Uued avalike ürituste jäätmekäitlusalased nõuded

Kaupo Heinma,

Keskkonnaministeerium

asekantsler

Pakendivaldkonna ülevaade

2

• Pakendijäätmete teke ELis on suur (ca 80 mln t/a) ja kasvab hoolimata sellest, et kasutusele on võetud kergemad pakendimaterjalid.
• ELis on kasvanud pakendijäätmete teke ühe elaniku kohta umbes 10% võrra alates 2007. aastast.
• Viimase 20 aasta jooksul on vähenenud klaas- ja metallpakendite kogused ning kasvanud plast- ning paber- ja kartongpakendite kasutamine.
• Järjest enam on kasvanud ühekordselt kasutatavate toodete tarbimine.

​

• Eestis tekib aastas umbes 200 000 tonni pakendijäätmeid, nendest umbes veerandi moodustavad plastpakendijäätmed.

​

• Eestis tekib ühe inimese kohta aastas 158 kg pakendijäätmeid. EL riikidest näiteks Saksamaal aga 228 kg/in, Iirimaal 228 kg/in ning Horvaatias 74 kg/in kohta.

​

Ühekordse plasti direktiiv

3

• 2016. aastal 17 Euroopa Liidu liikmesriigis mereprügi uuringud.
• Plast 80-85% mereprügist
• Ühekordsed plasttooted 50%
• Plasti sisaldavad kalapüügivahendid 27%

​

• Järgneva paarikümne aasta jooksul on oodata plasti tootmise kahekordistumist.

​

• Probleemiks plasttoodete ebasobiv kõrvaldamine.

EESMÄRK

• Vältida ja vähendada teatud plasttoodete mõju keskkonnale, eelkõige veekeskkonnale ja inimeste tervisele.
• Edendada üleminekut ringmajandusele.

4

10 enamlevinud ühekordselt kasutatavat plastist toodet merekeskkonnas

5

• Toidupakendid
• Joogitopsid
• Vatitikud
• Söögiriistad, taldrikud, joogikõrred ja jookide segamispulgad
• Õhupallid ja õhupallide varred
• Pakid ja pakkematerjalid
• Joogipakendid, sh nende korgid ja kaaned
• Tubakatoodete filtrid
• Niisutatud salvrätikud, hügieenisidemed, tampoonid ja tampoonide aplikaatorid
• Õhukesed plastkandekotid
• Vahtpolüstüreenist toidu- ja joogipakendid ning joogitopsid.

Direktiiviga rakenduvad nõuded

• Turupiirangud
• Märgistusnõuded
• Tootedisaini nõuded
• Liigiti kogumise eesmärk
• Tarbimise vähendamise kohustus
• Laiendatud tootjavastutuse nõuded
• Teadlikkuse suurendamise eesmärgid

6

Keelustatavad tooted

Alates 01.05.2023 on Eesti turule keelatud lasta järgmisi ühekordselt kasutatavaid plasttooteid:

• vatitikuvarred
• söögiriistad
• taldrikud
• kõrred
• õhupallide varred
• vahtpolüstüreenist valmistatud toidupakendid, millest pakutakse valmistoitu
• vahtpolüstüreenist joogipakendid
• vahtpolüstüreenist joogitopsid

​

• Lisaks puudutab keeld oksüdantide toimel lagunevast plastist tooted üldisemalt

​

​

7

KEELUSTATAVAD TOOTED

8

Keelustatavad tooted

• Ühekordselt kasutatava plasttootena arvestatakse nii täielikult kui ka osaliselt plastist valmistatud toodet.
• See tähendab, et kui toode on näiteks valmistud kartongist, kuid kaetud plastikihiga, siis selline toode liigitub plasttooteks.
• Modifitseeritud looduslikest polümeeridest või biopõhistest, fossiilsetest või sünteetilistest lähteainetest toodetud plasti looduslikult ei esine ja seetõttu arvestatakse plasttootena polümeeripõhiseid kummitooteid ning biopõhist ja biolagunevat plasti (nt PLA, PHA ja muud sarnased materjalid), olenemata sellest, kas need on saadud biomassist või peaksid aja jooksul biolagunema.

​

9

Märgistamise nõuded (kehtivad alates 3. juulist 2021)

10

KESKKONNAMINISTEERIUM

Otsekohalduvad nõuded Euroopa Komisjoni määrusest:

TARBIMISE VÄHENDAMINE

11

Joogitopsid

Toidupakendid

Tarbimise vähendamise meetmed: ühekordselt kasutatavad plastist toidupakendid ja joogitopsid

12

• 2026. aasta lõpuks peame Eestis saavutama olulise tarbimise vähendamise võrreldes 2022. aastaga.
• Rakendatavad meetmed Eestis:
• Pakendiettevõtja võtab kasutusele meetmed, et saavutada ühekordselt kasutatavate plasttoodete (toidupakendid, joogitopsid) tarbimise ambitsioonikas ja pidev vähendamine. Meetmed kirjeldatakse tegevuskavas, mis tuleb avalikustada ettevõtte veebilehel.
• Avalikel üritustel on lubatud alates 01.01.2024 kasutada toidu ja joogi serveerimiseks üksnes korduskasutatavaid anumaid ja söögiriistu.

Ringmajanduse nr. 2 paketi taust

Euroopa Komisjon avaldas ettepanekud 30. novembril 2022, kohaldatakse seadusandlikku tavamenetlust, ehk:

• Edasised läbirääkimised toimuvad Brüsselis EL nõukogu keskkonnatöögrupis
• Keskkonnaministrid kinnitavad nõukogu positsiooni keskkonnanõukogus
• Seejärel algatatakse Euroopa Parlamendiga läbirääkimised ehk triloogid

Eelnõu põhimeetmed

1. Ennetamine ja korduskasutus
2. Kõik pakendid ringlussevõetavaks aastaks 2030
3. Ringlussevõetud materjali kasutamise kohustused plastpakendites

4. Ühte märgistamine

5. Tagatisrahasüsteemid

Toetusmeetmed

15

• Ringmajanduse programm: https://www.kik.ee/et/toetatavad-tegevused/ringmajanduse-programm
• Ringmajanduse programmi taotlusvoor on avatud ja taotlusi saab esitada kuni 20. märtsil 2023 kell 17.00. 
• 2023. aasta sügisel avaneb ringmajanduse programmi teine voor.
• Riiklikult on plaanis uute SF21+ meetmetest toetada ringmajanduse tootmis- ja tarbimismudeleid. Samuti on planeeritud jäätmetekke vältimise ja korduskasutuse meede.
• Kokku on plaanis suunata 14,5 mln eurot ringmajanduse tootmis- ja tarbimismudelitesse ning jäätmetekke vältimisse ja korduskasutuse edendamisse.
• Lisaks on ettevõtete ressursitõhususe ja jäätmekäitlusmeetmed. Kokku on SF vahendeid plaanis ringmajandusse suunata 111 mln eurot, millele lisandub taastekava (RRF) 14 mln eurot.

16

AITÄH!