Tallinna Linnavalitsusele

Tallinna Linnavolikogule

Põhja-Tallinna Valitsusele  

Ettepanekud ja vastuväited Preesi tn 5/7 ja lähiala detailplaneeringule  

Käesolevaga esitame oma vastuväited avalikul väljapanekul olevale Preesi tn 5/7 ja lähiala detailplaneeringu lahendusele ning ettepanekud lahenduse muutmiseks.

1. Turvalisuse riive  

1.1. Piirkonna elanikud ja piirinaabrid on põhimõtteliselt vastu noortekodu-asenduskodu, erivajadustega õpilaste kooli, laste(noorte)kodu või muu probleemsete noorte rehabilitatisooniasutuse rajamisele Preesi 5/7 krundile kuna see kujutab endast ohtu piirkonna turvalisusele. Asutus on kavandatud püsiva elukohana eelpool nimetatud noortele. Sellest võib järeldada, et tegemist ei saa olema niisama huvikooli või noortepäevakeskusega, kuhu noored tulevad päevaseks ajaks aega veetma ja huviringides osalema. On alust arvata, et asutuse suunitlus on kinnine noorte rehabilitatsioonikeskus mitte niisama vanemateta laste asenduskodu.

1.2. Seletuskirja tekstist ilmneb ka, et ülemist vanusepiirangut asutuse elanikele ette nähtud ei ole, mis annab alust arvata, et planeeritavasse hoonesse võidakse paigutada elama ka täiskasvanuid. Seletuskiri ei välista ka vanglakogemusega noorte paigutamist planeeritavasse asutusse.

1.3. Planeerimisprotsessiga kaasneb keskkonnamõju eelkõige piirkonna sotsiaalsele keskkonnale, mida oleks pidanud hindama läbi keskkonnamõju strateegilise hindamise.  

1.4. Tallinna Ringkonnakohus on oma 18. juuni 2009 otsuses haldusasjas 3-07-1137 leidnud, et lähiümbruse kuritegevuse riske ja nende maandamist tuleb põhjalikumalt kaaluda ning vajaduse korral seada detailplaneeringuga nõudeid ja tingimusi, mis kuritegevuse riske vähendaksid. Samuti on kohus toonitanud vajadust võimalikult täpselt määrata keskusesse kavandatavate noorte arv ja päritolu. Täpsustatud detailplaneeringu seletuskirjas on kavandatav asutus määratletud kui „noortekodu - asenduskodust, erivajadustega õpilaste koolist või koolkodust pärit või vanemliku hoolitsuseta jäänud üle 15aastastele noortele elamiseks ja rehabilitatsiooniks loodud asutus“. Planeeritavate elanike arvuks on kavandatud 20 noort, kuid kuivõrd hoone kavandatud maht ei erine eelmises planeeringuversioonis toodud mahust, siis jääb võimalus, et kavandatav elanike hulk võib projekti koostamise käigus muutuda. Seda kahtlust süvendab ka planeeringu lisaks olev „Kuritegevuse mõjude eksperthinnang“, milles viidatakse hoopis 32 noore majutamisele kavandatud asutuses.

1.5. Tänapäeva nõuetele vastavad asenduskodud (näiteks SOS-külad) on hoopis väikesed mõne-pere-elamud, mitte suured internaadid.  Ka on Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuamet korduvalt kinnitanud, et Tallinnal on kaasaegseid laste- ja noortekodu kohti piisavalt ning juurde neid ei vajata (lisa nr. 4.). Jääb arusaamatuks miks siis vägisi püütakse pargialale uusi suuri hooneid kavadada eirates nii spetsialistide kui ka pelgulinlaste seisukohti.

1.6. Allakirjutanud on seisukohal, et vastava sotsiaalteenuse osutamiseks vajaliku asukoha leidmine peaks toimuma vähemalt linnaosa arengukava tasandil, kui mitte riiklikul tasandil. Antud juhul ei ole ei Tallinna Linnavolikogu 8. märtsi 2012 määrusega nr 7 kehtestatud „Tallinna sotsiaalhoolekande arengukava 2012-20127“1 ega ka Põhja-Tallinna Valitsuse Põhja-Tallinna arengukava aastateks 2014−2018 näinud ette võimalust ega vajadust riskirühmadele mõeldud sotsiaalmajade järele.

1.7. Mitmed sotsioloogilised uurimused 2 kinnitavad kinniste asutuste laste soodumust korduvkuritegevusele. Kinnistes asutustes viibivatest noortest saavad korduvkurjategijad ja seda sõltumata asjaolust, kas nad on kinnisesse asutusse paigutatud esmakordselt või mitmendat korda. On ilmselge, et kõige enam ohustab nende noorte poolt varavastaste süütegude toimepanemine just naaberkinnistuid. Seda sama kinnitab ka planeeringu lisaks olev „Kuritegevuse mõjude eksperthinnang“, milles on kirjas: „Minimaalsena tuleb arvestada ohtu, et noortekodus viibimise ajal noored panevad ümbritsevas linnapiirkonnas toime kuritegusid“ ning „Samuti tuleb arvestada riski, et noortekodus viibinud noored võivad jääda noortekodu tegutsemise ümbruskonnas liikuma ka pärast noortekodus viibimise lõppu ning võivad panna mõnedel juhtudel toime ka kuritegusid“3.  Planeeringu seletuskirjas välja toodud kuritegevuse ennatamise meetmetena: videovalve, hea valgustus ja nähtavus. Leiame, et need tekitavad pigem olulist privaatsusriivet ja valgusreostust naaberkinnisasjadele kui aitavad ära hoida noorte omavolilist sisenemist naaberkinnistutele.  

1.8. Kokkuvõtteks: riiklikul tasandil on otsustatud läheneda erivajadustega ja probleemsete kodutute laste sotsiaalhooldusele läbi individuaalsete tugiteenuste pakkumise ning vähendada nende koondamist erinevatesse asutustesse. Siit tulenevalt jääb arusaamatuks kuidas teenib menetletav detailplaneering PlanS’i eesmärke tagada võimalikult paljude ühiskonnaliikmete huvide ja avaliku/riikliku huvi tasakaalustamine, kui ei riiklik ega piirkonna elanike huvi ei ole rajada planeeringualale noortekodu.  

2. Avaliku ruumi ja ühiskonnaliikmete vajaduste arvestamine  

2.1. Allakirjutanud seisukohal, et Preesi 5/7 krunt on piirkonna tasakaalustatud ruumilise arengu ja maakasutuse  ning ühiskonnaliikmete vajadusi ja huve arvestades vajalik planeerida avaliku virgestusalana. Peeteli kiriku tagune krunt on Tallinna üldplaneeringu kohaselt avalikult kasutatav sotsiaalmaa, mis on ette nähtud kohalike elanike teenindamiseks. Taoline ühiskondlik maa peab olema kõigile avatud mitte eraalale piiratud juurdepääs võõrastele ja valdusele sissepääsu piiramine nagu on märgitud DP seletuskirjas.  Pelgulinna on vaja avatud parki koos pinkide ja laste mänguruumiga (sest neid on lubamatult vähe), mitte järjekordset ühiselamut.

 

2.2. Peeteli kirik on rajatud pelgulinlaste initsiatiivil ja toel 1930-ndatel aastatel. Tookord eraldati kirikule krunt suurusega 1026,25m2; krundi suurendamist ei peetud vajalikuks (-- vt. arhiividokumendid). Kiriku-tagusele alale oli planeeritud park, mis kahjuks jäi Maailmasõja tõttu rajamata ning paraku pole teoks saanud siiani. Õnneks on säilinud nii kirikuhoone kui ka kavandatud pargiala tühjana tänaseni – hoolimata sõjast ja nõukogude okupatsioonist.

2.3. Eesti Vabariigi taasiseseisvumise järel lasti pargi-ala erastada EELK-le ilma naaberkruntide omanikke teavitamata. Peame seda tehingut ebaseaduslikuks.

2.4. Alates 2002.aastast on Peeteli kirikuõpetaja ja koguduse juhataja poolt jõuliselt taotletud algselt Pelgulinna pargina planeeritud krundi täisehitamist. Sellega ei ole pelgulinlased olnud ega ole ka tänaseni nõus. Oma seisukohti on nad väljendanud korduvalt kuni kohtulahenditeni. Seni jätkub tellija poolne surve mahuka hoonetekompleksi ehitamiseks ning pargi rajamise võimaluse likvideerimiseks. Pelgulinlased on veendunud, et kui tõesti on sedalaadi asutust Tallinnas vaja, siis koostöös linnavõimudega on võimalik leida sellele asukoht mujal Põhja-Tallinnas sobilikul krundil või mõnes renoveerimist vajavas hoones. Asenduskrundi otsimise vajadusele viitas 2011.aastal ka endine muinsuskaiseametnik Jaan Sotter (kiri lisatud, lisa nr.2.). Oma vastuseisu miljööväärtuslikule alale võõraste funktsioonide sissetoomise suhtes on väljendanud ka Eesti Muinsuskaitse Selts. (lisa nr.3.).

2.5. Samas napib detailplaneeringu kontaktvööndis virgestus- ja rohealasid. Näiteks lähimad avalikuks kasutuseks mõeldud lastemänguväljakud asuvad tiheda läbiva liiklusega Ristiku ja Telliskivi tänavate ääres, kus tavaliselt piirkonna elanikud ei käi.

 2.6. Piirkonna elanikud leiavad, et Preesi 5/7 ühiskondliku otstarbega maaüksus tuleb planeerida kõigile piirkonnaelanikele avatud virgestusalaks- pargiks, kuhu planeerida kõrghaljastust ja pargile omaseid väikevorme (pingid, purskkaevud, laste mänguväljak jne).  

1 https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/4090/3201/3055/1310122686.attachment.pdf

2 Näiteks „Kinnises asutuses viibivate laste kognitiivsete ja isiksuslike omaduste ning vaimse tervise, sõltuvuskäitumise ja sotsiaalse tausta uuringu lõpparuanne„ 2014

http://www.kriminaalpoliitika.ee/sites/www.kriminaalpoliitika.ee/files/elfinder/dokumendid/loplik_aruanne_l uhi_1.pdf

3 „Kuritegevuse mõjude eksperthinnang Tallinnas Preesi tn 5/7 kinnistul asuva EELKi Peeteli koguduse noortekodu detailplaneeringuga (töö nr 37DP09) kavandatud lahendusele“ Jaan Ginter 2010

3. Muud märkused  

3.1. Detailplaneeringu algselt kehtestatud lahendust (09.10.2006)  on muudetud ning avalikustamisel olevas lahenduses on planeeritavat uut hoonet toodud oluliselt lähedamale Härjapea tn 50 ja 48 kinnistutele. Härjapea 50 kinnistul asuvate hoonete ja planeeritava 3 korruselise uushoone vaheline kuja on vaevalt 4 meetri laiune ning arvestades, et Härjapea tn 50 kinnistupiiril asuvad hooned on TP3 klassiga, siis ei ole tagatud normidekohane tuleohutuskuja. Planeeringu seletuskiri viitab vajadusele tule levikut piirata ehituslike või muude abinõudega, kuid antud juhul oleks ainus lahendus kohustada uuel hoonel kuja piires tulemüüri ehitamist. Seda tänane planeeringulahendus ette ei näe.

3.2. Planeeringus on maht jagatud küll kaheks hooneks, mis on massiivse galeriiga ühendatud. Samas kogumaht pole esimese planeeringuga võrreldes kuigi oluliselt vähenenud. Kogumaht ületab endiselt piirkonna dominandi – Peeteli kiriku mahu. Pealegi peab mälestise ümber olema 50meetrine kaitsetsoon (vt. Muinsuskaitseseadus). Planeeringu lähteandmetest ja kooskõlastustest on suurem osa vananenud ning nende alusel uut koostada on ebaõige. (Näiteks pärineb alusplaan  aastast 2010; dendroloogiline hinnang isegi aastast 2004.) Haljastuse osakaal ei vasta lähtetingimustele (spordiväljak ei ole haljastus); 20% krundist peab olema kõrghaljastus, kuid sellist ala, kuhu seda paigutada, tänane planeeringulahendus ette ei näe.

3.3. Menetletav Põhja-Tallinna üldplaneering ei näe Preesi 5/7 maaüksusele lisahoonestust. See on märgitud kui „võtmestruktuur“, maksimaalselt 25% täishoonestusprotsendiga ning 1+1 korruseliste hoonetega alaks 4. Preesi 5/7 ja lähiala detailplaneeringumenetlus peaks olema vähemalt peatatud kuni Põhja-Tallinna üldplaneeringu kehtestamiseni.

3.4. Lisaks eeltoodule tooks käesoleva planeeringulahenduse realiseerimine vaieldamatult kaasa naaberkinnistute turuväärtuse vähenemise seoses nii kuritegevuse ohu suurenemise, ilmselt ka mürareostuse suurenemise ning võimaliku öise valgusreostuse näol. Samuti varjab 3korruseline 11 meetri kõrgune hoone ära õhtupäikese Härjapea tn 50, 48, 46 ja 44 kruntidele ning päevase päikese Vaniku tn 9, 7, 5 ja võimalik, et ka 3 kruntidele. Planeeringumaterjalidest ei nähtu, et oleks koostatud vastavaid insolatsioonimõõdistusi. Kinnistute omanikel on õigus keelata ülemääraseid kahjulikke mõjutusi naaberkinnistult ning antud juhul on naaberkinnisasjade omanikel kodu puutumatuse õigusest tulenevalt õigust keelata nii liigselt planeeritud öist valgusreostust kui päevase päikese varjutamist planeeritava hoone poolt.  

KOKKUVÕTE:

Preesi tn 5/7 ja lähiala detailplaneeringu üle on vaieldud üle 10 aasta, kuid osapooli rahuldava tulemuseni pole siiani jõutud.  Seniseid kogemusi kokku võttes rahuldab pelgulinlasi tänaseks vaid algselt kavandatud pargi rajamine Preesi 5/7. Mingeid võimalikke ehitisi kohalik kogukond enam ei aktsepteeri.  Meie ettepanek  on Preesi 5/7 detailplaneeringu menetlemine koheselt lõpetada ning kui sotsiaalkeskust peetakse vajalikuks, siis asjaajamise edasise venimise vältimiseks on vaja leida keskusele uus ja sobivam asukoht. Juhul, kui detailplaneering siiski Tallinna Linnavolikogus kehtestatakse ignoreerides kohaliku kogukonna tahet ning arvestamata  vastuolusid õigusruumiga, teatame oma kavatsusest taaskord vaidlustada see otsus Tallinna Halduskohtus.  

Pelgulinna Majaomanike Selts ja alla kirjutanud piirkonna elanikud/kinnistuomanikud.  

Tallinn, 14.jaanuar 2016.a.

                                                         

 4 http://www.tallinn.ee/est/ehitus/pelgulinn_2015.pdf