Uurimistööde kirjutamise juhend

Uurimustöö eesmärk

Õpilane peab uurimustööga näitama, et ta oskab

• Püstitada konkreetse uurimisprobleemi või –küsimuse (arvestades piiratud mahtu)
• Analüüsi kaudu välja tuua üldised probleemid ning välja jätta subjektiivsed ja juhuslikud hinnangud ning faktid
• Mitmete allikate põhjal sünteesida ja välja tuua olulisema
• Piiratud mahu raames kõige olulisema välja tuua ja mitte-olulise kõrvale jätta

Uurimistööle esitatavad nõudmised

Pikkus 3000 sõna (ilma bibliograafiata). Kasutatud on vähemalt 10 teadusallikat. Teemat  võib valida iseseisvalt või valida teemat, mis on pakutud õpetaja poolt. Uurimistöö peab olema seotud „Ühiskonnaõpetuse“ õppekavaga. Töö peab olema kitsas ja konkreetne, soovitavalt olemuselt rahvusvaheline võrdlus, ja analüütiline ehk vastama küsimusele „MIKS?“. Töö peab olema teaduslik, s.t iga töös esitatud väide ja argument,  mis ei pärine õpilaselt endalt peab olema viidatud – kellelt ja kust pärineb üks või teine väide, millised on võimalikud vastuväited jne. Iga õpilase esitatud väide peab olema põhjendatud. Töö peab olema vormistatud vastavalt kirjalike tööde vormistamise juhendile.

Uurimustööde näidisteemad:

1. Eesti Vabariigi põhiseaduste võrdlev analüüs
2. Rahvusvähemused ja Eesti
3. Parem-ja  vasakpoolsus Eesti poliitilised maastikul
4. Kirik Eestis
5. Eesti Vabariigi valitsuste võrdlev analüüs (1992-2010)
6. Ametiühingud Eestis
7. Keskvõim ja kohalik võim Eestis
8. Kuritegevus ja karistuspoliitika Eestis
9. Maksupoliitika Eestis ja mujal maailmas
10. Põllumajanduspoliitika Eestis
11. Eesti kaitsepoliitika
12. Naised poliitikas, sh Eestis
13. Mitte-eestlaste integreerimise probleem Eestis
14. Saksamaa parlamentarism
15. Kohalik omavalitsus Saksamaal
16. Rootsi konstitutsiooniline monarhia
17. Briti kuninglik perekond
18. Soome riiklik korraldus
19. Vabariiklased ja demokraadid USA-s
20. Poliitika võrdlev analüüs (Eesti ja veel üks riik)- kodakondsus, parlamendivalimised, presidendivalimised, kohalik omavalitsus
21. AIDS kui sotsiaalne probleem
22. Kloonimine
23. Meedia sõltuvus ja sõltumatus
24. Globaliseerumine ja selle vastased
25. Rahvusvaheline terrorism ja võitlus selle vastu
26. Sillamäe linna tuleviku areng
27. Sillamäe linna ajalugu
28. Turismi korraldus Sillamäe linnas
29. Mittetulunduslike organisatsioonide osa demokraatia kujundamisel Eestis
30. Palgataseme erinevused ja regulatsioonimehhanism Eestis
31. Puuetega inimestele võrdsete võimaluste loomine Eesti ühiskonnas
32. Avalikkuse osalemine kohaliku omavalitsuse teostamisel
33. Interneti rakendus avalike suhete korraldamisel avalikus sektoris (Sillamäe linna näitel)
34. Eesti Vabariigi Presidendi valimissüsteemi muutmine

Tähtajad ja tegevused

Kuidas kirjutada head uurimustööd?

1. Mõtle hoolega läbi, mis teema sind huvitab ja mis on selle juures probleemid, mida tahaksid selgeks saada.
2. Ära püüa ühe tööga lahendada kõiki maailma probleeme. Vali välja selge eesmärk, kuhu tahad välja jõuda.
3. Hakka tööga juba varakult pihta. Ainetöö tegemiseks tuleb varuda piisavalt aega ja seda tuleb teha terve õppeaasta vältel
4. Pea tähtaegadest kinni – ükski tähtaeg ei ole mõeldud välja selleks, et õpilasi kiusata
5. alustuseks otsi välja ja loe läbi teaduslikke võõrkeelseid allikaid. On loomulik, et loetakse rohkem artikleid, kui tegelikult kasutatakse.
6. Suhtle õpetajaga. Leppige kokku töö käik ja tähtajad. Kirjas olevad tähtajad on viimased, alati võib õpetajagaga varem ja rohkem suhelda. Näita üles omapoolset huvi ja aktiivsust. Õpetajaja saab kommenteerida püstitatud eesmärki, ülesannet, anda nõu struktuuri ja sisukorra kohta ning kommenteerida tehtud tööd. Õpetaja ei ole töö autor.
7. Jälgi algusest peale kehtestatud nõudeid. Nõuetest kinni pidamine on kohustuslik. ainult nõuetekohast tööd hinnatakse, teised „tõstetakse kohe kõrvale“.

Töö koostamise põhietapid

1. esialgse teema valik;
2. allikmaterjalide valik ja läbitöötamine;
3. kava (plaani) koostamine;
4. andmete kogumine, uuringute ja vaatluste läbiviimine;
5. andmetöötlus;
6. töö teksti kirjutamine;
7. töö vormistamine ja korrektuur;
8. töö esitlus ja kaitsmine.

Töö põhiosad ja nende vormistamise nõuded

1. Tiitelleht

2. Sisukord

Sisukord kirjeldab töö struktuuri, sisaldab iga alaosa täpse pealkirja ja vastava lehekülje numbri. Sisukord on töö alguses, tiitellehe järel. Sisukorras on kõik töö jaotised selles järjekorras, sõnastuses ja numeratsiooniga, nagu need esinevad töös endas.

Sisukorra, sissejuhatuse, samuti kokkuvõtte ja kasutatud kirjanduse ette jaotise numbrit ei kirjutata. Lisad loetletakse sisukorras ühekaupa. Iga peatükk algab uuelt leheküljelt. Kõik leheküljed, sealhulgas kirjanduse loetelu ja lisad, nummerdatakse ühtsesse numeratsiooni. Esimene on tiitelleht, millele numbrit ei kirjutata. Lehekülje numbrit ei kirjutata ka sisukorrale, mida alustatakse põhijaotise pealkirjaga.

3. Sissejuhatus

Sissejuhatus peab sisaldama:

1. teema valiku põhjendust;
2. töö eesmärgi (juhtmotiivi, põhiprobleemi) sõnastamist;
3. ülevaadet kasutatud uurimismetoodikatest ja meetoditest;
4. ülevaadet peamistest allikatest;
5. ülevaadet töö alaosadeks jaotamise põhimõtetest.

4. Põhiosa

Põhiosa peab sisaldama:

1. probleemi seletavat kirjeldust;
2. probleemi analüüsi;
3. tulemuste esitamist.

Töö sisulises osas antakse vastused sissejuhatuses tõstatatud küsimustele, samuti peab olema selgesti välja toodud õpilase isiklik panus ja käsitletud autorite seisukohad. Probleemile vastuse otsimise käigus tuleb püstitada uurimiskõlbulikud hüpoteesid, mille mõisted on üheselt tõlgendatavad ja mõistetavad. Teema loogilise arenduse seisukohalt oluliseks peetud tsitaatidele ja refereeringutele tuleb lisada töö autori kommentaarid. Tsitaat peab olema täpne ja vastama originaalile.

5. Kokkuvõte

Kokkuvõte on vastus sissejuhtatuses püstitatud probleemile (hea kokkuvõte võimaldab lugejal põhiteksti vahele jättes ikkagi aru saada, mida töös on käsitletud): lühidalt ja süstematiseeritult esitatakse kõige olulisemad järeldused, milleni töö käigus jõuti. Samuti kirjeldatakse ka tekkinud ja edaspidist uurimist vajavaid probleeme, kuid uusi andmeid enam ei esitata.

6. Kasutatud materjalid

Kasutatud materjalide ehk kirjanduse loetelu peab sisaldama kõiki allikaid, mida antud töö käigus kasutati ja millele on viidatud. Kasutatud allikate ja kirjanduse loetelu põhjal saab asjatundja otsustada, kuivõrd pädev on töö autor antud temaatikas ja kas selles ka midagi uut võib leida.

7. Lisad

Lisad sisaldavad tavaliselt materjali, mida on töö eesmärkide saavutamiseks vaja läinud, kuid mis töö sisuga ei ole nii otseselt seotud (näiteks küsitluslehed, suuremad plaanid ja kaardid, mõõtmisprotokollid jms). Samuti paigutatakse siia ka illustreeriv lisamaterjal (dokumendi või fotokoopiad). Lisad nummerdatakse iseseisvalt (paremale ülanurka LISA 1) ja pealkirjastatakse, fotod allkirjastatakse (kes või mis on fotol, millal ja kes on jäädvustanud, kelle omanduses on originaal jms). Lisadele tuleb põhitekstis viidata.

Hindamine

Hindamisel arvestatakse töö sisu ja vormistamist, õpilase esinemist kaitsmisel ja tema suhtumist töö tegemisse.