Published using Google Docs
9. klass.docx
Updated automatically every 5 minutes

                                                      PÕHIKOOLI AINEKAART

Õppeaine nimetus

eesti keel

Vastutav õpetaja

Karina Toots

Klass

9

Õppesisu

Suuline ja kirjalik suhtlus

Veebipõhised suhtluskanalid: jututoad, blogid, kommentaarid Veebis kommenteerimine. Keeleviisakus ja -väärikus. Ametlik ja mitteametlik suhtlus. Suulise suhtlemise tavad eesti keeles. Aktuaalse meediateksti kommenteerimine vestlusringis. Loetu kirjalik ja suuline vahendamine. Autorile viitamine.

Teksti vastuvõtt

Veebist teabe otsimine erinevaid päringuid kasutades, keelevaldkonna teabeallikate tundmine, leitud teabe kriitiline hindamine. Tarbetekstide (juhend, elulookirjeldus, avaldus, seletuskiri) eesmärk, tunnused ja ülesehitus. Tarbetekstidest olulise info leidmine ning selle põhjal järelduste tegemine ja tegutsemine. Sõnalise teksti seostamine pildilise teabega (foto, joonis, skeem). Pilttekstide ja teabegraafika lugemine ning tõlgendamine. Peamised keelelised mõjutamisvõtted ja kujundid kõnes. Kriitiline lugemine. Hinnangu väljendusvahenidte analüüs arvamuslikes tekstides: Hinnangu väljendamine arutledes. Kõnede analüüs: pidulik kõne ja veenmiskõne. Kõnede ülesehitus, eesmärk, Kõne kuulamine ning märkmete tegemine. Kõnest olulise teabe leidmine ja kõneleja seisukohtade sõnastamine, kõnest kokkuvõtte tegemine. Konspekteerimine. Kõne põhjal küsimuste esitamine. Kõne kohta arvamuse avaldamine.

Tekstiloome

Sobivate keelendite valimine kõnelemisel ja kirjutamisel vastavalt suhtlejate rollile, valdkonnale ja eesmärgile.  Kirjandi või arutluse teema leidmine ja sõnastamine isikliku kogemuse või alustekstide põhjal. Teksti pealkirjastamine. Tekstilõik ja selle ülesehitus: väide, selgitus, põhjendus, järeldus. Näite toomine alustekstist ja enda kogemusest. Teksti sidusus.

Hinnangu väljendamine arutledes. Kõneks valmistumine, kõne koostamine ja esitamine. Kõne ülesehitus ja elemendid: tervitus, retoorilised võtted. Ettekande koostamine ja esitamine. Tarbetekstide koostamine ja vormistamine: elulookirjeldus, seletuskiri, avaldus, taotlus. Teksti keeleline toimetamine: sõnastus- ja lausestusvigade parandamine.

Keeleteadlikkus

Eesti kirjakeele kujunemine. Keeleuuendus ja keele areng, keelekorraldus ja keelehoole Eestis. Eesti keeleseadus.

Õigekiri

Poolitamine, sealhulgas võõrsõnade ja nimede poolitamine. 

Veaohtliku häälikuõigekirjaga sõnad, võrdevormid, võõrsõnad. Algustäheõigekirja kordamine. Konteksti arvestamine algustähe valikul. Pealkirja, nime ja nimetuse erinevus. Tsitaatsõnade märkimine kirjas. Võõrnimede õigekiri ja vormimoodustus. Kokku- ja lahkukirjutamisreeglite kordamine. Lühendamise põhimõtted ja õigekiri, lühendite käänamine.

Sõnavaraõpetus

Keelendite stiilivärving, seda mõjutavad tegurid tekstis. Fraseologismid, nende stiilivärving. Keeleallikate kasutamine sõna stiilivärvingu leidmiseks. Sõnavara täiendamise võimalused: sõnade tuletamine, liitmine ja tehissõnad. Sagedamini esinevad tuletusliited ja nende funktsioon.

Lauseõpetus

Modaalsus ja hinnangu väljendamine teiste ja enda tekstis. Määrsõnade, rõhumäärsõnade tähendusvarjundite võrdlemine ja valimine vastavalt lausekontekstile. Lausete ühendamise võtted, tekstisidusus.

Õpitulemused

 Õpilane:

  1. märkab suulistes ja kirjalikes tekstides tehtavaid keelevalikuid, analüüsib neid;
  2. oskab oma seisukohti kuuldu ja loetu põhjal väljendada, teha järeldusi eri kanalites ja vormides;
  3.  kirjeldab ametliku ja mitteametliku suhtluse keelelisi eripärasid ja rakendab neid;
  4. koostab veebiotsingutel päringuid, kasutab saadud teavet eesmärgipäraselt;
  5. teeb kasutatud keelevahendite kohta järeldusi ning märkab kujundlikkust mõjutusvahendina;
  6.  oskab tekste võrrelda; suudab teksti kohta küsimusi ja vastuväiteid esitada, arvamust avaldada, teksti vahendada ja kokku võtta, kommenteerida, tõlgendada ning oma kogemuse ja mõtetega seostada;
  7.   analüüsib kõnet, eristab kõne osi, kirjeldab kõne eesmärki, leiab kõnest teabe, autori seisukoha, esineb suuliselt ja peab kõnet;
  8. koostab erinevaid tekste (jutustav-arutlev tekst);
  9.  väljendab hinnanguid, seob alusteksti mõtted enda seisukohtadega, kasutab selleks vajalikke keelevahendeid;
  10.  oskab eesmärgipäraselt kirjutada eri liiki tarbetekste (elulookirjeldus, avaldus, seletuskiri) ja neid korrektselt vormistada;
  11. järgib kirjutamisel õpitud õigekirjareegleid (vt Õppesisu- Keeleteadlikkus).

Hindamine

Hindamine toimub riikliku õppekava ja antud õppeaine hindamis-juhendi alusel, mis on leitav Stuudiumis õppeaine info alt.

Õppematerjalid

  1. Bobõlski, R., Puksand, H. (2011). Peegel. 9. klassi eesti keele õpik. Tallinn: Kirjastus Koolibri.
  2. Bobõlski, R., Puksand, H. (2020). Peegel. 9. klassi eesti keele töövihik. Tallinn: Kirjastus Koolibri.
  3. Lisatekstid meediast ja kirjandusest vastavalt teemadele.