Õppemeetodid
Merike Rammo, Olga Vilmas
KAKPM/22
2022
Tunni eesmärk
Õpetusega taotletakse, et õppija teab erinevaid õppemeetodeid ja oskab erinevaid õppemeetodeid eristada ja kasutada.
Õpiväljundid
Tunni läbinud õpilane on tuttav erinevate õppemeetoditega, õpilane selgitab millist õppemeetodit nad ise on kasutanud ja milline on nende jaoks uus. Õpilane teeb juhendi alusel endale taimetrüki meetodit kasutades salvrätiku.
Mis üldse on ÕPPEMEETOD ?
Praktikaõppe meetodid
- töötoimingu ettenäitamine (näitlikustamine e demonstratsioon) ja vaatlus
- õppijate juhendamine - probleemõpe - vestlus
- õppeülesande selgitamine - harjutamine - rollimängud
- õppekäigud ja projektiõpped - mängud - seletus - loeng
- iseseisev õppetootmistöö ja iseseisev kodutöö - iseseisevtöö ja meeskonnatöö
Teooriaõppe meetodid
MOSAIIKRÜHM JUHTUMIANALÜÜS
LUMEPALLIVEERETAMINE DISPUUT
AJURÜNNAK KLASSIKALINE LOENG
SUHTLUSPÕHINE LOENG VESTLUS
RINGLEV ÜLEVAADE SELGITUS
REFERAADI KOOSTAMINE
MOSAIIKRÜHM
See võte seisneb väikeste, üksteisest sõltuvate laste õppimisrühmade kasutamiseks läbivõtmisele kuuluva materjali vastastikuseks õpetamiseks. Iga õpilane õpib kõigepealt ära oma osa ülesantust ning seejärel jagab omandatud informatsiooni teiste rühmaliikmetega ja samas õpib materjali ülejäänud osa teistelt. Selline kooperatiivse tööjaotusega rühmade süsteem eeldab, et õpilased koopereeruksid, ning nõuab vaba kommunikatsiooni ja häid isikutevahelisi suhteid. Meetodil on siiski ka üks individualistlik joon: iga õpilast kontrollitakse ja hinnatakse personaalselt, et kindlaks teha, mida on ta õppinud sellise töö tulemusena (Pedastsaar, 1999, viidanud Lindgren, Suter,1994).
LUMEPALLIVEERETAMINE
See on võte saamaks rühmatöö tingimustes ühiselt aktsepteeritava tulemuse suhteliselt lühikese ajaga, rangelt reglementeeritud situatsioonis, kus osalejatel tuleb teha valikuid suhteliselt kitsastes piirides. Tööd alustatakse individuaalse tegevusega või paaristööna. Igal ühel eraldi või siis paaridel tuleb, näiteks, leida mingi olukorra lahendamiseks 6 mõeldavat lahendust. Järgneb töö neljaliikmelises rühmas (kaks paari kokku). Sellises rühmas valitakse 12-st (6 pluss 6) võimalusest 4 lahendust. Edasi 4 paari kokku valivad oma variantidest 3 lahendust jne. kuni jääb järele kolm võimalikku lahendit. Need kirjutatakse tahvlile. Üleklassilises diskussioonis valitakse neist üks (Pedastsaar, 1999). See meetod võimaldab kõigi teadmisi/kogemusi ära kasutada ning õpiprotsessis osalevad tegelikult kõik klassi õpilased. Lumepalliveeretamine sobib ka suhtlemisbarjääride kaotamise harjuuseks (nn. “jäälõhkumise” harjutus). Sobib kasutada ka siis, kui rühmas on väga palju õpilasi- kõikidele aga antakse võimalus ja julgustus aktiivseks osalemiseks (Pedastsaar, 1999).
AJURÜNNAK
Sobib juhtudel, kui probleemi lahendamine nõuab loovaid ideid. Ajurünnak on struktureeritud spontaansuses toimiv tegevus, milles kindlaksmääratud aja jooksul innustatakse osavõtjaid arutatava probleemi kohta aktiivselt välja mõtlema nii palju erinevaid lahendusi, kui nad suudavad. Ajurünnakul püstitatakse küsimus, millele õpilased pakuvad võimalikke lahendusi. Ajurünnakuga on võimalik saavutada orginaalseid ideid õhkkonnas, kus otsusele ei anta ajutiselt mingeid hinnanguid. Õpetaja esitab probleemküsimuse ja püstitab põhireeglid. Protseduuri reeglitest kinnipidamist kontrollib kas õpetaja või selleks määratud õpilane ja põhireeglite rikkumise korral peatab ajutiselt tegevuse (näiteks, kui keegi hakkab kohe kritiseerima) (Pedastsaar, 1999).
SUHTLUSPÕHINE LOENG
Vähendatakse informatsiooni edastamisele kulutatavat aega ning kaasatakse üliõpilasi mitmesuguse ülesannete abil aktiivselt õppima juba loengus. Kaasavate ülesannete eesmärgiks on eelteadmiste esiletoomine, huvi äratamine, vahekokkuvõtete tegemine või õpitavale rakendusvõimaluste leidmine. Samuti annab ülesannete tegemine nii õppejõule kui üliõpilasele tagasisidet õppimise kulgemisest ja võimaldab vajadusel teha muutusi õpetamises või õppimises. Suhtluspõhisel loengul on mitmeid sarnaseid jooni seminariga (loengule eelnev kodutöö, ülesanded loengu käigus). Erisusena võib välja tuua, et ülesannetele kulutatav aeg on suhtluspõhise loengu puhul lühike (5-6 minutit ühele ülesandele) ning neid on loengu jooksul 2-3. Ka suhtluspõhise loengu puhul on oluline osakaal ikkagi õppejõu esitataval uuel infol. Üliõpilasi kaasavad ülesanded loengus võivad olla nii individuaalsed (nt lühitesti tegemine, kokkuvõtte kirjutamine) kui rühmale mõeldud (paarisarutelud, juhtumianalüüs rühmas, mosaiiklugemine) (Karm, 2013).
RINGLEV ÜLEVAADE
Saab iga üliõpilane läbi töötada mitu probleemi, samal ajal kogutakse kokku ja tehakse
nähtavaks kogu grupi seisukohad ja arusaamad. Kuna kõik arvamused on kohe ja korraga kõigile näha, annab see võimaluse õppejõul kiiresti reageerida teadmiste ebatäpsusele, ebakõladele või probleemidele ning anda õpilastele täiendavat infot või tekitada arutelu. Ringlev ülevaade sobib nii õppijate seisukohtade ja arvamuste väljendamiseks kui ka teadmiste kokkuvõtteks mõne teema käsitlemise lõpus (Karm, 2013).
Tegevuskäik: 1. 6-8 küsimust on kirjutatud suurtele nummerdatud paberilehtedele ja
asetatud eri kohtadele ruumis. Igal suurel lehel on üks küsimus. 2. Kolmeliikmelised
grupid tegelevad ühe küsimusega. Nad arutlevad selle üle neli-viis minutit ja kirjutavad
vastuse samale lehele. 3. Kui vastused on kirja saadud, liigutakse järgmise lehe juurde,
loetakse eelnevad vastused läbi ning lisatakse samale lehele oma vastused või täiendused.
4. Seejärel liigutakse edasi järgmise lehe juurde ja korratakse tegevust seni, kuni grupp
jõuab oma esimese küsimuse juurde tagasi. 5. Järgneb ühine arutelu lehtedel oleva
materjali põhjal (Karm, 2013).
REFERAADI KOOSTAMINE
Referaat on kirjalike materjalide läbitöötamise tulemusenakoostatud kirjalik kokkuvõte, mis väljendab teiste mõtteid. Õpilase oma “mina” kajastub selle kaudu, mida ta teiste mõtetest välja valis. Õpetaja saab anda hinnangu selle kohta, kas õpilane on välja valinud kõige olulisema. Referaadi kaudu saab õppida vormistamist, viitamist, olulise väljatoomist.
Et viitamissüsteem on aineti ja publikatsiooniti erinev, siis peab õpetaja ka selles osas enda ootusi väljendama. Viitamise puhul on otstarbekam anda informatsiooni näidiste kaudu. Referaate saab kopeerida Internetist, seetõttu peab õpetaja käsitlema ka autoriõiguse teemat. Materjalide kasutamist Internetist tuleb soodustada, kuid õpetajal tuleb õpilasi
juhendada ka selles osas, kuidas toimub Internetis oleva materjali kasutamine ning viitamine referaadi koostamisel. Üldiselt on referaatide ja esseede kirjutamine õpilastele tüütud ja tekitavad küsimusi, milleks neid üldse on vaja teha. Seetõttu ei tohiks õpetaja nõuda liiga mahukaid töid. Kirjalike tööde puhul on soovitatav õpilastele ette anda makett
ja vormistamise juhend, mille koostab õpetaja. See, et on erinevaid käsitlusi kirjalikest töödest, ei ole iseenesest halb. See võimaldab õpilasel aru saada, et ümbritsevas maailmas eksisteerivadki erinevad arusaamad ja vaatenurgad (Salumaa, Talvik, 2004).
JUHTUMIANALÜÜS
Tegu on konkreetse probleemi kirjeldusega, mida õppijad peavad analüüsima ning leidma sobiva lahendus- ja tegevusstrateegia. Juhtumianalüüsi puhul on tegu tavaliselt komplekssete, probleemsete olukordadega, mis võimaldavad vaadelda asju erinevatest vaatenurkadest ning nõuavad probleemide lahendamist ja otsuse langetamist. Juhtumianalüüsi kasutamisel võib eesmärgiks olla: teadmiste saamine; analüüsioskuste
arendamine; hinnangute ja väärtustega seotud arusaamade mõjutamine. Juhtumianalüüsi võib kasutada loengu või seminari alguses, et panna üliõpilasi probleemi üle mõtlema. Sellisel juhul pakuvad üliõpilased kõigepealt tõlgendusi ja lahendusi olemasolevatest teadmistest ja arusaamadest lähtuvalt, alles seejärel õpitakse teooriat ning vaadeldakse juhtumit uuesti teoreetiliste teadmiste valguses. Samuti võib juhtumianalüüsi kasutada vastupidises järjekorras: enne omandatakse teooria, seejärel tõlgendatakse juhtumit käsitletud teooria valguses (Karm, 2013).
DISPUUT
Dispuut, (väitlus, debatt) sobib samuti mitmete õppeprobleemide lahendamiseks. Dispuuti kasutatakse mingi probleemi kahe erineva lahendusega tutvumiseks ning õige (õigema)
seisukoha väljaselgitamiseks. Dispuudil moodustatakse kaks rühma, kus mõlemad rühmad
kordamööda esitavad omi seisukohti, põhjendavad oma seisukohtade õigsust ning esitavad
vastaspoolele küsimusi. Lõppotsuse võivad teha eksperdid (publik), kes arutlevad kõigi
juuresolekul rühmade töö tulemuste üle. Selle tööviisi puhul on rõhk korrektsel käitumisel,
üksteise ärakuulamisel, oma seisukohtade põhjendamisel aga ka teadmiste esitamisel ja
sobival momendil esiletoomisel (Pedastsaar, 1999).
KLASSIKALINE LOENG
Oluline on valida sobiv selgituste andmise viis, et see oleks üliõpilastele arusaadav ning samas ka köitev. Loengupidamisel on oluline arvestada, et kuulaja võtab suulist teksti vastu teisiti kui kirjalikku, st tuleb koostada lühemaid lauseid. Oluline on kontakti loomine kuulajatega ning sobiva avangu leidmine loengu alustamiseks. Samuti on tähtis kontakti loomine loengu jooksul. Üliõpilaste huvi ja mõistmist aitab tekitada ning hoida asjakohaste, teema ning kuulajate tausta ja erialaga seotud näidete ja analoogiate kasutamine ning juhtumite, kaasuste ja ülesannete lahenduskäikude demonstreerimine (Karm, 2013).
VESTLUS
Vestlus on dialoogil põhinev õppeviis, kus toimub mõtete vahetamine vabas vormis ning õpetaja suunab vajadusel vestlust küsimuste esitamisega. Vestlus võimaldab õpetajal aru saada, kas õpilastel on vajalikud teadmised. Õpilastele esitatakse selliseid küsimusi, millele vastamine ei nõua mitte niivõrd mälu kui mõtlemisoskust ja taiplikkust. Et küsimusele on mitmeid võimalikke vastuseid, siis tuleb oma vastust põhjendada. Õpilased toovad üksteist täiendades välja enda tähelepanekud, kogemused ja arusaamised antud probleemist. Küsimuse esitamise ja vastuse saamise ajavahemik peaks olema vähemalt 9-30 sekundit. See on aeg, mis võimaldab õpilastel mõelda. Õpetaja poolt tähendab see mõningatel juhtudel kannatust vaikust taluda ja mitte hakata aja raiskamise ettekäändel ise küsimustele vastama. Niisama oluline on kuulata õpilaste vastused ära ja mitte vahele segada. Tuleb küsida ka neid, kes on tagasihoidlikumad. Ka tuleb vältida kooris vastamist. Õpetaja peab jälgima, et ei kaldutaks teemast kõrvale. Vältida tuleb üldjuhul miks- ja kas-küsimusi, mis psühholoogiliselt võivad mõjuda vestluse käigule negatiivselt. Õpetaja peab oskama taktitundeliselt reageerida ka sellisele õpilase mõtteavaldusele, mille kohta ta teab, et see ei ole korrektne (Salumaa, Talvik, 2004).
SELGITUS
Selgitus on keerukate nähtuste ja seaduspärasuste lihtsaks ning arusaadavaks tegemine. Selgitusel kasutatakse lühikesi, üheselt mõistetavaid lauseid, selgitades ühte mõtet mitmel moel. Oluline on võtta selgituse ajal tagasisidet, sest selgitust saab lugeda õnnestunuks ainult siis, kui õpilased on selgitusest aru saanud. Seetõttu ei tohi selgitamisel kiirustada, vajadusel tuleb öeldut korrata ja teha vahekokkuvõtteid. Selgitamise eesmärgiks on teha asjad lihtsaks ja sellele aitab kaasa mudelimeetod kasutamine. Mudelmeetod on oma olemuselt nähtuste või probleemide skemaatiline lähenemine, seega on väga oluline roll näidistel. Mudelmeetod võimaldab visualiseerida juttu. Mudelmeetodit kasutab õpetaja ka siis, kui ta joonistab tahvlile skeemi. Pole tarvis palju juttu, kui on olemas hea selgitus. Mudelimeetodi kasutamine nõuab õpetajalt ka julgust kasutada selliseid lihtsustatud mudeleid, mis teevad nähtuse või õpetava võtte olemuse arusaadavaks. Selgitusmeetod võimaldab saada teadmisi ning lihtsalt aru saada keerulistest asjadest. Selgitusmeetodi kasutamisel on oluline meeldejäävate lihtsustatud mudelite kasutamine (Salumaa, Talvik, 2004).
Ja nüüd, et tund praktilisem ja lõbusam oleks - teeme väikse praktilise töötoa -
juhend tuleb Olgalt veebi vahendusel:
Väike tagasiside ka Teie poolt oleks tore:
Kas said tänasest tunnist midagi uut ja huvitavat teada?
1-10 skaalal: kus 10 on jah, oli abiks ja 1 - oli mõtetu tund! Tee kirjutusvahendiga täpike just sinna, kuidas sa tunned end peale meie tundi!
Täname kuulamast ja kaasa mõtlemast!
Allikad
Pedastsaar, T. (1999) Õpi- ja õpetamisviisid. Tartu
Salumaa, T., Talvik, M. (2004) Ajakohastatud õppemeetodid. Tallinn: Merlecons ja Ko OÜ
Karm (2013) Õppemeetodid kõrgkoolis. Archimedes