SISEHINDAMISE ARUANNE

 

I  Üldandmed õppeasutuse kohta

 

Õppeasutuse nimetus

Sillamäe Eesti Põhikool

Aadress

Tškalovi 21,  40232 Sillamäe

Õppeasutuse pidaja

Sillamäe Linnavalitsus

Sisehindamise periood

01.09.2006-31.08.2009

 

II  Õppeasutuse lühikirjeldus  ja eripära

Sillamäe  Eesti  Põhikool   on Sillamäe linnale kuuluv munitsipaalõppeasutus. Sillamäe eestikeelsel hariduselul täitus 45. aastat 2008. aastal. Omaette koolihoones hakati tööle

 1993. a.  1999. aastal  alustati   koolimaja  laiendamist (juurdeehitus) ja 2002. aastal lõpetati  kõik ehitustööd.        

Sillamäe Eesti Põhikool on Sillamäel ainuke eestikeelset haridust andev õppeasutus.

Õpilased on valdavalt pärit venekeelsetest perekondadest. See aga tähendab, et nad omandavad teadmisi võõrkeeles. Meie kooli lõpetanud jätkavad õpinguid eestikeelsetes ametikoolides ja gümnaasiumides, mis edaspidi  tagab hea aluse õpingute jätkamiseks kõrgkoolis. Eelnevalt märgitu tähendab ka paremat lõimumist Eesti ühiskonda, sest kõrvuti haridusega omandatakse teadmisi ka Eesti riigi ajaloo ja kultuuri vallas. Viimane avaldub koolis korraldavatel üritustel, kus õpilased esinevad eesti keeles ja ka koolivälistel üritustel,mis kõik tutvustavad meie kultuuri ja tavasid . Töö Sillamäe Eesti Põhikoolis eeldab õpetajatelt sisuliselt kahekordset koormust, sest paralleelselt aineõpetusega tuleb anda teavet ka õppematerjalide konteksti kohta, mida venekeelne õpilane, lähtudes tema  kultuuritaustast, tihti ei mõista. Sellest tulenevalt tuleb õpetajal olla paindlikum ka hindamise suhtes, sest ka õpilane kannab võõrkeeles õppides kahekordset koormust.

Lähtudes kooli vilistlastelt saadud infost on meie kooli lõpetanud saanud edasiste õpingutega edukalt hakkama, mis on hea märk Sillamäe Eesti Põhikooli vajalikkusest Sillamäe linnas.

 

III  Kooli missioon, visioon ja arengukava eesmärgid

 

Missioon - olla usaldusväärne koostööpartner, kujundada koolis õpikeskkond, mis soodustab õpilaste mitmekülgset  ja võimetekohast arengut, võimaldab igal õpilasel kujuneda haritud inimeseks, kes tuleb toime edasiste õpingute ja praktilise eluga.

Visioon - kujuneda kooliks, kus on isiksust arendav, spordi- ja terviseedendusele orienteeritud,  koostööd soosiv ja turvaline õpikeskkond.  

 

 

2006/07

Ainetunni efektiivsuse mitmekesistamine ja õpilase igakülgne toetamine

2007/08

Kooliruumide töö- ja õpikeskkonna kujundamine.

Kõigi kooli osapoolte koostöö tihendamine

2008/09

Õpilaste õpijõudluse toetamine ja väljalangevuse ennetamine.

Õppetöö kvaliteedi tõstmine.

 

 

IV  Sisehindamissüsteemi  lühikirjeldus

 

Sisehindamine koolis toimub nii organisatsiooni kui ka individuaalsel tasemel. Sisehindamissüsteemi täiendati 2007/08 õ.a. ja järgneva  aasta andmete kogumine on  ühtlustatud ning sisehindamine viidud ühtsesse süsteemi. Kooli sisehindamine on kinnitatud direktori käskkirjaga nr. 11   11.02.2006.

Sisehindamist  viiakse läbi viies valdkonnas: eestvedamine ja juhtimine, personali juhtimine, koostöö huvigruppidega, ressursside juhtimine, õppekasvatustöö.

Erinevate valdkondade kirjeldamiseks on koostatud mõõdikute süsteem, mis annab ülevaate valdkonna toimimisest.

Kogume andmeid, mille põhjal saab välja selgitada tugevusi ja nõrkusi, analüüsida ja planeerida parendusvaldkondi. Aineõpetajad ja klassijuhatajad koostavad õppeaasta lõpus eneseanalüüsi, juhtkond viib läbi arenguvestlused õpetajatega ning analüüsib õpetajate tööd ja kooli tulemuslikkust. Sisekontrolli läbiviimise eest vastutab õppealajuhataja. Igal kevadel toimub rahuloluküsitlus õpilaste, lastevanemate ja kooli töötajate hulgas.

Sisehindamise läbiviimise meetodid on  finantsaruandluse, eksamite, üleriigiliste tasemetööde, olümpiaadide ja teiste õpilasvõistluste tulemuste analüüs, edasiõppijate osakaalu ja muu informatsiooni analüüs, võrdlemine ja järelduste tegemine; kooli dokumentatsiooniga tutvumine ja selle sisuline analüüs;  tundide ja ürituste, õpilaste tööde ja vihikute vaatlemine; küsitluste korraldamine; temaatiliste kontrolltööde tegemine; kooli ruumide seisundi ülevaatamine; õppevahendite ja -inventari olemasolu kontroll.

Tulemusi arvestatakse edasises õppe- ja kasvatustegevuses. Sisehindamisel selgunud probleemsetele valdkondadele leitakse lahendused ja esitatakse õppenõukogule kinnitamiseks.

Sisehindamise eesmärgiks on hariduse kvaliteedi ja kooli edasise arengu tagamine.

 

V    Sisehindamise aruande analüüsiv osa

1. EESTVEDAMINE JA  JUHTIMINE

Eestvedamine

Eesmärk:  korrigeerida  koolielu puudutavad  dokumendid.

Kooli põhimäärus annab ettekujutuse sellest, millega kool peab tegelema. Põhimäärus on kinnitatud Sillamäe Linnavolikogu poolt määrusega nr 95  19. juunil 2008.

Direktoril ja õppealajuhatajal on juhile nõutav kvalifikatsioon. Koolis on loodud  õppe-kasvatustööd ja organisatsiooni arengut ning meeskonnatööd toetav õhkkond. Kooli ettevõtmisi toetab hoolekogu ja omavalitsus. (kvalifikatsioonitunnistused, rahulolu küsitlus, hoolekogu protokollid). Sisehindamise kord on kinnitatud  2006. aastal.

Kooli asjaajamiskord on kinnitatud  direktori käskkirjaga nr 43  14.10.2008. On kinnitatud kooli õpilasomavalitsuse (ÕOV) tegutsemise kord.

Koolielu puudutavad dokumendid ja korrad on koondatud Käsiraamatusse.

Põhiväärtused on välja töötatud lastevanemate ja töötajate üldkoosolekutel (koosoleku protokollid) ja dokumenteeritud kooli arengukavas.

Põhiväärtused on: usaldusväärsus, inimestevahelised suhted, järjepidevus, innovaatilisus,

turvaline ja eluterve õpikeskkond.

Tugevused: rahuloluküsitlustest selgub, et kooli töötajatel on võimalus kaasa rääkida oluliste otsuste tegemisel,  probleeme käsitletakse avalikult ja kool on hästi juhitud.

Parendusvaldkonnad: ÕOV  töö konkretiseerimine. Nende lõimumine linna õpilasomalitsuse võrgustikku. Nende kaasamine koolielu probleemide lahendamisele ja huvitegevuse organiseerimisele. Tugipersonali kaasahaaramine juhtimisprotsessi.

Strateegiline juhtimine

Eesmärk: Juhtimine toetub meeskonnatööle. 2009-2011 aasta arengukava koostamine.

Arengukava (AK) on kooli dokument, mis näitab, millised on peamised planeeritud tegevused, täitjad ja vastutajad eesmärkide saavutamisel. Arengukava on kinnitatud Sillamäe Linnavalitsuse määrusega nr 13 18.06. 2009. Arengukava koostamisest võtsid osa õpetajad ja toimus ümarlaud lastevanematega (töölehed). Arengukava on kooskõlastatud õppenõukogu ja hoolekoguga (protokollid). Arengukava täitmise kohta koostatakse aasta lõpus arengukava täitmise aruanne( aruanne 2007, 2008)

Üldtööplaan on plaan arengukava ühe aasta tegevuste elluviimiseks. Üldtööplaanid on kinnitanud õppenõukogu (ÕN). Üldtööplaani alusel on koostatud õppealajuhataja, klassijuhatajate, huvijuhi jne. tööplaanid. Tööplaanid on kinnitatud direktori ja õppealajuhataja poolt septembrikuus.

Kooli  ÕN  koosolekud on planeeritud õppeaasta algusesse ja lõppu ning õppeveerandite lõppu. Muudel aegadel peetakse õppenõukogu koosolekuid vastavalt tekkinud vajadustele. ÕN koosolekud on protokollitud ja arhiveeritud vastavalt kehtivale korrale.

Operatiivsemaks arutelu ja kooskõlastusorganiks on kooli direktsiooni koosolek, mis toimub igal  reedel esimese tunni ajal.  Esmaspäeval seitsmenda tunni ajal toimuvad töökoosolekud personaliga, kus analüüsitakse kooli hetkeolukorda, tekkinud probleeme ning erinevate protsesside toimumist.

Tugevused: rahuloluküsitlustest selgub, et õppenõukogu teeb oma tööd efektiivselt, töötajad teavad oma rolli arengukava elluviimisel

Parendusvaldkonnad:  tähtaegadest kinnipidamine kooli töötajate poolt.

 

2. PERSONALIJUHTIMINE

Personalivajaduse hindamine

Eesmärk:   tagada kvalifitseeritud kooli personal.

Hinnataval perioodil oleme kuulutanud välja konkursse klassiõpetaja, matemaatika, füüsika, informaatika õpetajate ametikohtade täitmiseks. Klassiõpetaja läks lapsehoolduspuhkusele. Tööle võtsime Narva Kolledzi üliõpilase. Matemaatika, füüsika  ja informaatika õpetajat otsisime seoses õpetaja ülekoormusega. Konkursile ei laekunud ühtegi pakkumist ja me pidime jaotama tunnid koolis töötavate õpetajate vahel. Oli kuulutatud välja ka konkurss inglise keele õpetaja ametikoha täitmiseks. Konkurss lõppes edukalt ja tööle tuli noor õpetaja.

Tugevused: kõik tunnid olid antud vastavalt tunniplaanile (e-kool). Noor ja tegus kollektiiv (personali analüüs).

Parendusvaldkonnad: uute töötajate sisselamise toetamine. Kaasajastatud töölepingute, töösisekorraeeskirja ja personaalsete ametijuhendite koostamine.

Personali värbamine

Eesmärgid – Jälgida, et kõikidel õpetajatel oleks vastav ainealane ja pedagoogiline ettevalmistus.

Personali ametikohtade arv on vastavuses kooli struktuuriga ja hinnataval perioodil olid kõik täidetud, peale logopeedi ametikoha. Probleemiks oli eestikeelse logopeedi leidmine. Koolis ei ole eraldi huvijuhti ja psühholoogi. Huvijuhi ja psühholoogi  ülesandeid täidavad õpetajad.

Võrreldes 2005/06 õppeaastaga, nõutava kvalifikatsiooniga õpetajate arv kasvas.

2006/07  õ.a. saavutasime esimeses kooliastmes eesmärgi. 2007/08 õppeaastal olukord halvenes. Esimeses kooliastmes lahkus algklasside õpetaja seoses elukoha vahetusega. Esimese klassi õpetajaks sai üliõpilane. 2008/09 õppeaastal on olukord esimeses kooliastmes halvenenud, sest üks klassiõpetaja leidis töö kodukohale lähemal. Kuna me ei leidnud kvalifikatsiooniga õpetajaid, otsustasime nad ise koolitada. Üks klassiõpetaja sai  2008. aastal magistrikraadi. Kolm klassiõpetajat ja muusika õpetaja õpivad. Neist kaks lõpetavad 2010.aastal. 2008/09 õ.a. andsime eesti keele õpetajale väiksema koormuse, et ta saaks oma õpingu ülikoolis lõpetada. Kui keegi ei lahku, siis 2010/11 peaksime saavutama eesmärgi.

Vabade (täitmata) ametikohtade olemasolu ning muutused viimase kolme aasta jooksul

 

2006/07

                2007/08

                     2008/09

Vabad ametikohad

0

            0,5 logopeed

         0,5 logopeed           

Tugevused : pedagoogide vanuse jaotus on tasakaalustatud.

Parendusvaldkonnad: nõutava kvalifikatsiooniga matemaatika ja füüsikaõpetaja ja logopeedi puudumine.

Parendustegevused : koolitame ise endale õpetajaid, eestikeelse logopeedi otsimine.

 

Personali arendamine

Eesmärgid - Õppetöö taseme tagamiseks pidevalt täiendada õpetajate professionaalseid oskusi täiendkoolituste näol ja õpetajaskond  on kõrgelt kvalifitseeritud.

Kooli juhtkond jälgib õppekava kaetust kvalifikatsiooninõuetele vastava personaliga.

Koolis töötavad õpetaja ja nooremõpetaja  ametijärguga õpetajad. Kool võimaldab õpingute jätkamist magistriõppes ( 3 õpetajat). Koolis ei ole vanempedagoogi. Kaks õpetajat valmistuvad taotlema vanempedagoogi ametijärku. Ülekoormuse tõttu on jäänud täitmata punkt ürituste korraldamise kohta. Püüame koormust vähendada, et õpetajatel oleks aega vanempedagoogiks ettevalmistumiseks.

Ainealase täiendkoolituste arv vähenes 2008. aastal. Õpetajad leidsid, et enamus ainealaseid kursuseid ei anna midagi uut. Praktiseerime ühiskoolitusi, eesmärgiga võimaldada kõigile töötajatele ühiseid arusaamu koolielust ja õppekasvatusprotsessist. Täienduskoolituste  tundide arv kasvas tunduvalt. Koolitustel osaleb ka halduspersonal.

Koolitusplaani koostamisel arvestame kooli vajadusi ja töötajate huve.

Rahuloluküsitlusest selgub, et koolis töötamine võimaldab kasutada teadmisi, oskusi ja võimeid.

Tugevused: koolitustel osalemise võimalus, ühiskoolitused

Parendusvaldkonnad: koolis ei ole vanemõpetajat. Täienduskoolitusele eraldatud ressursside kasutamise tulemuslikkuse hindamine.

 

Personali hindamine ja motiveerimine

Eesmärgid -   rakendada teadlikult juhitud tunnustuse ja motivatsiooni süsteem.

Koolis jagatakse personalile tunnustust järgnevalt: õppeaasta lõpus tänukirjad ja meened

kooliaasta lõpuaktusel. Vabariigi aastapäeval meene ja tänukiri neile kooli töötajatele, kes on töötanud koolis 5, 10 või 15 aastat. Õppeaasta jooksul ühised väljasõidud ja tutvumine erinevate vaatamisväärsustega. Endisi töötajaid kutsutakse kooliüritustele. Igal kevadel valitakse Aasta Õpetaja. ( ÕN ja hoolekogu protokollid)        

Rahulolu küsitlustest selgub, et personali motiveerivad: tublid õpilased, palk, positiivne tagasiside  hinnete ning emotsioonide näol ja tunnustamine.

Rahulolu küsimustest selgub, et koolis jagatakse tunnustust tehtud töö eest. Õpetajad tunnevad, et koolis hinnatakse nende tööd ja antakse tagasisidet. Õpetajad leiavad, et lastevanemad ei hinda nende tööd.

Tugevused: töötajatelt tulnud ettepanekuid ja rahuloluküsitluste tulemusi arvestatakse asutuse parendustegevuses.

Parendusvaldkonnad: kooli ja personali saavutuste kajastamine.

 

PERSONALIGA SEOTUD TULEMUSED

Personali saavutused

2006-07 õa osalemine vabariiklikul muusikaolümpiaadil ja  pronksdiplom.  

2007-08 õa osalemine vabariiklikul geograafia olümpiaadil.

2008-09 õa osalemine  mudilaskooriga XXV üldlaulupeol.

Vabariiklikul etlejate konkursil Koidulauliku valgel  on saavutatud  kõigil aastatel auhinnalised kohad.

Spordis on saavutatud häid tulemusi pallimängudes (korvpall, jalgpall ja rahvastepall)

Maakonna tasandil on head saavutused eesti keele olümpiaadidel.

Täienduskoolitus

Täiendkoolituses osalenud pedagoogide % pedagoogide üldarvust

 

2006/07

             2007/08

             2008/09

%        EHIS

50,1%

             232,7 %

                80%

Koolitusi kokku õpetajatel (tundides), nendest

424

õpetaja kohta 23,5

             5210

õpetaja kohta 325

  1043

Õpetaja kohta 61

Ülddidaktilised koolitused

36

          62

               -

Juhtimisalased koolitused

82

             368

            168

Ainealased

66

             4009

            784

Personaalsed oskused

236

             272

             91

Halduspersonal

185

             210

             216

 

Personali rahulolu

Rahuloluküsitlustest selgub, et kooli töökollektiivis on avatud suhted, suhted juhtkonnaga on head, suhted õpetajate ja lastevanematega on valdavalt head.

 

Personaliga seotud statistika

Personali  arv vanusegruppides %- des ja muutused viimase kolme aasta jooksul.

 

2006/07

                2007/08

             2008/09

Pedagoogid   arv / halduspersonali arv

18

14

16

14

17

12

Kuni 30 a

23,5%

7,1

  25%

-

 35,7 %

-

30-39

29,4%

36

  31,2%

35,7%

 14,3%

33,3%

40-49

29.4%

14,3

  37,5%

14,3%

 42,9%

16,7%

50 ja vanemad

17,6%

42,6

  6,2%

50%

  7,1%

50%

 

Nõutava kvalifikatsiooniga pedagoogide % pedagoogide üldarvust

 

2006/07

                2007/08

             2008/09

I kooliaste

100%

                     50%

                67%

II kooliaste

78,1%

                  83,9%

               83%

III kooliaste

82,4%

                 79,7%

              79,7%

 

Õpilaste ja õpetajate suhtarv ning muutused viimase kolme aasta jooksul – eesmärk 15:1.

 

        2006/07

            2007/08

          2008/09

I kooliaste

15:1

                     14:1

               10:1           

II kooliaste

7:1

                     9:1

                9:1

III kooliaste

9:1

                    7:1

                5:1

                                                 

3. KOOSTÖÖ HUVIGRUPPIDEGA

Koostöö kavandamine

Eesmärgid-  planeerida koostöö huvigruppidega.

Lasteaed Pääsupesa - koostöö toimub vastavalt koostöölepingule ja tegevuskavale. Vanema rühmaga alustab õpetaja koostööd oktoobrikuus.

Keeleümbluskeskus - koostöö toimub vastavalt koolitus- või koolikülastusplaanile

Ida-Virumaa Tervisenõukogu - koostöö toimub täpsustatud aastaplaani alusel(üritused).

Linna koolid, keskraamatukogu, muusikakool, Huvi- ja noortekeskus, muuseum- koostöö toimub põhiliselt erinevate ürituste või koostööprojektide raames.

Lastevanematega aastas üks üldkoosolek  ja ümarlauad erinevates koolielu puudutavates küsimustes (SWOT- analüüs, terviseedendus, kooli põhiväärtused ) ja arenguvestlused.

Sillamäe Linnavalitsus, Sillamäe Eesti Selts- plaanilised ühisüritused.

Tugevused: toimiv koostöö Ida-Virumaa Tervisenõukoguga (ühisprojektid), keelekümbluskeskus (tasuta koolitused ja nõustamine), linnavalitsus (koolielus toimuva kooskõlastamine jne).

Parendusvaldkonnad: koostöö laiendamine teiste keelekümbluslasteaedadega, pidades silmas lasteaiale järgnevat laste õppima asumist meie kooli.

Huvigruppide kaasamine

Eesmärgid -  kaasata huvigrupid  õppija ja õppeasutuse arengu toetamisse.

Koostöö lastevanematega toimub läbi hoolekogu. Hoolekogu tegutseb plaani järgi. Tegevus on protokollitud. Linnavalisusega toimub koostöö eeskätt haridus- ja kultuuriosakonna kaudu.

Põhiraskus koostööle lastevanematega lasub klassijuhatajal, olulisim vorm on isiklikud kontaktid, arenguvestlused ja klassi lastevanemate koosolekud. Üks kord aaastas on üldkoosolek. Koolis   juhtimisse on kaasatud  lapsevanemad  hoolekogu kaudu.

Seoses lastevanematega läbiviidavatele arenguvestlustele on vähenenud  klassi- koosolekute arv. Õpetajad on saanud vastava koolituse, vestlusi viiakse läbi tavapäraselt koduklassis ja antakse lapsevanemale  tagasiside. Klassijuhatajate arenguvestluste analüüsist selgub, et lapsevanem ei pea alati kokkulepetest kinni.  ÕOV töö on praegu ebatulemuslik (koosolekute protokollid)

Tugevused: rahuloluküsitlustest selgub, et kooliga ollakse rahul, kooli maine on hea. Parendusvaldkonnad: meedia kasutamine kooli reklaamimiseks, maine hoidmiseks ja tõstmiseks. Lapsevanema ja klassijuhataja arenguvestluse kavasse viia sisse punkt, kus lapsevanem hindab, mida ta on teinud oma lapse arengu toetamiseks. Õpilasomavalitsuse tegevuse tõhustamine.

 

Huvigruppidega koostöö hindamine

Eesmärgid -  luua koolis süsteem, mille kaudu lapsevanematelt küsitakse arvamusi, nende arvamused kuulatakse ära  ja küsimustele leitakse vastused.

Õpilaste ja lastevanemate rahulolu hinnatakse läbi rahuloluküsitluste.

Kohalikult omavalitsuselt saame tagasisidet nõupidamistel, aga küsitlusi ei ole korraldanud.

 Nende kolme aasta jooksul on olnud ainult üks kirjalik kaebus. Kaebus oli e-kooli täitmise kohta. Õpetaja lisas tunni liiga hilja ja õpilane ei jõudnud teha kodust tööd. Kohe teisel päeval juhtkond vestles õpetajaga, tegi talle suulise märkuse ja edaspidi õppealajuhataja jälgib õpetajate e-kooli täitmist.

Tugevused: rahuloluküsitlustest selgus, et õpetajate käitumine on õpilastele eeskujuks, klassijuhatajaga on lihtne suhelda, õpetajad lähenevad lastele nende individuaalsust arvestades.

Parendusvaldkonnad: hoolekogu tegutsemise aktiivsus on langenud ( õppeaastate võrdlus). Hinnata kõigi huvigruppide rahulolu. Lapsevanema ja klassijuhataja arenguvestluse kavasse viia sisse punkt, kus lapsevanem hindab, mida ta on teinud oma lapse arengu toetamiseks.

 

HUVIGRUPPIDEGA SEOTUD TULEMUSED

 Hoolekogu, lastevanemate ja teiste huvigruppide aktiivsus

2006/07

2007/08

2008/09

Lastevanemate üldkoosolek

26.09 (53 osalejat)

Lastevanemate üldkoosolek

26.09 (52)

Lastevanemate üldkoosolek

25.09 (47)

Talvine perespordipäev

Õpilase ja vanemad (93)

Tervisenõukogu (1 kord)

Perepäev (10. Nov)

120 osalejat

Hoolekogu koosolekute

 arv: 5

Hoolekogu koosolekute

arv: 5

Hoolekogu koosolekute

arv: 5

Ümarlaud- Tervisenõukogu

Teema-õpilaste toitlustamine

 

Arenguvestlused

lastevanematega

Jüriööjooks- osales lastevanemate võistkond

Jõulupeod 1.-4.klass koos vanematega

Tervisenõukogu  04.09

Jõulupeod 1.-4.klass koos lastevanematega

Arenguvestlused lastevanematega

Ümarlaud lastevanematega-kooli arengukava arutamine

Arenguvestlused lastevanematega

Jalgrattamatk- lisaks lastevanematele osales ka lasteaia vanem rühm osalejaid- 63

Jõulupeod 1.-4.klass- koos vanematega

Jalgrattamatk- osalejaid 57

 

 

Avalikkussuhted

Oleme avaldanud kirjutisi koolist Sillamäe Vestnikus, Infopressis, Põhjarannikus  (artiklid on kogutud mappi). Kord kvartalis tutvustame koolis toimuvat Sillamäe raadios.

Kaasatus otsustamisse

Lapsevanemad on kaastud koolielu puudutavate otsuste tegemisse hoolekogu ja tervisenõukogu kaudu.

Tagasiside ja rahulolu

Viimase kolme aasta jooksul läbiviidud lapsevanemate rahulolu küsitluste tulemuste võrdlus. 2007/08 õa rahuloluküsitluse tulemused olid positiivsed. Küsimustikus oli 10 küsimust ja oli liiga üldine. 2008/09 kasutasime uut küsimustikku, mis oli sisukam ja täpsem. Tugevused olid, et informatsioon jõuab lastevanemateni õigeaegselt. Kooli poolt kodule esitatud nõuded on mõistlikud ja nad usuvad, et laps saab koolist hea hariduse.

Oleme uurinud kuidas on rahul järgmise astme õppeasutused ja vilistlased meie kooliga.

Enamus õpilastest jätkab õpinguid gümnaasiumiastmes. Paljud õpilased jätkavad Narva Gümnaasiumis, Jõhvi Gümnaasiumis ja Nõo Reaalgümnaasiumis.  Ainealastesektsioonide koosolekutel arutavad õpetajad teiste koolide õpetajatega, mis on hästi ja mis vajab parendamist. Direktor ja õppealajuhataja külastasid ka Nõo Reaalgümnaasiumi, kus õpivad meie õpilased. Meilt tulnud õpilastega olid õpetajad väga rahul. Kutsume vilistlasi koole tutvustama, sest nemad oskavad paremini tuua välja punkte, millele on vaja tähelepanu pöörata.  

 

4. RESSURSSIDE JUHTIMINE

Eelarveliste ressursside juhtimine

Eesmärgid  - Toetada õppe- ja kasvatustöö  abisüsteeme ( majandus, meditsiiniline abi, toitlustamine, raamatukogu, arvutibaas jms) luua koolis heatasemeline, nõuetele vastav turvaline õpi-ja töökeskkond.

Koolil on Sillamäe Linnavolikogu poolt kinnitatud eelarve. Eelarve kasutamise jälgimine ja fikseerimine toimub igakuiselt. Lähtudes tulemustest kavandatakse vajadusel eelarve muudatused. Lisaks eelarvelistele rahadele kirjutame lisarahade saamiseks projekte ja oleme saanud projektiraha järgnevalt:

2007. a   57 033 krooni  ( Kultuurkapital, Hasartmängumaksu   Nõukogu,  Tiigrihüpe Sihtasutus)

2008. a   77 990 krooni  (Kultuurkapital, Hasartmängumaksu Nõukogu, Ida –Virumaa        Tervisenõukogu, Haridus- ja teadusministeerium)  

2009.a   91 258  krooni  Integratsiooni Sihtasutus

 

Eelarvete võrdlus:

 

2007.aasta

                2008.aasta

        2009.aasta

Kohalik

1 683 928

1 998 386

           1 825 480          

personalikulu

931 838

982 090

           1 039 730

majanduskulud

752 090

 1 016296

              785 750

Riigi

 

          

           

personalikulu

2 753 603

 3 002 273

           2 937 440

õppevahendid

102 726

 90 251

              70 350

koolitus

76 318

 68 271

              65 530

 

 

 

 

 

 

2007 (140 õpilast )

 2008 (122 õpilast)

  2009(94 õpilast)

Õpilaskoha maksumus

9 701

                   14 713

              19 694  

Koolitusrahad  ja täienduskoolituse rahad on aastate lõikes jäänud väiksemaks, seoses õpilaste arvu vähenemisega. Kasutame võimalikult palju tasuta koolitusi.

Võrreldes 2007. a on kohalik eelarve 2008.a  suurenenud 19%  ja 2008. a

eelarve võrreldes 2009. a. 9%.  2008. a suurem  eelarve võimaldas teha korda arvutiklassi, paigaldada videovalve ja osta aulasse helivõimenduse.

 Projektidest oleme saanud raha ekskursioonide ja ürituste korraldamiseks ning  õpetajatele sülearvutid.

Tugevused: rahuloluküsitlustest selgub, et kooli juhtkond kasutab koolile eraldatud resursse efektiivselt . Oleme edukalt kirjutanud projekte.

Parendusvaldkonnad: jätkata projektide kirjutamist lisaressursside hankimiseks

 

Materiaaltehnilise baasi arendamine

Eesmärk : mitmekesistada õpivõimalusi materiaaltehnilise baasi kaudu.

Õpivõimaluste mitmekesistamine, iseseisev õpe ja koostööl põhinev õpe kaasaegses raamatukogus. Kooli arvutipargi pidev arendamine on toimunud järgnevalt: arvutiparki oleme uuendanud  22 arvutiga:   2006/07 – 6 arvutit õpetajate kasutuses, 1 multimeediaprojektor,  2007/08 – 12 arvutit arvutiklassis, 2008/09- 5 sülearvutit õpetajate kasutuses, 2 multimeediaprojektorit (loodusainete- ja algklassis)

Kooli aulasse ostsime ürituste läbiviimiseks helivõimenduse. Koolimaja  ümbrus on videovalve all.

         Raamatukogus on ilukirjandust ja teatmeteoseid. Õpilased külastavad raamatukogu tihti. Kuna meil on väikesed klassid, siis algklassides on raamatukogu tunnid ja ka eesti keele õpe teises ja kolmandas astmes toimub mõnikord raamatukogus.

Raamatukogu põhikogu oleme täiendanud kohustusliku kirjandusega. 2006/07 õppeaastal ostsime sõnaraamatuid ja teatmeteoseid. 2008/09 õppeaastal ostsime uusi õpikuid ( eesti keel, vene keel, ajalugu). Õpetajatest kasutavad raamatukogu kõige rohkem algklasside õpetajad ja  loodusainete õpetajad. Algklassi õpilaste raamatukogu külastuste arv on jäänud vähemaks, aga see on seotud sellega, et selles astmes on õpilaste arv aastatega jäänud väiksemaks.   Raamatukogus on kaks arvutit  õpilaste käsutuses ja printimisvõimalus.

 

2006 - 2007

2007 - 2008

2008 - 2009

Raamatukogu kasutamise näitajad õpilastel vanusegrupiti (külastuste arv)

1.-3. kl.

775

1.-3. kl.

650

1.-3. kl.

551

4.-6. kl.

351

4.-6. kl.

467

4.-6. kl.

369

7.-9. kl.

249

7.-9. kl.

250

7.-9. kl.

251

Raamatukogu kasutamise näitajad õpetajatel aineti

182

204

243

Ühikute arv raamatukogus õppekirjanduse kogus

1013

1152

1562

Ühikute arv raamatukogus põhikirjanduse kogus (eksemplar)

6533

6647

6689

Rahuloluküsitlusest selgub, et töötajad on rahul kooli ruumidega, on olemas kaasaaegsed vahendid töö tegemiseks ja töö korraldus annab võimaluse oma aega planeerida.

Tugevused: uus raamatukogu, suur loengusaal, arvutiklassis on uued arvutid, õpetajate käsutuses on sülearvutid ja arvutid abiruumides. Kaks projektorit on statsionaarselt ja üks liikuv. Aulas on uus helivõimendus. Töötajad on rahul töötingimustega

Parendusvaldkonnad:  väike arv  kohustusliku kirjanduse  raamatuid raamatukogus.

Parendustegevused : projektide kirjutamine ja sponsorite leidmine kohustusliku kirjanduse ostmiseks.

 

Inforessursside juhtimine

Eesmärk: tagada kooli arengukava, õppekava ja teiste oluliste õppekasvatusega seotud  dokumentide kättesaadavus soovijatele.

 Koolil on kodulehekülg, kus saab jälgida koolielu puudutavat informatsiooni ja tutvuda dokumentidega.

Õpetajatega toimub esmaspäeval seitsmenda tunni ajal töökoosolek.  Koosolekute kohta on protokollid. Kooli õpetajate toas on infostend.

Lastevanemate teavitamine toimub mitmel viisil:

1.- 4. klassis on päevik kohustuslik ja õpilased kirjutavad teated päevikusse. Kui on tähtis teade, siis kool saadab õpilasega vanematele infolehe, mille õpilane toob  allkirjastatult tagasi. Info on üleval e-kooli foorumis ja kooli kodulehel. Kõige tõhusam teavitamine on helistamine.

Õppeinfosüsteemiga on liitunud kõik õpilase.  Lastevanemate arv, kes kasutavad õppeinformatsiooni saamiseks e-kooli on  aastate jooksul kasvanud.

 

2006/07

                2007/08

                     2008/09

Õpilased

140

                     122

                      94

Lastevanemad

62

                      97

                      80

Rahuloluküsitlustest selgub, et töö tegemiseks vajalik info jõuab töötajateni õigeaegselt. Infot saadakse juhtkonnalt, kantseleist, koduleheküljelt, infostendilt, õpetajate toast.

Tugevused: õpetajad on kursis koolis toimuvaga.

Parendusvaldkonnad: parendada kooli kodulehekülge ( info edastamise ajakohasus, täpsus ja kiirus, kooli tegevuse kajastamine jms).

 

Säästlik majandamine ja keskkonnahoid

Eesmärgid: hoida kool ja selle ümbrus  puhas ja hoolitsetud, vaimset ja füüsilist tervist mittekahjustav ning turvaline.

  Õpikeskkonna heaperemehelikuks kasutamiseks annab oma panuse kogu koolipersonal.

Kui võrrelda elektri, vee ja soojuse tarbimist, siis näeme, et aastatega oleme olnud  kokkuhoidlikumad.   Õpilastes on vaja süvendada säästliku tarbimise ja keskkonnahoiu mõtteviisi ( vesi, WC paber, seep).

Kord veerandis teostatakse ruumide ülevaatus-kontroll, mille käigus vaadatakse kas kooli varasid on säästlikult ja otstarbekalt kasutatud. Koolikeskonna riskianalüüs on läbi viidud 2008. a kevadel.

Tugevused: oleme suutnud vähendada elektri, vee ja soojuse tarbimist ( võrdluste tabel).

Parendusvaldkonnad: süvendada õpilastes säästlikku tarbijat. Kogu kooli personal suunab õpilasi säästlikule tarbimisele.

 

 

 

5. ÕPPE- JA KASVATUSPROTSESS

Õpilase areng

Eesmärk: Saavutada õpilaste  head tulemused õppimises ja huvitegevuses, e. lõpetajatest võimalikult paljud saaks jätkata  oma haridusteed.

Õppekava täitmise põhimõtteks on  jõukohased õppeülesanded igale õpilasele igas tunnis.

Võtmetegevused: õpilaste individuaalsete iseärasuste arvestamine, tagasiside andmine lapsevanemale õpilase kohta.

Lähenemisviis: on tugisüsteemid (psühholoog, klassijuhatajad), välja on töötatud arenguvestluse läbiviimise kord, olümpiaadideks ja konkurssideks ettevalmistus.

Rakendamine:  pikapäevarühmad algklassides, ringid, konsultatsioonid. Koostatud on tööplaanid. Arenguvestlused ja koostöö lastevanematega, veerandi lõpus analüüsitakse tugisüsteemide tõhusust ÕN-s.

 Tugevused: parimatele preemiaekskursioonid,  iga veerandi lõpul tunnustamise

tänukirjad õpilastele.

Parendusvaldkonnad: toetada lapsevanemaid oma lapse võimetele objektiivse hinnangu andmisel (läbi vestluste ja tundide külastamise). Erivajadustega lastega tõhusam tegelemine,  logopeediline õpe,  koolikohustuse täitmise jälgimine. Tihedam koostöö linnavalitsusega ja teiste antud probleemidega seonduvate asutustega. Õpiabi süsteemi täiustamine, tähelepanu andekatele õpilastele, ainepäevad.

Parendustegevused: ainepäevade korraldamine, logopeedi otsimine, andekatele  õpilastele anda nende huvidest lähtuvalt lisaülesandeid ja  rakendada  tunnis abiõpetajana.

Õppekava

Eesmärgid- anda igale õpilasele tema võimetele vastav haridus.

Kooli õppekava on koostatud riikliku õppekava alusel. Kooli õppekava arendamisel on lähtutud õppeaasta töö analüüsist ning ettepanekutest edaspidiseks. Ettepanekud tulenevad kooli eripärast (valikaine tunnid). Õpetajad koostavad töökavad. Töökavadesse tehakse täiendusi konkreetset klassi, konkreetseid õpilasi ja analüüsi käigus tehtud ettepanekuid arvestades. Tugisüsteemide tulemuste analüüs  ÕN-s õpilaste tulemuste alusel.

Tugevused: õpetajad arvestavad töökavade koostamisel konkreetset klassi.

Parendusvaldkonnad: kooli õppekava üldosa täiendamine.

Keskenduda  õppekava analüüsile, kooli õppekava kohandamine nii andekatele kui õpiraskustega õpilastele. Õppekavas puudub karjääriplaneerimine kui õppeaine.

Parendustegevused: õpetajate töökavade vormi ühtlustamine, kooli õppekava üldosa pidev täiendamine, õppekava täitmise hindamine ja parendustöö planeerimine.Viia sisse õppeaine-karjääriplaneerimine.

Õppekorraldus ja õppemeetodid

Eesmärgid -  planeerida õppemetoodilist tööd, rakendada  õpilaskeskseid õpetamis- ja kasvatusmetoodikaid, tunda  ja kasutada kaasaaegseid meetodeid.

  Kooli pedagoogilise personali missiooniks on lapse arengu igakülgne toetamine. See, millises osas peab personal lapse arengut toetama, on toodud kooli õppekavas. Kooli õppekavas on kooli pedagoogilise personali eesmärgid kajastatud õppe- ja kasvatustegevustena. Õppetegevuse organiseerimine tähendab õppemeetodite ja tagasiside meetodite valikut ning valitud meetodite rakendamist. Õpetaja planeerib õppetunni, viib õppetunni läbi, annab tagasisidet õpilastele õpitulemuste omandamisest, analüüsib tulemusi. Õppetegevuse tulemuslikkus väljendub õpilaste õpitulemustes. Positiivne õpitulemus on see, kui õpilased jõuavad klassist klassi ja on motiveeritud õppima. Kasvatamine toimub kõikide koolis toimuvate tegevuste kaudu.

Õpetaja peab oskama valida lähtuvalt õpilastest selliseid õpetamismeetodeid, mis võimaldavad õpilastele aine arusaadavaks teha.

Õpetajad käivad täiendkoolitustel ja kursustel, annavad edasi omandatud teadmisi ja oskusi. Jagavad omavahel informatsiooni, materjale ja oskusi ( infotundides).

Koolis õpitut püütakse seostada ümbritseva eluga, selleks viiakse lapsed klassiruumist välja ( õuesõpe, õppematkad, õppekäigud, õppe-ekskursioonid, koostöö erinevate organisatsioonidega nt linnaraamatukogu, huvi-ja noortekeskus, muuseum, linnavalitsus)

Tugevused: õpetajad kasutatavad erinevaid õppemeetodeid.

Parendusvaldkonnad: kõik õpetajad peavad leidma meetodid, mis võimaldavad õpilastele aine arusaadavaks teha.

 

Väärtused ja eetika

Kooli väärtused on sõnastatud õppekava üldosas ja täiendatud uues kooli arengukavas.

2009. aasta kevadel tõdesime, et kooli kehtiv kodukord ei toimi. Toimus arutelu töörühmades ja selle tulemusel valmis uus kodukord.

Kooli kodukorras on 13 punkti. Tähelepanu on pööratud käitumisreeglitele, õppetööle, koolist puudumisele, riietusele, õpilaste hindamisele, tunnustamisele ja mõjutamisele.

Arvestades koolis õppivate laste rahvust, tuleb tähelepanu pöörata  kahe rahvuse ja kahe kultuuri rahumeelsele koostoimimisele. Õpilaste käitumine ja tõekspidamiste väljendused on pideva tähelepanu all. Traditsioonilised üritused on  Eesti Vabariigi aastapäeva tähistamine, kodanikupäev, emakeelepäev. Reageerime vastavalt olukorrale riigis ( vestlused aprillisündmuste ajal, lapsevanemad öösel kooli valvamas ).

Korraldame õppe-ekskursioone ajaloosündmustega seotud kohtadesse.

Tugevused: väärtushinnangud on läbi arutatud ja fikseeritud uues arengukavas. Kutse- eetika rikkumise kohta kaebusi ei ole olnud.

Parendusvaldkonnad: kutse-eetika rikkumisi ei ole olnud, aga küsitavusi sellele teemal on (õpetaja õppeaasta töökokkuvõtte analüüs)

Parendustegevused: viia läbi rühmatöö  teemal õpetaja kutse- eetika.

 

ÕPILASTEGA SEOTUD TULEMUSED

Hariduslike erivajadustega õpilastega  arvestamine

Õpilastele, kellel on hariduslik erivajadus, on oluline luua koolis toimiv ning tulemuslik õpiabi ja nõustamine, et nad  tuleksid koolis toime ja suudaksid omandada  vajalikud õpitulemused.

Õpiraskustega õpilaste abistamine:

 1. Õpiabi osutamine veerandi sees: a) õpilase täiendav juhendamine  individuaalsete tööjuhendite alusel õppetunnis ehk diferentseeritud õpetamine.

b) klassi- ja aineõpetaja konsultatsioon  c) tagasiside õpilastele ja tema vanematele saadud mittepositiivsete hinnete kohta. d) andekate õpilaste rakendamine õppetunni tasandil teiste õpilaste juhendamisel.

2. Meetmete rakendamine õppeveerandi lõpus- õpilaste juhendamine individuaalse graafiku alusel.

3. Õpiabi osutamine õppeperioodi lõpus- täiendav õppetöö.

2006/2007 õa klassikursuse kordajaid ei olnud. 2007/08 õa jäi klassikursust kordama 4 õpilast, üks õpilane tegi kõik selleks, et jääda klassikursust kordama. Teistel õpilastel oli palju põhjuseta puudumisi. Kavandasime muudatused õpilastele rakendatavas õpiabis.(ÕN protokoll). 2008-09 õa keegi klassikursust kordama ei jäänud, järelikult võib õpiabisüsteemi lugeda toimivaks ja mõjusaks, sest õpilased jõuavad klassist klassi edasi.

Jälgime puudumisi ja rakendame meetmeid: vestlus õpilasega, vanema informeerimine, vestlus õpilase ja lapsevanemaga koos õppealajuhataja või direktoriga, õpilane koos lapsevanemaga kutsutakse hoolekogusse, suunamine alaealisteasjade komisjoni (Meetmed koolikohustuse tagamiseks).

Koduõppel on olnud kaks õpilast- üks tervislikel põhjustel ja teine  lapsevanema avalduse alusel.

Huvitegevus

Huvitegevuse kaudu  säilitame ja  arendame kooli traditsioone ning mitmekesistame klassivälist tegevust.

Rahvusvahelistes projektides osalevate õpilaste arv. Kooli 8.klass osales 2007/08.a   koos Soome kooliga keskkonnaprojektis 3+3.

 

2006/07

                2007/08

                     2008/09

Õpilaste arv

0

                   7

                      0

 

Õppeasutuse huviringides osalevate õpilaste % õpilaste koguarvust. Vaatamata sellele, et aastatega on kooli õpilaste arv jäänud väiksemaks, on ringides osalejate % kasvanud.

 

2006/07

                2007/08

                     2008/09

Õpilaste %

Spordi, laulu ja tantsuringides 88 õpilast  (62%), aineringides 61 õpilast (44%)

   Spordi, laulu ja tantsuringides 84  õpilast (69%), aineringides 56 õpilast (50%)

              

Spordi, laulu ja tantsuringides 72 õpilast (77%), aineringides 57 õpilast (60%)               

                                       

Õpilaste osalemine ja saavutused õpilasvõistlustel ja konkurssidel. Õpilased on olnud edukad erinevatel etlejate konkurssidel.

2006/07

                2007/08

                     2008/09

Kodulauliku valgel III koht ,

Etlejate konkurss Hansenist Tammsaareni IV koht

 Kodulauliku valgel I koht, etlejate konkurss Hansenist Tammsaareni III koht, J.Liivi etlejate konkurss  II. koht

Koolitants- publiku lemmiku auhind

 

  Kodulauliku valgel II koht,  peapreemia L.Koidula luule esitamise eest.

„ Koolimood“ vabariiklik lõppvoor

                             

 

 

 

 

 

 

Terviseedendus

Kool kuulub tervist edendavate koolide hulka 2005. aastast. Koolis on moodustatud tervisenõukogu. Terviseedenduse tervistväärtustava keskkonna sisehindamise läbiviimine andis järgmised tulemused.

Tugevusteks on füüsiline keskkond, psühho-sotsiaalne keskkond ja isiklikud oskused. Parendamist vajab kooli tervisenõukogu aktiivsus.

 Suure tähtsusega on inimeseõpetuse kursus 1.,2.,3.,5.,6. ja 8. klassis. Igal õppeaastal korraldatakse sügisene spordipäev ”Reipalt koolipinki”, südamenädala raames toimuvad vitamiini- ja aeroobikavahetunnid ning ühine Jüripäeva jooks. Koostöö meditsiiniõega on hea. Juba viis aastat on õpilased võtnud osa  kampaaniast „Suitsuprii klass.“ Kahel korral on võitja klass saanud tunnustust ja käinud ekskursioonil. 2007. aastal osales kool ”Parima koolisöökla” konkursil. Kooli külastasid  Tervise Arengu Instituudi esindajad ja saime põhjaliku tagasiside  toitlustamise kohta koolis. Nii töötajate kui õpilaste tervis on pideva järelvalve all.

Õpilaste osalus õppetöös – puudutud tunde õppeaastal ühe õpilase kohta keskmiselt ning põhjuste kaupa. Koolist puudutud tundide arv on aastatega jäänud väiksemaks. Lisaks haiguspäevadele puudutakse koolist ka palju kodustel ja vabandatavatel põhjustel.

 

 

 2006 / 2007

                2007 /2008

                    2008 /2009

Kooli

aste

Tunde

kokku

Tunde

kokku

Vaban-

dav

Kodu

ne

Hai

ge

Tunde

kokku

Vaban/

dav

 

Kodune

haige

I

1252

3794

416

505

2762

2352

291

336

872

II

3633

2653

536

490

1394

1627

320

307

932

III

10428

7356

1333

541

3564

4905

494

896

2136

Kogu kool

15313

13803

2285

1536

7720

8884

1105

1539

4757

 

Analüüs: 2007/2008. õppeaastal oli haiguspäevi 7720 tundi. Esimeses kooliastmes oli kõige rohkem puudumisi III veerandil 1275 tundi. Esimene kooliaste puudus kõige vähem I veerandil.  Teine kooliaste puudus kõige rohkem III veerandil (v.a 5.klass, kes puudus I veerandil 191 tundi), kõige vähem oli haigusi II veerandil. Kolmas kooliaste puudus kõige rohkem III veerandil, kõige vähem II veerandil

Kõige rohkem puudusid õpilased kolmandal veerandil. Põhjuseks külmetused, väsimus, pikk veerand. Kõige vähem oli puudumisi esimesel veerandil, siis on õpilastel kõige rohkem energiat.

2008/2009.õppeaastal oli puudutud 8884 tundi. Kõige rohkem oli puudutud tunde kolmandal veerandil, neid oli 2706 tundi. Esimene kooliaste puudus kõige rohkem neljandal veerandil. Neljas klass puudus kõige rohkem III veerandil. Viies klass II veerandil ja kuues klass IV veerandil. Kolmas kooliaste puudus kõige rohkem III veerandil. Kõige rohkem on lapsed haiged III veerandil. Nad puudusid tervislikel põhjustel 1484 tundi. I veerandil 911 tundi, II veerandil 1005 tundi, IV veerandil 1347 tundi. 8 III veerand on pikk ja lapsed on rohkem haiged.

 

Õpilastega seotud statistika

Õpilaste arv koolis ja klassiti – trendid eelneva kolme aasta lõikes

 

2006/2007

2007/2008

2008/2009

I klass

        20

11

6

II klass

  16

18

12

III klass

  10

14

14

I kooliaste

 46

43

32

IV klass

 13

9

14

V klass

  15

12

9

VI klass

  10

15

9

II kooliaste

  38

36

32

VII klass

 16

10

9

VIII klass

  27

12

11

IX klass

  13

21

10

III kooliaste

  56

43

30

Kogu kool

140

122

94

Klassi tätuvus

14

12,2

10,4

 

Võrreldes kolme aastat, on õpilaste arv koolis vähenenud.  Ühest küljest on see hea, õpetaja saab tegeleda iga õpilasega individuaalselt. Teisest küljest on halb, sest võivad tulla liitklassid ja eesti peredest õpilased viiakse teise kooli, kus ei oleks liitklasse. Õpilaste arvu vähenemise põhjused 1. septembril 2008:

- vähenes klassikomplektide arv (kooli lõpetasid  kaks klassi üks nendest oli keelekümblusklass. Keelekümblusklass alustas tegevust viis aastat tagasi, õpilaste arv oli 15. Võtsime vastu kõik soovijad, sest valikuvõimalus puudus. Palju oli neid õpilasi, kes ei tulnud teistes koolides toime. Kahjuks ei saanud nad ka meil hakkama ja õpilaste arv langes iga aastaga. Keelekümblusklassi lõpetas  kuus õpilast)

- suurt rolli mängis poliitika, paljud lapsevanemad viisid enda lapsed vene kooli

- seoses tööpuudusega Sillamäel, lahkusid paljud pered elama välisriiki (Soome, Rootsi jne )

- üritasime avada ka uut hiliskeelekümblusklassi, aga õpilasi ei tulnud kuna hindasid oma keeleoskust nõrgaks

 

Parendusvaldkond: õpilaste arvu suurendamine

Parendustegevused: rohkem tähelepanu koostööle keelekümbluslasteaedadega. Klassiõpetaja külastab eesti lasteaeda ja ka vene keelekümblusrühmi. Klassiõpetaja tegeleb kaks korda kuus oma tulevaste õpilastega. Olemasolevate õpilaste säilitamiseks teha rohkem koostööd lastevanematega.

 

Õpilaste rahulolu

Viimase kolme aasta jooksul läbiviidud õpilaste rahulolu küsitluste tulemuste võrdlus.

Suhted koolis: suhted klassis õpilaste vahel on läinud   paremaks. Paranenud on suhted õpilaste ja õpetajate vahel.

Õppetöö:   koolis on võimalik saada konsultatsioone ja järelaitamis tunde, õpetajad teevad oma tööd hästi, õppetöö jätab piisavalt aega huvitegevuseks, õpilastele meeldib, et on väikesed klassid, õpilaste saavutusi tunnustakse.

Parendusvaldkond-  suuremat tähelepanu tuleb pöörata andekatele õpilastele

Kooli maine : õpilased on meie kooliga üldiselt rahul

Parendamist vajav: kooli mainet on vaja tõsta läbi ajakirjanduse ja positiivse tagasisideme kaudu lapsevanematele.

Koolikeskkond-: kooli ruumides on hea olla, ruumid on puhtad ja korras, õpilased on rahul kooli toitlustamisega.

Parendamist vajav: reageerimine koolivägivalla juhtumitele, õpilased kardavad, et asju varastatakse

Info liikumine koolis: minu vanemad teavad, mis koolis toimub. Infot saadakse kõige rohkem klassijuhatajalt ja ekoolist.

Parendamist vajav:  õpilasomavalitsus ei ole aktiivne.

 

Õpijõudlus

Eesmärk -  Kõik õpilased liigvad  klassist klassi, klassikursuse kordajaid ei ole.

2006/07  õa oli õpilaste arv 1. septembril 142, kuid 1. juuni seisuga oli see 135. Ainult viielisi oli 20 õpilast. Esimeses kooliastmes oli 9, teises 1 ja kolmandas 10 õpilast. “4” ja “5” oli 50 õpilast. Esimeses kooliastmes 19, teises 20 ja kolmandas 11 lõpetajat. Suvetööl oli 11 õpilast, esimesest kooliastmest 1, teisest 2 ja kolmandast 8. Klassikursuse kordajaid ei olnud.

2007/08  õa oli õpilaste arv 133, kevadel 119. Ainult viielisi õpilasi oli 16. Esimeses kooliastmes oli 11, teises 1 ja kolmandas 4 õpilast. “4” ja “5” oli 46 õpilast. Esimeses kooliastmes 22, teises 14 ja kolmandas 10 õpilast. Suvetööl oli 4 õpilast, esimesest kooliastmest 1, teisest 1 ja kolmandast 2. Klassikursust jäeti kordama 4 õpilast (kaheksandasse jäeti 3 õpilast,üheksandasse üks õpilase enda ja lapsevanema soovil).

2008/2009 õa oli õplaste arv sügisel 97, kevadel 92. Ainult viielisi õpilasi oli 9. Esimeses kooliastmes 5, teises 3 ja kolmandas 1. „4” ja ”5” oli 41 õpilast. Esimeses kooliastmes 11, teises 16 ja kolmandas 14 õpilast. Suvetööl oli 3 õpilast. Klassikursuse kordajaid ei olnud.

          Kui võrrelda kolme õppeaastat, siis ainult viieliste õpilaste arv langes 4 võrra.

„4” ja”5” õpilaste protsent õpilaste üldarvust tõusis. 2006/07 õa oli 37%, 2007/08 õa oli 39% ja 2008/09  õa oli 45%). Vähenes suvetööle jäänud laste arv.

2007/ 08 õa  jäeti  klassikursust kordama 4 õpilast. Põhjuseks oli põhjuseta puudumised ja õpilase soov.

Parendusvaldkond: põhjuseta puudumine

Parendustegevused: tihedam ja järjepidevam koostöö lapsevanemaga

Põhikooli lõpueksamite tulemuste analüüs aineti.  2006/2007 õppeaasta eksamite tulemused paranesid tunduvalt võrreldes eelmiste aastatega. Meie kooli näitajad olid paremad kui riigi keskmised. Meil oli eesti keel 4,2, aga riigi keskmine oli 3,6. Koolis oli matemaatika 4,1 ja riigi keskine oli 3,5. Sellel õppeaastal lõpetas tubli klass, enamus soovis jätkata õpinguid gümnaasiumis. Tööd tehti terve õppeaasta jooksul ja eksamiteks valmistuti hoolega. Palju oli õpilasi, kes soovisid jätkata õpinguid gümnaasiumites, kuhu tuli sooritada sisseastumiskatsed ja tähtsad olid ka veerandi hinded ning õpilased pingutasid. Seitse õpilast kaheteistkümnest õpib gümnaasiumis.

2007/2008 lõpetas kooli kaks klassi. Üks oli hiliskeelekümblusklass. Kokku oli üheksandates klassides 21 õpilast. Eesti keele keskmine hinne oli 3,4 ja matemaatika 3,7. Keskmine langes võrreldes eelmise aastaga. Õpilased otsustasid minna Narva ja Jõhvi gümnaasiumisse, kuhu on kergem sisse saada. Sisseastumiskatseid tegid aprillis ainult 3 õpilast, 2 said sisse. Keelekümblusklassi näitajad olid paremad. Eesti keel oli 4 ja matemaatika 4.

Eksamite keskmise viis alla ühe õpilase loobumine eksamitest. Ta soovis korrata üheksandat klassi, et saada paremad tulemused. Lapsevanem kirjutas avalduse.

Valikeksamid 2006/07 ja 2007/08 õppeaastal olid keemia, inglise keel, vene keel. Tulemustega võib rahule jääda. Õpilased oskavad valida endale sobiva eksami. Vene keele keskmine oli kahel aastal 4,7. Keemia oli 2006/07 õppeaastal 4,5 ja 2007/08

 4. Inglise keel  3,7.

2008/09 õppeaastal lõpetas kooli 9 õpilast. Eesti keele eksami keskmine oli 3,4. Üks õpilane sai mitterahuldava hinde ja sooritas järeleksami. Üheksast õpilasest kuus on pärit muukeelsest perekonnast ja eesti keelt kasutatakse ainult koolis, sellepärast arvame, et tulemus on rahuldav.

Matemaatika keskmine oli 3,7. Inglise keel oli 3,75 ja vene keel 4,4. 2008/09 õppeaasta õpilased olid keskmise võimekusega ja tulemused vastasid ootustele.

Tugevused: kõik õpilased on saanud eksamitel läbi

Parendusvaldkond: parendada eesti keele ja matemaatika eksamiks valmistumist

Parendustegevused:  alustada varem kordamist, rohkem konsultatsioone, proovieksamid

Tasemetööde tulemuste analüüs aineti.

Tasemetööd toimuvad kolmandas ja kuuendas klassis. Eesti keele tasemetöö kolmandas klassis 2006/07 õa oli 3,3. 2007/08 õa õpetaja koos õpilastega analüüsis eelmise aasta vigu ja tulemus oli 3,6. Probleeme tekitab tekstist arusaamine ja hinne läks alla, sest ei vastatud täislausega. Käesoleval õppeaastal oli keskmine 3,9. Eesti keele tasemetöö keskmine paraneb iga aastaga.   Matemaatika oli 3,4  eelmisel õppeaastal paranes ja keskmine oli 3,9. 2008/09 õal keskmine langes 2006/07 õppeaasta keskmisele.

Kuuendas klassis oli eesti keele keskmine 3,2. 2007/08 paranes vähe (3,3). Sama probleem,  eestikeelsest tekstist arusaamine. 2008/09 tõusis 3,6-le.  Matemaatika keskmine langes 3,9-lt   3-le. 2008/09 õa oli keskmine ka 3. Valiktöös toimus ka langus. Muusika oli 2006/07 õa 4, aga 2007/08 õa ajalugu oli 3,7. Inimeseõpetus oli 3,1.

Kui võrrelda üleriigilisi 2007.a  tasemetöid meie tulemustega, siis eesti keeles ja matemaatikas 3.klassis, oli keskmine hinne madalam. Matemaatika 6.klassis ja muusika 6. klassis olid üle vabariigi keskmise. Tulemused olid ootuspärased arvestades klasside õpijõudlust ja kooli eripära.

Et riiklikud tasemetööd ei ehmataks lapsi ära, teeme igas klassis aastalõpu kontrolltöid: 1. klassis on lugemiskontroll ja matemaatika; 2. klassis on lugemiskontroll, etteütlus ja matemaatika; 4. klassis on eesti keel ja loodusõpetus; 5. klassis on matemaatika; 7. klassis on inglise keel, kehaline kasvatus; 8. klassis oli eesti keele või matemaatika arvestus, valikarvestus.

Parendustegevus: et matemaatika eksam (2007/08 õa) ei läinud hästi, siis otsustasime, et 8. klassis on kohustuslik nii eesti keel kui ka matemaatika.

 

 

 

Osalemine olümpiaadidel                                       

  2006/07. õa saavutasime olümpiaadidel I kohti 8, II kohti 4 ja III kohti 5. Kokku saavutasime 17 auhinnalist kohta. Nuputa võistlusel saavutasime I koha ja osalesime vabariiklikul nuputa võistlusel.

2007/08. õa saavutasime I kohti 6, II kohti 2 ja III kohti 2. Kokku 10 kohta. Osalesime Virumaa matemaatikavõistlusel.

2008/09.õa saavutasime I kohti 5, II kohti 1 ja III kohti 2. Kokku 8. Osalesime Virumaa matemaatikavõistlusel. Tulemused on langenud. On vähenenud õpilaste arv ja huvi olümpiaadide vastu.

Parendusvaldkond: otsustasime korraldada koolisiseseid olümpiaade ja võistluseid.

 

Õppeedukuse % koolis kooliastmeti ja klassiti

Kooliaste/klass

2006/2007

2007/2008

2008/2009

I kl

95

100

100

II kl

100

94

100

III kl

100

100

100

I kooliaste

98

98

100

IV kl

100

100

100

V kl

100

91

100

VI kl

80

100

100

II kooliaste

93

97

100

VII kl

69

89

100

VIII a kl

100

VIII - 33

82

VIII b kl

63

IX a- 100

 

IX kl

100

IX b- 100

100

III kooliaste

83

80,5

94

Kogu kool

92

93

98

 

 

Õppeedukuse kvaliteedi % koolis kooliastmeti ja klassiti

Kooliaste/klass

2006/2007

2007/2008

2008/2009

I klass

53

100

100

II klass

75

61

67

III klass

67

71

57

I kooliaste

64

75

67

IV klass

54

56

71

V klass

47

55

33

VI klass

70

31

67

II kooliaste

55

45

59

VII klass

31

56

56

VIII klass

A – 33, B - 25

25

45

IX klass

64

A – 27, B - 33

56

III kooliaste

40

29

52

Kogu kool

52

52

60

 

Mitterahuldavate kokkuvõtvate hinnetega õpilaste arv koolis

Klass/ kooliaste

2006/ 2007

2007 / 2008

2008 / 2009

I klass

-

-

-

II klass

-

1

-

III klass

-

-

-

I kooliaste

-

1

-

IV klass

-

-

-

V klass

-

1

-

VI klass

  2

-

-

II kooliaste

  2

1

-

VII klass

 4

1

-

VIII klass

 8a (4) 8b (4)

4

3

IX klass

  1

9a   1, 9b -

-

III kooliaste

 13

6

3

Kogu kool

 15

8

3

 

Klassikursuse kordajate absoluutarvud

Klass/kooliaste

2006/07

2007/08

2008/09

I kooliaste

0

0

0

II kooliaste

0

0

0

VIII a kl

0

8. klass  3

0

VIII b kl

0

9a.klass  1

 

IX kl

0

9b.klass  0

0

III kooliaste

0

4

0

Kogu kool

0

4

0

Klassikursuse kordajate % õpilaste koguarvust

 

0

3

0

 

                    

Kõik kooli lõpetajad on jätkanud oma haridusteed, kas gümnaasiumis või ametikoolis.

Järgmisel haridustasemel edasiõppijate % põhikooli lõpetajate üldarvust

 

2006/07

                2007/08

                     2008/09

Õpilaste %

100%

                   100%

                      100%

                                   

Õpilased  õpivad Tartu Ülikoolis,Tallinna Ülikoolis, Tartu Meditsiinikoolis, Sisekaitse Akadeemias, Tehnikaülikoolis, Viljandi Kultuurikolledzis jne.

 Järgmisel haridustasemel edasiõppijate % gümnaasiumi lõpetajate üldarvust.                                  

 

2006/07

                2007/08

                     2008/09

Õpilaste %

100%

                     100%

                      80%

 

ARENGUKAVA  PARENDUSTEGEVUSED  2009-2011

Eestvedamine ja juhtimine

ÕOV  kaasamine koolielu probleemide lahendamisele ja huvitegevuse organiseerimisel. Tugipersonali kaasahaaramine juhtimisprotsessi.

Administratsiooni poolt antud tähtaegadest kinnipidamine.

Personalijuhtimine

Uute töötajate kooli sisselamise toetamine. Kaasajastatud töölepingute,

töösisekorraeeskirja ja personaalsete ametijuhendite koostamine.

Õpetajate koolitamine, eesti keelt valdava logopeedi otsimine. Täienduskoolitusele eraldatud ressursside kasutamise tulemuslikkuse hindamine, personali saavutuste kajastamine kooli stendil ja kooli kodulehel.

Õpetajate toetamine vanemõpetaja staatuse taotlemiseks.

Koostöö huvigruppidega

Koostöö laiendamine  keelekümblus lasteaedadega, pidades silmas lasteaiale järgnevat laste õppima asumist meie kooli.

Meedia kasutamine kooli reklaamimiseks, maine hoidmiseks ja tõstmiseks. Lapsevanema ja klassijuhataja arenguvestluse kavasse viia sisse punkt, kus lapsevanem hindab, mida ta on teinud oma lapse arengu toetamiseks. Õpilasomavalitsuse tegevuse tõhustamine.

Hoolekogu ja tervisenõukogu   aktiivsuse tõstmine.

Kõigi huvigruppide rahulolu hindamine.  

Ressursside juhtimine

Jätkata projektide kirjutamist lisaressursside hankimiseks.

Parendada kooli kodulehekülge (info edastamise ajakohasus, täpsus ja kiirus, kooli tegevuse kajastamine jms)

Kujundada õpilastes säästlikku tarbijat. Kogu kooli personal suunab õpilasi säästlikule tarbimisele.

Õppe ja kasvatusprotsess

Toetada lapsevanemaid oma lapse võimetele objektiivse hinnangu andmisel.  Erivajadustega lastega tõhusam tegelemine,  logopeediline õpe,  koolikohustuse täitmise jälgimine.  Õpiabi süsteemi täiustamine, ainepäevade korraldamine, andekatele  õpilastele anda nende huvidest lähtuvalt lisaülesandeid ja  rakendada  tunnis abiõpetajana.

Kõik õpetajad peavad leidma meetodid, mis võimaldavad õpilastele aine arusaadavaks teha. Viia läbi rühmatöö teemal õpetaja kutse- eetika

 

VI  KOKKUVÕTE ÕPPEASUTUSE ENESEARENDAMISEST VIIMASE KOLME AASTA JOOKSUL

 

 2006.aasta töötajate koosolekul tutvustasime sisehindamist kui kooli töötajate meeskonnatööd kooli arendamise huvides. Kinnitati kooli sisehindamise kord.

Hakkasime viima läbi rahuloluküsitlusi nii õpilaste, lastevanemate ja kooli töötajate arvamuste väljaselgitamiseks. Analüüsides tulemusi oleme saanud aru, et kool ei ole ainult õpilaste õppimise koht, vaid tervikuna õppiv ja arenev organisatsioon ja selle arengu tagab meeskonnatöö. Oleme saanud aru, et täienduskoolituse võimalusi tuleb kasutada mitte ainult isiklikest soovidest vaid kooli vajadustest lähtuvalt. Sisehindamine aitab püstitada eesmärke, mis põhinevad analüüsil ja faktidel, aitab jälgida liikumist visiooni suunas.

2008.a sügisel alustasime arengukava koostamist, millesse kaasasime nii õpetajad, lapsevanemad kui õpilased. Töö toimus töörühmades praktilise tööna. Viidi läbi SWOT analüüs ja arutati läbi kooli väärtushinnangud. Arengukava valmis 2009. aasta kevadel.

 

Ülevaade koolielust on muutunud süsteemsemaks ja õpetajad tunnetavad ennast meeskonnana, kes tegutseb kooli arendamise huvides.

 

23. oktoober  2009

 

 

 

 

Nataša Kotšergina

Direktor

 

 

 

 

Meelis  Kaljurand

Hoolekogu esimees

 

 

 

 

Sisehindamise töörühma liikmed:

 

   Nataša Kotšergina

   Tiina Lillemäe

   Veronika Kõiv

   Marianne Laineste

 

 

 

 

 

 

 

 

   Kooskõlastatud

 

 

 

   Tiina Kasema

   kultuuri- ja haridusosakonna juhataja