OLE ROHKEM. Tartu tudengiorganisatsioonide Koostöövõrgustiku strateegia 2020-2025

Võrgustiku visiooni ja missiooni selgitus

Visioon: Tartu tudengiorganisatsioonid on kõige arendavam keskkond noortele.

Tartu on soodsaim paik, kus luua noorte arenguvõimaluste “Silicon Valley”. Tartus on mitu kõrgkooli, kus tegutseb mitukümmend tudengiorganisatsiooni, kes kujundavad Tartu linna ja ülikoolielu. Tartu linna väike suurus annab soodsad tingimused efektiivseks koostööks. Tartu on arengumeelne tark linn, kus on idufirmasid, palju kultuurielu ja palju noori. Tudengiorganisatsioonid on arengumeelsed ja püüdlevad aina rohkem mõtestatud ja eesmärgipärase tegevuse poole. Need tingimused loovad eelduse luua Tartu tudengiorganisatsioonidest kõige arendavam keskkond noortele.

Kõige arendavam keskkond pakub igale noorele võimaluse areneda oskustes, mida tema väärtuslikuks peab, ja valdkondades, mis noort huvitavad. Keskkond pakub noorele toetavat ja võimestavat tuge ja hoolib tema heaolust. Areng tähendab ka pidevalt rohkem pingutust nõudvate ülesannete tegemist. See keskkond on kui katseväljak, kus noor saab proovida kätt kodanikuosaluses, ürituste korraldamises, meeskonnatöös, juhtimises, turunduses ja kõiges muus huvipakkuvas.

Missioon: Tudengiorganisatsioonide koostöövõrgustiku kaudu loome ühisplatvormi üksteiselt õppimiseks, koostööks ja ühisturundamiseks.

Visiooni poole püüdlemiseks peavad tudengiorganisatsioonid koostööd tegema ning organisatsioonid ja nende juhtimine pidevalt arenema. Koostöövõrgustik on platvormiks, mis aitab organisatsioonidel areneda läbi kolme tegevuse: üksteiselt õppimine, koostöö ja ühisturundamine.

1) Üksteiselt õppimine - tudengiorganisatsioonide juhtimine nõuab spetsiifilisi teadmisi, mistõttu on kõige parem organisatsiooni juhtimist ja arendamist õppida teistelt tudengiorganisatsioonide juhtidelt. Praegustest võrgustiku tegevustest pakuvad üksteiselt õppimise võimalust OLE ROHKEM. Arenguprogramm, Aastakonverents, Kevadpäevad, sõprussüsteem ja BE MORE. Community.

2) Koostöö - tudengiorganisatsioonide ressursid on piiratud, kuid koos töötades saame olla efektiivsemad ja võtta ette suuremaid eesmärke ja projekte. Oleme loonud tugeva ja omapärase tudengiorganisatsioonide võrgustiku, kuid suuremate eesmärkide saavutamiseks on koostööd vaja pidevalt hoida ja arendada. Võrgustik ei too oma liikmetele kasu ega toimi, kui liikmesorganisatsioonid sellesse ei panusta. Koostööd saab algatada info jagamisega, võrgustiku Facebooki grupis, sõprussüsteemis aga ka igal võrgustiku kohtumisel.

3) Tudengiorganisatsioonide ühisturundus - kui hoida sõnumid ühtsena ja koordineerituna, saab Tartu tudengiorganisatsioonide suure arvu tõttu ühistel sõnumitel olla suur jõud. See kehtib eriti liikmete värbamisel - kui tahame aktiivset tudengkonda suurendada ja endale liikmeid, kes on iga organisatsiooni jaoks kõige sobivamad, on efektiivsem rääkida oma organisatsiooni tutvustades ka üldiselt kõigi tudengiorganisatsioonide võlust ja kasust. Selleks on loodud OLE ROHKEM. bränd, mille peamine sõnum on “ole rohkem kui lihtsalt tudeng, liitu tudengiorganisatsiooniga”. Ühisturundus tähendab eelkõige organisatsioonide ühisturundustegevustesse panustamist eemärgiga, et OLE ROHKEM. peamine sõnum jõuaks iga tudengini. Panustad saab näiteks jagades Tudengimessi toimumist, meie lugusid ja OLE ROHKEM. andmebaasi oma organisatsiooni kommunikatsioonis.

Definitsioonid

OLE ROHKEM. - tudengiaktiivsuse bränd, mille sõnumiks on “ole rohkem kui lihtsalt tudeng, liitu tudengiorganisatsiooniga”. Seob kõiki võrgustiku organisatsioonidele suunatud tegevusi.
ÜKSA - Üliõpilaskonna Sihtasutus - võrgustikku, OLE ROHKEM. brändi ja seotud tegevusi eest vedav ja korraldav tudengiorganisatsioon
Võrgustik (siinkohal) - OLE ROHKEM. Tartu tudengiorganisatsioonide koostöövõrgustik
Organisatsioon (siinkohal) - tudengiorganisatsiooni, mis on võrgustiku liige.

Strateegia eesmärk

Strateegia eesmärk on kokku leppida võrgustiku tegevussuunad ja eesmärgid, millest peavad selle liikmesorganisatsioonid ja Üliõpilaskonna Sihtasutus lähtuma, et liikuda süsteemselt võrgustiku visiooni suunas. Strateegia on koostatud üldsõnalisemalt, et see ei kaotaks asjakohasust, kui tegevuste formaadid muutuvad.

Strateegia peasuunad

Perioodil 2020-2025 on võrgustikul vaja tegeleda nelja suurema tegevussuunaga:

1) organisatsioonide kvaliteedi tõstmine

2) OLE ROHKEM. kogukonna loomine ja hoidmine

3) tudengite organisatsioonidesse suunamine ja

4) võrgustiku tuntuse suurendamine.

Organisatsioonide juhtimise areng on visiooni täitumise kõige olulisem tegur. Strateegia eesmärgid annavad suuna, mis osade arendamisele organisatsiooni juhtimises on kõige mõistlikum hetkel keskenduda. Kuigi võrgustik formaalselt toimib, on organisatsioonide arengu toetamiseks vaja luua ja hoida sidusat kogukonda, kus organisatsioonid saaksid üksteist toetada ja koostööd teha. Arendavaimat kogemust saame pakkuda vaid siis, kui tudengid organisatsioonide liikmeteks tulevad. Seega on vaja ka tegeleda tudengite tudengiorganisatsioonidesse suunamisega. Viimaks on oluline ka suurendada võrgustiku ja Tartu tudengiorganisatsioonide tuntust, et organisatsioonid oleks atraktiivsemad nii tudengitele kui tulevastele partneritele.

Eesmärk 1. Organisatsioonide juhtimine on kõrgel tasemel ja organisatsioonid elujõulised

Igasugune organisatsioonide areng on ülimalt positiivne, kuid mõistlik on strateegiliselt läbi mõelda, millised arendussuunad on organisatsioonide jätkusuutlikkuse mõttes olulised. Järgnevad eesmärgid määravad suunad liikmesorganisatsioonidele, mis tagavad organisatsiooni arengu ja elujõulisuse ja arvestavad ka keskkonna muutumisega. Samal ajal määravad eesmärgid suunad ja teemad, millele ÜKSA organisatsioonide arendustegevused (arenguprogramm, koolitused jm) peaksid keskenduma.

Alaeesmärk 1.1. Organisatsioonide juhtidel on olemas oskused ja teadmised organisatsiooni arendamiseks

Organisatsioonide juhid osalevad oma oskuste täiendamiseks OLE ROHKEM. koolitustegevustes ja tegelevad iseseisvalt igakülgse enesearenguga.
Organisatsioonide juhid moodustavad ühtse kogukonna, kus jagatakse kogemusi ja ollakse üksteisele toeks.

Alaeesmärk 1.2. Organisatsioonid tegutsevad oma jätkusuutlikkuse nimel.

Aktiivse liikmeskonna jätkusuutlikkus

Organisatsioonide juhatused tagavad, et nende tegevliikmed saaksid organisatsioonist arendava kogemuse, tagades seeläbi organisatsiooni jätkusuutlikkuse.
Organisatsioonide juhtimine antakse igal aastal efektiivselt üle. Selleks on loodud ametijuhendid ning paika seatud kindel üleandmissüsteem.

Finantsiline jätkusuutlikkus

Organisatsioonide tegevuskulusid katavad mitmekesised ja püsivad tuluallikad.
Finantsiliste oskuste arendamiseks pakub arenguprogramm omapoolset toetust.
Organisatsioonid on leidnud nende tegevusi võimaldava tegevuspinna.

Alaeesmärk 1.3. Organisatsioonid oskavad edukalt värvata, oma tuntust suurendada ja olulisi partnereid hoida.

Organisatsioonide juhid arendavad oma teadmisi turunduse ja kommunikatsiooni vallas ning hoiavad seda teadmust organisatsioonis.
Organisatsioonidel on välja kujunenud kommunikatsioonimeetodid ja -strateegiad.
Teadmisi rakendatakse värbamise, tuntuse ja partnerlussuhete arendamiseks.

Eesmärk 2. Võrgustiku organisatsioonide juhid ja esindajad moodustavad motiveeritud kogukonna, kus panustatakse võrgustiku visiooni täitumisse

Koostöövõrgustik saab oma funktsiooni täita siis, kui see toimib kogukonnana. Kui me soovime, et tudengiorganisatsioonide juhatused saaksid omavahel kogemusi vahetada ja nõuandeid jagada, siis on oluline, et nad tunneksid end ühtse sõpruskonnana, kus tuntakse end vabalt ja kõik on motiveeritud panustama kõigi organisatsioonide arengusse.

Alaeesmärk 2.1. Kogukond jagab ühtseid väärtuseid ja eesmärke.

Võrgustiku toimimine ja eesmärgid on arusaadavad kõigile liikmesorganisatsioonidele.
Arutelud võrgustiku ja Tartu tudengikeskkonna üle on arusaadavad, avatud ja kaasavad.
Organisatsioonid algatavad omal initsiatiivil ühiseid eesmärke seadvaid arutelusid.
Tegevusi ja võrgustiku tööd tagasisidestatakse regulaarselt, et hoida võrgustiku ja liikmesorganisatsioonide eesmärkide ühtivust.

Alaeesmärk 2.2. Koostöövõrgustiku ühistegevused on loonud võrgustikus kogukonnatunnetuse.

Igal koostöövõrgustiku üritustel on võimalus sotsialiseerumiseks organisatsioonide esindajate vahel.
Võrgustiku organisatsioonid korraldavad omavahel vabas vormis kohtumisi.
Organisatsioonid jagavad koostöövõrgustikuga oma sündmusi, kus võiksid osaleda ka teised tudengkonna esindajad.
Liikmesorganisatsioonide esindajad teavad teineteist ja üksteise tegemisi.
Organisatsioonide omavaheline koostöö on loomulik ning selle toimima jäämine soodustatud.
Koostöövõrgustiku suurematel ühisüritustel osaleb 90% organisatsioonidest.

Alaeesmärk 2.3. Võrgustiku liikmeskonda motiveeritakse ja tunnustatakse nende panuse eest võrgustikku.

OLE ROHKEM. Lood toovad esile tudengiorganisatsioonide edulugusid.
Regulaarselt tunnustatakse organisatsioone ja esindajaid, kes võrgustiku toimimisse ja/või visiooni täitumisse panustavad.

Alaeesmärk 2.4. Võrgustiku haldamine on efektiivne.

Koostöövõrgustiku eestvedajaks on koostöövõrgustiku haldusmeeskond ja ÜKSA, sisendi võrgustiku tegevusteks ja arendusteks pakuvad liikmesorganisatsioonid.

Liikmesorganisatsioonid panustavad koostöövõrgustikku ümarlaudadel ja võrgustiku aruteludel aktiivse osalusega, kokkulepete hoidmisega ja tagasiside andmisega.
Võrgustikku haldav meeskond koosneb koostöövõrgustiku liikmesorganisatsioonide taustaga liikmetest. Haldusmeeskond vastutab võrgustiku strateegia jälgimise ja teostamise koordineerimise eest.
Võrgustiku haldamiseks ja selles osalemiseks on olemas selge kord.

Alaeesmärk 2.5. Koostöövõrgustiku sisene infovahetus on aktiivne, kiire ja tõhus.

Organisatsioonide esindajad võrgustikus hoiavad organisatsiooni informeerituna võrgustiku tegevustest ja aktiivset suhtlus võrgustikuga. Esindaja vahetumisel antakse ka vajalikud teadmised üle. Võrgustiku haldusmeeskond toetab organisatsioone selle ellu viimises.
Haldusmeeskond hoiab kontaktid, dokumendid ja info võrgustikus ajakohasena.
Haldusmeeskond loob süsteemi võrgustiku sisekommunikatsiooni toimimiseks.
OLE ROHKEM. kodulehelt on kergesti leitavad koostöövõrgustiku dokumentatsioon, vajalikud infomaterjalid ja liikmesorganisatsioonide tutvustused.

Eesmärk 3. Tudengite huvi organisatsioonidesse astumiseks kasvab

OLE ROHKEM. brändi sõnum on iseenesest lihtne - ole rohkem kui lihtsalt tudeng ja liitu tudengiorganisatsiooniga. Üheks oluliseks koostöövõrgustiku ühistegevuseks on tudengite värbamine liikmesorganisatsioonidesse. Kui poleks liikmeid, poleks ka kellelegi arendavat keskkonda pakkuda. Kommunikatsiooniga tahame luua kuvandi, et Tartu on tudengimaailma arenduslinnak. Selle jaoks on oluline, et noored tuleksid Tartusse ja liituksid organisatsioonidega, kus eluks vajalikke kogemusi saada ning ennast arendada.

Alaeesmärk 3.1. Sihtgrupid teavad, et OLE ROHKEM. brändi sõnum on kuuluda Tartu tudengiorganisatsiooni

Loodud on väliskommunikatsiooni strateegia, mille eesmärk on suunata tudengeid tudengiorganisatsioonidesse.

Tartu tudengiorganisatsioonidest ja võrgustikust räägitakse gümnasistidele ja teistele noortele väljaspool Tartut.
OLE ROHKEM. bränd ja võrgustiku organisatsioonide tegevused paistavad silma üleriigilises meedias, tõstes sedasi üldist huvi meie tegemiste vastu.
OLE ROHKEM. on aktiivsetele tudengite seas populaarne bränd, mida liikmesorganisatsioonid saavad kasutada kvaliteedimärgina.
Organisatsioonid levitavad iseseisvalt strateegiaga seatud sõnumeid.

Alaeesmärk 3.2. Tudengiorganisatsiooniga liitumine on kujunenud tavaliseks osaks nii ülikooliajast kui õppest.

Sügisene ühisvärbamine kasvab ja areneb nõnda, et esmakursuslased peavad tudengiorganisatsiooni kuulumist Tartu ülikoolielu tavaks.
Tudengiorganisatsioonid julgustavad ja toetavad liikmeid oma kogemust praktikaainena vormistama. Kogemuse praktikaks vormistamine on võimalik igal õppekaval.
Ülikoolid tunnustavad tudengiorganisatsioone oluliste pädevuste arendajatena.
Aktiivsete tudengite osakaal kasvab 10% võrra.

Alaeesmärk 3.3. Rahvusvahelised tudengid on kaasatud tudengiorganisatsioonidesse.

Rahvusvahelistel tudengitel on lai valik organisatsioone, kus end arendada.
Organisatsiooni kakskeelseks muutmise toetamiseks on olemas arenguprogrammid ja juhised.
Toimivad formaadid, mis võimaldavad ka inglise keelt kõnelevatel liikmetel osaleda koostöövõrgustiku üritustel.

Eesmärk 4. Koostöövõrgustikku ja Tartu tudengiorganisatsioone teatakse Eestis ja Euroopas kui tugevate tudengiorganisatsioonide võrgustikku.

OLE ROHKEM. võrgustiku tudengiorganisatsioonide suurem tuntus muudab tudengitele tudengiorganisatsiooniga liitumise atraktiivsemaks ning partnerite jaoks meid tõsiseltvõetavamaks. Samuti peab võrgustik tegema koostööd meie sidusgruppidega, et luua üheskoos Tartusse noortele arendavamaid tingimusi.

Alaeesmärk 4.1. Koostöövõrgustikku teatakse kui hästi toimivat ja arendavat tudengi- organisatsioonide võrgustikku Euroopas.

Ingliskeelseks kommunikatsiooniks koostöövõrgustiku kohta on olemas materjalid ja juhised.
Võrgustik suhtleb ja teeb koostööd teiste tudengiorganisatsioonide võrgustikega Euroopas.
Kogukonna teadmisi ja kogemusi jagatakse ning vahetatakse väljaspool Tartut ja Eestit, välispartnereid ja võrgustikke teavitatakse võimalustest, kuidas meie võrgustiku kogemustest õppida.
Ühiselt korraldatakse Tartu 2024 raames Euroopa tudengite arvamusfestival.

Alaeesmärk 4.2. Koostöövõrgustikul on partnerid, kes mõistavad tudengiorganisatsioonide olulisust ja väärtust ning kes panustavad tudengiorganisatsioonide arendamisse.

Sõlmitud on kokkulepped sidusgruppidest koostööpartneritega Tartus (ülikoolid, Tartu linn, Tartu ettevõtted jt), et ka nende turunduses tuuakse OLE ROHKEM. organisatsioone välja.
Võrgustiku partnerid on valmis andma koostöövõrgustiku jaoks olulisi nõuandeid ja pakkuma koolitusi ja organisatsioone toetama.

Alaeesmärk 4.3. Tööturul tunnustatakse tudengiorganisatsioonist saadud oskuseid ja teadmisi väärtusliku kogemusena.

Organisatsioonid teavad, mis oskuseid nende tegevused liikmetes arendavad.
Organisatsioonid pakub liikmetele tööturule ülekantavaid kogemusi ning suunab liikmeid oma arengut analüüsima ja teadlikult suunama.
Organisatsioonide vilistlased ja tegevliikmed teadvustavad tööandjatega suheldes, mis kogemusi ja oskuseid organisatsioonis olemine liikmele annab.