Kordamine

1. Tekstitöötlusprogramm on programm, millega saab teksti töödelda ja seda luua.

Tekstitöötlusprogramme kasutatakse tööde (referaadide jms) tegemiseks, lepingute vormistamiseks ja paljuks muuks.

2. Microsoft word, Google docs, Openoffice, WordPad.

3. Nool alla, nool üles, nool paremale, nool vasakule, End, Home, Page up, Page down või tekstis vastavas kohal hiireklõps.

4. Lõiku lõpetatakse nupuga Enter. Lõiku tuleb sisestada järjest, sõnade vahel kasutades ainult tühikut.

5. Lõiku saab kaheks lõiguks jaotada nii, et järgmise lõigu alguse ette tuleb teha hiireklõps ja vajuta Enter. Kahte lõiku üheks teha tuleb teise lõigu algusesse viia hiir, vajutada klõps ja siis vajutada nuppu Delete.

6. Klahvi Enter tuleb vajutada ainult teksti lõpus. Kahe sõna vahele jäta ainult üks tühik. Kirjavahemärgid kirjuta vahetult neile eelneva sõna järele.

7. Vaadet saab vahetada nupust View (vaade). Normaalvaates on mugav teksti sisestada ja kujundada. Veebivaates näidatakse ainult dokumendi sisu. Küljendivaates näidatakse dokumenti nii, nagu see oleks väljaprindituna näha. Liigendusvaade on kasulik suure dokumendi vaatamisel.

8. Sama mis on 7. küsimus.

9. Tekstivormindamine on tekstis erinevate kirjastiilide, värvide jm kasutamine.Tekstidokumente vormistatakse vastavalt väljakujunenud reeglitele.

10. Tekstiosa saab märgistada, kui vasakut nuppu all hoides vedada hiirega selle tekstiosa algusest lõpuni.

11. Formati menüüst. Font alt.

12. Format - paragraph.

13. Vastavate käsuloenditega.

14. Tabelduskoht on positsioon tekstis, kuhu viiakse kursor klahvi  Tab vajutamisel.

15.  Vastava käsunupuga.

16. Uue tabelduskoha tegemiseks tuleb kõigepealt klõpsata tabelduskoha tüüpi kujutava nupuga joonlaua vasakus ääres nii kaua, kuni pilt sellel muutub vajalikku tüüpi tabeldusmärgi kujuliseks.

17.  Seda saab teha nii tavaliste kopeerimiskäskudega kui hiirega vedades.

18. kasutatakse klahvi Delete  kursorist paremal asuva ja klahvi Backspace kursorist vasakul asuva märgi kustutamiseks.

19. Kui mingi osa tekstist on märgistatud, kustub see ükskõik millise klahvi vajutamisel ning asendatakse uue sisestatava tekstiga.

20. Find text asjandusega.

21. Need asendavad mingit märki või mingeid märke.

22. Tools menüüst.

23. Klahviga F7 või Tools menüüst. Vigade puhul tõmmatakse valesti sisestatud sõnale punane laineline joon alla.

24. Vastava nupuga.

25. Hiirt kasutades.

26.  Kasutades Table-menüü käske.

27. Table- menüüst Merge Cells (Ühenda lahtrid) Nupuga.

28. 210 X  297 millimeetrit. Tavaline koopiapaberileht.

29. View (Vaade)- menüüst Header and Footer (Päis ja jalus).

30.  Kirjatüübi ja selle suuruse, lõigu vahekaugused ja taanded, joondamise jne määramiseks.

31.  Insert (Lisa) käsk Reference (Viide) - Index and Tables… (Registrid, sisukord ja loendid…).

32. Uute dokumentide loomisel kasutatakse dokumendimalle. Nendes kirjeldatakse dokumendi peamisi omadusi: lehekülje mõõtmeid, tekstilaade, lõikude vormindamist jm.

33. Dokumendi trükkimiseks printeriga tuleb anda käsk Print. Kui sa annad käsu Print nupu abil, siis trükitakse välja kogu dokument. Prinditavate lehekülgede numbrid eraldatakse vastaval väljal koma abil. Järjestikuste lehekülgede numbrid võib eraldada sidekriipsuga. Näiteks eelmisel joonisel oleva häälestuse tulemusena trükitakse välja leheküljed 3, 7, 15–24 ja alates 38. leheküljest kõik leheküljed kuni dokumendi lõpuni.

34. Insert- menüüst käsklust Picture.

35. Insert - Picture - Clip Art.

36. Pildi omamenüüst. Või Format Picture.