„Mulle meeldis kõik! Ja teie rahvusköök on väga maitsev.“

Selline oli 14-aastase portugallase Raqueli mulje Kadrinast ja Eestist üleüldse.  

30. septembrist 5. oktoobrini kihasid Kadrina tänavad noortest, kõlasid erinevad keeled ning laulu-tantsu oli kuulda vähemalt Rakvereni. Toimus järjekordne Comeniuse projekti Top School Calendar Events kohtumine, seekord siis Eestis, Kadrinas. Kes on usinate õpilaste ja õpetjate tegemisi jälginud ja neile salamisi natuke kaasagi elanud, teab juba kokkusaamistest Türgis, Itaalias ja Portugalis. Lõviosa projektist on edukalt tehtud, ees ootab veel Portugali päev koolis, mis aitab tervel Kadrina kooliperel osalejate kultuuriga põgusalt tutvuda ning viimane kohtumine Poolas. Mida põnevat tegid ja nägid noored Poolast, Portugalist, Itaaliast ja Türgist meie sügiseses Eestis?

Neljapäeva, 30. september veedeti Tallinnas – lühike bussiekskursioon Piritale, orienteerumismäng ja maitsev lõuna Vabaõhumuuseumis ning jalutuskäik keskaegses vanalinnas. Vabaõhumuuseumis ja hiljem ka Viitnal rõõmustas väliskülalisi suur külakiik ning loomulikult valmistas kõigile unustamatut silmailu eestlaste au ja uhkus – vanalinn.

Projekti kohtumise teine päev möödus suures osas koolis. Päeval oli kõikidel meie õpilastel võimalus nautida külaliste harivaid ettekandeid – kuulsime Poola rahvalaulu ning tuntud Itaalia viisijuppi „Volare“, nägime traditsioonilise Türgi ringmänge ja õppisime portugali keelt. Õhtu sisustas aga pikisilmi oodatud moeshow ja disco, mille žürii koosnes ka  väliskülalistest. „Moeshow oli suurepärane, samas ka naljakas. Kõik riietusid originaalselt ning muusika oli lahe,“ arvas 14-aastane portugallane Magda. Itaallane Ivan kiitis nii moeshow kui kooliürituse ideed kui ka õpilaste aktiivset osavõttu. Kiidusõnu jagus ka koolile endale: “Teie kool on suur, aga väga hästi organiseeritud – kõikide vajadustega on hästi arvestatud,  õpilastel on palju tegevust ja ma tõesti nägin, et kool ongi teie teine kodu.  Samas on maja kõige selle kõrval puhas ja korralik“. Pisut meelehärmi tekitas noortele aga koolipeo varajane lõpp.

Ent discol kaua jalga keerutada ei oleks suutnud keegi, sest ees ootas pikk ja tegus nädalavahetus. Laupäev viis väsimatud uudistajad Palmse ning Sagadi mõisa, Lahemaa rahvuspargi matkarajale ning Altjale. Küsimuse peale, et mis on suurim vahe Eestil ja Portugalil, oskas Raquel välja tuua aga looduse:“ Meil Portugalis on palju mägesid, aga Eesti ei näinud ma ühtegi. Kindlasti on Eesti palju rohkem rohelust ja loodust, seda isegi linnades“. Õhtupooliku veetsid külalised oma peredes. Siinkohal tooksin välja noorte välismaalaste muljeid eestlastest kui võõrustajatest. Suvel iseseisvalt Eestimaad külastanud 17-aastane Portugali poiss Filipe on rõõmus: “Mulle väga meeldib kõik, mis puudutab teid kui inimesi. Kõik oli lausa ideaalne, kui me seal olime. Ja isegi tänaval, kohates kedagi tundmatut, tundsin, et meisse suhtuti austuse ja siirusega, kuigi oleme ju välismaalased. Võõrustajatena olite suurepärased ja ma igatsen kõiki“. Sama arvas ka Türgit esindanud Talha Burak: “Kuigi Eesti on külm, on inimesed väga head ja külalislahked, meid võeti südamlikult vastu. Teie maa on väga ilus“.

Kõige pikemaks päevaks kujunes õpilaste jaoks Pühapäev. Külastati Kohtla kaevandusmuuseumit, piirilinna Narvat, oma arhitektuuri poolest kuulsat Sillamäed ning lõpuks Kuremäe nunnakloostrit. Eestlase, 18-aastase Grete arvates said külalised tutvuda teistsuguse Eestiga:“..sest Narva on suurem jaolt venelaste linn. Loodan, et külalised jäid rahule, aga paraku nende keeleoskuse kesisuse tõttu ei tea, kas nad kõigest kirjeldatust ja näidatust ka aru said, mis tähendus neil asjadel on. Paljud, kes eestlastest varem Narva kindluses polnud käinud või üle jõe paistvat Venemaad näinud, kogesid ka uut ja huvitavat.“

Esmaspäev oli aga tõsise töö tegemise päev – nimelt valmis grupitööna veebipõhine kalender, mis kajastab endas kõigi viie riigi aastasündmusi ning nende tähistamistraditsioone. Keerulise loometöö vilja saab iga huviline vaadata inglise keeles aadressil .. Pärast seda oodati külalisi Lääne-Viru maavalitsusse maavanema vastuvõtule ning aega jäi ka väikeseks poodlemistuuriks Põhjakeskuses. Kuigi Teisipäeva lõunal, enne lahkumist, külastati veel ka Rakvere linnust, oli projekti koosviibimise lõpetamine esmaspäeva õhtul Viitna Kõrtsis. Külalistelt kiidusõnu teeninud söögile lisaks pakkus rõõmu ja kaasamängimislusti Lahemaa rahvaansambel, mille abiga õpiti selgeks nii mõnedki eestlaste ringmängud ja tantsud.

Esimesi pisaraid võis teisipäeval näha juba neli tundi enne lahkumist – uued sõbrad ja teadmised ei unune kunagi ning just selle pärast ongi rahvusvahelise projektitöö kogemust ja elamust raske üle hinnata. Enne minekut kuulsin 18-aastast Poola õpilast Annat ütlemas, et Eesti veedetud päevad olid parimad tema elus. Itaallane Ivan aga lausus nii: „Ma arvan, et see oli hea kogemus, sest õppisin midagi teise riigi kultuurist ja traditsioonidest. Tutvusin paljude heade inimestega ja sain imelisi sõpru. Mina ja mu koolikaaslased tahame kindlasti tagasi tulla, et mitte Eestit ära unustada. See tõepoolest on teistsugune maa, nii välimise kui ka sisemise poolest. Kuid suures plaanis oleme me kõik ühesugused: tahame parimat endale ja oma teistele inimestele. Teil oli probleeme Vene okupatsiooniga, aga me näeme, et te vaikselt-vaikselt kasvate tagasi suurepäraseks riigiks“. Ka eesti õpilane Jürgen oskab saadut väärtustada: „See projekt on andnud väga palju julgust suhelda teistega, väga palju uusi tutvusi ja ülevaadet teistest kultuuridest.“

Loodetavasti ei jää see viimaseks sääraseks ettevõtmiseks Kadrina koolis. Kuidas muidu kasvatada noortes mõistmist ja tolerantsi ning lõhkuda rahvusvahelised vaenusidemed?