE OSAKOND

IDA-VIRUMAA HEV TUGIKESKUS

LOGOPEEDID

ERIPEDAGOOGID

SOTSIAALPEDAGOOGID

PSÜHHOLOOGID