ÜRO kuulutas 2019. aasta rahvusvaheliseks põliskeelte aastaks ning määras selle juhtorganiks UNESCO. Eestis tähistatakse 2019. aastal ka eesti keele aastat, et väärtustada eesti keelt ning selle seadustamist riigikeelena 100 aastat tagasi. Millised on põliskeelte aasta rahvusvahelised tegevussuunad ja kuidas saab selles tegevuses kaasa lüüa? Mis on Eesti põliskeeled ja milline on nende kujunemislugu? Kuidas Eesti riik toetab murdekeelte hoidmist ja arendamist? Kuidas soome-ugri suunal tegutsevad Eesti asutused ja ühendused põliskeelte aastasse panustavad? Kõigest sellest saab lähemalt teada ÜRO põliskeelte aasta avaüritusel, mis toimub 15. veebruaril 2019 Kirjanike Liidu musta laega saalis (Harju 1, Tallinn). Huvilised on oodatud! Registreeruda saab 13. veebruarini.

10.30–11.00
Kogunemine ja kohvilaud

11.00–11.10
Avamine
Anne-Ly Reimaa - Kultuuriministeeriumi kultuurilise mitmekesisuse osakonna lõimumisvaldkonna rahvusvaheliste suhete juht

11.10–11.30
"Rahvusvaheline põliskeelte aasta ja Eesti osalus selle juhtkomitees." - Karmen Laus, Välisministeeriumi rahvusvaheliste organisatsioonide büroo direktor

11.30–12.15
"Eesti põliskeeled ja -murded." - Karl Pajusalu, Tartu Ülikooli eesti keele ajaloo ja murrete professor

12.30–13.30
Paneeldiskussioon (moderaator Meelis Kompus; osalejad Piret Kärtner / Eesti keele aasta juhtkomitee: Eino Pedanik /Kultuuriministeerium; Kadi Raudalainen/ MTÜ Fenno-Ugria Asutus; Oliver Loode/, MTÜ Põlisrahvaste Arengu Keskus)

13.30–13.50
Contra esitab oma võrukeelset loomingut

13.50–14.20
Kohvilaud ja vaba vestlus

Korraldavad Kultuuriministeerium, Rahvakultuuri Keskus ja SA UNESCO Eesti Rahvuslik Komisjon