LOODUSÕPETUSE AINEKAVA  LIHTSUSTATUD ÕPPES

Friedebert Tuglase nimelise Ahja Kooli lihtsustatud õppe loodusõpetuse ainekava lähtub põhikooli riiklikust õppekavast.

Õpetuse eesmärgid:

Loodusõpetuse õpetamisega taotletakse, et õpilane:

1) tunneb ära kodukoha ja Eesti loodusobjekte;

2) oskab looduses käituda, huvitub looduse tundmisest;

3) mõistab inimtegevuse mõju keskkonnale, väärtustab keskkonnasäästlikku eluviisi ning

säästvat tarbimist; teab looduskaitse põhimõtteid;

4) teab ohutusreegleid ja käitub ennast ja teisi säästvalt vastavalt keskkonna tingimustele;

5) hangib loodusteaduslikku teavet, kasutades tekste, plaane, kaarte, mudeleid ning viies läbi

vaatusi ja katseid: sõnastab saadud teavet, teeb märkmeid ja edastab neid graafiliselt suuliselt

ja kirjalikult.

Õppetöö rõhuasetused 1.–2. klassis

1.–2. klassis moodustab loodusõpetuse ainestiku last ümbritsev keskkond. Tunnetuse

lähtepunktiks on õpilaste praktilised kogemused ja igapäevaelu nähtused.

Loodusõpetuse tundides õpitakse kuulama, jälgima ja vaatlema loodusnähtusi ja -objekte,

olulisel kohal on ühisvaatlused. Matemaatikaalaste teadmiste (nt suurus-, ruumi- jt mõisted) abil õpetatakse loodusnähtusi ja -objekte võrdlema, sobitama ja rühmitama. Emakeelealastele teadmistele toetudes õpitakse loodusnähtusi ja -objekte kirjeldama. Kujundatakse suuliselt esitatud korralduste mõistmise ja täitmise oskus. Loodusteaduste omandamist jakinnistamist saadab käeline tegevus loodus- või tööõpetuse tunnis: vaatlusaluse objekti voolimine, joonistamine (šablooni järgi), värvimine, lõikamine, rebimine ja kleepimine, seoseid ja suhteid kajastava pildiseeria järjestamine sisu järgi.

Tähelepanu pööratakse õpilaste tundeelu arendamisele ning väärtushinnangute ja -hoiakute

kujundamisele, liikumisele ja käitumisele looduses, väärtustatakse terveid eluviise. Pannakse alus keskkonnataju kujunemisele, tunnetuslikule huvile ja austusele looduse vastu.

Peamiseks õppeviisiks 1.–2. klassis on vaatlus ja praktiline tegevus loodusobjektidega,

looduslikele vahenditele ja piltidele toetuv vestlus.Palju kasutatakse didaktilist mängu ja õuesõpet. Õppetegevusega kujundatakse lisaks loodusloolistele teadmistele õpilaste suhtlemis- ja kollektiivse töö oskusi ning rahuldatakse laste liikumisvajadust (eriti välitundides läbiviidud mängud).

Vaimsete ülesannete täitmisel toetutakse (eelistatult) looduslikele või näitlikele vahenditele.

Taotletavad õpitulemused 1.–2. klassis

1. klassi lõpuks õpilane:

1) lahendab õpitud ülesandeid koostöös õpetajaga (värvimis-, sobitus-, valikülesandeid jt);

2) keskendab õpetaja (täiskasvanu) suunamisel tähelepanu vaatlusobjektile;

3) orienteerub kodus, koolis ja kooliteel (täiskasvanute abil);

4) eristab õpitud taimi, loomi, linde ja loodusnähtusi, õpetaja küsimustele toetudes kirjeldab neid 2–4-sõnalise lausega;

5) nimetab õpitud kodu- ja metslinde, taimi, nende kuuluvusrühma (piltide rühmitamine);

6) nimetab aastaaegu, nende järjestust ja aastaaegadele iseloomulikke loodusnähtusi.

2. klassi lõpuks õpilane:

1) täidab tuttavaid verbaalselt esitatud ühe- ja kaheosalisi tööjuhiseid valdavalt iseseisvalt;

2) nimetab, rühmitab kodukoha elusa ja eluta looduse objekte ja toob esile nende iseloomulikud tunnused (õpetaja abiga või küsisõnade toel);

3) võrdleb vaadeldavaid objekte 2–3 tajutava tunnuse põhjal (õpetaja suunamisel);

4) iseloomustab loodusvaatlustes nähtut (tugisõnadele toetudes);

5) keskendab õpetaja (täiskasvanu) suunamisel tähelepanu vaatlusobjektile; teeb lihtsamaid

loodusvaatlusi (õpetaja suunamisel); iseloomustab loodusvaatlustes nähtut (tabeli alusel,

tugisõnadele toetudes);

6) kirjeldab peamisi aasta jooksul toimuvaid rütmilisi muutusi elus ja eluta looduses;

7) loetleb õpitud taimede nimetusi ja nende kuuluvusrühma (juurviljad, puuviljad, köögiviljad, lilled, lehtpuud, okaspuud);

8) loetleb õpitud loomade/lindude nimetusi ja tunneb kuuluvusrühma (metsloomad, (-linnud),

koduloomad, (-linnud), rändlinnud), nimetab mõningaid fakte nende elu kohta;

9) nimetab koduümbruse veekogusid, pinnavorme, puid, taimi, loomi õpitu ulatuses;

10) kirjeldab 3–4 lausega aastaajale iseloomulikke tegevusi (pildile toetudes);

11) järjestab (abivahenditele toetudes) aastaaegadele vastavaid kuid ja seostab neid enda või oma pereliikme olulise sündmusega/tegevusega.

Õppesisu ja õpitulemused 2. klassis

AEG Aastaaegade ja nädalapäevade nimetused ning järjekord.

SÜGIS Sügiskuud ja nende järjestus, seostamine oluliste sündmuste ja tegevustega. Ilm sügisel, sügise tunnused. Kodu- ja kooliümbrus (veekogud, pinnavormid jm).

Õpitulemused:

- nimetab aastaaegu ja nädalapäevi nende õiges järjestuses;

- nimetab koduümbruse veekogusid, pinnavorme, taimi, loomi õpitu ulatuses (loodusvaatluse põhjal, õpetaja küsimuste toel) ;

- kirjeldab piltide põhjal 3-4 (3-4-sõnalise) lausega aastaajale iseloomulikke tegevusi (õpetaja küsimuste toel);

- järjestab (abivahendite toel) aastaaegadele vastavaid kuid ja seostab neid enda või oma pereliikme olulise sündmuse/tegevusega.

TAIMED Taimede välisehitus (juur, vars, leht, õis). Puud koduümbruses: lehtpuud ja okaspuud, välisehitus; lehed/okkad ja viljad/käbid (värvus, suurus, kuju, pinnaomadused). Puud aias: viljapuud ja puuviljad (värvus, suurus, kuju, maitse, raskus, pinnaomadused), saagikoristus. Põõsad aias: välisehitus;

marjapõõsad ja marjad (värvus, suurus, kuju, maitse), saagikoristus. Rohttaimed aias ja põllul: lilled, umbrohud. Köögiviljad, juurviljad: söödavad taimeosad, saagikoristus.

Õpitulemused:

- tunneb ära õpitud taimed ja nimetab need; nimetab nende kuuluvusrühma (õpetaja ja abivahendite toel);

- kirjeldab 3-4-sõnaliste lausetega taimede ja viljade õpitud tunnuseid (näitvahendite ja õpetaja küsimuste abil)

LOOMAD Koduloomad (-linnud): välisehitus, elupaik, toit, hooldamine. Koduloomade kasulikkus inimesele. Lemmikloomad. Loomapidamisega seotud vastutus.

Õpitulemused:

- tunneb ära õpitud loomad-linnud ja nimetab need; nimetab nende kuuluvusrühma (õpetaja ja abivahendite toel);

- kirjeldab 3-4-sõnaliste lausetega loomade-lindude õpitud tunnuseid (näitvahendite ja õpetaja küsimuste abil);

- nimetab mõningaid fakte loomade-lindude kohta (näitvahendite ja õpetaja küsimuste abil);

TALV  Talvekuud ja nende järjestus, seostamine oluliste sündmuste ja tegevustega. Ilm talvel, talve tunnused. Kodu- ja kooliümbrus talvel (veekogud, pinnavormid jm).

Õpitulemused:

- nimetab koduümbruse veekogusid, pinnavorme, taimi, loomi õpitu ulatuses (loodusvaatluse ja õpetaja küsimuste toel);

- kirjeldab piltide põhjal 3-4 (3-5-sõnalise) lausega aastaajale iseloomulikke tegevusi (õpetaja küsimuste toel);

- järjestab (abivahenditele toetudes) aastaaegadele vastavaid kuid ja seostab neid enda või oma pereliikme olulise sündmuse/tegevusega;

LOOMAD  Metsloomad: välisehitus, elupaik, toit. Metsloomad talvel: loomade kohastumine eluks talvel (talvevarud, talveuni).

Putukad: välisehitus, liikumine, putukad talvel.

Eestis talvituvad linnud (tihane, leevike): välisehitus, toit. Lindude toitmine talvel.

Õpitulemused:

- tunneb ära õpitud loomad-linnud ja nimetab need; nimetab nende kuuluvusrühma (õpetaja ja abivahendite toel);

- kirjeldab 3-5-sõnaliste lausetega loomade-lindude õpitud tunnuseid (näitvahendite ja õpetaja küsimuste abil);

- nimetab mõningaid fakte loomade-lindude kohta (näitvahendite ja õpetaja küsimuste abil);

KEVAD   Kevadkuud ja nende järjestus, seostamine oluliste sündmuste ja tegevustega. Ilm kevadel, kevade tunnused. Kodu- ja kooliümbrus kevadel (veekogud, pinnavormid jm).

Õpitulemused:

- nimetab koduümbruse veekogusid, pinnavorme, taimi, loomi õpitu ulatuses (loodusvaatluse ja õpetaja küsimuste toel);

- kirjeldab piltide põhjal 3-4 (3-5-sõnalise) lausega aastaajale iseloomulikke tegevusi (õpetaja küsimuste toel);

- järjestab (abivahenditele toetudes) aastaaegadele vastavaid kuid ja seostab neid enda või oma pereliikme olulise sündmuse/tegevusega.

ELUS JA ELUTA   Paljunemine, kasvamine ja arenemine, toitumine.

Loomad: sünd, kasvamine ja arenemine, toitumine (sh järglaste toitmine ja hoolitsemine).

Taimed: kasvatamine seemnest, kasvamiseks vajalikud tingimused (valgus, soojus, vesi).

Liikumine  Elus ja eluta objektide liikumisviisid (nt jookseb, lendab, ujub, roomab, sõidab, veereb, voolab).

Elus ja eluta  Elus- ja eluta: loodusobjektide rühmitamine.

Õpitulemused:

- kirjeldab 4-5-sõnaliste lausetega muutusi elus ja eluta looduses (õpetaja küsimuste, (seeria-)piltide toel);

- tunneb ära õpitud taimed, loomad-linnud ja nimetab need; nimetab nende kuuluvusrühma (õpetaja ja abivahendite toel);

- kirjeldab piltide põhjal 3-4 (3-5-sõnalise) lausega aastaajale iseloomulikke tegevusi (õpetaja küsimuste toel);

- nimetab, rühmitab kodukoha elusa ja eluta looduse objekte ja toob esile nende iseloomulikud tunnused (õpetaja abiga või küsisõnade toel);

KEVAD TAIME- JA LOOMARIIGIS  Viljapuude ja marjapõõsaste lehtimine ja õitsemine. Kevadtööd aias ja põllul. Kevadlilled aias ja metsas.

Kodu- ja metsloomad kevadel, rändlindude saabumine.

Õpitulemused:

- nimetab mõningaid fakte loomade-lindude kohta (näitvahendite ja õpetaja küsimuste abil);

SUVI  Suvekuud ja nende järjestus, seostamine oluliste sündmuste ja tegevustega. Ilm suvel, suve tunnused. Kodu- ja kooliümbrus suvel (veekogud, pinnavormid jm).

Õpitulemused:

- nimetab koduümbruse veekogusid, pinnavorme, taimi, loomi õpitu ulatuses (loodusvaatluse ja õpetaja küsimuste toel);

- kirjeldab peamisi aasta jooksul toimuvaid rütmilisi muutusi elus ja eluta looduses;

AASTAAJAD Kuude nimetused aastaaegade kaupa. Aastaaegade tunnuste võrdlemine.

Õpitulemused:

- kirjeldab piltide põhjal 3-4 (4-5-sõnalise) lausega aastaajale iseloomulikke tegevusi (õpetaja küsimuste toel);

- järjestab (abivahenditele toetudes) aastaaegadele vastavaid kuid ja seostab neid enda või oma pereliikme olulise sündmuse/tegevusega.

Õppetegevus:

- Õppekäigud kooli ümbruses:

• elus- ja eluta loodusega tutvumine, inimese valmistatud esemete eristamine looduslikest esemetest;
• aastaajaliste erinevuste vaatlemine (maastikuvaatlus, puu ja temaga seotud elustiku aastaringne jälgimine jm);

- Loodusliku materjali kogumine, sorteerimine, säilitamine (nt puulehtede kuivatamine).

- Elus- ja eluta loodusobjektide vaatlemine, kirjeldamine, võrdlemine.

- Samaliigiliste objektide järjestamine suurustunnuste alusel kasvavas ja kahanevas järjekorras.

- Loodus- ja tehisobjektide/piltide (ja sõnasedelite) rühmitamine etteantud kuuluvusrühma järgi.

- Loodusobjektide/piltide rühmitamine sarnaste tunnuste alusel ja kuuluvusrühma nimetamine (vajadusel valikuks 2-3 sõnasedelit).

- Vahemaade ja loodusobjektide mõõtmine käte ja jalgadega (mõõtühikuks peopesa, jalg, samm), mõõtmine joonlauaga cm-tes (matemaatikas õpitu järgselt).

- Ilma vaatlemine ja vaatlustabeli täitmine koostegevuses.

- Tabeli “Aastaring” koostamine ja täiendamine koostegevuses (sõnasedelite asetamine: aastaaegade ja kuude nimetused, nende järjestus).

- Kuuluvusrühmi kajastavate tabelite koostamine ja täiendamine koostegevuses (sõnasedelite ja piltide asetamine).

- Puu aastaringne jälgimine (ja nähtu kujutamine joonistus-/kleepetöödes).

- Käeline tegevus: loodusobjekti joonistamine kontuuri järgi, kujutise värvimine näidise järgi, lõikamine, kleepimine, voolimine jms.

- Õppemängud.

Õppetöö rõhuasetused 3.–5. klassis

 3.–5. klassis tuginetakse õppetegevuses varem omandatud teadmistele, oskustele ja

hoiakutele. Varemõpitule toetudes jätkatakse õpilaste loodusteadliku maailmapildi kujundamist ja seostatakse saadud teadmisi teistes õppeainetes omandatuga.

Arendatakse ning süstematiseeritakse tajusid (eelkõige nägemis- ja ruumitaju) ning

kujutlusi. Arendatakse esemete/objektide ning nende osade äratundmist, terviku jaotamist osadeks, osade ühendamist oluliste (iseloomulike) ja mitteoluliste (individuaalsete) tunnuste alusel.

Vaadeldakse looduses toimuvaid ajalisi muutusi, erinevate loodusosade omavahelist

seotust, tutvutakse loodushoiu põhimõtetega.

Pööratakse tähelepanu loodushoiule. Kujundatakse keskkonda säästvaid hoiakuid ja

väärtushinnanguid. Eesmärgiks on arendada õpilastes soovi osaleda keskkonnaprobleemide ennetamisel ja lahendamisel. Koduümbruse keskkonnaprobleemide kõrval käsitletakse 5. klassis ka Eesti keskkonnaprobleeme.

Õpitegevuses kasutatakse esemete ja loodusobjektide ning -nähtuste vaatlemist (sh

demonstratsioonkatsed), terviku ja selle osade eristamist, võrdlemist, rühmitamist ja kirjeldamist esitatud kava järgi (5–6 lauset). Õppeprotsessi mitmekesistatakse interaktiivsete õppematerjalidega ning kasutatakse infotehnoloogilisi ja kommunikatiivseid võimalusi (looduslooline teabekirjandus, DVD- ja videofilmid, televisiooni- ja raadiosaated).

 3.–5. klassis õpitakse tundma kodukoha kultuuriloolist minevikku, omandatakse

elementaarne arusaamine Eesti Vabariigi riiklikust struktuurist.

Taotletavad õpitulemused 3.–5. klassis

 3. klassi lõpuks õpilane:

1)    kirjeldab vaadeldavaid objekte 3–5 lausega;

2)    võrdleb vaadeldavaid objekte võrdlusplaani alusel (õpetaja suunamisel);

3)   eristab ja nimetab tundmaõpitud taimi, loomi, linde nii looduses kui ka pildil; määratleb nende kuuluvusrühma;

4)   kirjeldab õpitud loomade ja lindude välimust

ja nende elutegevuse seost aastaajaga (kuni  5-sõnaliste lihtlausetega);

5)    mõistab termomeetri näitu;

6)    toob välja õpitud põhjuslikke seoseid looduses;

7)    loetleb kuude nimetusi ja teab nende järgnevust;

8)    nimetab aastaaegadele omaseid tunnuseid eluta looduses, taime- ja loomariigis; ilmastikus;

9)    loetleb taimede kasvatamiseks vajalikke töid koduaias;

10)  nimetab meie metsades kasvavaid leht- ja okaspuid ning nende mõningaid kasutusvõimalusi.

4. klassi lõpuks õpilane:

1)    viib iseseisvalt läbi lihtsamaid loodusvaatlusi ja täidab vastavat tabelit (juhendamisel);

2)    võrdleb loodusobjekte ja -nähtusi võrdlusplaani alusel;

3)    kirjeldab võrdlemise põhjal lihtlausetega kuni kolme objekti;

4)   jälgib õpetaja suunamisel demonstratsioonkatsetes ja laboratoorsetes töödes toimuvat ja kirjeldab seda;

5)    rühmitab õpitud taimi ja loomi erinevate tunnuste alusel;

6)    teab looduse jagunemist elus ja eluta looduseks, nende omavahelist seost;

7)    eristab kultuurtaimi ja toob näiteid;

8)    nimetab kodukohas enamlevinud kultuurtaimede nimetusi ja nende kasvamise iseärasusi;

9)    loetleb taimede eluks vajalikke tingimusi;

10)  nimetab ja toob näiteid õhu, vee ja mulla peamistest omadustest;

11)  nimetab vee ja õhu saastumise olulisi põhjusi ja saastumise vältimise/vähendamise võimalusi;

12)  otsustab termomeetri näitude järgi, kas tegemist on vee/õhu soojenemise või jahtumisega;

13)  selgitab aastaaegadele iseloomulikke muutusi soojus- ja valgustingimustest lähtuvalt;

14)  hindab õpetaja abiga kohaliku keskkonna seisundit.

5. klassi lõpuks õpilane:

1)    nimetab kodukoha inimeste tegevusalasid, teenindusasutusi ja suuremaid ettevõtteid;  

2)    tunneb ära Eesti Vabariigi sümboolika;

3)    tunneb ära iseloomulike tunnuste järgi ja oskab nimetada kodukoha veekogusid, pinnavorme, asulaid;

4)    orienteerub (liigub) kodukohas, juhatab vajaduse korral võõrale teed;

5)    leiab kaardilt Eesti ja näitab kodukoha asukohta Eesti kaardil;

6)    nimetab ja näitab kaardil põhiilmakaari;

7)    tunneb ära ja nimetab kodukoha metsa, sood, põldu, veekogu, maavarasid;

8)    eristab küla, alevit, linna, nimetab mõnd Eesti linna.

Õppetöö rõhuasetused 6.–7. klassis

6. klassi eesmärk on luua süsteemne kujutlus kodukoha (maakonna) geograafiast ja

loodusest. Peamised teemavaldkonnad on järgmised: pinnavormid, veekogud, kliima ja selle

muutused, taimed, loomad, inimtegevuse seos loodusega.

Kõikide teemade puhul pööratakse tähelepanu objektide ja nähtuste rühmitamisele

oluliste tunnuste alusel (nt madalsood ja rabad, nende olulised tunnused), allrühmade

moodustamisele (loomad, kodu- ja metsloomad, vee- ja maismaaloomad, liha- ja rohusööjad

loomad).

7. klassis käsitletakse nimetatud teemasid Eesti ulatuses, pööratakse tähelepanu erisustele

sõltuvalt piirkonnast ja elukeskkonnast.

Keemia ja füüsika elemente käsitletakse seoses loodusnähtuste ja inimtegevusega

(muldade ja maavarade keemilised ja füüsikalised omadused, ehitusmaterjalide omadused,

muldade väetamine jne).

Teadvustatakse põhjus-tagajärg-seoseid eluta looduse ja eluslooduse nähtuste vahel

(nt taime- ja loomaliikide seos elukohaga – toitumine, eluase, asulate paiknemine jne).

Peamised töövormid on tund, õppekäik ja vaatlus. Tundides sooritatakse lihtsaid katseid,

võimaluse korral kasutatakse õppefilme.

Iga teema puhul aktiveeritakse lapse teadmised, kogemused. Uus teema esitatakse

6.–7. klassis peamiselt suuliste lühitekstide, vestluste ja vaatluste ning näitvahendite abil, tekste kasutatakse teadmiste süvendamiseks/täpsustamiseks. Teadmisi süstematiseeritakse skeemide ja/või tabelite abil. Terminid esitatakse pärast nähtuse/objekti oluliste tunnuste fikseerimist (nt Segamini kasvavad okas- ja lehtpuud – s.o segamets).

 Taotletavad õpitulemused 6.–7. klassis

6. klassi lõpuks õpilane:

1) märkab oma ümbruses toimuvaid muutusi ja kirjeldab neid;

2) jälgib katseid ja sooritab neid õpetaja juhendamisel ise;

3) loeb lihtsaid plaane ja kaarte; koostab plaane (abiga);

4) tunneb ära pinnavormide kujutised füüsilisel kaardil, teab pinnavormide olulisi tunnuseid;

eristab jõge, järve, merd, saart, poolsaart;

5) iseloomustab oma kodukoha looduskeskkonna objekte ja nähtusi (vajaduse korral

abivahendeid kasutades);

6) eristab eluta ja elusa looduse objekte;

7) täidab ja kirjeldab abiga õppejooniseid ja skeeme, mis võimaldavad mõista õppeinfos

sisalduvaid seoseid (nt õppejoonis: vee ringkäik looduses);

8) teab põhi- ja vaheilmakaari; määrab kompassi abil põhiilmakaari (õpetaja juhendamisel);

9) kirjeldab vett erinevas olekus ja toob välja vee oleku muutumise tingimused ning mõistab vee tähtsust inimese elus;

10) teab õhu tähtsamaid omadusi; loeb, märgib ja mõõdab vee ning õhu temperatuuri.

7. klassi lõpuks õpilane:

1) kasutab õppetekste teabe kinnistamiseks, täpsustamiseks ja ülesannete täitmiseks;

2) kasutab teabe leidmiseks õpetaja abiga Eesti eri kaarte (füüsiline, administratiivne,

loomastik/taimestik, kliima jne);

3) nimetab Eesti taimi ja loomi, tunneb ära taimede osi ja loomade kehaehitust, toob näiteid

erinevates elupaikades elavatest taimedest ja loomadest;

4) teab, millest sõltuvad Eesti ilmastikutingimused;

5) põhjendab mulla ja selle kaitsmise vajadust;

6) nimetab Eesti peamisi põllumajandus- ja tööstusharusid ning valmistatavat toodangut;

7) kirjeldab keemiliste ainete mõju taimedele ja loomadele (väetamine, reostamine);

8) põhjendab loodusvarade säästliku kasutamise vajalikkust.

 Õppetöö rõhuasetused 8.–9. klassis

8. klassis luuakse kujutlus Euroopa loodusest ja 9. klassis maailma loodusest võrreldes

Eestiga. Vastavalt süvendatakse teadmisi ka Eesti loodusest: kuuluvus soojusvöötmesse ja

loodusvööndisse, sarnased ja erinevad pinnavormid, taime- ja loomaliigid, inimrassid, kliima

sarnasus ja erinevus maailmas. Oluline on orienteerumine kaardil ja gloobuse kui Maa mudeli

teadvustamine. Omandatakse teadmised Eesti seostest Euroopa ja maailmaga (inimtegevus,

transport, kaubavahetus) ja globaalprobleemid  (loodushoid Eestis, Euroopas ja maailmas,

riikide erinev suhtumine).

Õppetegevuses suureneb tekstide kasutamise osatähtsus teadmiste hankimisel. Omandatakse oskus otsida iseseisvalt loodusloolist teavet õppe- ja teabekirjandusest, Internetist.

Kogu õppetegevus on suunatud tervikliku kujutluse loomisele maailma loodusest. Terviklik

kujutlus sisaldab ühtlasi teadmisi füüsikast ja keemiast.

Taotletavad õpitulemused 8.–9. klassis

8. klassi lõpuks õpilane:

1) leiab loodusloolist teavet atlastest ja kaartidelt;

2) võrdleb Eesti ja Euroopa loodust ja geograafiat;

3) näitab ja nimetab kaardil Euroopa riike (õpitu ulatuses);

4) nimetab Euroopa loodusvööndeid ja toob näiteid enamlevinud taimede ja loomade rühmade

esindajatest Euroopa loodusvööndites;

5) nimetab Eesti ja Euroopa tähtsamaid maavarasid ning metalle ja mittemetalle õpitu ulatuses;

6) eristab tahkeid aineid vedelikest nende peamiste omaduste alusel: ruumala säilimine,

kuju/vorm;

7) toob näiteid keemiliste reaktsioonide kohta;

8) nimetab eriliigilisi valgusallikaid ja järjestab need energiasäästu järgi;

9) mõistab, milliseid ohtusid kätkeb kiire liikumine;

10) kirjeldab ja toob näiteid igapäevaelust kehade vastastikusest mõjust ning jõudude

rakendumisest (elastsus, hõõrdejõud, üleslükkejõud, raskusjõud);

11) kirjeldab heli ja müra tunnuseid;

12) põhjendab turvavöö kinnitamise vajadust.

Põhikooli lõpetaja:

1) leiab loodusloolist teavet ja mõistab seda õpitu ulatuses (teatmeteosed, atlased, kaardid jm);

2) nimetab ja näitab kaardil mandreid, maailmajagusid ja ookeane;

3) toob näiteid ilma muutumise põhjustest Eestis;

4) rühmitab loomi ja taimi erinevatel alustel, nimetab enamlevinud rühmi ning mõnda nende

esindajatest loodusvööndites;

5) toob näiteid erinevate organismide omavahelistest seostest looduses;

6) eristab füüsikalisi nähtusi keemilistest nähtustest, mõistab nende ilmnemise tingimusi ja/või kasutamise võimalusi praktilises elus;

7) kirjeldab olmes kasutatavate lihtsa tööpõhimõttega seadmete toimimist, käsitseb ohutult

olmes kasutatavaid mõõteriistu, teab eesliidete kilo-, detsi-, senti-ja milli-tähendust ning teisendab pikkuse, pindala ja ruumala mõõtühikuid;

8) kirjeldab elamu elektrikilbis paiknevaid seadmeid ja nende otstarvet, oskab võtta vooluarvesti näitu, järgib elektriseadmete kasutamise ohutusnõudeid;

9) on teadlik kiirgusallikate ohtlikkusest, tunneb ära kiirguse ohu märgi; teab, kuidas end kaitsta kiirguse eest;

10) kirjeldab Päikesesüsteemi (Päike, planeedid: Maa tüüpi planeedid, hiidplaneedid, nende

orbiidi kuju, kaaslased, planeetide paiknemise järjekord);

11) tunneb säästliku eluviisi ja looduskaitse põhimõtteid, keskkonna- ja energiasäästu vajalikkus

Õppesisu ja õpitulemused 9. klassis 

INIMESE ORGANISM Rakud, koed, elundid. Rakud: üherakulised ja hulkraksed elusolendid.

Inimese rakud, koed ja elundid. Elundkondade põhiülesanded. Naha ehitus ja ülesanded. Hügieeninõuded naha hooldamisel.

Õpitulemused:

- selgitab naha ülesandeid ;

- teab ja väärtustab naha tervishoiuga seotud tervislikku eluviisi.

Luud ja lihased. Luustiku osad, luustiku ja lihaste talitluse põhiülesanded. Treeningu mõju tugi- ja liikumiselundkonnale. Esmaabi luumurdude, lihasevenituste ja -rebendite korral.

Õpitulemused:

- nimetab joonisel/mudelil inimese skeleti peamisi luid ja lihaseid;

- selgitab luude ja lihaste ülesandeid

- peab tähtsaks enda tervislikku treenimist.

- Esmaabivõtete harjutamine.

- selgitab ja/või demonstreerib esmaabivõtteid luumurdude, lihasevenituste ja -rebendite korral;

Vereringe. Südame ehitus ja talitlus. Veri, vere liikumine organismis. Vere osa organismi immuunsüsteemis. Immuunsuse kujunemine: lühi- ja pikaajaline immuunsus. Immuunsüsteemi ja vaktsineerimise osa bakter- ja viirushaiguste vältimisel. Immuunsüsteemi häired, allergia, AIDS.

Treeningu mõju vereringeelundkonnale. Inimese sagedasemad südame- ja veresoonkonnahaigused, nende tekkepõhjused. Esmaabi verejooksude korral. Doonorlus, veregrupid.

Õpitulemused:

- selgitab jooniste ja skeemide alusel vereringe-elundkonna talitlust ;

- teab ja väärtustab HIV-iga nakatumist vältivaid tervislikke eluviise;

- teab ja väärtustab südant, vereringeelundkonda ja immuunsüsteemi tugevdavat ning säästvat eluviisi;

- selgitab ja/või demonstreerib esmaabivõtteid verejooksude korral;

Seedimine ja eritamine. Inimese seede-elundkonna ehitus ja talitlus. Organismi energiavajadust mõjutavad tegurid. Tervislik toitumine, üle- ja alakaalulisuse põhjused ning tagajärjed. Neerude üldine tööpõhimõte. Kopsude, naha ja soolestiku eritamisülesanne.

Õpitulemused:

- selgitab seedeelundkonna ehituse jooniste/skeemide alusel toidu seedimist ja toitainete imendumist;

- selgitab neerude, kopsude, naha ja soolestiku osa jääkainete eritamisel;

- teab tervisliku toitumise põhimõtteid;

Hingamine. Inimese hingamiselundkonna ehitus ja talitlus. Treeningu mõju hingamiselundkonnale. Hingamiselundkonna levinumad haigused ning nende ärahoidmine. Esmaabi: kunstlik hingamine.

Õpitulemused:

- selgitab hingamiselundkonna jooniste/skeemide alusel hingamise olemust;

- teab hingamiselundite levinumate haiguste tekkepõhjusi ja haiguste vältimise võimalusi (3.);

- demonstreerib kunstliku hingamise võtteid

- suhtub vastutustundlikult oma hingamiselundkonna tervisesse

Paljunemine ja areng. Mehe ja naise suguelundkonna ehituse ning talitluse võrdlus. Muna- ja seemnerakkude küpsemine. Suguelundkonna tervishoid, suguhaiguste levik, haigestumise vältimise võimalused. Munaraku viljastumine, loote areng, raseduse kulg ja sünnitus. Pere planeerimine, abordiga kaasnevad riskid. Inimorganismi talitluslikud muutused sünnist surmani.

Õpitulemused:

- võrdleb jooniste alusel naise ja mehe suguelundkonna ehitust ning talitlust;

- selgitab sagedasemate suguhaiguste levimise viise ja neisse haigestumise vältimise võimalusi;

- väärtustab ennast ja teisi säästvat seksuaalelu;

Talitluste regulatsioon. Närvisüsteemi ehitus ning ülesanded, tervishoid. Refleksikaare ehitus ja talitlus (arvutimudeli abil). Peamiste sisenõrenäärmete toodetavate hormoonide ülesanded. Elundkondade koostöö inimese terviklikkuse tagamisel. Närvisüsteemi ja hormoonide osa elundkondade talitluste regulatsioonis.

Õpitulemused:

- selgitab närvisüsteemi põhiülesandeid ;

- suhtub kriitiliselt närvisüsteemi kahjustavate ainete tarbimisse

Infovahetus väliskeskkonnaga. Silma ehitus ja talitlus. Nägemishäirete vältimine ja korrigeerimine.

Kõrvade ehituse seos kuulmis- ja tasakaalumeelega. Kuulmishäirete vältimine ja korrigeerimine.

Haistmis- ja maitsmismeelega seotud organite ehituse ja talitluse seosed.

Õpitulemused:

- selgitab jooniste/mudelite toel erinevate meeltega seotud organite ehitust ning talitlust

- teab ja väärtustab meeleelundeid säästva eluviisi põhimõtteid ;

VALGUSE PEEGELDUMINE JA MURDUMINE  Valguse peegeldumise nähtus; peegeldumine peegel- ja mattpinnalt. Esemete nägemine. Kuu faaside teke. Tasapeeglite, kumer- ja nõguspeeglite kasutamine.

Valguse murdumise nähtus. Prisma, kumer ja nõgus lääts; nende kasutamine optilistes seadmetes (luup, binokkel, fotoaparaat, mikroskoop jms). Kaug- ja lühinägelikkus, prillid. Kehade värvus. Valguse neeldumine, valgusfilter.

Õpitulemused:

- kirjeldab-selgitab õpitud nähtuste iseloomulikke tunnuseid ning toob näiteid nende avaldumise kohta igapäevaelus;

- kirjeldab katse toel valguse peegeldumist peegelpinnalt ja mattpinnalt;

- põhjendab katse toel Kuu faase;

- kirjeldab katse toel valguse murdumist prismas või läätses;

- nimetab erineva kujuga peeglite kasutusvaldkondi;

- nimetab läätsede kasutusvaldkondi;

- teeb õpetaja toel katseliselt kindlaks, milliseid värvilisi valgusi antud valgusfilter läbi laseb.

VÕNKUMINE JA LAINE   Võnkumine; võnkumise amplituud, periood, sagedus. Võnkumise levimine - laine. Heli, heli kiirus, võnkesageduse ja heli kõrguse seos. Heli valjus. Elusorganismide hääleaparaat; abiteenused (hambaravi, logopeed). Müra ja mürakaitse. Võnkumiste avaldumine looduses ja rakendamine tehnikas.

Õpitulemused:

- kirjeldab-selgitab õpitud nähtuste iseloomulikke tunnuseid ning toob näiteid nende avaldumise kohta igapäevaelus;

- toob võnkuvate kehade näiteid;

- võrdleb õpetaja toel kehade võnkumisi, kasutades amplituudi, perioodi ning sageduse mõisteid;

- toob heliallikate näiteid;

- võrdleb nais- ja meeshäält (kõrgem-madalam);

- teab, et väga valju muusika kuulamine kahjustab kuulmist;

RÕHUMISJÕUD  Rõhk, õhurõhk; manomeeter, baromeeter.

Üleslükkejõud. Kehade ujumine.Rõhu avaldumine looduses ja arvestamine tehnikas.

Õpitulemused:

-kirjeldab-selgitab õpitud nähtuste iseloomulikke tunnuseid ning toob näiteid nende avaldumise kohta igapäevaelus;

- kirjeldab rõhu muutmise võimalusi;

- toob näiteid ujuvate kehade kohta;

- kirjeldab olmes kasutatavate lihtsa tööpõhimõttega seadmete toimimist, käsitseb ohutult olmes kasutatavaid mõõteriistu;

ELEKTRIÕPETUS  Kodune vooluvõrk: vooluallikad, vooluring. Lühis, kaitsmed. Kaitsemaandus. Elektrivoolu töö ja võimsus; elektrienergia arvesti. Elektritarvitid koduses majapidamises, elektriohutus, säästlikkus.

Õpitulemused:  

- toob näiteid elektritarvitite kasutamise kohta igapäevaelus, selgitab kasutamise otstarvet ja ohutusnõudeid;

- kirjeldab õpetaja toel klassi vooluvõrku;

- kirjeldab elektritarvitit sildiandmete põhjal (ohutustähised, toitepinge, võimsus);

- võrdleb õpetaja toel elektrilisi valgusallikaid säästlikkuse seisukohast;

MAGNETNÄHTUSED  Püsimagnet. Magnetväli. Magnetnähtused looduses ja tehnikas. Elektromagnet. Elektromagnetkiirgus: kiirgusallikad meie igapäevaelus, kiirguse mõju inimese tervisele.

Õpitulemused:

- kirjeldab-selgitab õpitud nähtuste iseloomulikke tunnuseid ning toob näiteid nende avaldumise kohta igapäevaelus;

- kirjeldab magnetite vastastikmõju;

- toob näiteid magnetite kasutamisest;

- kirjeldab olmes kasutatavate lihtsa tööpõhimõttega seadmete toimimist, käsitseb ohutult olmes kasutatavaid mõõteriistu;

KEEMIA IGAPÄEVAELUS  Toiduainete koostis. Eluks vajalikud süsinikuühendid (sahhariidid, rasvad, valgud), nende roll organismis.

Kütused. Tarbekeemia saadused, plastid ja kiudained. Olmekemikaalide kasutamise ohutusnõuded. Keemia ja elukeskkond.

Õpitulemused:

-  toob näiteid õpitud ainete/materjalide kasutusvõimaluste kohta igapäevaelus; mõistab tuntumate olmekemikaalide ohtlikkust ning järgib neid kasutades ohutusnõudeid;

- mõistab elukeskkonda säästva suhtumise vajalikkust; kirjeldab keskkonna säästmise võimalusi;

MAAILM  Mandrid, maailmajaod, suuremad riigid, pealinnad maailma poliitilisel kaardil: asukoht, geograafilised koordinaadid. Erinevad rassid ja rahvad.

Õpitulemused:

- iseloomustab ja võrdleb teabeallikate järgi (kava abil) objekte/piirkondi, toob näiteid looduskomponentide vaheliste ning keskkonna ja inimtegevuse vaheliste seoste kohta; esitab teavet ;

EUROOPA JA EESTI  Rahvastik, asustus. Eesti ja Euroopa rahvaarv ja selle muutumine.

Rahvastiku soolis-vanuseline koosseis ja rahvastiku vananemisega kaasnevad probleemid. Ränded ja nende põhjused. Rahvuslik koosseis. Rahvastiku paiknemine. Linnastumise põhjused, Linnastumisega kaasnevad majanduslikud, sotsiaalsed ja keskkonnaprobleemid.

Õpitulemused:

objekte/piirkondi, toob näiteid looduskomponentide vaheliste ning keskkonna ja inimtegevuse vaheliste seoste kohta; esitab teavet;

Majandus. Euroopa ja Eesti majandusressursid, tööstusharud. Eesti energiamajandus, põlevkivi kasutamine (elektri tootmine ja transportimine kasutajateni) ja keskkonnaprobleemid. Euroopa energiamajandus ja energiaprobleemid. Energiaallikad (sh alternatiivenergia), nende kasutamise eelised ja puudused.

Õpitulemused:

- iseloomustab ja võrdleb teabeallikate järgi (kava abil) objekte/piirkondi, toob näiteid looduskomponentide vaheliste ning keskkonna ja inimtegevuse vaheliste seoste kohta; esitab teavet;

- toob näiteid elektritarvitite kasutamise kohta igapäevaelus, selgitab kasutamise otstarvet ja ohutusnõudeid;

- mõistab elukeskkonda säästva suhtumise vajalikkust; kirjeldab keskkonna säästmise võimalusi;

Põllumajandus ja toiduainetetööstus. Põllumajanduse arengut mõjutavad looduslikud tegurid. Eri tüüpi põllumajandusettevõtted ja toiduainetööstus Euroopas. Eesti põllumajandus ja toiduainetööstus. Põllumajandusega seotud keskkonnaprobleemid.

Õpitulemused:

- iseloomustab ja võrdleb teabeallikate järgi (kava abil) objekte/piirkondi, toob näiteid looduskomponentide vaheliste ning keskkonna ja inimtegevuse vaheliste seoste kohta; esitab teavet ;

- mõistab elukeskkonda säästva suhtumise vajalikkust; kirjeldab keskkonna säästmise võimalusi;

Teenindus. Teenindus ja selle jaotumine. Turism ja selle liigid. Eesti turismimajandus; peamised vaatamisväärsused kodulinnas või -maakonnas. Euroopa peamised vaatamisväärsused. Turismiga kaasnevad keskkonnaprobleemid.

Transpordiliigid, nende eelised ja puudused sõitjate ning erinevate kaupade veol. Eesti transport. Euroopa peamised transpordikoridorid.

Õpitulemused:

• iseloomustab ja võrdleb teabeallikate järgi (kava abil) objekte/piirkondi, toob näiteid looduskomponentide vaheliste ning keskkonna ja inimtegevuse vaheliste seoste kohta; esitab teavet;

REISISIHT EUROOPA Ühe valitud riigi iseloomustamine: üldandmed, sümboolika, geograafiline asend, loodus, rahvastiku paiknemine, maavarad, majandus ja tööstus, rahvaste kultuur ja traditsioonid. Transpordivõimalused sellesse riiki. Tervise- ja turvalisuse riskid jms.

Õpitulemused:

• iseloomustab ja võrdleb teabeallikate järgi (kava abil) objekte/piirkondi, toob näiteid looduskomponentide vaheliste ning keskkonna ja inimtegevuse vaheliste seoste kohta;

Hindamine

Hindamisel lähtutakse vastavatest põhikooli riikliku õppekava üldosa sätetest. Hindamise eesmärk on toetada õpilase arengut ja õpimotivatsiooni. Õpitulemusi hinnatakse sõnaliste hinnangute ja numbriliste hinnetega. Käitumisele (nagu huvi tundmine, tähtsuse mõistmine, väärtustamine, vajaduste arvestamine, käitumine looduses ja reeglite järgimine) antakse hinnanguid. Kirjalikke ülesandeid hinnates arvestatakse eelkõige töö sisu, kuid parandatakse ka õigekirjavead, mida hindamisel ei arvestata. Õpitulemuste kontrollimise vormid on mitmekesised ning vastavuses õpitulemustega. Õpilane teab, mida, millal ja kuidas hinnatakse ning mis on.