1 of 34

Autoriõigus ja loomevara digitaalses sisuloomes

Koolitaja(d): Eesnimi Perekonnanimi

Materjalide autor: Elyna Heinmäe (TLÜ)

2 of 34

  • Mis oli sinu jaoks uus teadmine (pane märksõnad kirja 3-5)?
  • Mis oli sulle juba teada info, lugemine/vaatamine kinnitas senist arusaama ja veendumust (pane lühidalt märksõnad kirja 3-5)?
  • Kas oleksid osanud küsimustikule ka ilma materjalideta vastata?
  • Kuivõrd aitasid ette antud materjalid küsimustikule vastata või oleksid selle info ka ise internetist kiirelt üles leidnud?

ARUTELU eelnevalt loetud materjali põhjal

3 of 34

AUTORIÕIGUS ja IO

  • Autoriõigus on autorile kuuluvate isiklike ja varaliste õiguste kogum

  • Autoriõigus kaitseb kirjandus-, kunsti- ja teadusteoseid.

  • Intellektuaalne omand (ehk IO) on õiguslikult kaitstavad loometöö tulemused (autoriõigused kaitsevad inimese intellektuaalset omandid, milleks võivadki olla kirjandus-, kunsti ja teadustööd).

4 of 34

Ankeedi küsimuste

vastused aruteluks

5 of 34

Kes on autor?

  • Teose autoriks saab olla füüsiline isik või füüsilised isikud, kes on teose loonud.
  • Autor on iga inimene, kes on midagi loonud.

Näiteks:kui kirjutan kirjandi, essee, blogi postituse, olen autor. Kui loon õppematerjali, kui teen pildi, video vms siis olengi selle autor ja see mida tegin on teos ja sellele teosele kehtivad autoriõigused

6 of 34

Ühisautorlus vs kaasautorlus?

  • Ühisautorlus on siis kui teos on tervik ning seda ei saa jagada

Näiteks kui kaks autorit on oma teose algusest kuni lõpuni kirjutanud lahutamatus koostöös (ei ole võimalik eristada, kes mis osa nüüd tegi ja kui palju) ning kummalegi neist kuulub autoriõigus teosele tervikuna.

  • Kaasautorluse koosneb teos iseseisva tähendusega osadest, kus autorid on erineva osa omanikud.

Eriti levinud lõputööde, teadusartiklite ja uuringute puhul, kus teosel on mitu autorit ja kõige rohkem panustanud autor on nimistus esimene.

7 of 34

Millal hakkab autoriõigus teosele kehtima ja mis tingimustel?

  • Autoriõigused teosele hakkavad kehtima selle loomise hetkest.
  • Autoriõiguse tekkimiseks ning teostamiseks ei ole vaja kuhugi teatada, midagi registreerida ega muid formaalsusi täita.
  • Autoriõiguse seadus kehtestab põhimõtte, et isik, kelle nimi on fikseeritud teosel, loetakse selle teose autoriks.

8 of 34

Kas ideed saab autoriõigusega kaitsta? Miks?

  • Ei saa
  • Teos millele hakkab kehtima autoriõigus peab olema taasesitavas vormis ehk siis loodud tulemus

  • Seega, kui lobised välja hea äri-idee ja keegi selle sinu eest ära teostab, ei riku ta autoriõigusi.
  • Samuti võivad maailma eri paigus tulla inimesed sarnaste ideede peale (siin tulevad appi patent ja kaubamärgi registreerimine)

9 of 34

Millal pole autori käest luba vaja küsida? Mõni näide?

  • Kui teose autoriõigused kaotavad kehtivuse (ehk siis 70 aastat peale autori surma),
  • Kui autori poolt teosele lisatud vaba kasutamise litsents lubab seda kasutada.

Nt, kui on kasutatatud Creative Commonsi litsentsi pildi juures, mis annab meile selgelt teada, kas ja kuidas on autor lubanud teost kasutada.

  • Samuti, kui kasutada tost teaduslikel/hariduslikel eesmärkidel ja autorile korrektselt viidates.
  • Autori varaliste õiguste loovutamise teel või litsentsi andmise teel.

Näiteks on autor andnud teose vabaks kasutamiseks üldsusele.

10 of 34

Mida tähendab IO ja mis sinna alla kuulub?

  • Intelektuaalne omand ehk loometöö tulemused
  • Raamatud, televisioon, kunstiteosed, heliteosed, tekstiiliteosed, arhidektuuriteosed jne.

11 of 34

Varalised vs isiklikud õigused?

  • Varaline õigus on seotud rahalise tasuga oma loomingu eest.
  • Õigus oma teosest koopiaid teha, õigus teost müüa, laenutada, rentida; õigus teost tõlkida, avalikult esitada ning internetis kättesaadavaks muuta. Varalised õigused on üleantavad.

Näiteks, kui teen õppematerjali ja hakkan seda levitama raha eest.

  • Isiklikud õigused on seotud au ja kuulsusega. Õigus olla looja, otsustada, milline on looming ja kuidas loomingut kasutatatakse ning õigus teos tagasi võtta. Isiklikke õigusi teosele ei saa inimeselt ära võtta (ka siis kui ta läheb nt vangi).

Näiteks, minul on õigus otsustada oma õppematerjalis, kuidas edaspidi minu tööd kasutada võib.

12 of 34

Kui kaua kehtivad autoriõigused?

  • Terve inimese (autori) eluea ning 70a peale inimese (autori) surma

13 of 34

Mida tähendab teose vaba kasutus?

  • Teose kasutamine ei tohi teenida ärilist eesmärki.
  • Kui kasutad kellegi poolt loodud teost, ilma autorilt luba küsimata ja tasu maksmata.
  • See on lubatud teaduslikel, hariduslikel, informatsioonilistel ja õigusmõistmisega seotud eesmärkidel.

Näiteks, kui ma oma õppematerjali koostades ja kirjutatades, kasutan teksti kellegi teise raamatust, siis ma võin teha seda autorilt luba küsimata, aga pean siiski autorile korrektselt viitama.

14 of 34

Millega on kaitstud muusikateosed?

  • Muusikateosed on kaitstud autoriõigustega sh esitaja õigustega ja fonogrammiõigustega.
  • Muusikateosed tekstiga ja ilma tekstita on intellektuaalne omand ja kuulub autorile.
  • Muusikateoste avalikuks esitamiseks (nt raadios, klubis) tuleb saada luba Eesti Autorite Ühingult.
  • Esitajatele ja fonogrammitootjatele tuleb maksta õiglast tasu fonogrammide avaliku esitamise eest.
  • Kodus muusika esitamisele ei kohaldata muusika avaliku esitamise reegleid.

Inimene võib ostetud CDst teha koopia ja seda ise kuulata, kuid seda mitte levitada (seotud tühja kassetti tasuga).

15 of 34

Kas tarkvara on teos? Kas seda võib isiklikeks vajadusteks kopeerida?

  • Tarkvara on teos ja isiklikuks vajaduseks kopeerida ei tohi.
  • Tarkvara kasutamine on enamasti seotud ja reglementeeritud litsentsidega.

16 of 34

Milliseid teoseid ei tohi ka isiklikul eesmärgil kopeerida?

  • Arhitektuuriteoseid, piiratud tiraažiga kujutava kunsti teoseid, elektroonilisi andmebaase ja arvutiprogramme ja noote.
  • Intellektuaalomandi kaupu – riided, jalanõud, parfüümid jms.

17 of 34

Millistel tingimustel võid kasutada muusikat ja filme õppetöös, ilma et läheksid vastuollu autoriõigustega?

Kui ei teeni nendega raha

Nt hariduslikel eesmärkidel, AGA

Vajalik on igaljuhul ära märkida:

1. autori nimi (kui see on teosel näidatud);

2. teose pealkiri (nimetus);

3. teose avaldamise allikas.

Samas saab autorilt ka vajadusel luba küsida.

18 of 34

Mis on kõige enam kasutatav avatud sisulitsents? Ja mis on need tingimused, mille alusel saab autor otsustada kuidas tema teost kasutatakse?

  • Kõige enam kasutatavad avatud sisulitsensid on Creative Commonsi litsensid.

19 of 34

Milliseid teoseid võib kasutada ilma luba küsimata ja viitamata (CC litsentside puhul)?

  • Avalik omand(public domain). Need on teosed, mis on intellektuaalomandi õiguse kaitseta, sest kaitse kehtivus on lõppenud, kaitse on kaotatud või kaitset ei kohaldata.

20 of 34

Sinu asutuse andmekaitsemääruse link?

Kui sinu asutuses ei ole eraldi andmekaitsemäärust, siis miks? Millest peaks siis juhinduma?

21 of 34

Leia sealt info, mis puudutab nõudeid/korraldusi/tingimusi kuidas toimub teie asutuses laste/sündmuste pildistamine!

22 of 34

�Too näide/kogemus kus oled kohanud autoriõiguste või andmekaitse määruse rikkumist/mitte täitmist?

��

23 of 34

�Kuidas selgitaksid oma õppijatele/kolleegile autoriõiguse teema olulisust? Too näide!�

24 of 34

VIITAMINE

  • Teiste inimeste panuse ja autorluse tunnustamiseks on saanud kindlaks normiks selge välja ütlemine millistele ja kelle ideedele toetutakse (viitamine).
  • Teise isiku loodud teadustöö või selle osa avaldamist oma nime all nimetatakse loomevarguseks ehk plagiaadiks.

Näiteks ei vaja eraldi viidet iseenesestmõistetav teave või üldtuntud faktid et "inimene on elusolend" ning üldteada faktid, et "Maa tiirleb ümber Päikese" või "Eesti Vabariik loodi 1918. aastal".

25 of 34

  • MIKS ON OLULINE VIIDATA, KUI MA KELLEGI TEISE MATERJALE KASUTAN????

  • MIKS ON OLULINE KORREKTSELT VIIDATA?

VIITAMINE?

26 of 34

Miks on vaja viidata?

  • Viitamine näitab lugupidamist teise autori suhtes, on teda tunnustav.
  • Annab loodule usaldusväärsust ja näitab, et argumente toetavad selged tõendid.
  • Korrektne viide aitab vajadusel tagasi pöörduda algallika juurde, kui näiteks on vaja kontrollida andmeid.
  • Täpsed ja asjakohased viited aitavad vältida süüdistusi plagiaadist.

27 of 34

Tsitaat vs refereerimine

Tsitaat: sõnasõnaline väljavõte mingist tekstist viitega autorile või allikale. Viide märgitakse kohe peale lause lõpu jutumärke.

Refereerimine: vabas vormis teise autori seisukohtade edasiandmine oma sõnadega. Sellisel juhul jutumärke ei kasutata ja viidatakse kindlasti algallikale või autorile.

28 of 34

Viitamise põhimõtted

1. Kogu töös kasutatakse ühtset viitamisstiili.

2. Viide koosneb kahest osast:

  • tekstisisene viide (nt Luts, O. 1965)

  • viitekirje kasutatud kirjanduse loetelus (nt Luts, O. (1965). Kevade. Pildikesi koolipõlvest. Tallinn: Eesti Raamat.

3. Teiste autorite loomingule tuleb viidata ka esitluses, videos jms.

29 of 34

Abimaterjal viitamise õpetamiseks

Ingrid Maadvere õppevideo - piltide viitamine

Siret Lahemaa õppevideo - autoriõigusest, litsentsidest, viitamisest

Hele-Riin Rebase õppevideo - viitamisest üldiselt

30 of 34

ÜLESANNE

  • Leia internetist pilt, mis antud koolitust sinu meelest kõige rohkem iseloomustab
  • Lisa pilt koolituse interaktiivsele seinale (nt Padlet, Jamboard vms)
  • Lisa pildile juurde korrektne viide!

31 of 34

KOKKUVÕTTEV ARUTELU

  • Mis oli uus teadmine ja kuidas saaks seda oma asutuses rakendada?
  • Mis oli kõige olulisem asi, mis koolitusest meelde jäi, teada said või sind kõnetas?
  • Mida tahaks veel teada saada, mida oleks vaja juurde uurida, õppida, millega end kurssi viia?
  • Kuidas antud teemat lastega käsitleksid?

32 of 34

KASUTATUD ALLIKAD

33 of 34

AITÄH!

34 of 34