Kursuse nimetus:

Matemaatika (lai) VI

Tõenäos, statistika.

Staatus ja maht:

Kohustuslik, 35 tundi

Vastutav õpetaja:

Maris Hanimägi

Sihtgrupp:

11.klass

Osalejate kriteeriumid:

Läbitud kursused I - V

Kursuse eesmärgid:

Tõenäosuse mõiste põhjalikum käsitlus. Õpilane oskab tõenäosust arvutada kahe meetodi (ühendid ja korrutamisteoreemid) abil. Statistikas antakse põhimõisted ja näitlikustatakse statistika kasutamist

Sisu lühikirjeldus:

Permutatsioonid, kombinatsioonid ja variatsioonid.

Sündmus. Sündmuste liigid. Klassikaline tõenäosus.

Suhteline sagedus, statistiline tõenäosus. Geomeetriline tõenäosus.

Sündmuste liigid: sõltuvad ja sõltumatud, välistavad ja mittevälistavad.

Tõenäosuste liitmine ja korrutamine.

Bernoulli valem.

Diskreetne ja pidev juhuslik suurus, binoomjaotus, jaotuspolügoon ning arvkarakteristikud (keskväärtus, mood, mediaan, dispersioon, standardhälve).

Rakendusülesanded.

Üldkogum ja valim. Andmete kogumine ja süstematiseerimine.

Statistilise andmestiku analüüsimine ühe tunnuse järgi. Korrelatsiooniväli.

Lineaarne korrelatsioonikordaja. Normaaljaotus (näidete varal).

Statistilise otsustuse usaldatavus keskväärtuse usaldusvahemiku näitel.

Õpitulemused:

Kursuse läbinu:

• eristab juhuslikku, kindlat ja võimatut sündmust ning selgitab sündmuse tõenäosuse mõistet, liike ja omadusi;
• selgitab permutatsioonide, kombinatsioonide ja variatsioonide tähendust ning leiab nende arvu;
• selgitab sõltuvate ja sõltumatute sündmuste korrutise ning välistavate ja mittevälistavate sündmuste summa tähendust;
• arvutab erinevate, ka reaalse eluga seotud sündmuste tõenäosusi;
• selgitab juhusliku suuruse jaotuse olemust ning juhusliku suuruse arvkarakteristikute (keskväärtus, mood, mediaan, standardhälve) tähendust, kirjeldab binoom- ja normaaljaotust; kasutab Bernoulli valemit tõenäosust arvutades;
• selgitab valimi ja üldkogumi mõistet ning andmete süstematiseerimise ja statistilise otsustuse usaldatavuse tahendust;
• arvutab juhusliku suuruse jaotuse arvkarakteristikuid ning teeb nende alusel järeldusi jaotuse või uuritava probleemi kohta;
• leiab valimi järgi üldkogumi keskmise usalduspiirkonna;
• kogub andmestikku ja analüüsib seda IKT abil statistiliste vahenditega.

Hindamine:

Hindamine toimub riikliku õppekava ja antud õppeaine hindamisjuhendi alusel, mis on leitav Stuudiumis õppeaine info alt.

Õppematerjalid:

1. Lepmann, L., Lepmann, T., Velsker, K. (2011). Õpik. Matemaatika 10. klassile. Tallinn: Koolibri.
2. Kaldmäe, K. (2017). Gümnaasiumi Lai matemaatika I. Tallinn: Avita.
3. Oks, A., Taperson, H. (2014). Matemaatika lisamaterjal 10. klassile. Tallinn: Avita.
4. Afanasjeva, H., Afanasjev, J. jt. (2014). Õpik. Gümnaasiumi kitsas matemaatika III. Tallinn: Avita.
5. Oks, A., Taperson, H. (2014). Gümnaasiumi kitsas matemaatika TV III. Tallinn: Avita.
6. Lepmann, L., Lepmann, T., Varul, H.-M. (2016) Ülesanded keskkooli matemaatika lõpueksamiks, Tallinn: Koolibri.
7. Veelmaa, A. (2014, 2016). Matemaatika tööraamat gümnaasiumi lõpetajale, I osa, II osa. Tallinn: Maurus