1 of 46

Maasordid on taimed, mis on kohanenud kohaliku kliimaga. Nende väärtus on:

  • looduse mitmekesisuses
  • nende geneetilisuses
  • kultuurpärandis.

Annika Michelson MTÜ Maadjas maadjas@gmail.com

2 of 46

* > 1949 Väga vana liin

** 1950-1989 Vana liin

** 1990 < Noor liin

loodus = kasvab looduslikult

​

Soomes:

​

* = vähem kui 10 aastat vana, noor liin

** = 10–20 aastat vana, üpris noor liin

*** = vanem kui 20 aastat, vana liin

**** = vanem kui 50 aastat, väga vana liin

loodus = kasvab looduslikult

​

Eestis:

3 of 46

Põlva talurahvamuuseumi seemnekogu

4 of 46

  • Rukis: puhmarukistest jaanirukist.
  • Oder: sõklasteralisi odrateisendeid – neljatahulisi ja kahetahulisi longus- ning püstpäälisi.
  • Nisu: ainult hariliku nisu sordid. Kohalikus omamaa nisusordid on kaunis kujurikkad ja pakuvad hääd algmaterjali uute sortide väljaarendamiseks. Talinisu Õisu nisu -> Sangaste nisu.
  • Kaer: kohalikke maakaeru. Kohalikkudest maasortidest on tuntud Rathlef’i ja Eisenschmidt’i parandatut sordid. Uued kodumaa arenditest oleks veel nimetada Kehra Tangu, Varane ja Saagirikas...

Teraviljad

Käsebier, A. 1928: Põllumehe käsiraamat II osa. Eri-taimekasvatus, lk.32-33.

5 of 46

Johannes Pääsuke, Tartu lähedal 1912. Eesti Rahva Muuseum

Väike Verev, Kuldkera, Porgand, Vale-vale, Sardell, Kihnu kirju, Kiusala, Riku, Ridala, Liivi kollane, Ester, Safran kollane, Aire, Rootsi, Punane saarlane, Endla, Läti kollane, Koru, Savik, Viiner, Viskaholm, Aleksander, Keiser Wilhelm.

6 of 46

Eesti hall ehk roheline hernes on meie vanem maasort, mida üle maa kaunis palju kasvatatakse, Ta on hilisepoolne sort, tarvitab õitsemiseni 50-51 päeva ja küpsmiseni 90-100 päeva. Varred on kaunis kõrged, 130-145 sm, aga kuival maal ning aastal võib nende kõrgus ka 60 sm peale langeda. Terad on enam-vähem ümmargused, kuid siiski pisikeste augukestega ehk lohukestega; 1000 tera kaal kõigub 136 g ja 150 g vahel. Saak on Jõgeva katsel olnud 1004-1984 kg ha-lt. (Käsebier, 1928, lk. 101)

Eesti hall ehk roheline hernes

7 of 46

Eesti kollane hernes on meil halli või rohelise sordi kõrval kõige enam levinud, kuid kõikidest siin nimetatud sortidest kõige hilisem. Tarvitab külvist õitsemini 52-56 päeva, küpsemiseni 96-108 päeva. Ka varred on tal õige pikad, kõikudes aastate järele 150 ja 160 sm vahel. Just suurte, kõrgete varte ja paksu lehestiku tõttu äpardab selle saak üksikutel aastatel. Terad on väikesevõitu või vähemalt alla keskmist suurust; 1000 tera kaal on 140-160 g. Terad on täiesti ümmargused, siledad, kollased, poolvalminult aga rohekad. (Käsebier, 1928, lk. 103)

Eesti kollane hernes

8 of 46

Gerda Sarapuu hernes, Vormsi saarelt. Pildil herned Mündil Kiltsis, Väike-Maarja vallas suvel 2012.

9 of 46

Vormsi “Gerda põlduba”, sügisel 2011 Mündil, Kiltsi, Väike-Maarja, Virumaa

10 of 46

Talisibul, Aavere küla, Väike-

Maarja vald, Virumaa

11 of 46

Humal, Aavere küla, Väike-Maarja vald, Virumaa

12 of 46

Leeskputk, Aavere küla, Väike-Maarja vald, Virumaa

13 of 46

“Kitsaleheline rabarber”, Kaarma tagaküla, Väike-Maarja vald, Virumaa

14 of 46

Väike, ümargune, karvane, hele. Kiltsi, Väike-Maarja

15 of 46

Väike, ümargune, karvane, tume. Vao mõis, Väike-Maarja

16 of 46

Kollane vaarikas, Kiltsi lossi kerneri aias, Väike-Maarja vald

17 of 46

Valge sõstar, Kaarma tagaküla, Väike-Maarja

18 of 46

Palmse õunaaed

19 of 46

Harilik aspar, Selja talu, Vao küla, Väike-Maarja, Virumaa

20 of 46

Mädarõigas, Kaarma tagaküla, Väike-Maarja, Virumaa

21 of 46

Murulauk ja jaanirukis

22 of 46

Tugevalt lõhnav valge nartsiss ehk poeedinartsiss (Narcissus poeticus). Kiltsis, Väike-Maarja vald, Virumaa

23 of 46

Valge tulp, läheb vananedes punaseks, Mündi aias, Kiltsi, Väike-Maarja

24 of 46

Valge tulp, läheb vananedes punaseks, Mündi aias, Kiltsi, Väike-Maarja

25 of 46

Mitmes aias, Kiltsi küla, Väike-Maarja, Virumaa

26 of 46

Siimu talu, Mõismaa küla, Väike-Maarja, Virumaa

27 of 46

Kiltsis, Väike-Maarja, Virumaa

28 of 46

Mitmes aias, väike topelt tulp, Kiltsis, Väike-Maarja, Virumaa

29 of 46

Varajane ühekordne pojeng, Paikuse, Pärnumaa (1.5.2014)

30 of 46

Tillipojengi ja Koola pojengi ristand. Villa Johanna aias.

31 of 46

Aed-pojeng Rubra plena Mündil, Kiltsi, Väike-Maarja

32 of 46

Edulis superba, Mündi, Kiltsi, Väike-Maarja, Virumaa

33 of 46

Ühekordne suureõieline pojeng Kiltsis Aino Martsepa aias. Päritolu Kiltsi lossi aiast (kärneri aia kaudu). Väike-Maarja vald, Virumaa

34 of 46

Habenelk (Dianthus barbatus) ehk talinelk, Paju 3, Pärnu. Kasvas Paju 3 maja hoovis Pärnus. seemned toodud Kiltsi 1980-lõpp, Mündi aeda, Väike-Maarja, Virumaa.

35 of 46

Kurekell, Mündi, Väike-Maarja vald, Virumaa

36 of 46

Kurekell, Kurangu mets, Väike-Maarja vald, Virumaa

37 of 46

Käoking Kiltsi, Mündi aias, Väike-Maarja vald, Virumaa

38 of 46

Kiltsi kukekannus, Mündi, Väike-Maarja vald, Virumaa. Ei murdnud trombis aastal 2012. Ei vaja toestamist.

39 of 46

Kukekannus. Päritolut Padaküla metsavahi maja juurest, Varangu, Väike-Maarja, Virumaa

40 of 46

Sügisaster, Mündi, Kiltsi, Väike-Maarja vald, Virumaa

41 of 46

Siberi võhumõõk, Mündi, Kiltsi,

Väike-Maarja

42 of 46

Lõhnav kuslapuu, roniv vorm Kiltsi lossi aiast, Väike-Maarja, Virumaa.

43 of 46

Lõhnav kuslapuu, põõsas vorm, Äntu mõisa aias, Väike-Maarja, Virumaa.

44 of 46

Sae talu aedhortensia 1930-delt, Uuri küla, Kuusalu, Harjumaa.

45 of 46

46 of 46

Pune. Looduses kasvavad mitmed ravimtaimed.