Ürgtulnukas ehk arheofüüt

Relikte planter. Relict Plants.

Annika Michelson

Kes tõid taimi siia?

• Kaupmehed muinasajal, viikingid -1000
• Sõjad, ristirüütlid 1200 ->
• Mungad, nunnad 1200 ->
• Hansa-kaupmehed 1400 ->
• Idapoolsete alade mõju 1700->
• Sakslased, hollandlased 1990->

​

Ajatelg

• Taimed, mis on toodud siia viikingitega, taanlastega (1200-), venelased liivi sõja ajal (1550-), rootslastega (1600-) ning poolakadega, on arheofüütid.
• Põhjasõda: Venemaalt tulnud taimed 1700 ….kas pesasibul on arheofüüt või uustulnukas või mõlemad?
• Taani on näiteks harilik naat (Aegopodium podagraria L.) tulnud rooma rauaajal ja koera-pöörirohi (Hyoscyamus niger ) toodud viikingiajal.

​

​

Wikimedia: Viikinkien reitit Euroopassa

Kloostrid Eestis

Hansa liit

Definitsioon

• Arheofüüt ehk ürgtulnukas on tulnuktaim, mis on sisse toodud enne nüüdisaega. Nüüdisajal sisse toodud liigid on neofüüdid.
• Taim, mida kunagi teatud kohas kasvatati aga enam mitte. Nad kasvavad tänapäeval seal hooldamata ja metsistunult edasi. (Põhjamaade geenipank). �(English: Cultivated plants from the Middle Ages; Sweden: medeltida trädgårdsväxter, levande fornminnen; Danish: levende fortidsminder)

Ajatelg

• Arheofüütide puhul loetakse Lääne-Euroopas piiriks ligikaudu 16. sajandit. (Suur Britania 1500; Rootsi 1700-1800)
• Eestis on piiriks taime siia jõudmine enne 17. sajandit või ligikaudu 18. Sajand.
• On raske öelda kas taim on põline ehk maataim või ürgtulnukas - ta võib ka olla mõlemad
• Ürgtulnukas võib olla taim, mis enam ei kasva ilmastiku muutumise tõttu (näiteks vesipähkel Trapa natans)

​

​

Vesipähkel (Trapa natans)

Millised taimed on arheofüütid?

• Arheofüütide hulka kuuluvad mitmed vanad umbrohud, mis on sisse toodud koos mõne kultuurtaime kasutuselevõtuga (meelega) või juhuslikult (näiteks seemned villas). Arheofüütid Eestis on näiteks rukkilill, nisu ja õun.
• Ravimtaimed, maitsetaimed, köögitaimed, mürktaimed, ilutaimed, lõhnataimed, tehnilised taimed nagu näiteks värvitaimed.
• Nimekiri kus on Taani ja Soome arheofüütid. (Løjtnant et al. 1995)

​

Ürgtulnukaid

• Ürgtulnukaid kasvatati alguses ikka kindlasti aedades ja osa neist levis loodusesse näit. harilik naat (Aegopodium podagraria) ja kurekellukas (Campanula rapunculoides).
• Kergesti levivad liigid: suur takjas (Arctium lappa), mets-kassinaeris (Malva sylvestris) ja harilik sigur (Cichorium intybus).

​

Ürgtulnukad

• Osa populatsioone jäid eraldatuks teistest sama liigi populatsioonidest. Need võivad olla huvitavad kuna nad võivad olla geneetiliselt erinevad.
• Tavaline meil, aga mujal haruldane: Norras on näiteks harilik soolikarohi (Tanacetum vulgare) ja harilik köömen (Carum carvi), aga mõlemad on Fääri saartel haruldased. Harilik köömen on Eestis pärismaine.

​

Haruldased, kohaga seotud

Vastupidavad mitmeaastased taimed (perennid):

• veiste-südamerohi (Leonurus cardiaca)
• must karunõges (Ballota nigra)
• kollane nartsiss (Narcissus pseudonarcissus)
• longus linnupiim (Ornithogalum nutans)
• kevadine märtsikelluke (Leucojum vernum).

Vegetatiivne paljunemine (seemned ei valmi meil):

• harilik kalmus (Acorus calamus),
• aed-mädarõigas (Armoracia rusticana)
• harilik katkujuur (Petasites hybridus).

Haruldased, kohaga seotud

Pikaealised seemned:

• täpiline surmaputk (Conium maculatum)
• vägihein (Verbascum thapsus)
• unimagun (Papaver somniferum)
• koera-pöörirohi (Hyoscyamus niger).

Puud:

• hapukirsipuu (Prunus cerasus)
• kreek (Prunus domestica ssp. insititia)
• näärelehine kibuvits (Rosa pimpinellifolia)
• harilik kukerpuu (Berberis vulgaris)

​

Hyoscyamus niger�Koera-pöörirohi

Leonurus cardiaca

Veiste-südamerohi

Papaver somniferum�Unimagun

Fumaria officinalis�Harilik punand

​

Haruldased kohaga seotud

Üheaastased ning lühiealised taimed:

• värd-hanemalts (Chenopodium hybridum)
• harilik rass (Cynoglossum officinalis).

​

Kuidas neid ära tunda?

• On raske ära tunda, peab arvestama tõenäosust
• Peab uurima taimi, kasvukohti, muid samas kohas kasvavaid taimi, ajaloolisi andmeid ning arheoloogili andmeid (kui selliseid on)
• Kas kasvasid juba sellel ajal ka mujal Põhjamaades / Baltimaades?
• Kas on tõenäoline, et just see taim on nii kaua pidanud vastu selles kohas?
• Kas taim on mitmeaastane, pikaealiste seemnetega või on tegu ühe või kahe-aastase taimega?
• On vaja teada leiukoha ajalugu? Kas on võimalik leida ajaloolisi andmeid taimede kohta? Kas kasvukoht on perifeerne (äärealal)?
• Kas on tõonäeline, et taim on siia saabunud hiljem?
• DNA-uuring
• Juhul, kui samas kohas kasvab mitmed vanu taimi ning ajalugu toetab seda, võib oletada, et tegu on ürgtulnukaga.

Kus?

Kahed eeldused:�1. Inimised on toonud taimed kohale ning kasvatanud ja kasutanud neid�2. Taimedel on olnud võimalus säilida samas kohas elus sellest ajast alates.

• linnused, kloostrid (ravimtaimed)
• kirikud, pastoraadid
• vanad talud (söögitaimed)
• vanad linnad
• sadamad, kalurikülad, saared (tehnilised taimed)

Kus?

• Kohad, mis on raskesti ligipääsetavad näiteks nõlvad, kiviaedade läheduses, varemed, teeperved, äärealad
• Kohad, kus karjatamine ning muu hooldamine pole olnud nii intensiivne.
• Juhul, kui selliste kohtade hooldamine (niitmine, karjatamine) muutub intensiivsemaks, siis surevad need taimed ilmselt välja.

Kuidas hooldada?

• Ürgtulnukad on elavad muinsusmälestised. Nendega on seotud vanad lood, täpselt samal viisil, kui on näiteks vanade hoonetega, laemaalingutega või vanade raamatutega.
• Nende väärtus võib olla suur toidu-, ravim- või tööstusliku kasutamise jaoks.
• Nende säilitamine kuulub Rio looduse mitmekesisuse konventsiooni alla (1992)
• Teadlikkus nende taimede olemasolust. Parim viis säilitada on nende algses kasvukohas.
• Oleks hea luua ürgtulnukatele hooldamisplaan.
• Kõige tähtsam on õigeaegne niitmine, ja ei tohi kasutada keemilisi tõrjevahendeid
• Seemned korjatakse geenipanka.
• Anda neile luba rahus kasvada, kus nad on siiamaani kasvanud.
• Luua tasakaal hooldatud ning hooldamata alade vahel (näiteks surnuaedades)

Kuidas hooldada?

• Niitmisega võib suunata inimesi - näiteks jätta muru lõikamata varemete, kiviaedade lähedal jne.

Hooldamisplaan

1. Taimeteadur inventeerib taimed
2. Plaan võib olla olemasolevatele taimedele või soodustada ürgtulnukate levimist.
3. Inventeerimist tuleb viia läbi regulaarselt
4. Eemaldada agressiivsed uued taimed
5. Vanade puude säilitamine.
6. Luua niidetud ning niitmata alad (väheneb niitmise vajadus)
7. Luua vajadusel äärealad, näiteks: kiviaedade, kivimajade või varemete läheduses. Lõunapoolsetel külgedel on soodus mikrokliima, see sobib tihti ürgtulnukadele (lõunamaa taimed).
8. Kontrolli, et niitmata alade laius on harmoonias näiteks kiviaia kõrguse ning laiusega. Kui on kõrge kivimüür / varemed, siis võib ka niitmata ala olla laiem.
9. Eemalda põõsad, mida ei taheta või kui tavalisi taimi hakkab levima liiga palju.

Müürid ja muud äärealad

• Ära kasuta keemilisi tõrjevanendeid müüride / varemete või mujal äärealadel või nende lähedal.
• Ära võta ära taimi või mulda müüridelt - need seovad ja kindlustavad müüri.
• Lase taimedel kasvada vabalt müüride peal ning nende ääres. Vajadusel võib ära võtta puud / põõsad, mis kasvavad liiga lähedal või peal.
• Juhul, kui on vaja restaureerida müüre, siis pane muld ja taimed tagasi, mis töö käigus eemaldati. See muld võib sisaldada seemneid. Juhul kui on vaja lisada uut mulda, siis eelista lähedalt võetud mulda.
• Müüridel võivad kasvada ka ohustatud liigid, näiteks Hammerhusis Bornholmi saarel kasvavad mustad raunjalad (sõnajalg Asplenium adiantum-nigrum)
• Mitmekesine hooldamine tagab kvaliteedi.

Hooldamistöövahendide valik

• Lambad söövad enamasti liiga võimsalt. �
• Heina niitmisel tasub kasutada kolmik-tera, see jäljendab kõige rohkem vikatiteraga niitmist. �
• Lase niidetud heinal olla maas paar nädalat, nii toimub seemnete järelvalmimine ja nad varisevad maha.�
• Kaaruta heina ning vii see alalt ära. Kui viid heina ära, siis mulla toitainesisaldus väheneb ning see vähendab ka agressiivseid uustulnukaid.

Uinuvad seemned võivad ärkata ellu

• Kui maad kaevatakse või toimub mullakamara segamine, siis võib maa seemnepangast uuesti ärkata ellu seemneid
• Arheoloogilistel kaevamistel ning restarueerimistööde käigus võivad sellised seemned hakata uuesti kasvama. Sellised taimed on näiteks vägiheinad (Verbascum spp.), koera-pöörirohi (Hyoscyamus niger), veiste-südamerohi (Leonurus cardiaca), unimagun (Papaver somniferum) või harilik punand (Fumaria officinalis).
• Eriti arheoloogilistel kaevamistel tasub jälgida seda mulda, mis on eemaldatud. Eemaldatud mulla peaks panema tagasi sinna kust seda võeti.
• Tee mullast peenrad ning kasta ja eemalda vajadusel umbrohi. Hoolda peenraid vähemalt kaks aastat. Suur osa taimedest saavad hakkama pool-varjus.

​

Vana koha uued taimed

• Uute taimede istutamisel peaks alati hoolikalt mõtlema järele -> koha vanus, kultuuripärand, võimalik muinsuskaitse.
• Kas leidub sellest koha kohta varasemat taimede nimekirja?
• Alusta taimede inventeerimisega
• Kõik taimede istutused peaks hoolikalt dokumenteerima.
• Lisa juba kohapeal kasvavate taimede seemneid
• Soosi kohalikke puid ja põõsaid
• Ära istuta mujalt toodud taimeid.

Kirjandust

• Bergstedt, N. H.: Bornholms Flora.Særtryk af Botanisk Tidsskrift. Bind 13.1883.
• Lange, J. : Levende fortidsminder. Ukrudt, kulturhistorie, forsvarshistorie. Nationalmuseet. København. 1972.
• Larsen, A.: Bornholms Flora. Særtryk af Botanisk Tidsskrift. 52 bind 3-4. 1956
• Lütken, P.: Floraregistrering på Bornholm. I 91 5 - I 990. Bomholms Amtskommune. Teknisk forvaltning (ikke publiceret).
• Lütken, P.: Hammershus klippens flora. Bornholmske Samlinger Ræk. 3. bind 11. 1997 .
• Løjtnant,B.: Levende fortmindsminder ved middelalder borge. Kaskelot nr. 110 april 1996.
• Museovirasto: Rapolanharjun kasvit
• Ødum, S.: Geremination of Ancient Seeds. Dansk Botanisk Arkiv. Bind 24. 1965.

​

​

Allikad

• Andréasson, Anna; Guldager Christiansen, Hans; Hjorth Bjerregaard, Tino & Ansebo, Lena: Kulturreliktväxter. Levande fornminnen och hur vi bevarar dem. (pdf) Nordgen 2013
• Bjerregaard, Tino Hjort: Levende fortidsminder. Gamle lægeplanter spirer frem efter arkæologisk udgravning på Hammmerhus. Natur på Bornholm 2004
• Hjort, Tino Dich: Levende fortidsminder ved bornholmske kirker. Særtryk af Bornholmske samlinger 2003.
• Løjtnant, Bernt; Christiansen, Hans Guldager; Faurholdt, Niels & Prehn, Birger: In-situ bevaring af levende forntidsminder. URT 19.årgang 1995 (4): 105-136.
• Michael P. Nobis; Hiltrud Brose & Stefan Birrer: Species richness of neophytes, archaeophytes and native taxa on a landscape scale in Switzerland. Poster. 2008.

​

​