ahjakool_logo-varviline_pilt.jpg                        

Muudetud 12.09. 2016

Fr. Tuglase nim. Ahja Kooli õppekava

Alus: Vabariigi Valitsuse 06. jaanuari  määruse nr 1 “Põhikooli riiklik õppekava”  muutmine vastu võetud 28.08.2014 nr 141

Määrus kehtestatakse põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 15 lõike 2 alusel.

Ahja

                                                                     

                                              2016


ÜLDSÄTTED
ÜLDOSA

1.jagu. Põhihariduse alusväärtused

Põhihariduse alusväärtused                        

2. jagu. Õppe- ja kasvatuseesmärgid

                Põhikooli sihiseade

                 Pädevused

3. jagu. Õppimise käsitlus ja õppekeskkond

                Õppimise käsitlus

                Õpikeskkond

4. jagu. I  kooliaste (1.–3. klass)

                I kooliastmes taotletavad pädevused

                Õppe ja kasvatuse rõhuasetused I kooliastmes

 5. jagu. II  kooliaste (4.-6. klass)

                II kooliastme pädevused

                Õppe ja kasvatuse rõhuasetused II kooliastmes

 6. jagu. III  kooliaste (7.–9. klass)

                III kooliastme pädevused

                Õppe ja kasvatuse rõhuasetused III kooliastmes

 7. jagu. Õppe ja kasvatuse korraldus

                Õppe ja kasvatuse korralduse alused

                Kohustuslikud ja valikõppeained

                Läbivad teemad, lõiming,  ülekoolilised projektid

                Ahja Kooli tunnijaotusplaan 2015-2016 õa

                Õpilase ja vanema teavitamine ning nõustamine

                Hariduslike erivajadustega õpilased

                Individuaalse õppekava järgi õppimise kord ja hindamine                

 8. jagu. Hindamine ning klassi ja põhikooli lõpetamine

                Hindamine

                Kujundav hindamine

                Teadmiste ja oskuste hindamine kui kokkuvõtvate hinnete alus

                Käitumise ja hoolsuse  hindamine

                Kokkuvõtvad hinded ja järgmisse klassi üleviimine

                Põhikooli lõpetamine

 9. jagu. Kooli õppekava

                Kooli õppekava koostamise alused ja ülesehitus

10.jagu. Nõuded õpetaja töökavale

11.jagu. Kooli õppekava uuendamise ja täiendamise kord

 1.        ÜLDSÄTTED

1) Fr. Tuglase nimelise Ahja Kooli (edaspidi Ahja Kooli) õppekava on kooli õppe- ja kasvatustegevuse alusdokument, mis on koostatud põhikooli riikliku õppekava alusel.

2) Ahja Kooli õppekava on kättesaadav kooli kodulehel ja õppealajuhataja kabinetis.

3) Ahja Kooli õppekavas on üldosa ja ainekavad.

4) Ahja Kooli õppekava üldosas esitatakse:

Ainevaldkonniti koondatud ainekavad esitatakse klassiti järgmiselt:

ÜLDOSA

1. jagu  Põhihariduse alusväärtused

§ 1. Põhihariduse alusväärtused

1) Põhihariduses toetatakse võrdsel määral õpilase vaimset, füüsilist, kõlbelist, sotsiaalset ja

emotsionaalset arengut. Põhikool loob tingimused õpilaste erisuguste võimete tasakaalustatud

arenguks ja eneseteostuseks.

2) Põhikool loob tingimused teaduspõhise maailmapildi kujunemiseks.

3) Põhikool kujundab väärtushoiakuid ja -hinnanguid, mis on isikliku õnneliku elu ja ühiskonna eduka koostoimimise aluseks.

4) Ahja Kooli õppekavas oluliseks peetud väärtused tulenevad Eesti Vabariigi põhiseaduses, ÜRO inimõiguste ülddeklaratsioonis, lapse õiguste konventsioonis ning Euroopa Liidu alusdokumentides nimetatud eetilistest põhimõtetest. Alusväärtustena tähtsustatakse üldinimlikke väärtusi (ausus, hoolivus, aukartus elu ees, õiglus, inimväärikus, lugupidamine enda ja teiste vastu) ja ühiskondlikke väärtusi (vabadus, demokraatia, austus emakeele ja kultuuri vastu, patriotism, kultuuriline mitmekesisus, sallivus, keskkonna jätkusuutlikkus, õiguspõhisus, solidaarsus, vastutustundlikkus ja sooline võrdõiguslikkus).

5) Uue põlvkonna sotsialiseerumine rajaneb eesti kultuuri traditsioonide, Euroopa ühisväärtuste ning maailma kultuuri ja teaduse põhisaavutuste omaksvõtul. Tugeva põhiharidusega inimesed suudavad ühiskonnaga integreeruda ning aitavad kaasa Eesti ühiskonna jätkusuutlikule sotsiaalsele, kultuurilisele, majanduslikule ja ökoloogilisele arengule.

2. jagu Õppe- ja kasvatuseesmärgid

§ 2. Põhikooli sihiseade

1) Põhikoolil on nii hariv kui ka kasvatav ülesanne. Kool aitab kaasa õpilaste kasvamisele loovateks, mitmekülgseteks isiksusteks, kes suudavad ennast täisväärtuslikult teostada erinevates rollides (perekonnas, tööl ja avalikus elus).

2) Põhikoolis on õpetuse ja kasvatuse põhitaotlus tagada õpilase eakohane tunnetuslik, kõlbeline, füüsiline ja sotsiaalne areng ning tervikliku maailmapildi kujunemine.

3) Põhikooli ülesanne on luua õpilasele eakohane, turvaline, positiivselt mõjuv ja arendav õpikeskkond, mis toetab tema õpihimu ja õpioskuste, eneserefleksiooni ja kriitilise mõtlemisvõime, teadmiste ja tahteliste omaduste arengut, loovat eneseväljendust ning sotsiaalse ja kultuurilise identiteedi kujunemist.

4) Põhikool kindlustab põhiliste väärtushoiakute kujunemise. Õpilane mõistab oma tegude aluseks olevaid väärtushinnanguid ja tunneb vastutust tegude tagajärgede eest. Põhikoolis luuakse alus enese määratlemisele eneseteadliku isiksusena, perekonna, rahvuse ja ühiskonna liikmena, kes on eneseteadlik ning suhtub sallivalt ja avatult maailma ning inimeste mitmekesisusse.

5) Põhikool aitab õpilasel jõuda selgusele oma huvides, kalduvustes ja võimetes ning tagab valmisoleku õpingute jätkamiseks järgneval haridustasemel ja elukestvaks õppeks. Põhikooli lõpetanud nooruk saab aru oma tulevastest rollidest perekonnas, tööelus, ühiskonnas ja riigis.

6) Teadmiste, väärtushinnangute ja praktiliste oskuste omandamine ning arendamine toimub kogu kooli õppe- ja kasvatusprotsessi, kodu ja kooli koostöö ning õpilase vahetu elukeskkonna ühistoime tulemusena.

7) Eesti kool seisab eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimise ja arengu eest, seepärast pööratakse põhikooli õpetuses ning kasvatuses erilist tähelepanu eesti keele õppele.

§ 3. Pädevused

1) Riikliku õppekava tähenduses on pädevus asjakohaste teadmiste, oskuste ja hoiakute kogum, mis tagab suutlikkuse teatud tegevusalal või -valdkonnas tulemuslikult toimida. Pädevused jagunevad üld-, valdkonna- ja õppeainepädevusteks.

2) Üldpädevused on aine- ja valdkonnaülesed pädevused, mis on väga olulised inimeseks ja kodanikuks kasvamisel. Üldpädevused kujunevad kõigi õppeainete kaudu, ent ka tunni- ja koolivälises tegevuses ning nende kujunemist jälgitakse ja suunatakse õpetajate ning kooli ja kodu ühistöös.

3) Lähedase eesmärgiseade ja õppesisuga õppeained moodustavad ainevaldkonna. Ainevaldkonna peamine eesmärk on vastava valdkonnapädevuse kujunemine, mida toetavad õppeainete eesmärgid ja õpitulemused. Valdkonnapädevuse kujunemist toetavad ka teiste ainevaldkondade õppeained ning tunni- ja kooliväline tegevus.

4) Ahja Kooli õppekavas on järgmised ainevaldkonnad:

keel ja kirjandus

võõrkeeled

matemaatika

loodusained

sotsiaalained

kunstiained

tehnoloogia

kehaline kasvatus

5) Ainekavades esitatakse nii kooliastmete õpitulemused kui ka õpitulemused õppeteemade läbimisel; õpitulemused toetavad valdkonnapädevuste kujunemist; õpitulemused kajastavad õpilase head saavutust; väärtushoiakuid väljendavaid õpitulemusi numbriliselt ei hinnata, vaid antakse nende saavutatuse kohta õpilasele tagasisidet.

6) Üldpädevused Ahja Koolis:

1. VÄÄRTUSPÄDEVUS – suutlikkus hinnata inimsuhteid ning tegevusi üldkehtivate

moraalinormide seisukohast;

tajuda ja väärtustada oma seotust teiste inimestega, loodusega, oma ja teiste maade ning rahvaste kultuuripärandiga ja nüüdisaegse kultuuri sündmustega, väärtustada loomingut ja kujundada ilumeelt.

Mida väärtustame:

Kuidas ja mille kaudu:

2. SOTSIAALNE PÄDEVUS – suutlikkus ennast teostada, toimida teadliku ja vastutustundliku kodanikuna ning toetada ühiskonna demokraatlikku arengut;

teada ning järgida ühiskonnas kehtivaid väärtusi ja norme ning erinevate keskkondade reegleid;

teha koostööd teiste inimestega erinevates situatsioonides;

aktsepteerida inimeste erinevusi ning arvestada neid suhtlemisel.

Mida kujundame:

Kuidas ja mille kaudu:

3. ENESEMÄÄRATLUSPÄDEVUS - suutlikkus mõista ja hinnata iseennast, oma nõrku ja tugevaid külgi; järgida terveid eluviise; lahendada iseendaga, oma vaimse ja füüsilise tervisega seonduvaid ning inimsuhetes tekkivaid probleeme;

Mida kujundame:

Kuidas ja mille kaudu:

4. ÕPIPÄDEVUS - suutlikkus organiseerida õppekeskkonda ja hankida õppimiseks vajaminevat teavet; planeerida õppimist ning seda plaani järgida; kasutada õpitut, sealhulgas õpioskusi ja -strateegiaid, erinevates kontekstides ning probleeme lahendades;

analüüsida enda teadmisi ja oskusi, tugevusi ja nõrkusi ning selle põhjal edasiõppimise vajadust;

Mida kujundame:

Kuidas ja mille kaudu:

5. SUHTLUSPÄDEVUS - suutlikkus ennast selgelt ja asjakohaselt väljendada, arvestades olukordi ja suhtluspartnereid, oma seisukohti esitada ja põhjendada; lugeda ning mõista teabe- ja tarbetekste ning ilukirjandust; kirjutada eri liiki tekste, kasutades kohaseid keelevahendeid ja sobivat stiili; väärtustada õigekeelsust ning väljendusrikast keelt;

Mida kujundame:

Kuidas ja mille kaudu:

6. MATEMAATIKAPÄDEVUS - suutlikkus kasutada matemaatikale omast keelt, sümboleid ning meetodeid erinevaid ülesandeid lahendades kõigis elu- ja tegevusvaldkondades;

Mida kujundame:

Kuidas ja mille kaudu:

7. ETTEVÕTLIKKUSPÄDEVUS - suutlikkus ideid luua ja neid ellu viia, kasutades omandatud teadmisi ja oskusi erinevates elu- ja tegevusvaldkondades, näha probleeme ja neis peituvaid võimalusi, seada eesmärke ja neid ellu viia, korraldada ühistegevusi, näidata initsiatiivi ja vastutada tulemuste eest, reageerida paindlikult muutustele ning võtta arukaid riske.

Mida kujundame:

Kuidas ja mille kaudu:

8. DIGIPÄDEVUS - suutlikkus kasutada uuenevat digitehnoloogiat toimetulekuks kiiresti muutuvas ühiskonnas; leida ja säilitada digivahendite abil infot ning hinnata selle asjakohasust ja usaldusväärsust; osaleda digitaalses sisuloomes, sh tekstide, piltide, multimeediumide loomisel ja kasutamisel; kasutada probleemilahenduseks sobivaid digivahendeid ja võtteid, suhelda ja teha koostööd erinevates digikeskkondades; olla teadlik digikeskkonna ohtudest ning osata kaitsta oma privaatsust, isikuandmeid ja digitaalset identiteeti; järgida digikeskkonnas samu moraali- ja väärtuspõhimõtteid nagu igapäevaelus.

Mida kujundame:

Kuidas ja mille kaudu:

3. jagu  Õppimise käsitlus ja õppekeskkond  

§ Õppimise käsitlus

Õpet kavandades ja ellu viies:

1) arvestatakse kooli põhiväärtusi (õppimine, turvalisus, areng, loodushoid) ning  õppesuundi (loodus)

2) arvestatakse õpilase taju- ja mõtlemisprotsesside eripära, võimeid, keelelist, kultuurilist ja perekondlikku tausta, vanust, sugu, terviseseisundit, huvi ja kogemusi;

3) arvestatakse, et õpilase õppekoormus oleks ea- ja jõukohane, võimaldades talle aega puhkuseks ja huvitegevuseks;

4) võimaldatakse õpilastele mitmekesiseid kogemusi erinevatest kultuurivaldkondadest;

5) kasutatakse teadmisi ja oskusi reaalses olukorras; tehakse uurimis-, loov- ja projektitöid ning seostatakse erinevates valdkondades õpitavat igapäevase eluga;

6) luuakse võimalusi õppimiseks ja toime tulemiseks erinevates sotsiaalsetes suhetes;

7) kasutatakse nüüdisaegset ja mitmekesist õppemetoodikat, -viise ja -vahendeid (sealhulgas suulisi ja kirjalikke tekste, audio- ja visuaalseid õppevahendeid, aktiivõpet, õppekäike, õues- ja muuseumiõpet jms);

8) kasutatakse asjakohaseid hindamisvahendeid, -viise ja -meetodeid;

9) kasutatakse diferentseeritud õpiülesandeid, mille sisu ja raskusaste võimaldavad õpilastel sobiva pingutustasemega õppida, arvestades sealjuures igaühe individuaalsust;

10) õppetegevus ja selle tulemused kujundatakse tervikuks lõimingu kaudu, mis toetab õpilaste üld- ja valdkonnapädevuste kujunemist;

11) lõimingu saavutamiseks korraldab põhikool õpet ja kujundab õpikeskkonda ning õpetajate koostööd viisil, mis võimaldab aineülest käsitlust: täpsustades pädevusi, seades õppe-eesmärke ning määrates erinevate õppeainete ühiseid probleeme.

§ 5. Õpikeskkond

1)Õpikeskkonnana mõistetakse õpilasi ümbritseva vaimse, sotsiaalse ja füüsilise keskkonna kooslust, milles õpilased arenevad ja õpivad. Õpikeskkond toetab õpilase arenemist iseseisvaks ja aktiivseks õppijaks, kannab õppekava alusväärtusi ja oma kooli vaimsust ning säilitab ja arendab edasi paikkonna ja koolipere traditsioone.

2) Ahja Kool korraldab õppe, mis kaitseb ning edendab õpilaste vaimset ja füüsilist tervist. Õppekoormus vastab õpilase jõuvarudele.

3) Sotsiaalse ja vaimse keskkonna kujundamisel:

osaleb kogu koolipere;

luuakse vastastikusel lugupidamisel ja üksteise seisukohtade arvestamisel põhinevad ning kokkuleppeid austavad suhted õpilaste, vanemate, õpetajate, kooli juhtkonna ning teiste õpetuse ja kasvatusega seotud osaliste vahel;

koheldakse kõiki õpilasi eelarvamusteta, õiglaselt ja võrdõiguslikult, austades nende eneseväärikust ning isikupära;

jagatakse asjakohaselt ja selgelt otsustusõigus ja vastutus;

märgatakse ja tunnustatakse kõigi õpilaste pingutusi ja õpiedu; hoidutakse õpilaste sildistamisest ja nende eneseusu vähendamisest;

välditakse õpilastevahelist vägivalda ja kiusamist;

ollakse avatud vabale arvamusvahetusele, sealhulgas kriitikale;

luuakse õpilastele võimalusi näidata initsiatiivi, osaleda otsustamises ning tegutseda nii üksi kui ka koos kaaslastega;

luuakse õhkkond, mida iseloomustab abivalmidus ning üksteise toetamine õpi- ja eluraskuste puhul;

luuakse õhkkond, mis rajaneb inimeste usalduslikel suhetel, sõbralikkusel ja heatahtlikkusel;

korraldatakse koolielu inimõigusi ja demokraatiat austava ühiskonna mudelina, mida iseloomustavad kooliperes jagatud ja püsivad alusväärtused ning heade ideede ja positiivsete uuenduste toetamine;

korraldatakse koolielu lähtudes rahvusliku, rassilise ja soolise võrdõiguslikkuse põhimõtetest.

4) Füüsilist keskkonda kujundades jälgib põhikool, et:

kasutatavate rajatiste ja ruumide sisustus ning kujundus on õppe seisukohast otstarbekas

õppes on võimalused kasutada internetiühendusega arvutit ja esitlustehnikat ning õpilastel on võimalus kasutada kooliraamatukogu;

kasutatavate rajatiste ja ruumide sisustus on turvaline ning vastab tervisekaitse- ja ohutusnõuetele;

ruumid, sisseseade ja õppevara on esteetilise väljanägemisega;kasutatakse eakohast ning individuaalsele eripärale kohandatavat õppevara, sealhulgas nüüdisaegseid info- ja kommunikatsioonitehnoloogiatel põhinevaid õppematerjale ja –vahendeid;

on olemas kehalise tegevuse ning tervislike eluviiside edendamise võimalused nii koolitundides kui ka tunniväliselt.

5) Õpet võib korraldada ka väljaspool kooli ruume (sealhulgas kooliõues, looduses, muuseumides, arhiivides, keskkonnahariduskeskustes, ettevõtetes ja asutustes) ning virtuaalses õpikeskkonnas.

4. jagu   I  kooliaste (1.–3. klass)

§ 6. I kooliastmes taotletavad pädevused  

Esimese kooliastme lõpus õpilane:

§ 7. Õppe ja kasvatuse rõhuasetused I kooliastmes

(1) Esimeses kooliastmes on õpetuse ja kasvatuse põhitaotluseks õpilaste kohanemine koolieluga, turvatunde ja eduelamuste kogemine ning valmisoleku kujunemine edasiseks edukaks õppetööks.

Õpilaste koolivalmidus ja võimed on erinevad, seetõttu diferentseeritakse õppeülesandeid ja nende täitmiseks kuluvat aega.

(2) Esimeses kooliastmes keskendutakse Ahja Koolis:

kõlbeliste tõekspidamiste ning heade käitumistavade tundmaõppimisele ja järgimisele (kooli

traditsioonilised üritused, valla ja kogukonna üritused, õppekäigud, ekskursioonid, positiivse

tunnustamine);

positiivse suhtumise kujunemisele koolis käimisesse ja õppimisesse (direktori vastuvõtt, pildiauhind, autahvel), elukestva õppe vajalikkuse väärtustamine;

õpiharjumuse ja -oskuste kujundamisele ning püsivuse, iseseisvuse ja eesmärgistatud töö oskuste ning valikute tegemise oskuste arendamisele ( tunni teemade valik, diferentseerimine, traditsioonid, iseseisev ja rühmatöö);

eneseväljendusoskuse ja -julguse kujunemisele (laste viimine erinevatesse keskkondadesse, kogemusõpe, meediakasutus, arutelud, näitlikustamine, ühiskülastused, mängud, tunnustamine);

põhiliste suhtlemis- ja koostööoskuste omandamisele, sealhulgas üksteist toetavate ja väärtustavate suhete kujunemisele õpilaste vahel (abivalmidus, märkamine, sõbralikkus, sallivus, enda ja kooli vara hoidmine, jagamisoskus);

õpiraskuste äratundmisele ning tugisüsteemide ja õpiabi pakkumisele: märkamine, kaasamine, tugistruktuuride rakendamine, spetsialistide kaasamine (Põlvamaa Rajaleidja keskus, logopeed, õpiabi õpetaja, eripedagoog, kooli psühholoog), õige kooli valik, õpetajate koostöö, lapsevanemate kaasamine;

(3) Õpetaja olulisim ülesanne on toetada iga õpilase eneseusku ja õpimotivatsiooni.

(4) Õppetöö korraldamise alus võib esimeses kooliastmes olla üldõpetuslik tööviis. Sõltuvalt õpilaste ettevalmistusest võib kasutada ka aineõpetuslikku tööviisi või üld- ja aineõppe kombineeritud varianti.

 5. jagu   II kooliaste     (4.–6. klass)

§ 8. II kooliastmes taotletavad pädevused

Teise kooliastme lõpus õpilane:

 

            otsest ja lihtsat infovahetust tuttavatel rutiinsetel teemadel;

§ 9. Õppe ja kasvatuse rõhuasetused II kooliastmes

(1)Teises kooliastmes on õpetuse ja kasvatuse põhitaotluseks vastutustundlike ja iseseisvate õpilaste kujunemine. Õppetöös on oluline äratada ja säilitada õpilaste huvi õppekavaga hõlmatud teadmis- ja tegevusvaldkondade vastu.

(2)Teises kooliastmes keskendutakse Ahja Koolis:

õpimotivatsiooni hoidmisele ja tõstmisele, seostades õpitut praktikaga ning võimaldades õpilastel teha valikuid langetada otsuseid ja oma otsuste eest vastutada (direktori vastuvõtt, pildiauhind, autahvel, õppekäigud, õuesõppe tunnid, projektitööd, meediakasutus, arutelud, näitlikustamine, ühiskülastused);

huvitegevusvõimaluste pakkumisele (huviringid, huvitegevus, ÕOV);

õpilaste erivõimete ja huvide äratundmisele ning arendamisele (huviringid, ainealased olümpiaadid, konkursid, võistlused, esinemised üritustel);

õpiraskustega õpilastele tugisüsteemide ja õpiabi pakkumisele (õpiabi, logopeed, pikapäevarühm, väikeklass, LÕK klass, ümarlaud, kohustuslik konsultatsioon, koostöö kooli psühholoogi, valla sotsiaaltöötaja ja Põlvamaa Rajaleidja keskusega).

(3)Õpetuses rakendatakse mitmekesiseid tööviise ja ülesandeid, mis võimaldavad murdeikka jõudvatel õpilastel teha iseseisvaid valikuid ja seostada õpitut praktilise eluga ning aitavad toime tulla õpilaste individuaalselt erineva arenguga, nende muutuvate suhete ja tegutsemisega uutes rollides.

6. jagu  III kooliaste ( 7.-9.klass)

§ 10.  III kooliastmes taotletavad pädevused

Kolmanda kooliastme lõpus õpilane:

§ 11. Õppe ja kasvatuse rõhuasetused III kooliastmes 

(1) Kolmandas kooliastmes on õppe ja kasvatuse põhitaotlus aidata õpilastel kujuneda vastutustundlikeks ühiskonnaliikmeteks, kes igapäevaelus iseseisvalt toime tulevad ning suudavad oma huvidele ja võimetele vastavat õpiteed valida.

(2) Kolmandas kooliastmes keskendutakse Ahja Koolis:

õpimotivatsiooni hoidmisele (direktori vastuvõtt, pildiauhind, autahvel);

õppesisu ja omandatavate oskuste seostamisele igapäevaeluga ning nende rakendatavuse tutvustamisele tulevases tööelus ja jätkuõpingutes (õppekäigud, õuesõppe tunnid, kooli ning maakonna üritused, kogemusõpe, meediakasutus, arutelud, näitlikustamine, ühiskülastused);

erinevate õpistrateegiate teadvustatud kasutamisele ning enesekontrollimise oskuse arendamisele (virtuaalõpe, digivahendid, ÕOV);

pikemaajaliste õppeülesannete (uurimustööd, loovtööd, projektitööd)  planeerimisele;

eesmärkide püstitamisele ja oma tulemuste hindamisele (iseseisev töö, rühmatöö) ;

õpilaste erivõimete ja huvide arendamisele (huviringid, ainealased olümpiaadid, konkursid, võistlused, ürituste korraldamine, läbiviimine);

õpilaste toetamisele nende edasiste õpingute ja kutsevalikute tegemisel (karjääriõpetus, õppekäigud, töövarjupäevad, koostöö Põlvamaa Rajaleidja keskusega).    

7. jagu   Õppe ja kasvatuse korraldus

§ 12 Õppe ja kasvatuse korralduse alused

on määratud kindlaks Eesti Vabariigi õigusaktidega ning kooli kodukorraga. Õppe ja kasvatuse peamiseks vormiks on õppetund, kuid õppetöö võib toimuda ka teistes õppevormides: õppekäik /-ekskursioon, projektitöö, õppepäev, iseseisev töö.

Kooli õppe-ja kasvatustöö on korraldatud regulaarse tunniplaani alusel.

Projekt-, õue-, muuseumiõpe ja õppekäigud ning -ekskursioonid viiakse läbi õppetööks ette nähtud ajal. Projekti-,õue- ja muuseumiõppeks, ekskursioonideks ja õppekäikudeks vajalik aeg kavandatakse töökavas.

§ 13. Kohustuslikud ja valikõppeained

(1) Ahja Kooli õppekavas on esitatud järgmised kohustuslike õppeainete ainekavad:                                                            

keel ja kirjandus: eesti keel, kirjandus;

võõrkeeled: A-võõrkeel alates 3. klassist (inglise keel), B-võõrkeel alates 6. klassist (vene keel);

matemaatika: matemaatika;

loodusained: loodusõpetus, bioloogia, geograafia, füüsika, keemia;

sotsiaalained: inimeseõpetus, ajalugu, ühiskonnaõpetus;

kunstiained: muusika, kunst;

tehnoloogia: tööõpetus, käsitöö ja kodundus, tehnoloogiaõpetus;

kehaline kasvatus: kehaline kasvatus.

(2)Ahja Kooli õppekava valikõppeained valib ja kinnitab kooli õppenõukogu. Muudatused kooli valikõppeainete loetelus teeb kooli õppenõukogu. Valikõppeained on kohustuslikud kõigile Ahja Kooli õpilastele. Valikõppeainete kursused on järgmised:

informaatika - I kooliastmes, II. kooliastmes, III kooliastmes

karjääriõpetus - III kooliastmes

§ 14. Läbivad teemad, lõiming,  ülekoolilised projektid  

(1) Läbivad teemad on üld- ja valdkonnapädevuste, õppeainete ja ainevaldkondade lõimingu vahendiks ning neid arvestatakse koolikeskkonna kujundamisel.

(2) Läbivad teemad on aineülesed ja käsitlevad ühiskonnas tähtsustatud valdkondi ning võimaldavad luua ettekujutuse ühiskonna kui terviku arengust, toetades õpilase suutlikkust oma teadmisi erinevates olukordades rakendada.

(3) Läbivate teemade õpe realiseerub eelkõige:

  1)õppekeskkonna korralduses – kooli vaimse, sotsiaalse ja füüsilise õppekeskkonna kujundamisel arvestatakse läbivate teemade sisu ja eesmärke;

  2)aineõppes – läbivatest teemadest lähtudes tuuakse aineõppesse sobivad teemakäsitlused, näited ja meetodid, viiakse koos läbi aineteüleseid, klassidevahelisi ja ülekoolilisi projekte. Õppeainete roll läbiva teema õppes on lähtuvalt õppeaine taotlustest ja õppesisust erinev, olenevalt sellest, kui tihe on ainevaldkonna seos läbiva teemaga;

  3) valikainete valikul – valikained toetavad läbivate teemade taotlusi;

 4) läbivatest teemadest lähtuvas või õppeaineid lõimivas loovtöös – õpilased võivad läbivast teemast lähtuda selle loovtöö valikul, mida tehakse kas iseseisvalt või rühmatööna;

  5) korraldades võimaluse korral koostöös kooli pidaja, paikkonna asutuste ja ettevõtete, teiste õppe- ja kultuuriasutuste ning kodanikuühendustega klassivälist õppetegevust ja huviringide tegevust ning osaledes maakondlikes, üle-eestilistes ja rahvusvahelistes projektides.

(4) Õpetuses ja kasvatuses käsitletavad läbivad teemad on:

1) elukestev õpe ja karjääri planeerimine – taotletakse õpilase kujunemist isiksuseks, kes on valmis õppima kogu elu, täitma erinevaid rolle muutuvas õpi-, elu- ja töökeskkonnas ning kujundama oma elu teadlike otsuste kaudu, sealhulgas tegema mõistlikke kutsevalikuid.

Õpilasi juhitakse mõtlema oma võimalikele tulevastele tegevusvaldkondadele ning arutlema, millised eeldused ja võimalused on neil olemas, et oma soove ellu viia. Õpilasi teavitatakse erinevatest tööharjutamise võimalustest ning julgustatakse neid kasutama. Õpilasele vahendatakse teavet edasiõppimisvõimaluste kohta ning on võimalus saada kutsenõustamist. 8. klassis ja 9. klassis. Karjääriõpetus on õppeaine, mida viib läbi karjäärikoordinaator. Toimuvad erinevad töötoad veerandi lõpus, tröövarjupäevad, messide külastused, õppekäigud, projektipäevad.

Läbiva teema käsitlemine ja meetodid:

I kooliaste

II kooliaste

III kooliaste

aidatakse õpilasel kujundada positiivset hoiakut õppimisse ning toetatakse esmaste

õpioskuste omandamist

aidatakse õpilasel kujundada empaatiavõimet ning suhtlemis- ja enesekontrollioskusi, keskendutakse õpilase sotsiaalsetele ja toimetulekuoskustele, oma võimete arendamisele

keskendutakse õpilase

võimete, huvide, vajaduste ja hoiakute teadvustamisele,

õpioskuste arendamisele;

esmaste kutsevalikutega

seostamisel juhitakse õpilasi mõtlema oma võimalikele tulevastele tegevusvaldkondadele ja eeldustele.

mängulised tegevused ametite tutvustamine läbi õpilaste kogemuste

elukutsete tutvustamine ja seos igapäevaeluga

õpilasi teavitatakse

erinevatest tööharjutamise

võimalustest ning julgustatakse neid kasutama; vahendatakse teavet edasiõppimisvõimaluste

kutsenõustamiste kohta; osalemine töövarjupäevadel  

Ülekoolilised üritused ja lõiming: kooli almanahh „Illimari sammu“, kooli aktused, konkursid, klassijuhatajatunnid, erinevad lektorid, teater/muusika/kino, õppekäigud loodusesse, muuseumid, suhtlusringid I kooliastmes, ÕOV korraldatud üritused, lastevanemate koosolekud

2) keskkond ja jätkusuutlik areng – taotletakse õpilase kujunemist sotsiaalselt aktiivseks,

vastutustundlikuks ja keskkonnateadlikuks inimeseks, kes hoiab ja kaitseb keskkonda ning väärtustades jätkusuutlikkust, on valmis leidma lahendusi keskkonna- ja inimarengu küsimustele;

Läbiva teema käsitlemine ja meetodid:

I kooliaste

II kooliaste

III kooliaste

tuginetakse õpilase kogemustele, igapäevaelu nähtustele ning looduse vahetule kogemisele;

taotletakse õppe ja kasvatuse

kaudu õpilase keskkonnataju

kujunemist; pööratakse

tähelepanu kodu- ja kooliümbruse keskkonnaküsimustele

keskendutakse peamiselt koduümbruse ja Eesti keskkonna-probleemide käsitlemisele;

arendatakse tahet osaleda

keskkonnaprobleemide ärahoidmises ja lahendamises; arendatakse säästvat suhtumist ümbritsevasse; õpilane õpib toimima keskkonda hoidvalt

keskendutakse kohalike ning

globaalsete keskkonna- ja

inimarenguprobleemide

käsitlemisele; kujundatakse õpilaste arusaama loodusest kui

terviksüsteemist, ning inimese sõltuvusest loodusvaradest ja

ressurssidest; luuakse eeldused vastutustundliku ning säästva suhtumise kujunemiseks elukeskkonnas ning igapäevaelu

probleemide lahendamisel

aktiivõppemeetodid, rühmatööd,

arutelud, rollimängud

Ülekoolilised üritused ja lõiming: õppekäigud loodusesse, temaatilised tunnid, üritused, tegevused loodusringis, koostöö  RMK-ga, Keskkonnaametiga, loodusainete olümpiaadid

3) kodanikualgatus ja ettevõtlikkus – taotletakse õpilase kujunemist aktiivseks ning vastutustundlikuks kogukonna- ja ühiskonnaliikmeks, kes mõistab ühiskonna toimimise põhimõtteid ja mehhanisme ning kodanikualgatuse tähtsust, tunneb end ühiskonnaliikmena ning toetub oma tegevuses riigi kultuurilistele traditsioonidele ja arengusuundadele;

Läbiva teema käsitlemine ja meetodid:

I kooliaste

II kooliaste

III kooliaste

pakutakse õpilasele koostöö ja ühiste otsuste tegemise kogemusi

toetatakse õpilase initsiatiivi ning

ühisalgatust;

keskendutakse ühiskonna

eri sektorite (avaliku,

tulundus- ja mittetulundussektori) toimimisele ning nende

seostele; tähtsustatakse riigi

demokraatliku valitsemise korraldust ning üksikisiku või huvirühma osalemis- ja mõjutamisvõimalusi kohaliku ja ühiskonna

tasandi otsuste tegemisel

Vabatahtlik tegevus, talgutöö,ürituste korraldamine;

tutvustatakse kodukandi ettevõtteid, noorteühinguid,

vabatahtlikke organisatsioone

innustatakse iseseisvalt tegutsema ühise eesmärgi nimel ning võtma sellega kaasnevat vastutust ja kohustusi; suunatakse õpilasi leidma probleemidele lahendusi ning aidatakse neil kogeda koostöö kasulikkust

kodanikualgatuse ning vabatahtlikuna tegutsemise motiveerimiseks ning ettevõtlikkuse arendamiseks tutvustatakse õpilasele võimalusi osaleda tegevustes paikkonna hüvanguks

Ülekoolilised üritused ja lõiming: õpilasesinduse tegevus, kodanikupäeva tähistamine, õppekäigud riigikokku, kohalikesse ametiasutustesse, kooli jõululaat, heategevusüritused, õpetajate päeva läbiviimine, töövarjupäevad, erinevaid ameteid tutvustavad töötoad, külalislektorid

4) kultuuriline identiteet – taotletakse õpilase kujunemist kultuuriteadlikuks inimeseks, kes mõistab kultuuri osa inimeste mõtte- ja käitumislaadi kujundajana ning kultuuride muutumist ajaloo vältel, kellel on ettekujutus kultuuride mitmekesisusest ja kultuuriga määratud elupraktikate eripärast ning kes väärtustab omakultuuri ja kultuurilist mitmekesisust ning on kultuuriliselt salliv ja koostööaldis;

Läbiva teema käsitlemine ja meetodid:

I kooliaste

II kooliaste

III kooliaste

pakutakse õpilasele osalemisvõimalust kultuurikeskkonnas;

aidatakse õpilasel jõuda

mõista erinevaid tavasid,  kombeid, kultuure;

kujundatakse meie kultuuris tunnustatud käitumisharjumusi;

toetatakse positiivset suhtumist erinevatesse tavadesse

kujundatakse õpilase positiivseid hoiakuid erinevate kultuuride ja

inimeste suhtes ning välditakse eelarvamuse kujunemist;

õpitakse respekteerima

erisusi ja hindama neid kui

kultuurilist mitmekesisust

ning kultuuride vastastikuse

rikastamise vahendit

aidatakse õpilastel mõista,

et omaenda tugev

kultuuriline identiteet

toetab teda teistes

kultuurides orienteerumisel

õpilaste erinevad kogemused aitavad kujundada üldpilti kokkupuudetest teiste kultuuridega

õppetöös eri kultuure käsitlevad filmid, raamatud, materjalid internetist;

kultuurisündmustel osalemine

õpilasele pakutakse erinevaid võimalusi omandada kogemusi ning süvendada teadmisi teistest

kultuuridest, saada elamusi erinevatest kunsti- ja kultuurivaldkondadest; kohlikel kultuurisündmustel osalemine

Ülekoolilised üritused ja lõiming: koostöö teiste koolidega, teatri-, kinokülastused, keelepäevad, konkursid (Tuglase loomekonkurss), jõulu-, emadepäeva-, kevadkontsert, rahvakalendri tähtpäevade üritused, osalemine huviringides, kogukonna  üritustel, rahvuskultuuri ja kodukoha traditsioonide hoidmine

5) teabekeskkond – taotletakse õpilase kujunemist teabeteadlikuks inimeseks, kes tajub ja teadvustab ümbritsevat teabekeskkonda, suudab seda kriitiliselt analüüsida ning toimida selles oma eesmärkide ja ühiskonnas omaksvõetud kommunikatsioonieetika järgi;

Läbiva teema käsitlemine ja meetodid:

I kooliaste

II kooliaste

III kooliaste

harjutakse õpetaja abil ja

kaaslaste toel kirjeldama oma

tegevust teabekeskkonnas;

õpitakse mõistma temale suunatud teadete suhtluseesmärki ning eristama olulist ebaolulisest; harjutakse mõistma, seaduspärasusi privaatses ja avalikus ruumis, sealhulgas internetis

keskendutakse avalikus ja

privaatses ruumis toimimise

seaduspärasustele ning põhiliste kommunikatsiooniformaatide tundmaõppimisele; õpilane harjub internetis eristama avalikku ja isiklikku ala ning valib selle põhjal sobiva suhtlusviisi

õpitakse mõistma ja analüüsima meedia rolle ühiskonnas ning majanduselus; meedia teabeallikana muutub senisest olulisemaks,kuna õpilane hakkab leitud teavet rohkem kasutama

isiklike otsuste tegemiseks (nt õppimisvõimalusi valides, oma teadmisi ja huvisfääri täiendades)

suhtlemisoskuste kujundamine inimeseõpetuse, emakeele

ning teiste õppeainete kaudu;

pööratakse rohkem tähelepanu õpilase (eakohasust arvestades)

visuaalsele meediale, teksti analüüsile

harjutakse lugema ja kuulama uudist, hindama selle kvaliteeti ning tuvastama uudises puuduvat teavet

õpetus ja kasvatustöö aitavad õpilasel mõista internetis leiduvaid võimalusi ja iseseisev

teabeotsing muutub õpilasele harjumuspäraseks; läbiva teema käsitlemine loob võimalused analüüsida meediaga seotud probleemolukordi (eraellu sekkumine, väärteabe edastamine, huvide kahjustamine, vms); meediatunnid, koolilehe väljaandmine

Ülekoolilised üritused ja lõiming: projekti-,uurimis-, loovtööde koostamine, koolilehe väljaandmine, kaastöö valla lehele, Tuglase loomekonkursi korraldamine ja almanahhi väljaandmine, suhtlemise heade tavade ja normide järgimine

6) tehnoloogia ja innovatsioon – taotletakse õpilase kujunemist uuendusaltiks ja nüüdisaegseid tehnoloogiaid eesmärgipäraselt kasutada oskavaks inimeseks, kes tuleb toime kiiresti muutuvas tehnoloogilises elu-, õpi- ja töökeskkonnas;

Läbiva teema käsitlemine ja meetodid:

I kooliaste

II kooliaste

III kooliaste

õpitakse tundma infotehnoloogia kasutamise põhivõtteid, vormistades arvutiga kirjalikke töid

põhineb eelkõige kooli ja õppetööga seonduvatel praktilistel ülesannetel, mis eeldavad tehnoloogia rakendamist erinevates

ainetundides, kirjalike tööde vormistamisel või huvitegevuses

kujundatakse IKT

rakendamise pädevusi

igapäevaelus ja õpingutes,

kasutatakse eelkõige frontaalset õpetamismeetodit, mängulisi arvutiprogramme;

tehnoloogia rakendamise

võimalusi mitmekesistatakse foto või video tegemise, mudelite ja makettide meisterdamise

integreerimise kaudu õppete- gevuses

arvutipõhises õppes

kasutatakse rühmatööd ja aktiivõppemeetodeid;

projektitööde vormistamine

erinevate õppeainete õpetajad lõimivad oma ainetundidesse IKT

rakendamisel põhinevaid meetodeid ja töövõtteid;

lisaks arvutiklassis peetud ainetundidele on soovitatav kasutada

nüüdisaegseid IKT vahendeid ka kodutööde,õuesõppe, projektitöö, uurimistöö, loovtöö puhul

Ülekoolilised üritused ja lõiming:  projekti-, loov-, uurimustööd, internetipõhised, nutiseadmete kasutamine õppetöös (pildistamine, filmimine, info otsimine ainetundides, üritustel, iPadi kasutamine õppetöös) 

7) tervis ja ohutus – taotletakse õpilase kujunemist vaimselt, emotsionaalselt, sotsiaalselt ja füüsiliselt terveks ühiskonnaliikmeks, kes on võimeline järgima tervislikku eluviisi, käituma turvaliselt ning kaasa aitama tervist edendava turvalise keskkonna kujundamisele;

Läbiva teema käsitlemine ja meetodid:

I kooliaste

II kooliaste

III kooliaste

kujundatakse tervislikke ja ohutuid käitumisviise; kujundatakse õppijaeakohased teadmised ja

oskused seonduvalt tervise füüsilise, vaimse, emotsionaalse kui sotsiaalse tervise aspektiga ning kujuneb tervist väärtustav hoiak; suunatakse õpilast mõistma ohu olemust, tekkepõhjusi

igapäevases keskkonnas ning omandama oskuseid käituda ohutult ja turvaliselt

pööratakse tähelepanu nii teadmiste ja oskuste kujundamisele kui ka vastavasisuliste

väärtushinnangute kujundamisele; õpetuse elulähedusele ja levinuma riskikäitumise ärahoidmisele (käitumine, millega kaasnevad vigastused, ohu tekkimine, alkoholi jt uimastite kuritarvitamine, suitsetamine, seksuaalne

riskikäitumine, ebatervislik toitumine, vähene kehaline aktiivsus ja kehaline ülekoormus)

pööratakse tähelepanu tervist ja ohutust väärtustavate hoiakute

kujundamisele ning ohutu

käitumise oskuste arendamisele

 rõhuasetus on jutustustel, aruteludel, rühmatöödel,

demonstratsioonidel, rollimängudel ja käitumise kujundamisel

sobivad aktiivõppemeetodid,

arutelu, rühmatöö rollimängud ja demonstratsioonid;

tunnivälised projektid, loengud

sobivad aktiivõppemeetodid, diskussioon, juhtumianalüüsid,

rühmatöö, uurimisprojektid

rollimängud, ennetusprogrammid, kaasamine tervistedendavatesse ja

turvalisust suurendavatesse tegevustesse

Ülekoolilised üritused ja lõiming: spordivõistlused ja spordipäevad, huviringid, tervistedendavatel üritustel osalemine ( suusapäevad, Reipalt koolipinki jne), matkad; toitumisalased, ning kehalist tegevust ja ohutust propageerivad loengud, üritused; tuletõrjeõppus

8)väärtused ja kõlblus – taotletakse õpilase kujunemist kõlbeliselt arenenud inimeseks, kes tunneb ühiskonnas üldtunnustatud väärtusi ja kõlbluspõhimõtteid, järgib neid koolis ja väljaspool kooli, ei jää ükskõikseks, kui neid eiratakse, ning sekkub vajaduse korral oma võimaluste piires.

Läbiva teema käsitlemine ja meetodid:

I kooliaste

II kooliaste

III kooliaste

keskendutakse iseenda tundmaõppimisele, heade kommete

omandamisele ja sellise klassikollektiivi kujundamisele, kus peetakse oluliseks õiglust, ausust, hoolivust, sallivust, inimväärikust, lugupidamist enda ja teiste vastu; lubaduste

pidamist,  demokraatlikku osalemist ja rahvuslikkust

mõtestatakse kõlbelisi norme

ning kujundatakse sallivust ja

lugupidamist erinevate inimeste vastu; taotletakse erinevaid

vaatenurki pakkuva käsitluse

kaudu õpilase isiklike seisukohtade kujunemist humanistlike kõlbeliste normide taustal; suhtutakse õpilase mõttearendustesse paindlikult, jättes õpilasele

võimaluse säilitada oma arvamus

tuuakse selgemalt esile väärtushinnangute ja kõlbeliste normide

ühiskondliku ning ajaloolis-

kultuurilise mõõtmeid;

toetatakse erinevate maailmavaadete ja religioonide tutvustamisega sallivuse ja lugupidava

suhtumise oskuste kujunemist

töö jutustustega, rollimängud, arutelud ja õpetaja selgitused, mille vältel õpitakse oma kogemusi teadvustama ning oma tegutsemist jälgima

lugude analüüs, aktiivõppemeetodid, rühmatöö, konfliktsete juhtumite arutelu ning rollimängud;

õpilasele tutvustatakse positiivseid  ja kõlbelisi eeskujusid;

igapäevases koolielus pakutakse võimalusi rakendada omandatud

teadmisi

eri allikatest teabe kogumisega, erinevates õppeainetes käsitletu ning kogemuste põhjal juhitakse

õpilasi arutlema väärtuste ja

kõlbelisuse teemade üle,võrdlema erinevaid seisukohti ja põhjendama oma seisukohti, pidades

silmas eelarvamusteta, taktitundelist, avatud ja lugupidavat suhtumist erinevatesse arusaamadesse sobilik on teha uurimisprojekte, mis võimaldavad käsitleda küsimusi sügavamalt.

Ülekoolilised üritused ja lõiming: kooli almanahh „Illimari sammu“, kooli aktused, konkursid, klassiüritused, Hea märkamise mäng, erinevad lektorid, teater/muusika/kino, õppekäigud loodusesse, muuseumi, suhtlusringid õpilaste ja vanematega, erialaspetsialistide kaasamine, ÕOV korraldatud üritused, lastevanemate koosolekud, hea eeskuju järgimine

(5) õppetegevus ja selle tulemused kujundatakse tervikuks lõimingu kaudu. Lõiming toetab õpilaste üld- ja valdkonnapädevuste kujunemist.

  1)Lõimingu saavutamist kavandatakse kooli õppekava arenduse ning õppe- ja kasvatustegevuse planeerimise käigus õpetaja töökava ja kooli üldtööplaani tasandil. Õppe lõimimine saavutatakse erinevate ainevaldkondade õppeainete ühisosa järgimisel.

  2)Lõimingu saavutamiseks korraldab kool õpet ja kujundab õppekeskkonda ning õpetajate koostööd viisil, mis võimaldab aineülest käsitlust: täpsustades pädevusi, seades õppe-eesmärke ning määrates erinevate õppeainete ühiseid probleeme ja mõistestikku.

  3)Lõimingu kaudu muutub õppimine tähenduslikumaks ja tulemuslikumaks.

                                         

     AHJA  KOOLI  TUNNIJAOTUSPLAAN    2016-2017 õa.

                                   

I KOOLIASTE

  Kohustus-

  likud

  tunnid

  Lisa-

 tunnid

1. klass

2. klass

3. klass

Eesti keel

19

1

7

6+1

6

Kirjandus

Inglise keel

3

3

Vene keel

Matemaatika

10

4

3+1

3+2

4+1

Loodusõpetus

3

1

1

2

1+1

Geograafia

Bioloogia

Inimeseõpetus

2

1

1

Ajalugu

Ühiskonnaõpet

Keemia

Füüsika

Muusikaõpetus

6

2

2

2

Kunstiõpetus

4,5

2

1

        1,5

1 Ipa

2 IIpa

Tööõpetus,käsit, tehnoloogia õp.

3,5

1

2

        0,5

1t Ipa

Kehaline kasv

8

2

3

3

Kohustuslikke

tunde KOKKU:

20

23

23

Informaatika

     2

1

1

Karjääriõpetus

Maleõpetus

          2

        1

        1

Valikainetega tunde

KOKKU:

    22

    24

   24

II KOOLIASTE

Kohustus-

likud

tunnid

Lisa-

tunnid

4.klass

5.klass

6. klass

Eesti keel

11

1

5+1

3

3

Kirjandus

5

3

2

Inglise keel

10

2

3+1

3+1

3

Vene keel

4

4

Matemaatika

13

2

4+1

4+1

5

Loodusõpetus

7

1

2

2+1

2+1

Geograafia

Bioloogia

Inimeseõpetus

2

1

1

Ajalugu

3

1

1

2

Ühiskonnaõpetus

1

1

Keemia

Füüsika

Muusikaõpetus

4

2

1

1

Kunstiõpetus

3

1

1

1

Tööõpetus,käsitöö tehnoloogiaõpetus

5

1

2

2

Kehaline kasvatus

8

3

3

2

Kohustuslikke

tunde KOKKU:

24

28

30

Valikained:

Informaatika

         2

         

         1

         1

Karjääriõpetus

Maleõpetus

Valikainetega tunde

KOKKU:

    24

    29

    31

III KOOLIASTE

Kohustuslikud tunnid

Lisatunnid

7. klass

8. klass

9. klass

Eesti keel

6

1

2

2

2+1

Kirjandus

6

2

2

2

Inglise keel

9

1

3

3

3

Vene keel

9

3

3

3

Matemaatika

13

0,5

5

4

4,5

1t IIpa

Loodusõpetus

2

2

Geograafia

5

1

1+1

2

2

Bioloogia

5

1

2

2

Inimeseõpetus

2

1

1

Ajalugu

6

2

2

2

Ühiskonnaõpetus

2

2

Keemia

4

2

2

Füüsika

4

2

2

Muusikaõpetus

3

1

1

1

Kunstiõpetus

3

1

1

1

Tööõpetus,käsitöö tehnoloogiaõpetus

5

2

2

1

2t Ipa

Kehaline kasv

6

2

2

2

Kohustuslikke

tunde KOKKU:

30

31

32,5

Valikained

Informaatika

1

1

Karjääriõpetus

1,5

0,5

0,5

0,5

Maleõpetus

Valikainetega tunde

KOKKU:

31,5

31.5

33

         

A-võõrkeelena õpetatakse inglise keelt alates 3. klassist. B-võõrkeelena õpetatakse vene keelt alates 6. klassist. B-keele valik tehakse kooli poolt.

(6) Lisaks lõikes 4 sätestatule määratakse eesti õppekeelega põhikooli I kooliastmes kaheksa, II kooliastmes kümne ja III kooliastmes kuue nädalatunni kasutamine kooli õppekavas

(7) III kooliastmes korraldab põhikool õpilastele läbivatest teemadest lähtuva või õppeaineid lõimiva loovtöö, milleks on uurimus, projekt, kunstitöö vm. Loovtöö temaatika  ja täpsema teemavaliku teevad õpilased koos juhendajaga. Loovtööd võib teha nii individuaalselt kui ka kollektiivselt. Loovtöö teema märgitakse lõputunnistusele. Loovtöö korraldust kirjeldatakse kooli loovtöö juhendis.

(8) Õpilase vanema ja direktori või direktori volitatud pedagoogi kokkuleppel võib põhikool arvestada kooli õppekava välist õppimist koolis läbitava õppe osana tingimusel, et see võimaldab õpilasel saavutada kooli või individuaalse õppekavaga määratud õpitulemusi

§ 15. Õpilase ja vanema teavitamine ning nõustamine

Õpilaste nõustamise ja õpiabi osutamise eesmärgiks on kõikide õpilaste võimetekohane areng koolis ja eluks vajalike pädevuste omandamine.

(1)Klassi- või aineõpetajad jälgivad õpilase arengut ja toimetulekut koolis ning vajaduse korral kohandavad õpet vastavalt õpilase vajadustele.

Õpilaste nõustamise ja õpiabi osutamise eesmärgil toimuvad koolis:

1) vestlused õpilaste ja nende vanematega;

2) ainealased konsultatsioonid;

3) töötavad parandusõppe- ja pikapäevarühm,  väikeklass;

4) koolis töötab logopeed, kes nõustab õpilasi vastavalt oma pädevusele.

Õpilaste nõustamine ja õpiabi osutamine toimub direktori poolt kinnitatud korra alusel.

(2) Põhikool nõustab vajaduse korral õpilase vanemat õpilase arengu toetamises ja kodus õppimises.

(3) Põhikool korraldab õpilaste ja vanemate teavitamist edasiõppimisvõimalustest ning tagab õpilastele karjääriteenuste (karjääriõpe, -info või -nõustamine) kättesaadavuse.

(4) Põhikool tagab õpilasele ning vanematele teabe kättesaadavuse õppe ja kasvatuse korralduse kohta ning juhendamise ja nõustamise õppetööd käsitlevates küsimustes. Peamised õppeteemad, vajalikud õppevahendid, hindamise korraldus ja planeeritavad üritused tehakse õpilasele teatavaks trimestri algul.

§ 16. Hariduslike erivajadustega õpilased

1)Hariduslike erivajadustega on õpilane, kelle eriline andekus, õpiraskused, terviserike, puue, käitumis- ja tundeeluhäired, pikemaajaline õppest eemal viibimine või kooli õppekeele ebapiisav valdamine toob kaasa vajaduse teha muudatusi või kohandusi õppe sisus, õppeprotsessis, õpikeskkonnas (õppevahendid, õpperuumid, suhtluskeel, sealhulgas viipekeel või muud alternatiivsed kommunikatsioonid, tugipersonal, spetsiaalse ettevalmistusega pedagoogid ja muu selline) või taotletavates õpitulemustes;

Individuaalse õppekava järgi õppimise kord ja hindamine

  1. Üldalused

(1)Individuaalne õppekava (edaspidi IÕK) on hariduslike erivajadustega (edaspidi HEV)õpilaste jaoks koostatud õppekava, mis loob õpilasele tingimused võimetekohaseks õppimiseks ja arenemiseks;

(2) Kool võib teha õpilast õpetades muudatusi või kohandusi õppeajas, õppesisus,õppeprotsessis ja õppekeskkonnas. Kui muudatuste või kohandustega kaasneb nädalakoormuse või õppe intensiivsuseoluline kasv või kahanemine võrreldes kooli õppekavaga või riiklikes õppekavades sätestatud õpitulemuste vähendamine või asendamine, tuleb õpilasele koostada riiklikes õppekavades sätestatud korras individuaalne õppekava;

(3)Kui HEV õpilasele koostatud IÕK-ga nähakse ette riiklikus õppekavas sätestatud õpitulemuste vähendamine või asendamine või kohustusliku õppeaine õppimisest vabastamine, saab IÕK rakendada nõustamiskomisjoni soovitusel;

(4) IÕK rakendamine on lubatud mistahes kooliastmes riiklike õppekavade järgi õppivale õpilasele. IÕK koostatakse õpilasele sellest õppekavast lähtuvalt, mille alusel õpilane õpib;

(5) IÕK koostamisel kaasatakse õpilane või piiratud teovõimega õpilase puhul vanem ning vajaduse kohaselt õpetajaid ja tugispetsialiste;

(6) Õpilase individuaalse õppekavaga saavad õpilasega seotud isikud tutvuda HEV õpilaste õppe koordineerija, aineõpetaja, tugiõpetajate ja klassijuhataja juures. Õpilase individuaalset õppekava ei avaldata kolmandatele isikutele.

  2. Individuaalse õppekava koostamine

(1) IÕK koostamist koordineerib HEV-koordinaator/õppealajuhataja, kes kaasab vajadusel teisi spetsialiste;

(2) HEV õpilase arengu ja toimetuleku jälgimiseks koostab klassijuhataja individuaalse arengu jälgimise kaardi;

(3)Aineõpetaja määrab teadmiste ja oskuste hetkeseisu, määrates ära võimalused, kuidas õpilane jõuaks nõutud õpitulemusteni;

(4) IÕK järgi töötamiseks koostab aineõpetaja õpilasele töökava õppeperioodiks, mil õpilane töötab IÕK järgi. Kui õpilane õpib IÕK järgi terve õppeaasta, siis koostab õpetaja töökava trimestri lõikes, et tagada nõutud õpitulemuste saavutamine.

  3. Individuaalse õppekava rakendamine

(1) IÕK rakendamise perioodil jälgivad õpilasega tegelevad õpetajad ja tugispetsialistid õpilase arengut ja toimetulekut ning tulemuste hindamiseks kirjeldavad seda ning esitavad soovitused iseloomustusena hariduslike erivajaduste (HEV) õpilaste koordinaatorile.;

(2) Koostöös HEV koordinaatori, õpetajate ja teiste tugispetsialistidega, hinnatakse meetme tulemuslikkust ning tehakse koolipoolne ettepanek vanemale edasisteks tegevusteks.;

(3) Iga trimestri lõpus teevad aineõpetajad õppenõukogus kokkuvõtte HEV õpilaste edasijõumisest, vajadusel muudetakse õpilaste tugimeetmeid.

(4) Õppenõukogu otsusest IÕK rakendamise kohta teavitatakse õpilase vanemat. 

  4. Õppimist toetav hindamine

(1) IÕK järgi õppivale õpilasele võib teadmiste kontrollimisel rakendada erisusi:

   1) antakse rohkem aega ja kindlustatakse sobiv, rahulik keskkond vastamiseks, vajadusel individuaalne vastamine õpetaja juhendamisel;

2) lubatakse õpilasel täita ülesanded alternatiivsel viisil (nt testid valikvastustega);

3) lihtsustatakse ülesannete juhiseid või küsimusi, jõukohastatakse õppetekste;

4) lubatakse kasutada abimaterjale (skeemid, algoritmid, reeglite või näidiste kogumikud, teatmikud jm);

(2) IÕK järgi õppivat õpilast hinnatakse positiivselt õppekava miinimummahu omandamisel.

Miinimummahu määrab aineõpetaja, arvestades õpitulemusi, mis on vajalikud klassikursuse läbimiseks.

5. IÕK vormistamine 

(1) Kooli direktor korraldab IÕK koostamise ja kinnitab käskkirjaga, milles tuuakse ära:

  1) üldised andmed õpilase kohta;

  2) IÕK rakendamise põhjused;

  3) IÕK rakendamise periood;

  4) õpingutel aluseks võetav riiklik õppekava;

  5) õppeained, millele IÕK koostatakse;

  6) erisused õppekorralduses;

  7) rakendatavad tugisüsteemid;

  8) IÕK koostamise ja täitmisega seotud isikud ja nende kohustused.

(2) IÕK lisatakse õpilase individuaalsuse kaardi juurde.

(3) Kui eesti õppekeelega põhikoolis õpib eesti keelest erineva emakeelega õpilane, võib kool õpilase vanema nõusolekul eesti keele õpet korraldada «Eesti keel teise keelena» ainekava alusel;

(4) Eestis vähem kui kolm aastat elanud õpilase puhul võib lapsevanema taotlusel loobuda B-võõrkeele õppest;

 

(5) Sõltuvalt õpilase hariduslikust erivajadusest võib põhikool teha talle muudatusi või kohandusi õppeajas, õppe sisus, õppeprotsessis, õpikeskkonnas või taotletavates õpitulemustes. Nende muudatuste tegemisse kaasatakse õpilase vanem. Kui muudatuste või kohandustega kaasneb nädalakoormuse või õppe intensiivsuse oluline kasv või kahanemine võrreldes riikliku või kooli õppekavaga, tuleb muudatuste rakendamiseks

koostada individuaalne õppekava;

(6) Kui individuaalse õppekavaga ettenähtud muudatused ja kohandused ei võimalda riiklikus õppekavas sätestatud õpitulemusi saavutada, on individuaalse õppekava rakendamine lubatud üksnes nõustamiskomisjoni soovitusel;

(7)«Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse» § 4 lõike 4 alusel võib haridus- ja teadusminister määrusega kehtestada erineva õppeaastate arvu, kohustuslike õppeainete loendi ja õppetundide arvu erivajadustega õpilaste koolides õppivatele õpilastele;

(8) Hariduslike erivajadustega õpilaste tööd koolis koordineerib HEV koordinaator.

8. jagu    Hindamine ning klassi ja põhikooli lõpetamine

§ 17. Hindamine  

 on määratletud täpsemalt kooli hindamisjuhendis ja kodukorras.

(1) Hindamise eesmärk on:

toetada õpilase arengut – anda tagasisidet õpilase arengu kohta, innustada ja suunata õpilast sihikindlalt õppima, suunata õpilase enesehinnangu kujunemist ja suunata õpilast edasise haridustee valikul;

suunata õpetaja tegevust õpilase õppimise ja individuaalse arengu toetamisel;

anda alus õpilase järgmisse klassi üleviimiseks ning põhikooli lõpetamise otsuse tegemiseks.

(2) Hindamine on süstemaatiline teabe kogumine õpilase arengu kohta, selle teabe analüüsimine ja tagasiside andmine. Hindamine on aluseks õppe edasisele kavandamisele. Hindamisel kasutatakse mitmesuguseid meetodeid, hindamisvahendeid ja -viise. Hindamine on õpetamise ja õppimise lahutamatu osa.

(3) Kool annab õpilasele ja vanemale kirjalikku tagasisidet õpilase käitumise (sealhulgas hoolsuse) kohta vähemalt kolm korda õppeaastas kooli õppekavas kehtestatud korras.

(4) Õpilasel on õigus saada teavet hindamise korralduse ning oma hinnete kohta. Õpilasel on õigus teada, milline hinne või hinnang on aluseks kokkuvõtvale hindele ja hinnangule. Hindamise korraldus ning õpilaste ja vanemate hinnetest ja hinnangutest teavitamise ning hinnete ja hinnangute vaidlustamise kord sätestatakse kooli hindamisjuhendis.

(5) Nõuded õpilase käitumisele esitatakse kooli kodukorras.

§ 18. Kujundav hindamine

(1) Kujundava hindamisena mõistetakse õppe kestel toimuvat hindamist, mille käigus analüüsitakse õpilase teadmisi, oskusi, hoiakuid, väärtushinnanguid ja käitumist, antakse tagasisidet õpilase seniste tulemuste ning vajakajäämiste kohta, innustatakse ja suunatakse õpilast edasisel õppimisel ning kavandatakse edasise õppimise eesmärgid ja teed. Kujundav hindamine keskendub eelkõige õpilase arengu võrdlemisele tema varasemate saavutustega. Tagasiside kirjeldab õigel ajal ja võimalikult täpselt õpilase tugevaid külgi ja vajakajäämisi ning sisaldab ettepanekuid edaspidisteks tegevusteks, mis toetavad õpilase arengut.

Kujundava hindamise põhimõtted on toodud ära kooli hindamisjuhendis.

(2) Õppetunni või muu õppetegevuse vältel saab õpilane õpetajalt, kaaslastelt või enesehinnangu abil enamasti suulist või kirjalikku sõnalist tagasisidet õppeainet ja

ainevaldkonda puudutavate teadmiste ja oskuste (sealhulgas üldpädevuste, kooliastme õppe- ja kasvatuseesmärkide ja läbivate teemade), ent ka käitumise, hoiakute ning väärtushinnangute kohta.

(3) Õpilane kaasatakse hindamisse, et arendada tema oskust eesmärke seada ning oma õppimist ja käitumist eesmärkide alusel hinnata ning tõsta õpimotivatsiooni.

(4) Õpilasele antakse tegevuste ja sündmuste vältel tagasisidet, et toetada õpilase käitumise, hoiakute ja väärtushinnangute kujunemist.

(5)Arenguvestlusel analüüsitakse õpilase arengut ja toimetulekut tulenevalt õpilase individuaalsest eripärast ja õpilase, vanema või kooli poolt oluliseks peetavast (näiteks käitumine ja emotsionaalne seisund, hoiakud ja väärtushinnangud, motivatsioon, huvid, teadmised ja oskused). Arenguvestlus võimaldab anda tagasisidet õppekava üldpädevuste, kooliastme õppe- ja kasvatuseesmärkide, läbivate teemade eesmärkide, ainevaldkondlike eesmärkide ja ainealaste õpitulemuste kohta. Arenguvestlusel seatakse uued eesmärgid õppimisele ja õpetamisele. Arenguvestluse oluline osa on õpilase enesehindamine.

(6) Kujundava hindamise ühe vahendina võib kasutada õpimappi. Õpimapp õppimise päevikuna sisaldab nii õppetöid kui ka tööde analüüsi ja tagasisidet. Õpimappe võib koostada aine- ja valdkonnapõhiselt, läbivate teemade või üldpädevuste kohta. Õpimapp sobib arenguvestluse alusmaterjaliks.

§ 19. Teadmiste ja oskuste hindamine kui kokkuvõtvate hinnete alus

(1) Õpilase ainealaseid teadmisi ja oskusi võrreldakse õpilase õppe aluseks olevas ainekavas toodud oodatavate õpitulemustega ja tema õppele püstitatud eesmärkidega. Ainealaseid teadmisi ja oskusi võib hinnata nii õppe käigus kui ka õppeteema lõppedes. Ainealaste teadmiste ja oskuste hindamise tulemusi võib väljendada kas numbriliste hinnetega viie palli süsteemis või koolisisesele hindamissüsteemile vastavate kirjalike sõnaliste hinnangutega.

(2)Kui hindamisel tuvastatakse kõrvalise abi kasutamine või mahakirjutamine, võib kirjalikku või praktilist tööd, suulist vastust (esitust), praktilist tegevust või selle tulemust hinnata hindega «nõrk».

(3)Kui kirjalikku või praktilist tööd, suulist vastust (esitust), praktilist tegevust või selle tulemust on hinnatud hindega «puudulik» või «nõrk» või on hinne jäänud panemata, antakse õpilasele võimalus järelevastamiseks või järeltöö sooritamiseks. Järelevastamise ja järeltööde sooritamise aeg on kokkuleppel õpetajaga 10 tööpäeva.

 

§ 20. Käitumise ja hoolsuse  hindamine

(1) Käitumis- ja hoolsushinne väljendab õpilase käitumist ja hoolsust koolis, kooli üritustel ja

kooli esindamisel. Käitumise ja hoolsuse hindamisel lähtutakse põhikooli- ja gümnaasiumiseadusest ja kooli õppekavas toodud üldpädevustest ning kooli kodukorra nõuetest.

(2) Käitumishindega «eeskujulik» hinnatakse õpilast, kellele üldtunnustatud käitumis- ja kõlblusnormide järgimine on harjumuspärane igas olukorras, kes täidab kooli kodukorra nõudeid eeskujulikult ja järjepidevalt.

(3) Käitumishindega «hea» hinnatakse õpilast, kes järgib üldtunnustatud käitumis- ja kõlblusnorme ning täidab kooli kodukorra nõudeid.

(4)Käitumishindega «rahuldav» hinnatakse õpilast, kes üldiselt järgib üldtunnustatud käitumis- ja kõlblusnorme ning täidab kooli kodukorra nõudeid, kuid kellel on esinenud eksimusi. Õpilane on saanud kirjalikke  märkusi e-kooli tunnidistsipliini korduva rikkumise eest.

(5)Käitumishindega «mitterahuldav» hinnatakse õpilast, kes ei täida kooli kodukorra nõudeid, ei allu õpetajate nõudmistele ega järgi üldtunnustatud käitumis- ja kõlblusnorme. Kes puudub korduvalt põhjuseta trimestri jooksul. Õpilase käitumise võib hinnata «mitterahuldavaks» ka üksiku õigusvastase teo või ebakõlbelise käitumise eest.

§ 21. Kokkuvõtvad hinded ja järgmisse klassi üleviimine    

(1) Kokkuvõttev hindamine on hinnete koondamine trimestrihinneteks ning  aastahinneteks. Üldjuhul esitatakse koondhinded viie palli süsteemis. Hindamine toimub viie palli süsteemis.

 

(2) Esimeses klassis, teise klassi 1. trimestril, kasutatakse sõnalist hindamissüsteemi. Samuti ei hinnata esimesel trimestril 3. klassi inglise keelt ja 6. klassi vene keelt.

 ( koolisisene ühtne süsteem). Trimestri lõpus kasutada kirjeldavate sõnaliste kokkuvõtvate hinnangute andmist, millel ei pea olema numbrilist ekvivalenti. Kokkuvõtvas hinnangus peab selgelt kajastuma, kuivõrd taotletud õpitulemused on saavutatud.

(3)Kui õppeperioodi keskel on õppeaine hinnang jäänud andmata ja õpilane ei ole kasutanud võimalust järele vastata, hinnatakse aastahinde või -hinnangu väljapanekul vastaval perioodil omandatud teadmised ja oskused vastavaks hindele «nõrk» või antakse tulemustele mitterahuldav hinnang.

(4) Õpilasele, kelle trimestris on «puudulik» või «nõrk», kellele on antud samaväärne sõnaline hinnang või on jäetud hinne välja panemata, koostatakse selles õppeaines individuaalne õppekava või määratakse mõni muu tugisüsteem (nt logopeediline abi, parandusõpe jm) vastavalt kooli õppekavas sätestatule, et aidata omandada nõutavad teadmised ja oskused.

(5) Trimestrihinnete või -hinnangute alusel otsustab õppenõukogu, kas viia õpilane järgmisse klassi, jätta täiendavale õppetööle või klassikursust kordama. Õpilaste järgmisse klassi üleviimise otsus tehakse enne õppeperioodi lõppu.

(6)Õpilane jäetakse täiendavale õppetööle õppeainetes, milles tulenevalt trimestrihinnetest või -hinnangutest tuleks välja panna aastahinne «puudulik» või «nõrk» või mitterahuldav hinnang. Täiendavale õppetööle jätmise otsustab õppenõukogu enne õppeperioodi lõppu. Täiendava õppetöö raames täidab õpilane õpetaja vahetul juhendamisel spetsiaalseid õppeülesandeid, et omandada õppekavaga nõutavad teadmised ja oskused.

Täiendav õppetöö viiakse läbi pärast õppeperioodi lõppu. Aastahinne või -hinnang pannakse välja pärast täiendava õppetöö lõppu, arvestades täiendava õppetöö tulemusi.

(7) Õppenõukogu põhjendatud otsusega võib erandjuhul jätta õpilase klassikursust kordama, kui õpilasel on kolmes või enamas õppeaines aastahinne «puudulik» või «nõrk» või mitterahuldav hinnang, täiendav õppetöö ei ole tulemusi andnud ning õppekavaga nõutavate õpitulemuste saavutamiseks ei ole otstarbekas rakendada individuaalset õppekava või muid koolis rakendatavaid tugisüsteeme. Õppenõukogu kaasab otsust tehes õpilase või tema seadusliku esindaja ning kuulab ära tema arvamuse. Õppenõukogu otsuses peavad olema esile toodud kaalutlused, mille põhjal peetakse otstarbekaks jätta õpilane klassikursust kordama.

(8) Põhikooli 8. klassi (kaasaarvatud LÕK õppekavaga õpilased) õpilased sooritavad õppeperioodi lõpul ühes õppeaines üleminekueksami.Õppeaine, milles eksam sooritatakse, valib kool järgmiste õppeainete seast: eesti keel, matemaatika, inglise keel, bioloogia, ühiskonnaõpetus, ajalugu, keemia.

(9) 9. klassi õpilasele pannakse aastahinded välja enne lõpueksamite toimumist, välja arvatud õppeainetes, milles õpilane jäetakse täiendavale õppetööle.

(10) Lõikes 5 sätestatud tähtaegu ei kohaldata õpilase suhtes, kellele on koostatud individuaalne õppekava,kus on ette nähtud erisused järgmisse klassi üleviimise ajas.

 Täpsem hindamiskorradus on sätestatud kooli hindamisjuhendis.

§ 22. Põhikooli lõpetamine

(1) Põhikooli lõpetab õpilane, kellel õppeainete viimased aastahinded on vähemalt «rahuldavad», kes on kolmandas kooliastmes sooritanud loovtöö ning kes on sooritanud vähemalt rahuldava tulemusega eesti keele, matemaatika eksami ning ühe eksami omal valikul.

(2) Põhikooli lõpetanuks võib õpilase või tema seadusliku esindaja kirjaliku avalduse alusel ja õppenõukogu otsusega pidada ning põhikooli lõputunnistuse anda õpilasele:

kellel on üks nõrk või puudulik eksamihinne või õppeaine viimane aastahinne;

kellel on kahes õppeaines kummaski üks nõrk või puudulik eksamihinne või õppeaine viimane aastahinne.

(3)Haridusliku erivajadusega õpilasele, kelle individuaalne õppekava sätestab teistsugused nõuded võrreldes riikliku õppekavaga, on lõpetamise aluseks individuaalse õppekava õpitulemuste saavutatus. Haridusliku erivajadusega õpilasel on õigus sooritada põhikooli lõpueksamid eritingimustel (ühtsete küsimustega põhikooli lõpueksamitöö kohandamine, abivahendite kasutamine, koolieksam vms) vastavalt haridus- ja teadusministri määrusega kehtestatud lõpueksamite korraldamise tingimustele ja korrale.

(4) Lihtsustatud õppes väljastatakse õppenõukogu otsuse alusel põhikooli lõputunnistus õpilasele, kelle viimased aastahinded kõikides õppeainetes on vähemalt „rahuldavad” ning kes on sooritanud eesti keele ja matemaatika koolieksami ning kooli poolt kohustuslike õppeainete hulgast valitud õppeaine koolieksami. Kooli valitud eksami õppeaine ja vormi määrab kooli direktor ning teeb selle põhikoolilõpetajale ja tema seaduslikule esindajale teatavaks hiljemalt jooksva õppeaasta 1. veebruariks.

(5)Õppenõukogu otsusel võib LÕK õpilase või tema seadusliku esindaja kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis esitatud taotluse põhjal anda põhikooli lõputunnistuse ka lihtsustatud õppes õppivale õpilasele, kellel on:

  1) „nõrk” või „puudulik” lõpueksamihinne või õppeaine viimane aastahinne ühes õppeaines;

  1) „nõrk” või „puudulik” lõpueksamihinne või õppeaine viimane aastahinne kahes õppeaines.

(6) Põhikooli lõpetanuks peetakse eksterni, kes:

on sooritanud põhikooli lõpueksamid;

on sooritanud aineeksamid nendes õppeainetes, milles tal puuduvad põhikooli lõputunnistusele kantavad hinded või milles ta ei ole tõendatud teadmisi ja oskusi varasemate õpi- ja töökogemuste arvestamise kaudu.

Eksterni ei hinnata kehalises kasvatuses, käsitöös ja kodunduses ning tehnoloogiaõpetuses.

 

9. jagu    Kooli õppekava

§ 23. Kooli õppekava koostamise alused ja ülesehitus 

 (1) Riikliku õppekava alusel koostab põhikool kooli õppekava. Kooli õppekava on põhikooli õppe- ja kasvatustegevuse alusdokument.

 (2) Kooli õppekava koostades lähtutakse riiklikust õppekavast ja kooli arengukavast, pidades silmas piirkonna vajadusi, kooli töötajate, vanemate ja õpilaste soove ning kasutatavaid ressursse.

 (3) Kooli õppekava koostamise ja arendamise demokraatliku korralduse eest vastutab põhikooli direktor. Kooli õppekava kinnitab direktor. Muudatused kooli õppekavas esitatakse enne kehtestamist arvamuse avaldamiseks kooli hoolekogule, õpilasesindusele ja õppenõukogule.

 (4) Kooli õppekavas on üldosa ja ainekavad.

 (5) Ainevaldkonniti koondatud ainekavad esitatakse klassiti.

10. jagu     Nõuded õpetaja töökavale

Õpetaja töökava koostamise eesmärgiks on kirjeldada taotletavate õpitulemusteni jõudmist klassi õpilaste eripärasid arvestades. Õpetaja töökavas toob õpetaja esile õppe sisu ja õpitulemuste jaotumise õppe käigus.

Töökava kohustuslikud osad on:

  ajaline jaotus;

  teema ja alateema;

  õpitulemused;

  õppematerjal;

  teadmiste kontrollimise viisid.

Õpetaja töökava koostatakse trimestrite kaupa. Töökava koostamisel järgitakse võimalusel ainetevahelisi seoseid. Töökava on nähtav õppeveerandi esimesel nädalal Google Drive kaustas nr. 29. Töökava muutmine Google Drives on vajalik vaid õppesisu muutumise korral.

11. jagu   Kooli õppekava uuendamise ja täiendamise kord

Kooli õppekava täitmist hinnatakse ja analüüsitakse iga õppeaasta õppenõukogus, kus võetakse vastu otsus õppekava täitmise ja vajadusel muutmise  kohta;

Otsus õppekava muutmise kohta tehakse õppenõukogus konsensuse teel;

Kooli õppekava uuendamist ja täiendamist võib taotleda iga asjast huvitatud isik. Selleks tuleb kooli direktorile esitada kirjalik taotlus ettepanekute ja põhjendustega. Kui kooli õppekava uuendamise ja täiendamise vajadus on tingitud muudatustest õigusaktides, siis algatab kooli õppekava muutmise kooli direktor. Kooli direktor esitab kooli õppekava täiendamise või uuendamise eelnõu arvamuse andmiseks hoolekogule, õpilasesindusele ja õppenõukogule. Kui direktor jätab kooli õppekava muudatused kehtestamata, siis algab kooli õppekava uuendamise ja täiendamise protsess otsast peale;

Kooli õppekava kehtestab kooli direktor oma käskkirjaga;

Kool avalikustab kooli õppekava koos muudatustega kooli veebilehel.