Huvihariduse valdkond on terviklik hariduslik süsteem, kus kõik struktuuri osad on omavahel seotud ning samaväärselt olulised. Toimib püramiidina ehk kõige laiahaardelisem on vabahuvihariduse osa, seejärel põhihuviharidus ning kõige väiksemas mahus on eelprofessionaalset huviharidust. Kõikidel tasanditel on kvaliteedi tagamiseks oluline, et õppe läbiviija on kvalifitseeritud huviala spetsiifiliste oskustega õpetaja, juhendaja või treener.

Vabahuviharidus: Osalejateks on erinevate huvialadega katsetajad, sobiva huvi otsijad. Õppetegevuse peamiseks eesmärgiks on sihtgrupi kaasamine, sotsiaalsete ja üldoskuste arendamine, huvi äratamine läbi tantsuliste tegevuste ja tundide. Õpilasel on võimalus teha valikuid talle sobiva õppemahu, tantsustiilide või tantsuõpetajate osas. Õpe toimub tantsustuudiotes, -koolides, üldhariduskoolides ning lasteaedades ringitundidena ja ka mujal.

Põhihuviharidus: Osalejateks on tantsust laiemalt huvitatud lapsed ja noored, tantsu süsteemselt ja järjepidevalt õppida soovijad. Õppetegevuse peamiseks eesmärgiks on pakkuda sihtgrupile süsteemset astmelist õppekaval põhinevat tantsuõpet ning arendada tantsualaseid erioskusi mitmete aastate kestel. Toimub huviharidusliku õppena EHIS-es registreeritud huvikoolides õppekava alusel, mille läbiviijaks on vastava kvalifikatsiooniga huvihariduse õpetajad ja juhendajad.

Eelprofessionaalne õpe: Osalejateks on tantsuõppele pühendunud noored, professionaalsele tasandile edasi liikujad. Õppetegevuse eesmärgiks on lisaks huviala erioskuste arendamisele professionaalse praktika ning pühendumise võimaldamine, professionaalseks õppeks ja/või tegevuseks ettevalmistamine.  Toimub eelprofessionaalset tasemeõpet pakkuvates tantsukoolides, kus on selleks vajalik programm, hindamissüsteem ja läbiviijate kvalifikatsioon. Mitmed õpilased jätkavad õpinguid etenduskunstide alal kõrgkoolis.

Peame vajalikuks laiemalt teadvustada, et lisaks õppetundide läbiviimisele, on tantsuhuvihariduses hulgaliselt lisategevusi, millest õpilased osa saavad ning millesse tantsuõpetajad ja tantsukoolide juhid panustavad (kontserdid, konkursid, festivalid, töötoad, tantsulavastused, rahvusvahelised ja muud projektid, koolitused jne).

Toome teie abiga kõik tantsuhuvihariduse valdkonnas toimuva paremini nähtavale!

Eesti Tantsuhuvihariduse Liit (ETHL) kaasab, arendab ja toetab tantsuhuvikoole ja tantsuõpetajaid üle Eesti. Tegutseme selle nimel, et Eestis pakutav tantsuhuviharidus oleks kvaliteetne ja kogukond koostöös toimiv:
1. arendame tantsuhuvikoole ja -õpetajaid;
2. toome kokku (mõtestama, tegutsema, otsustama) tantsuhuvihariduse kogukonna ja sellega seotud võrgustiku;
3. esindame (tantsu)huvihariduse valdkonda riigi ja KOV tasandil;
4. kommunikeerime avalikkusele kvaliteetse tantsuhariduse tähendust.

Senised peamised tulemused
1. Tantsuhuvikoolid on KAASATUD ja TEEVAD SÜSTEEMSELT KOOSTÖÖD!
- Oleme kokku toonud tantsuhuvikoolide esindajad ja tantsuõpetajad, et teadvustada ja mõtestada tantsuhuvihariduse kvaliteedi olemust ja vajalikkust. Ühistööna on kirja pandud TANTSUHUVIHARIDUSE PÕHIMÕTTED ning kaardistatud valdkondlikud
arengusuunad ETHLi STRATEEGIAS, millest liit ja liidu liikmed oma töös lähtuvad.
2. Tantsuõpetajad TEADVUSTAVAD rohkem ENESETÄIENDAMISE ning TANTSUSPETSIALISTI KUTSEKVALIFIKATSIOONI VAJADUST!
- Korraldame tantsuõpetajate arengut toetavaid koolitusprogramme, õpetajate omavahelist kogemuste vahetust mentorprogrammides ning soodustame ühiseid mõttevahetusi tantsuhariduse teemadel (nt üldharidusõpetajatega tantsu
lõimumisprogrammis TANTS KOOLIS, koostöös tantsuga tegelevate noortega NOORTE TANTSU FOORUMIL, tantsuhariduse teemalistes ümarlaudades).
3. TANTSUHUVIHARIDUSE TEEMAD on rohkem NÄHTAVAMAD!
- Korraldame tänaseks juba traditsioonilisi ühistegevusi - suursündmusi, mis soodustavad omavahelist suhtlemist, koostööd, üksteise tunnustamist ning kvaliteetse tantsuhariduse olemuse ja tähtsuse teadvustamist (nt TANTSUHUVIHARIDUSE GALA, NOORTE TANTSU FOORUM, RAHVUSVAHELISE TANTSUPÄEVA TÄHISTAMINE jm). Loome tantsuhuvihariduse teemalisi ning teadlikkust tõstvaid materjale (videoklipid, dokumendid).
- Süsteemselt toimivad valdkondlike teemasid käsitlevad ümarlauad/mõttetalgud koostööpartneritega ning info jagamise kommunikatsioonikanalid (koduleht, tantsuhuvihariduse uudiskiri, sotsiaalmeedia kanalid, kalender jm.)
- Tantsuhuvihariduse ja tantsukoolide teemad on süsteemsemalt kommunikeeritud KOV ja riigi tasandil (nt korralised huvihariduse ümarlauad HTM-s, eriolukorra tingimustes toimetuleku teadvustamine, sh ühispöördumised/erakoolide toetus jm), kirjeldatud osaliselt riiklikes strateegiadokumentides (nt riiklik noortevaldkonna arengukava jt).