Keskkond ja toit

Rapla keskkonnakonverents

15.10.2021

Tiina Saron, MBA

Maaeluministeerium

Sööma peab/Söömise koormus

• Söömist ei saa ära jätta nagu turismireisi
• Suid tuleb juurde – igal aastal 80 miljonit
• Jõukus kasvab, sööme üha paremini
• Kasvav linnastumine
• Kliimamuutused – vee ja haritava maa nappus
• Taastuvenergia - biokütuste kasvav roll energiakandjatena
• Haritava maa hulk vä̈heneb ja saagikuse kasv aeglustub
• Tootmiskulud suurenevad

​

• 40% maast (mets 30%)
• 50% veest (+ kätepesu, nõudepesu)
• Kasvuhoonegaasidest 20%
• Monokultuurid, elurikkuse kadu
• Toidu transport (saadavuse ja hinna pärast)
• Mikroobide antibiootikumide resistentsus (AMR)
• Toidu ohutus (salmonella, dioksiin jms)
• Toidu pakendid (klaas, kile, plast) ja nõud
• Toidu valmistamise tehnoloogia

​

Alustame algusest …

• Juuli 2019
• Ursula von der Leyen
• Poliitilised suunised järgmisele Euroopa Komisjonile 2019-2024: Liit, mis seab kõrgemad sihid
• „Tahan, et Euroopa seaks kõrgemad sihid, et saada esimeseks kliimaneutraalseks maailmajaoks“
• „Selle eesmärgi saavutamiseks esitan esimese 100 ametis oleku päeva jooksul ettepaneku Euroopa rohelise kokkuleppe kohta“

​

Euroopa roheline kokkulepe

Probleem

• Kliimamuutused ja keskkonnaseisundi halvenemine on eksistentsiaalne oht Euroopale ja maailmale

​

Lahendus

• Roheline kokkulepe muudab ELi tänapäevaseks, ressursitõhusaks ja konkurentsivõimeliseks majanduseks:
• 2050. aastaks puudub kasvuhoonegaaside netoheide
• majanduskasv on lahutatud ressursikasutusest
• mitte kedagi ega ühtki piirkonda ei jäeta kõrvale

​

Fit for 55

• 2020. aasta olukorrast Euroopa Liidus: komisjon suurendab kliimaeesmärke, tehes ettepaneku vähendada heitkoguseid 2030. aastaks 55% võrra

​

• Uue eesmärgi rakendamiseks vajalikud seadusandlikud ettepanekud esitatakse 2021. aasta juuniks

Põllumajanduse vaates meie seisukohad�

• Eesmärgid peavad olema realistlikud
• Arvestada tuleb liikmesriikide eripäradega (põllumajandussektori kasv pärast EL liitumist)
• Paindlikkus sektorite vahel vajalik, sektoritel erinev potentsiaal KHG vähendamiseks
• Arvesse tuleb võtta sotsiaalmajanduslikke mõjusid, tehtud investeeringuid, tehnoloogiate kättesaadavust
• Süsiniku piirimeede aitab vältida süsinikuleket, kuid teatud toodete (väetised) puhul üleminekuperiood oluline
• KHG inventuuri arendamine, keskkonnasõbralike praktikatega arvestamine
• Panustama peavad ka muud piirkonnad – tuleb arvestada kaubandusläbirääkimistel

Kus me üldises roheleppe tegevuskavas paikneme?

Talust taldrikule strateegia

• Taimekaitsevahendite kasutamise vähendamine 50%
• Toitainete kao vähendamine 50%, väetiste kasutamise vähendamine 20%
• Antibiootikumide müügi vähendamine 50%
• 25% EL põllumajandusmaast mahemaa
• Toidujäätmete vähendamine 50%

​

​

​

​

TALUST TALDRIKULE STRATEEGIA TEGEVUSKAVA

Ettepanek kestliku toidusüsteemi õigusraamistiku kohta (2023)

Töötada välja toiduga varustatuse ja toiduga kindlustatuse tagamise hädaolukorra kava (2021 IV kv)

TOIDUKAO JA TOIDUJÄÄTMETE ENNETAMINE

Ettepanek ELi tasandi eesmärkide kohta toidujäätmete vähendamiseks (2023)

Ettepanek vaadata läbi ELi eeskirjad kuupäevamärgistuse kohta („kõlblik kuni“ ja „parim enne“ kasutamine) (2022 IV kv)

KESTLIK TOIDU TARBIMINE

Ettepanek ühtlustatud kohustusliku toitumisalase teabe esitamise kohta pakendi esiküljel (2022 IV kv)

Ettepanek nõuda teatavate toodete puhul märget päritolu kohta (2022 IV kv)

Teha kindlaks parimad viisid kestlike toiduhangete kohustuslike miinimumkriteeriumide kehtestamiseks (2021 III kv)

Ettepanek kestliku toidu märgistamise raamistiku loomiseks (2024)

ELi põllumajandustoodete ja toiduainete müügiedendusprogrammi läbivaatamine (2020 IV kv)

ELi koolikava õigusraamistiku läbivaatamine (2023)

KESTLIK TOIDUTOOTMINE

ÜPP strateegiakava soovitused liikmesriikidele (2020 IV kv)

Pestitsiidide säästva kasutamise direktiivi läbivaatamine (2022 I kv)

Taimekaitsevahendite raamistiku rakendusmääruste läbivaatamine (2021 IV kv)

Pestitsiidide statistikat käsitleva määruse läbivaatamine (2023)

Loomade heaolu käsitlevate õigusaktide läbivaatamine

(2023 IV kv)

Söödalisandite määruse läbivaatamine (2021 IV kv)

Põllumajandusliku raamatupidamise andmevõrku

käsitleva määruse läbivaatamine (2022 II kv)

Konkurentsieeskirjade kohaldamisala selgitamine

seoses ühistegevusega (2022 III kv)

Seadusandlikud algatused esmatootjate koostöö tõhustamiseks ja toidutarneahela läbipaistvuse parandamiseks (2021–2022)

ELi algatus süsinikku siduva majandamise kohta (2021 III kv)

KESTLIK TOIDU TÖÖTLEMINE, HULGI- JA JAEMÜÜK

Algatus äriühingu üldjuhtimise raamistiku parandamiseks (2021 I kv)

EL tegevusjuhend ja järelevalveraamistik vastutustundliku ettevõtluse ja turunduse kohta toidutarneahelas (2021 II kv)

Algatused töödeldud toidu koostise muutmise edendamiseks (2021 IV kv)

Toitaineliste koostiste kehtestamine (2022 IV kv)

Toiduga kokkupuutuvaid materjale käsitlevate ELi õigusaktide läbivaatamine (2022 IV kv)

Põllumajandus-, kalandus- ja vesiviljelustoodete ELi

turustamisstandardite läbivaatamine (2021–2022)

Ühtse turu eeskirjade täitmise tagamise ja toidupettuse vastase

võitluse alase kooskõlastamise parandamine (2021–2022)

Kestlik toidutootmine

Jätkusuutlikkus (kestlikkus) kui vundament

• majanduslik (sissetulekud sektoris, nende jaotus erinevate osapoolte vahel, efektiivsus jms)

​

• keskkonna-alane (põllumajandus kui keskkonnaväärtuste looja ja samas ka üks suuremaid ohustajaid

​

• sotsiaalne (toidusektor suur tööandja, uute töökohtade looja, toitumise tervislikkus, tarbija usaldus ja toetus)

Kestlik toidusüsteem tarbija vaates (Gira, 2020)

Pakend

Kohalik

Kestlik toit (toode)

Päritolu tõendatud

Loomade heaolu

Mahetoit

Rohumaal peetav loom

Tervislik

Toidukaod ja -raiskamine

�Toit, mida pole kunagi söödud (1) �(allikas TetraPak, 2012) �

Teravili

Piim

Äravisatud toit

• Euroopas, Põhja-Ameerikas ja Austraalias visatakse ära umbes 95-115 kg toitu inimese kohta aastas
• Aafrikas, Aasias umbes 6-11 kg inimese kohta, kuid suurem osa kadudest saagi koristamisel, säilitamisel, töötlemisel
• FAO andmetel on aastane toidukadu umbes 1,3 miljardit tonni

ÜRO liikmesriikide kokkulepe

​

• Vähendada 2030 jaekaubanduse ja tarbija tekitatud toidujäätmeid poole võrra elaniku kohta

​

• Vähendada toidukadu tootmis- ja tarneahelas (ka saagikoristuskadu)

​

​

​

Allikas: Keskkonnaministeerium

Toidujäätmed Eestis (allikas: KeM)�aastas 167 000 tonni

Raisku läinud toit (allikas KeM)

• Toidujäätmetest poole ehk ligikaudu 84 000 tonni aastas moodustab toidukadu ehk raisku läinud toit.
• Kõige rohkem läheb toitu raisku kodumajapidamistes, kõige vähem toidutööstuses.
• Kogu toidu tarneahelas raisatud toidu väärtus kokku on hinnanguliselt

164 miljonit eurot aastas.

Dilemmad

• Kemikaalid vs kahjurid
• Ravimid vs haigused
• Mahedus vs saak
• Pakend vs toidu-ohutus

​

Positiivne programm

• Täppisviljelus
• Biogaasi püüdmine
• Kadude minimeerimine
• Söömise optimeerimine
• Pakendi vähendamine, plast-nõudele ei
• Prügi vähendamine, sortimine ja koristamine

Tänan tähelepanu eest!

.