Digiprügi ja korrastatud arvuti

Koolitaja(d): Eesnimi Perekonnanimi

Materjalide autor: Astrid Randoja

Teema: Digiprügi

Sisu: Mis moodustab digiprügi? Kuidas on digiprügi seotud keskkonnahoiuga? Mida saab teha digijälje vähendamiseks?

Mis moodustab digiprügi?

Digiprügi moodustab:

• kasutuskõlbmatuks muutunud digiseadmed (mürgised ained);
• kasutud programmid ja äppid;
• mittevajalikud failid, videod, pildid, gmailid ja nende manused, kasutajakontod.

​

Digiprügi asub arvutites, telefonides ja pilves.

​

Mida peaks teadma juba väikesed lapsed digiprügist?

• animatsioon (inglise keeles)

​

Digiprügi ja keskkonnateadlikkus

Digitaalsete piltide, videode, failide hoiustamine pilves võtab ruumi ja ressursse - andmekeskused, serverid, elektrienergia andmete hoidmiseks, inimressurssi kogu süsteemi hooldamiseks ja töös hoidmiseks.

​

Mida rohkem on vaja infot pilves hoida, seda suurem on mõju keskkonnale.

​

Digiseadmeid kasutades jätame endast maha digitaalse jalajälje.

​

Digitaalne jalajälg (digital footprint või digital shadow) on internetis või digitaalsetes seadmetes sooritatud jälgitavate digitaalsete tegevuste ja suhtluste unikaalne kogum.

Mõned faktid

• Internet ning sellega seotud seadmed toodavad täna 4% kogu

maailmas tekkivast kasvuhoonegaaside heitkogusest.

Prognoosi kohaselt kahekordistub see arv juba 2025. aastaks.

• Internetikasutajad tekitavad iga päev 2,5 kvintiljonit (ehk miljard miljardit) baiti andmeid juurde. See tähendab, et ühes sekundis tekitab iga inimene keskmiselt 1,7 megabaiti andmeid.
• Kas teadsid, et kõik, mida me internetis teeme, kasvatab süsinik-jalajälge? Ühe e-kirja saatmine võib toota kuni 4 grammi CO2-heidet ning kui lisad e-kirjale veel pildi juurde, võib see number ulatuda 50 grammini.
• Kas teadsid, et ühest üritusest tehtud fotod ja videod võivad tekitada sama palju CO2-te kui paarikümne kilomeetrine autosõit?

Keskkonnahoid

​

Eestis on hakatud üha enam mõtlema digitaalse jalajälje ja digiprügi vahendamisele.

​

• Maailmakoristuspäev https://www.maailmakoristus.ee/digikoristus/
• Rohetiiger https://rohetiiger.ee/

​

​

Kuidas vähendada digitaalset jalajälge?

​

• vähenda seadmeid ja teenuseid
• seadmete pikem kasutusaeg
• vähem multimeediasisu
• vähem sunnitud tarbimist
• regulaarne digipuhastus
• digitaalne minimalism

​

Teemat toetav VIDEO (4 min)

Praktiline ülesanne

• Leia sotsiaalmeediast 3 postitust, mida võiks sealt eemaldada. Kui enda postitusi eemaldada ei taha, siis leia rämpssisu ja raporteeri seda:)
• Eemalda oma sotsiaalmeediast 10 tuttavat, kes tegelikult on sinna sattunud juhuslikult - mida vähem kontakte, seda vähem andmekadu!
• Sorteeri oma emaili sisu kaustadesse või kustuta see!
• Tühjenda ka prügikast!

Küsimus auditooriumile

Oma seadmeid hakkab inimene puhastama alles siis kui ...

a. seade muutub aeglaseks

b. on viiruseid täis

c. ei leia enam asju üles

​

Kas teadsid, et likvideerides üleliigsed failid, aitab see tunduvalt kaasa sinu turvalisusele ja väldib andmelekkeid.

​

Nõuanded arvuti korrastamiseks

• Puhasta töölaud (desktop)
• Vaata üle failid Downloadsi/Allalaetud failid kaustas ning tühjenda prügikast
• Kasuta pilveteenuseid
• Tee varukoopiad
• Vaata üle arvutis olevad programmid ja kustuta mittevajalikud (CCleaner)
• Turvalisus - arvutile parooli lisamine
• Küpsised (cookies) - puhasta brauseri vahemälu küpsistest
• Sulge kasutud kontod ja loobu reklaamist
• Puhasta seade füüsilisest mustusest

5 nippi digiseadme puhastamiseks

Iseseisev ülesanne peale koolitust!

​

1. Vaata üle enda seadmetes olevad videod ja fotod.
2. Loobu mittevajalikest uudiskirjadest.
3. Vaata üle enda vanad kontod ja e-postkastid, mida Sa enam ei kasuta.
4. Kustuta programmid ja rakendused, mida Sul enam vaja ei lähe
5. Vaata üle allalaetud failide kaust ehk Downloads ja kustuta.

Digikoristuspäev/nädal

Iga-aastane kampaania, mida korraldab Rohelise Kooli programm Eestis�https://www.tartuloodusmaja.ee/digikoristusnadal2024/

Kampaaniaga on seotud Telia digikoristuspäev�

2024 aasta nipid ja trikid�https://www.facebook.com/events/1873706123079309/?active_tab=discussion

2023 aasta nipid ja trikid�https://www.facebook.com/events/1208844136649216/?active_tab=discussion�

https://www.tartuloodusmaja.ee/digikoristusnadal2024/

Teema: Failihaldus

Sisu: Failid ja kataloogid. Kaustade loomine. Failide märgistamine, ümbernimetamine, ümbertõstmine, kopeerimine, kustutamine, pakkimine ja lahti pakkimine, parooliga kaitsmine. Otsingumootori kasutamine.

Failihaldus

Failihalduse all mõtleme arvutis tehtavaid tegevusi just failide avamiseks, kopeerimiseks, tõstmiseks ühest kaustast teise või välisele andmekandjale.

​

Failide haldamiseks on võimalik kasutada Windows arvutites programmi Windows Explorer.

​

Baasteadmised

• Arvutis kasutatavad programmid ja dokumendid paiknevad kõvakettal. Igal failil on oma nimi. Failid on grupeeritud kaustadesse. Kasutaja poolt salvestatud failid paiknevad kaustades Minu dokumendid (My Documents), Minu pildid (My Pictures) või Minu muusika (My Music), mis avanevad Start-menüü samanimeliste korraldustega. Korraldus Minu viimatised dokumendid (My Recent Documents) loetleb üles viimati avatud dokumendid ja annab võimaluse neid otse menüüst avada.
• Topeltklõps aknas oleval või kaustaikoonil avab järgmise vaate kas samas või uues aknas. Topeltklõps dokumendi- või programmiikoonil käivitab programmi (avab programmiakna), avades ka vastava faili.
• NB! Dokumentide ja muude failide salvestamisel pakub programm sulle salvestamise kohaks kausta Minu dokumendid
• (My Documents). See on väga hea koht kõigi oma failide hoidmiseks ja seetõttu hoia kõiki oma loodud dokumente just kaustas Minu dokumendid (My Documents), kui sul just ei ole väga head põhjust oma faile kuskil mujal, turvalisemas kohas hoida.
• NB! Igal arvuti kasutajal, kes on oma kasutajanimega sisse loginud, on oma isiklik Minu dokumendid (My Documents) kaust, nii et erinevate kasutajate dokumendid ja muud failid ei lähe segamini.

Failid ja kataloogid

• Fail on kõige väiksem terviklik kindlat tüüpi infokogum. Failid peavad olema alati mingit kindlat tüüpi: programmifailid, tekstifailid, pildifailid.
• Kuna faile on arvutis tihti tuhandeid, on igaühele neist antud nimi, mis hõlbustab faili leidmist.
• Kataloogi võib vaadelda kui vahendit failide grupeerimiseks. Selles asuvad sageli ühesuguse sisu või eesmärgiga failid. Ühe kataloogi piires peavad failid olema unikaalsete nimedega.
• Kataloogide kasutamine piirab unikaalsuse nõuet märgatavalt ning hõlbustab failide haldamist.
• Kataloogile saab luua veel alamkatalooge (kataloogipuu).

Töö failide ja kataloogidega

​

• Kopeerimine (copy) Ctrl + C
• Kleepimine (paste) Ctrl + V
• Lõikamine (cut) Ctrl + X
• Kustutamine (delete) Del

​

​

​

Küsimus?

Milline on hea faili/kataloogi nimi ja milline mitte?

​

Uue kausta loomine

• Uue kausta loomiseks märgista ketaseade/kaust kuhu kaust luuakse. Vali menüüst File/New/Folder ja sisestada koheselt kausta nimi.
• Kaustu võib luua ka töölauale. Selleks klõpsata töölaual hiire parem klahvi ja kiirmenüüst vali korraldus New/Folder.

​

​

Küsimus?

Milleks kasutatakse kaustu (Folder)?

1. Pannes faile kaustadesse mahub neid ühele kettaseadmele rohkem.
2. Failide kaustadesse paigutamine lihtsustab nende otsimist.
3. Kaustad on mõeldud kasutajate kiusamiseks.
4. Kaustade kasutamine tõstab turvalisust. Pahalasel, kes soovib teie töid endale saada on neid raskem leida.
5. Kasutades kaustu on lihtsam faile kustutada.

​

Praktiline ülesanne

​

​

• Looge töölauale omanimeline kaust.

​

• Looge omanimelisse kausta veel kuus alamkausta nimedega “proov1”, “proov2”, “proov3”, jne.

Failide märgistamine

• Ühe faili märgistamiseks tee üks klõps hiire vasaku klahviga faili nimel.
• Mitme faili märgistamiseks märgi hiirega esimene fail, seejärel hoides all <Ctrl> klahvi, klõpsa kõigil teistel soovitud failidel.
• Mitme järjestikuse faili märgistamiseks märgi esimene fail, hoia all <Shift> klahv ja klõpsa viimase faili nimel.
• Kui soovid märkida kõiki faile antud kaustas, vali menüüst Redigeeri/Vali kõik (Edit/Select All) või kasuta klahvikombinatsiooni <Ctrl+A>.

NB! Samuti märgistatakse kaustu, kuid kausta märgistamisel saavad märgistatuks ka seal sees olevad failid ja kaustad.

​

​

Failide ümbernimetamine

• Faili nime muutmiseks tuleb teha paremklõps failinimel ja seejärel valida kohtmenüüst korraldus Nimeta ümber Rename. Tippida uus nimi (kuni 255 sümbolit) ja vajutada klahvile <Enter>.

Küsimus?

Faili nime muutmiseks ...

​

1. Teen hiirega topeltklõpsu failil ja kirjutan uue nime.
2. Avan faili ja kirjutan esimesse ritta uue faili nime ja salvestan.
3. Teen failil parema klahvi vajutuse ja valin korralduse Nimeta ümber (Rename).

Faili ümbertõstmine

Faili ümbertõstmiseks on mitmeid mooduseid:

• peale faili märgistamist valida menüüst Redigeeri (Edit) korraldus Lõika (Cut) <Ctrl+X> ning peale uue asukoha valimist Redigeeri (Edit) menüüst Kleebi (Paste) <Ctrl+V>;
• korraldused Lõika/Kopeeri (Cut/Paste) võib anda ka kiirmenüüst (kiirmenüü avaneb hiire parema klahvi vajutusel);
• faili ümbertõstmiseks ühe kettaseadme piires võib kasutada ka lohistamist. Haarata hiire vasaku klahviga antud faili ikoonist ning vedada see sobivasse sihtkohta.

​

Praktiline ülesanne

​

• Nimeta alamkaustad 1-6 ümber vastavalt nimedeks “failihaldus”, “internet”, “tekstitöötlus”, “tabeltöötlus”, “slaidiesitlus” ja “pildid”.

​

• Tõsta kaust “pildid” kausta “internet” sisse.

​

​

​

​

Faili kopeerimine

• Faili kopeerimiseks märgista fail ja vali Copy (kopeeri) (kas hiiremenüüst või Ctrl + C).
• Seejärel märgista ketas või kaust, kuhu soovid faili kopeerida ja vali Paste/kleebi (kas hiiremenüüst või klaviatuurilt Ctrl + V).

Praktiline ülesanne

​

• Mine kausta “internet” ja kopeeri kaust “pildid”.
• Mine tagasi omanimelisse ülemkausta ja kleebi “pildid” sellesse kausta tagasi.

Failide kustutamine

• Mittevajaliku faili (kausta) kustutamiseks märgistada fail (kaust) ja vajutada klahvile <Del> klaviatuurilt. Seejärel paigutatakse fail töölaual (Desktop) olevasse prügikasti (Recycle Bin). Kuni prügikasti tühjendamiseni on võimalik faile taastada.
• Samuti võib faili ikooni lohistada ikoonile Prügikast Recycle Bin.
• Faili lõplikuks kustutamiseks kasutada <Shift+Del>. Sel juhul ei ole faili taastamine võimalik (ka mitte käsuga Võta tagasi Undo).
• Faili taastamiseks prügikastist, tuleb otsida vastav fail (kaust, kiirkorraldus) ning menüüst Fail File käsuga Taasta Restore paigutatakse fail sinna, kus see enne kustutamist paiknes.

Failide pakkimine ja lahti pakkimine 1

​

• Pakkimisel kasutatakse erinevaid meetodeid ja vastavad faili tüübid (failinime laiendid) on .zip, .rar, .ace jne.
• Pakkimiseks ja lahtipakkimiseks kasutatakse lisaprogramme. Kui sinu arvutis pakkimisprogrammi pole, saad selle programmi internetist alla tõmmata.
• Tasuta programmi 7-zip leiad internetist aadressil www.7-zip.org/

​

​

Failide pakkimine ja lahti pakkimine 2

Faili pakkimiseks:

• Leia oma kaustast mõni pilt ja paki see kokku.
• Tee pildifailil parem hiire klõps ja leia üles pakkimisprogrammi nimetus 7-Zip/Lisa Arhiivi... (mõnes arvutis võib pakkimise käsk olla ka Send To käsu all).
• Tulemusena tekib kausta juurde pakitud fail. Tavapäraselt on fail laiendiga .zip
• Topeltklõps pakitud faili peal, saad avada selle faili ja kontrollida sisu.

​

Failide pakkimine ja lahti pakkimine 3

​

Mitme faili üheks pakiks kokku pakkimine

• Märgista ära failid, mida soovid kokku pakkida ühte pakki.
• Tee parema hiire klõps märgistatud alal ja leia käskude hulgast pakkimisprogrammi nimetus. NB! Mitme faili märgistamiseks hoidke all <Ctrl> klahvi.

​

Pakitud faili lahti pakkimine:

• Tee parem hiire klõps pakitud faili peal ja vali lahtipakkimise käsk.

Faili kaitsmine parooliga

• Avage Fail >Teave > Kaitse dokumenti > Krüpti parooliga.
• Tippige parool ja seejärel tippige see kinnitamiseks uuesti.
• Salvestage fail veendumaks, et parool jõustub.

​

NB! Kui kaotate või unustate parooli, ei saa Word seda teie eest taastada. Veenduge, et parooli koopia oleks turvalises kohas või looge kindel parool, mis teile meelde jääb.

​

macOS Excel

Google’i failihalduse äpiga saab faile parooliga kaitsta

• Google arendas Androidi failihalduse rakendusele Files uuenduse, millega saab faile parooliga kaitsta. Safe Folder nime kandev funktsioon võimaldab tekitada telefoni eraldi kaustu ja selle sisus PIN koodiga kaitsta.
• Kaust lukustatakse kohe, kui kasutaja sellest väljub ning selle sisu on nähtav ainult Google Files rakenduse vahendusel.
• NB! Kui faile mujalt kaitstud kausta tõsta, siis neid enam mujalt kätte saada ja avada ei ole võimalik. Seega tasuks uue funktsiooni kasutamisel seda nüanssi silmas pidada.
• Videojuhendi leiad SIIT

Otsingumootori kasutamine

Oma failide otsimiseks Windows 10 seadmest saate kasutada ühte neist meetoditest.

• Otsing tegumiribalt. Tippige tegumiriba otsinguväljale dokumendi nimi (või dokumendist pärit märksõna). Jaotises Parim vaste kuvatakse teie arvutis ja OneDrive’is leiduvad dokumendid, mis vastavad otsingule.
• File Exploreri otsing. Avage tegumiribalt File Explorer või paremklõpsake menüüd Start ja valige File Explorer. Seejärel valige vasakpoolsel paanil asukoht, kust soovite otsida või mida sirvida. Kui soovite otsida näiteks kõigist oma arvutiga ühendatud seadmetest ja draividelt, valige See arvuti; kui soovite otsida ainult kaustas Dokumendid asuvaid faile, valige see kaust.

Kokkuvõte

• Osaleja täidab Google Forms küsimustiku

Kasutatud allikad

• https://calendar.myadvent.net/?id=c95dcd552c787f2d4ba29e3e1cbca3b5&fbclid=IwAR0UYl1hI0tsG1llYmigXNyXhfQq0tkPLhI5PLJGPhx4D2fVo-U1gbSrGnw&door=5
• https://digitark.ee/nouanded-arvuti-korrastamiseks/
• https://study.risk.ee/arvuti/failihaldus/
• https://eopearhiiv.edu.ee/e-kursused/baas1/index.html

pildid

• https://freesvg.org/vector-graphics-of-boy-with-freckles-with-lots-of-questions

KÜSIMUSI ARUTELUKS

• Mis oli uus teadmine ja kuidas saaks seda oma asutuses rakendada?
• Mis oli kõige olulisem asi, mis koolitusest meelde jäi, teada said või sind kõnetas?
• Mida tahaks veel teada saada, mida oleks vaja juurde uurida, õppida, millega end kurssi viia?
• Kuidas antud teemat lastega käsitleksid?

Tänan!

​

Materjalide sisu on litsentseeritud Creative Commons Attribution-ShareAlike 4.0 rahvusvahelise litsentsiga.