1 of 25

TOIDUST SÄÄSTVALT

TIINA SARON

2 of 25

SÖÖMINE ON ELU, SEST SÖÖMISETA POLEKSKI ELU (M. ZILMER)

  • Toit on esmavajadus – inimõigus?
  • Söömist ei saa ära jätta nagu turismireisi

​

  • Suid tuleb üha juurde (+80 milj/a; 8 mld täitus 15.11.22)
  • Kasvav linnastumine
  • Tahame üha paremini süüa
  • Trendide mõju

​

  • Kliimamuutused – vee ja haritava maa nappus
  • Taastuvenergia - biokütuste kasvav roll energiakandjatena
  • Haritava maa hulk väheneb ja saagikuse kasv aeglustub
  • Kasvavad energiahinnad suurendavad tootmiskulusid
  • Ülekaal ja rasvumine kui epideemia

​

​

​

3 of 25

SÖÖME LIIGA

  • Sööme liiga palju – 2mld ülekaalulist, samal ajal kui 1 mld alatoidetud
  • Sööme valesti – söömisest tingitud haigused
  • Jätame toidu järele – 1/3 toidust läheb raisku, suurem osa sellest külmutuskapist või taldrikust

4 of 25

KUI PALJU SIIS PEAKS SÖÖMA?�ALLIKAS: TOITUMINE.EE

5 of 25

TEGELIK EESTI ELANIKU TOIDULAUD, ALLIKAS: TOITUMINE.EE

6 of 25

EESTI KOOLIÕPILASTE TERVISEKÄITUMISE UURING (HBSC)

​

​

7 of 25

VEEL UURINGUST

  • Kooliõpilaste tervisekäitumise uuring on osa rahvusvahelisest Health Behaviour in School-aged Children (HBSC) uuringust;
  • Küsitletakse 5., 7. ja 9. klasside õpilasi, kes on enamasti 11-, 13- ja 15-aastased;
  • Küsitluses osalevad noored nii eesti kui ka vene õppekeelega koolidest, kokku ligikaudu 100 koolist üle Eesti.

​

  • Uuringut tehakse iga nelja aasta tagant. Eestis tehti esimene uuring 1993/1994. õppeaastal. Värskeim, järjekorras kaheksas uuring, viiakse ellu 2021/2022. õppeaastal.
  • 2021/2022. aasta uuringus on lisatähelepanu noorte vaimsel tervisel ja COVID-19 pandeemia mõjul noorte eluviisile.
  • Tulemuste avaldamine 2023. aasta I poolel

​

8 of 25

MIDA UURITAKSE?�

  • sotsiaalne keskkond (perekond, koolielu ja sõbrad, kiusamine)
  • terviseseisund (hinnang oma tervisele ja eluga rahulolu, tervisekaebused, vigastused, vaimne tervis, kurbus ja masendus, depressioonisümptomid, suitsiidimõtete esinemine)
  • tervisekäitumine (hommikusöögi söömine, erinevate toitude ja jookide tarbimine, kehakaal, kehaline aktiivsus, ekraaniaeg, uneaeg, suuõõne tervishoid, tervisealane kirjaoskus)
  • riskikäitumine (suitsetamine ja tubakatooted, alkoholi tarvitamine, kanepi tarvitamine, seksuaalkäitumine)

​

​

9 of 25

MÕNED TULEMUSED – TOITUMINE

  • Hommikusöök - 60% õpilastest sööb igal koolipäeval ja 80% õpilastest sööb nädalavahetuse mõlemal päeval. �Köögiviljade ja puuviljade tarbimine – aasta aastalt suureneb. Tüdrukute seas on neid alati söödud sagedamini, kuid poisid on hakanud üha enam tarbima ka köögivilju ja puuvilju. Kuid õpilased söövad jätkuvalt liiga sageli maiustusi ja väga vähe kala. �Aastatega on õpilaste leivasöömine vähenenud, kuid näiteks piima tarbimine on iga õppeaastaga kasvanud. �Energiajookide tarbimine on võrreldes varasemate uuringuperioodidega mõnevõrra suurenenud ja tähelepanuväärne on see, et poiste seas on selliste jookide tarbijaid üle kahe korra rohkem kui tüdrukute seas.

10 of 25

KEHAKAAL JA KEHALINE AKTIIVSUS– TÕSINE MUREKOHT

  • Ülemäärase kehakaaluga (s.o ülekaaluline ja rasvunud) oli 21% poistest ja 14% tüdrukutest ning see näitaja on tõusnud iga uuringuaastaga;
  • Soovitustele vastaval määral (vähemalt 60 minutit mõõduka kuni tugeva intensiivsusega kehalist tegevust päevas) liigub vaid 16% 11−15-aastastest kooliõpilastest, sh 17% poistest ja 14% tüdrukutest.
  • Vanemaks saades mõõdukas kehaline aktiivsus langeb. 11-aastastest lastest on vähemalt tund aega viiel ja enamal päeval nädalas mõõdukalt aktiivsed 48%, 13-aastaatest 40% ja 15-aastastest 35%.

​

11 of 25

RAHVUSVAHELINE VAADE – WHO RAPORT 2022 EUROOPA REGIOONI KOHTA

  • https://apps.who.int/iris/bitstream/handle/10665/353747/9789289057738-eng.pdf?sequence=1&isAllowed=y
  • Ligikaudu 60 % täiskasvanutest ülekaalulised sh rasvunud
  • 4,4 mln alla 5-aastast last (7,9% ) on ülekaalulised sh rasvunud;
  • Ligikaudu 1/3 kooliealistest lastest on kas ülekaalulised või rasvunud
  • Noorukitel ülekaalulisus ajutiselt väheneb, kuid ¼ endiselt ülekaalulised
  • Murettekitav, et ülekaalulisuse ja rasvumise levimus on järjekindlalt kasvanud ning mitte ükski piirkonna liikmesriik ei suuda saavutada eesmärki peatada rasvumise kasv 2025. aastaks.

12 of 25

ÜLEKAALULISTE OSAKAAL TÄISKASVANUTE HULGAS (2016)

55% +

peaaegu 60%

Üle 60%

Taani

Iirimaa

Türgi

EESTI

Leedu

Malta

Sloveenia

Horvaatia

Iisreal

Slovakkia

Prantsusmaa

UK

Rootsi

Belgia

Kreeka

Saksamaa

Island

Tšehhi

Läti

...

Küpros

...

​

Ungari

...

​

13 of 25

SÖÖMISE MÕÕTMINE

  • Rahvusvahelised toitumise uuringud
  • Tarbimise s.t. keskkonna jalajälje mõõtmine
  • Kulutused toidule – globaalselt 1,2 trl USD (vrdl. 1990 0,4 trl USD) https://fred.stlouisfed.org/series/DFXARC1M027SBEA
  • Eestis keskmiselt 1/5 kulutustest, aga Aafrikas 1/2

14 of 25

TELLIJA ON SÖÖJA

  • Valik mõõtmatuseni – Eesti näide valiku laiusest
  • Värske aasta läbi – paraku ka teisest maailma otsast - säilitustehnoloogia
  • Erivajaduste tarvis (laktoosi- ja gluteenivaba jms.)
  • Transpordi jalajälg
  • Sööja teadlikkus – normaalne söömine ( Normaalne söömine- teejuht ja abimees eluks nüüdisaja globaalsel infoprügimäel. M. Zilmer, U. Kokassaar, A. Lill)

15 of 25

TOIDUKAUPADE VALIK, ALLIKAS: AGRI.EE

Kaubagrupp

Eesti toode

Importtoode

Valik kokku

piim

17

2

19

juust

79

56

135

jogurt

78

33

111

sealiha

15

10

25

linnuliha

12

10

22

leib

73

1

74

õlu

122

127

249

* nimetuste arv kaupluses (SKU)

16 of 25

MIDA SAAB TEHA RIIK

  • Toidupoliitika
  • selge ja õige märgistus
  • reformuleerimine (st vähendatud rasva-, suhkru ja soolasisaldus)
  • kestlikkuse kontseptsioon õigusloomesse koos mõõdetavate parameetritega („talust-taldrikule“ strateegia)
  • julgus sekkuda toidu koostisse
  • Toitumise ja liikumise roheline raamat – Eesti 2035 raames uus algatus, WHO soovitused, liikumise ja spordi toetused

​

17 of 25

MIDA SAAB TEHA TOOTJA?

  • Esmatootja – täppisviljelus (sisendite optimeerimine (kütus, väetised, taimekaitsevahendid))
  • Töötleja – tooraine lähedalt, roheline energia, kadude minimeerimine, pakendi optimeerimine, toidu hind
  • Senise tootmismudeli ümber vaatamine/mõtestamine ja nn „rohepesu“ vältimine
  • Mõtteviisi muutus – kuidas saab, mitte miks ei saa

18 of 25

KAS MAHE ON LAHENDUS?

  • Vähem väetist – vähem saaki
  • Vähem mürki – rohkem kütust
  • Sri Lanka näide: algul väetis riigi raha eest (96% subsideeritud), siis järsk üleminek mahedaks – tulemus – nälg
  • Kestlikkus (jätkusuutlikkus) pigem lahendusele lähemal (rohelepe ja „talust taldrikule“)

19 of 25

KESTLIK TOIDUSÜSTEEM TARBIJA VAATES �ALLIKAS: GIRA, 2020

Pakend

Kohalik

Kestlik toit (toode)

Päritolu tõendatud

Loomade heaolu

Mahetoit

Rohumaal peetav loom

Tervislik

20 of 25

MIDA SAAB TEHA KAUBANDUS?

  • Kas reklaam sunnib rohkem ostma?
  • Kas võtame pigem 3 kahe hinna eest, kuigi pole vaja?
  • Toidu hind
  • Paindlik allahindlus (praegu vaid saiakestega – õhtul 50%)
  • Köögid poodides
  • Toetus toidupankadele

21 of 25

MIDA SAAB TEHA TARBIJA?

  • Osta kaalutletult, mitte osta liiga (igaks juhuks, varuks jms.)
  • Süüa teadlikult ja tervislikult (toidu püramiidi arvestades)
  • Süüa mõõdukalt ja mitte toitu ära visata
  • Hoida selget pead infokülluses

22 of 25

KAS VEGANLUS ON LAHENDUS?

  • On tõsi, et sama põld suudab toota rohkem taimset inimeste sööki kui loomset
  • Samas on karjamaa loodussõbralikum kui põld (looduslik rohumaa, puisniidud jms.)
  • Taimse toidu keskkonna jalajälg – kas on kestlikum?
  • Toiteväärtus - taimne valk ei ole võrdne loomse valguga
  • Inimene on ikkagi segatoiduline - normaalne söömine
  • Teadus ja tulevikutehnoloogiad (R. Bhati “Future Foods: Global Trends, Opportunities and Sustainability Challenges“

23 of 25

                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                  For kids

           

                        

24 of 25

KOKKUVÕTTEKS

  • Suur hulk erinevaid dilemmasid - kemikaalid vrs kahjurid, mahe vrs saak, pakend vrs toidu ohutus, ettevõtete tulu vrs üleküllus valikutes jne jne
  • Väga suure tõenäosusega tuleb senist lähenemist toidutootmisele ja tarbimisele muuta
  • Riiklikud poliitikad ja strateegiad seavad raamid (rohelepe, LULUCF)
  • Positiivne lähenemine muutustele

​

​

​

25 of 25

TÄNAN!

.