Vaikuseminutid MTÜ: �Heaolu loov lasteaed ja kool

Programmi muutuste teooria arenduse projekt

​

​

Arendusprojekti eesmärgid

• Välja töötada “Heaolu loov lasteaed ja kool” muutuste teooria ja seda väljendav loogikamudel.
• Tuvastada sekkumise võimalikud muutuste aluseks olevad mehhanismid ja kontekstuaalsed tegurid.

Arendusprotsess

• Sekkumisprogrammi taustadokumentide konsulteerimine
• Interaktiivsed töötoad:
1. Töötuba 1: addresseeritava probleemi ja sekkumise sisendite, tegevuste, tulemuste ja mõju tuvastamine
2. Töötuba 2: Revideeritud ja korrastatud töötoa 1 väljundite ülevaatamine ja täiendamine
3. Töötuba 3: Võimalike muutuste mehhanismide tuvastamine
• Töötubade-vaheline asünkroonne töö tagasiside jagamiseks ning täienduste ja täpsustuste tegemiseks

Võtmemõisted 1/4

• Programmiteooria kirjeldab ja selgitab, kuidas ja miks soovitud muutus või tulemus saavutatakse teatud sekkumiste või tegevuste abil. Programmiteooria eesmärk on pakkuda selget ja loogilist ülevaadet sellest, kuidas ja miks sekkumine peaks töötama ning aidata tõhusamalt kavandada, rakendada ja hinnata sekkumisi.
• Loogikamudel viitab programmiteooria visuaalsele esitusele, mis hõlmab sekkumise sisendeid, tegevusi, väljundeid, tulemusi ja aluseks olevaid põhjuslikke mehhanisme.

​

Võtmemõisted 2/4

• Ressursid/sisendid: Inim-, finants-, organisatsiooni-, kogukonna- või süsteemide ressursid mistahes kombinatsioonis. Neid kasutatakse planeeritud tegevuste (sh sihtgruppide tuvastamise) läbiviimiseks.
• Tegevused: Konkreetseid tegevused, mis moodustavad programmi. Tegevused kätkevad endas erinevaid tööriistu, protsesse, sündmusi, tehnoloogiat ja muid seadmeid, mida sekkumise elluviimiseks võib vaja minna.

​

Võtmemõisted 3/4

• Väljundid: Elluviidud tegevuste otsesed käegakatsutavad tulemused. Need võivad hõlmata tegevuste tüüpe, tasemeid ja eesmärke, samuti teenuste või tegevuste suunatud kasutajate või sihtrühmade tüüpe ja arvu.
• Tulemused: Muudatused, mis toimuvad sekkumises osalejate või organisatsioonide seas. Need hõlmavad sageli konkreetseid muutusi teadlikkuses, teadmistes, oskustes, käitumises, staatuses ja toimimises. Neid saab liigitada lühiajalisteks, keskmise pikkusega ja pikaajalisteks tulemusteks.
• Mõju: Kavandatud kaugem muutus, mis toimub organisatsioonides, kogukondades või süsteemides programmi tegevuste tulemusena.

​

Võtmemõisted 4/4

• Mehhanismid viitavad protsessidele ja teguritele, mis käivitavad, suunavad või toetavad muutusi nt indiviidides või organisatsioonides.
• Kontekstuaalsed tegurid viitavad sisemistele ja välistele teguritele, mis mõjutavad, kas ja kuidas soovitud muutused saavad toimuda. Need tegurid võivad kas soodustada või takistada muutuste protsessi.

Probleemi kirjeldus ja kuidas antud sekkumine aitab seda leevendada 1/2

Laste ja noorte emotsionaalne eneseregulatsioon on alles arenemas ning kasvav ärevus, depressioon ning vaimse tervise probleemid esitavad väljakutse lastele endile ning nendega töötavatele täiskasvanutele. Samal ajal seisavad õpetajad ning kooli -ja lasteaia personal silmitsi oma väljakutsetega, sealhulgas kehva emotsionaalse eneseregulatsiooni, kurnatuse ja läbipõlemisriskiga. Olukorda süvendab kooli-ja lasteaiakultuur, mis seab sageli esikohale akadeemilise edukuse, jättes tahaplaanile tervikliku lähenemise lapse arengule, et igast lapsest sirguks seeläbi ta enese parim versioon.

Seda problemaatilist stsenaariumi saab jagada kolmeks omavahel seotud valdkonnaks:

1. Laste ja noorte heaolu: Lapsed võitlevad vaimse tervise probleemidega ja neil puuduvad vajalikud emotsionaalse eneseregulatsiooni oskused, et tõhusalt toime tulla akadeemiliste ja sotsiaalsete pingetega.
2. Õpetajate kurnatus ja läbipõlemine: Õpetajad kogevad kõrget stressitaset, emotsionaalset kurnatust ja läbipõlemist, mis mõjutab negatiivselt nende võimet pakkuda lastele kvaliteetset haridust ja tuge.
3. Organisatsioonikultuur: Praegune kooli-ja lasteaiakeskkond rõhutab sageli akadeemilist saavutust tervikliku lapse arengu arvelt, jättes tähelepanuta tõhusad tõenduspõhised viisid sotsiaal-emotsionaalse pädevuse arendamiseks ja subjektiivse heaolu toetamiseks.

Probleemi kirjeldus ja kuidas antud sekkumine aitab seda leevendada 2/2

Need omavahel seotud väljakutsed loovad tsükli, kus stressis õpetajad ei suuda lapsi tõhusalt toetada, mis viib suurenenud käitumisprobleemide ja akadeemiliste raskusteni. See omakorda suurendab veelgi õpetajate stressi ja läbipõlemisriski, süvendades negatiivset kooli-ja lasteaiakliimat.

Terviklik teadveloleku ja sotsiaal-emotsionaalset pädevust (SEP) arendav sekkumine, mis on suunatud lastele, õpetajatele ja tervele koolile/lasteaiale, aitab lahendada ülaltoodud probleeme:

• Pakkudes lastele vahendeid ja oskusi stressi juhtimiseks, emotsioonide reguleerimiseks ja vaimse tervise parandamiseks.
• Pakkudes õpetajatele teadveloleku kasvatamise ja SEP arendamise tehnikaid, et vähendada kurnatust, läbipõlemisriski, parandada emotsionaalset eneseregulatsiooni ja klassiruumi/lasteaiarühma juhtimist.
• Nihutades kooli-ja lasteaiakultuuri terviklikuma lähenemise poole, mis väärtustab tunnete ja suhteoskuste teadlikku eesmärgipärast arendamist ja üldist heaolu koos akadeemiliste saavutustega.

Tegeledes nende probleemidega mitmekülgse teadveloleku ja SEP valdkondade ennetussekkumise kaudu, saavad koolid ja lasteaiad luua toetavama, emotsionaalselt tasakaalustatuma keskkonna, mis soodustab nii laste kui ka õpetajate subjektiivset heaolu ja (akadeemilist) edu.

Programmi mõju

Heaolu loov lasteaed ja kooli kui sekkumisprogrammi lõppeesmärgiks on saavutada olukord, kus praktilised oskused oma psühholoogilise heaolu toetamiseks on laialdaselt lasteaia/koolikeskonnas ja -kogukonnas kasutusel, et igaüks saaks olla hoolivam enda ja teiste suhtes.

​

Programmi peamised tegevuste kategooriad

Loogikamudel

Sekkumisprogrammi alustalad

• Enesemääratluse teooria: teadveloleku praktika toetab iseseisvust, seotust ja kompetentsust, soodustades prosotsiaalset käitumist.
• Sotsiaal-emotsionaalne õppimine: teadvelolek tugevdab sotsiaal-emotsionaalseid oskusi nagu empaatia, eneseteadlikkus, enesejuhtimine ja sotsiaalsed oskused. Iseendas toimuva teadvustamine on aluseks eneseteadlikkusele ja enesejuhtimisele, mis mängivad olulist rolli sotsiaalsete oskuste rakendamisel.
• Neuroteadus: regulaarne teadveloleku praktika muudab tähelepanu võrgustikud paremaks/tugevamaks, vaikimisi režiimi võrgustiku (DMN) vähemaktiivsemaks (st vähem mõtete ringihulkumist ja enesekriitikat), summutab stressireaktsiooni süsteemi. Selle taustal on aju märkimisväärne neuroplastilisuse võime (aju ümberkohanemine), mis viitab teadveloleku transformatiivsele potentsiaalile.

Programmi muutuste mehhanismid

Õpetajate koolituse käigus omandatud oskuste igapäevase rakendamise tulemusena paraneb koolitusel osalenud õpetajate tähelepanelikkus ja hinnanguvaba suhtumine. Samuti kogevad õpetajad suuremat eneseusku ja seda, kuidas nende seisund, mida nad saavad muuta, mõjutab nende suhteid.

Need protsessid kombineerituna õpetajapoolse igapäevase harjutuste rakendamisega (mis kinnistab teadveloleku praktikat) viivad õpetajate tulemusteni nagu paranenud enesejuhtimine, kõrgenenud eneseteadlikkus oma mõtetest ja tunnetest, suurenenud enesesõbralikkus, vähenenud stress ja ärevus ning vähenenud läbipõlemise sümptomid.

​

​

Programmi muutuste mehhanismid

Laste igapäevane teadveloleku harjutuste rakendamine intensiivkursused aktiveerivad õpetajate igapäevasele teadveloleku harjutuste praktikale sarnased mehhanismid, sh õpivad lapsed end ise rahustama. Tänu õpetajate paranenud vahetutele tulemustele (vt eelmine slaid) kogevad lapsed end enam aktsepteerituna, mõistetuna, toetatuna ja juhendatuna: vigade tegemist käsitletakse õppeprotsessi normaalse osana ning igapäevane arengukeskkond on rahulikum. Eeltoodu vahendusel väheneb laste stress kui laste vahetu tulemus.

​

Programmi muutuste mehhanismid

Programmi tegevused kombineerituna õpetajate ja laste lühiajaliste tulemustega viivad muutusteni õpi-ja töökeskkonnas nagu paranenud laste ja õpetajate vahelised suhted ja paranenud kolleegidevahelised suhted.

Ülaltoodud muutuste aluseks olevad mehhanismid on seotud sotsiaal-emotsionaalse eneseregulatsiooniga, mis vähendab impulsiivset käitumist ning suurendab rahulikkust ja teadlikke valikuid interpersonaalses suhtluses.

Hinnanguvaba teadlikkus ja heatahtlikkus suurendab empaatiat teiste inimeste kogemuste suhtes, mis aitab õpetajatel paremini laste käitumist mõista ning lapsed omakorda on arvestavamad ja lugupidavamad eakaaslaste ja õpetajate suhtes.

Programmi muutuste mehhanismid

Vähenenud stress, ärevus ja läbipõlemise sümptomid viivad selleni, et õpetajatel on positiivsem meeleolu ja nad on kannatlikumad interpersonaalsetes suhetes. Vähenenud stress aitab õpetajatel olla emotsionaalselt toetav, mis aitab kaasa suhete paranemisele nii õpetajate endi kui õpetajate ja laste vahel.

Tänu teadveloleku praktikale paranenud tähelepanu kontroll ja kohalolu, mis toetab sotsiaal-emotsionaalsete oskuste eesmärgipärast rakendamist sh aktiivset, hinnanguvaba kuulamist, eneseväljendust pingelistes olukordades jm. Suheldes teistega hetkes olemine soodustab ühendumist ja vastastikust lugupidamist.

Programmi põhjuslik loogika

Programmi raames saavutavad lühiajalised tulemused viivad koostöös pikaajaliste tulemusteni ning need koostöös omakorda laiema mõjuni.

​

​

Programmi eeltingimused

Programmi eeltingimused viitavad võtmetingimustele või oletustele, mis peavad tõeseks osutuma, et programm osutuks edukaks. Need tingimused võivad olla seatud kontekstiga, programmis osalejatega või näiteks organisatsioonide/süsteemidega, milles programm aset leiab.

​

Millised riskid võivad õõnestada programmi loogikat?

Programmi eeltingimused

Eeldus on, et:

• Lasteaia/kooli juhtkond võimaldab piisavalt aega ja toetust, et õpetajatel oleks võimalus ja soov koolitustest sisuliselt osa võtta ning programmi tegevused saaks olla osa õppeprotsessist
• Õpetajatel on valmisolek muutusteks
• Laste ja õpetaja vaheline suhe on selline, et harjutusi saab teha ja oskuste kasvamist toetada.
• Programmi rakendamist toetatakse vajaduspõhise kohandamise kaudu

Keskkondlikud tegurid

Lasteaia või kooli kultuur ja sisekliima: heaolu prioriteediks seadmine, suhete kvaliteet, avatus innovatsioonile, refleksioonile, hinnanguvabale praktikale).

Juhtkonna prioriteedid ja stabiilsus: pühendumus heaolule, juhtkonna püsivus, aeg ja ressursid teadveloleku ja sotsiaal-emotsionaalse pädevuse arendamiseks eesmärgipäraste ning süsteemsete tegevuste rakendamiseks.

Õpetajate heaolu ja töökoormus: sekkumise tulemuslikkust vähendavad stressi, emotsionaalse kurnatuse ja läbipõlemise kõrge tase, konkureerivad nõuded ja vastanduv suhtluskultuur, mille tõttu on väiksem võimekus ja ressurss võtta teadlikult aega teadvelolekut ja SEP taset tõstvate tegevuste mõtestatud regulaarseks pratiseerimiseks ja läbiviimiseks.

Keskkondlikud tegurid

Laste võimed ja vajadused: arengustaadium, kognitiivsed võimed ja valmidus tegeleda teadveloleku ja sotsiaal-emotsionaalse pädevuse rakendamisega, traumakogemused, hariduslikud erivajadused, suured emotsionaalsed vajadused, kultuurilised ja/või perekondlikud hoiakud teadveloleku või sarnaste praktikate suhtes.

Vanematepoolne toetus või vastuseis teadveloleku ja/või sotsiaal-emotsionaalse pädevuse arendamise tõenduspõhiste tehnikate rakendamise suhtes

Normid eakaaslaste seas ja sotsiaalne dünaamika rühmas/klassis.

Keskkondlikud tegurid

Laiem hariduspoliitika ja -süsteemi surve: rõhuasetus eksamitulemustel või heaolul, ruum õppekavas enamale kui põhiained, kohaliku haridussüsteemi toetus.

Rakenduskogemus ja kohalik suutlikkus: asutuse kogemus sarnaste sekkumiste elluviimisel, teadliku personali olemasolu, programmi juhtgrupi motivatsioon

​

Ühine arusaam eesmärgist ja muutustest

Kokkuvõte arenguprotsessi tulemustest:

• Selgelt määratletud probleemikirjeldus, mis põhineb kaasatud osapoolte kogemusel, aga ka uuringutel
• Kaasdisainitud sekkumistegevused, mis vastavad tuvastatud vajadustele
• Sõnastatud muutuste mehhanismid, mis selgitavad, kuidas ja miks tulemusi oodatakse
• Kindlaks määratud eeltingimused ja eeldused, mis on edu saavutamiseks olulised
• Tuvastatud kontekstuaalsed tegurid, mis võivad mõjutada rakendamist ja sekkumisprogrammi mõju

​

Ühine arusaam eesmärgist ja muutustest

Kokkuvõte arenguprotsessi tulemustest:

• Selgelt määratletud probleemikirjeldus, mis põhineb kaasatud osapoolte kogemusel, aga ka uuringutel
• Kaasdisainitud sekkumistegevused, mis vastavad tuvastatud vajadustele
• Sõnastatud muutuste mehhanismid, mis selgitavad, kuidas ja miks tulemusi oodatakse
• Kindlaks määratud eeltingimused ja eeldused, mis on edu saavutamiseks olulised
• Tuvastatud kontekstuaalsed tegurid, mis võivad mõjutada rakendamist ja sekkumisprogrammi mõju

​

Soovitused edasisteks sammudeks

Viimistleda muutuste teooria (õhus olevad küsimused/täpsustused)

Täpsustada, mis muutub, kuidas ja kelle jaoks (nt kas antud muutuste teooria kehtib võrdväärselt nii lasteaialaste kui õpilaste puhul? Kas tüdrukute ja poiste vahel võib ilmneda erinevusi?)

Töötada välja seireks vajalikud indikaatorid: kaasatus, rakendustruudus, tulemused (baastase ja muutus aja jooksul).

Kaaluda, kuidas muutuste teooria aitab informeerida protsesside ja mõju hindamist tulevikus

Vaadata muutuste teooria regulaarselt üle ja sisse viia muudatusi/täiendusi, tuginedes esilekerkivale tõendusele ja muudatustele sekkumisprogrammi disainis.

Lihtsustatud loogikamudel