Kursuse nimetus:
| Muusika III |
Staatus ja maht:
| Kohustuslik, 35 tundi |
Vastutav õpetaja:
| Edith Oppar |
Sihtgrupp:
| 12. klass |
Osalejate kriteeriumid | - |
Kursuse eesmärgid:
| Gümnaasiumi muusikaõpetusega taotletakse, et õpilane: - väärtustab muusikat kui olulist osa inimkonna kultuurist, teadvustab ennast rahvuskultuuri kandjana;
- osaleb muusikaelus ning kujundab valmisoleku elukestvaks muusikaharrastuseks;
- mõistab ja väärtustab kooriliikumise ning laulupidude sotsiaal-poliitilist olemust ja muusikahariduslikku tähendust;
- rakendab ning arendab musitseerimise kaudu oma teadmisi, muusikalisi võimeid ja oskusi;
- valdab põhiteadmisi ajastute ja maade muusikast ning kultuuride arengust;
- rakendab loovust muusikalises eneseväljenduses;
- oskab muusikat kriitiliselt kuulata, analüüsida ja tõlgendada ning selle üle arutleda;
- teadvustab ja järgib intellektuaalse omandiga kaasnevaid õigusi ja kohustusi, kasutab nüüdisaegseid infotehnoloogiavahendeid.
|
Sisu lühikirjeldus:
| Õppeaine kirjeldus: Laulud vokaalsete võimete, esinemisoskuse ning kriitilise mõtlemise arendamiseks, muusikaloo illustreerimiseks ja tundeelu rikastamiseks. Pillimängu rakendamine ühismusitseerimisel ja muusikaloo illustreerimiseks. Omalooming: kaasmängude loomine lauludele, muusikalised improvisatsioonid. Muusika 20. ja 21. sajandil. Eesti muusika pärast Teist Maailmasõda. Dšässmuusika. Pop- ja rokkmuusika. |
Õpitulemused:
| Kursuse lõpul õpilane: - süvendab oma muusikalisi võimeid laulmises, pillimängus ja omaloomingus.
- on tutvunud muusikanäidete varal džässmuusika väljendusvahenditega ja eesti džässi peamiste traditsioonidega ning oskab oma arvamusi argumenteeritult põhjendada.
- on tutvunud muusikanäidete varal rokk- ja popmuusika väljendusvahenditega ning oskab
- oma arvamusi argumenteeritult põhjendada.
- oskab muusikanäidete põhjal võrrelda 20. ja 21. sajandi eesti ja lääne muusikastiile.
- väljendab oma arvamust ja analüüsib külastatud muusikaüritusi (võimaluse korral siduda muusikaloo teemadega), rakendades varasemaid teadmisi ja muusikaalast sõnavara.
|
Hindamine:
| Hindamise alused: Hindamisel lähtutakse gümnaasiumi riikliku õppekava üldosa sätetest ja Kanepi Gümnaasiumi hindamisjuhendist. Järelevastamine või järeltööde sooritamine toimub vastavalt Kanepi Gümnaasiumis kokku lepitud korrale. - Kursuse olulisimad hinded saab õpilane tunnis tehtavate iseseisvate tööde eest. Lisaks võib õpetaja hinnata muid koduseid ja tunnitöid.
- Õpilane esitab kursuse jooksul klassis õpitud lauludest 5 peast.
- Õpilasel on õigus pöörduda kokkulepitud ajal õpetaja poole konsultatsiooni saamiseks.
Kokkuvõtva hinde kujunemine: - Kokkuvõtva hinde saamisel lähevad arvesse kõik kursuse jooksul saadud hinded.
- Hindamine sisaldab kõiki muusikaõpetuse komponente: musitseerimist (laulmist, pillimängu, omaloomingut), muusika kuulamist ja muusikalugu, väljendusoskust kirjalikes ja suulistes aruteludes ning aktiivsust õppetöös ja -käikudel.
- Õpilase aktiivset osalemist koolikooris, silmapaistvat muusikalist esinemist kooliüritustel ning kooli esindamist laulu- ja muusikakonkurssidel ja võistlustel arvestatakse õppetegevuse osana kokkuvõtval hindamisel
- Õpilane külastab kursuse jooksul vähemalt 1 klassikalise muusika üritust ja koostab kokkulepitud tähtajaks kontserdiarvustuse.
|
Õppematerjalid:
| Garšnek, I., Sang, J., Nestor, S., Lükk–Raudsepp, K. (2016). Muusikaõpik gümnaasiumile. 20.sajandi muusika ja Eesti nüüdislooming III. Tallinn: Avita |