EESTI KEELE AINEKAVA 2.KLASSILE

põhikooli lihtsustatud riikliku õppekava lihtsustatud õppes

1.      Õpetuse eesmärgid

Eesti keele õpetuse peamine ülesanne on toetada õpilaste kõne arengut, rõhutades eriti kõnest arusaamise kujundamist. Eesti keele õpetamisega taotletakse, et õpilane:

·     oskab kuulata ja kõnele adekvaatselt reageerida;

·     osaleb dialoogis ja väljendab oma mõtteid kuulajale arusaadavalt;

·     loeb jõukohast teksti, mõistab selle sisu ja mõtet.

·     kirjutab arusaadavalt, teeb märkmeid, mõistab ja koostab tarbekirja;

·     on omandanud elementaarse ülevaate eesti keele süsteemist, tunneb põhitermineid;

·  valdab praktiliselt eesti keele lauseehitust, igapäevast sõnavara ja sõnade muutevorme, saab aru sõnade ja lausete otsesest tähendusest ning oma kogemuste piires ka pragmaatilisest tähendusest;

·        kasutab eesti keelt õpitegevuses ja igapäevases elus;

·        kavandab oma tegevust kõne abil, kommenteerib ning hindab seda, reguleerib oma ja teiste

     tegevust vastavalt üldistele käitumisnormidele;

·        tõlgendab igapäevast lihtsat verbaalset teavet;

·        tunneb ilukirjanduslike tekstide liike, omab elementaarset ülevaadet rahvuskirjandusest ja oskab

     nimetada mõnda kirjanikku;

·        tunneb ja jälgib oma võimete kohaselt üldinimlikke kõlbelisi arusaamu, valdab vastavat

     tavasõnavara.

2.          Taotletavad üldpädevused 1.-2. klassis

2. klassi lõpuks õpilane:

·      tunneb end oma pere liikmena, oma klassi ja kooli õpilasena;

·      eristab oma-võõrast-ühist;

·      hoiab korras oma koolitarbed ja välimuse, hoiab puhtust;

·      kuulab ja vastab küsimustele;

·      kontakteerub ühistegevuses teiste inimestega, palub abi ja osutab ise abi kaaslastele;

·      osaleb klassi ühistegevuses (sh õpitud süžeemängudes);

·      käitub tuttavas situatsioonis viisakalt;

·      hindab käitumisakte õige/vale-, meeldib / ei meeldi-tasandil;

·      täidab ülesanded koostegevuses, eeskuju, näidise ja omandatud oskuste piirides suulise korralduse järgi;

·      leiab paberilehelt ja raamatu leheküljelt vajaliku teabe (suunamisel);

·      viib kokku eseme või kujutluse ja keelelise väljendi;

·      väljendab ennast 3–4-sõnaliste lihtlausetega;

·      kujutab ette ja modelleerib lühitekstis kirjeldatud situatsiooni;

·      loeb jõukohast õpitud teksti lühikeste sõnade ja/või kõnetaktide kaupa.

3.      Eesti keele õppe rõhuasetused 1.-2. klassis

·                 Eesti keele õpe lihtsustatud õppekava (edaspidi LÕK) alusel 1.-2. klassis jaguneb I klassis  aabitsaeelseks ja aabitsaperioodiks. Kuna kogu esimene õppeaasta töötatakse aabitsaga, siis erinevalt tavaõppest aabitsajärgne periood 1.klassis puudub.

·                 Õppimise eelduseks on lapse suutlikkus tunnetada ennast õpilasena, vastu võtta ja sooritada õpiülesandeid: käitumine õpilasena tunnis ja vahetunnis, tegutsemine kõrvuti ja koos, adekvaatne reageerimine konkreetsetele korraldustele osatoimingute kaupa.  Õppimise eelduseks on ka õppevahendite eristamine, paigutamine koolipingile ja kotti, õppevahendite hooldamine.

·                 Tunnetustegevus ja kõne. Lihtsustatud õpet vajava lapse tunnetustegevus toetub esimesel kooliastmel valdavalt praktilisele tegevusele ja lähiümbruse tajumisele, mis on osaliselt võrreldav eakohaselt arenenud lapse tegevusega neljandal-viiendal eluaastal. Tunnetuslik aktiivsus on madalam, kujutluste ja keeleüksuste vaheline seos ebatäpne võiosaliselt puudu. Tegevusega kaasnev privaatkõne on kasin või ei ilmne üldse.

·                 Kooliikka jõudes kasutab laps oma kõnes baassõnavara (tajutud/märgatud esemete ja tegevuste sõnastamine) ja piiratud hulgal vabade laienditeta lihtlaused. Kõnest arusaamine sõltub situatsiooni mõistmisest. Baassõnavaraga võrreldes konkreetsema või üldisematähendusega sõnu ning nende grammatilisi seoseid lauses laps valdavalt ei mõista. Lihtsustatud õpet vajav laps suudab esimesel kooliastmel töömälus hoida kolme-võineljasõnalist lausungit.

·                 Kõne alaarengust ja tegevusele kaasneva kõne puudulikkusest tuleneb vajadus õpetajal reguleerida laste õppetegevust koostöös ja eeskuju järgi ning kommenteerida lapse tegevust, rakendada koos-ja järelkõnet.

·                 1.-2.klassi õpilastele on iseloomulikud impulsiivsed äärmuslikud negatiivsed, harvem positiivsed emotsioonid ja ebastabiilsed tunded.

·                 Väiksemal osal lastest ilmneb emotsioonide inertsus. Esialgu ei kontrolli õpilased oma emotsioone, mis väljendavad  reaktsiooni keskkonnale ning oma primitiivsetele tarvetele. Ka enesehinnang on otseses seoses õpetaja, vanemate ja kaaslaste suhtumisega.

·                 Tundevalla kujunemine ennetab kognitiivset arengut. Lapsel ilmnevad soovid rahuliku ja sõbraliku keskkonna ja positiivse suhtumise, sh füüsilise kontakti järele.

·                 Õpilaste passiivsus, kognitiivsete protsesside, kõne ning tundevalla arenematus tingib vajaduse mõjutada õpiülesannetega eelkõige esimese ajuploki (ajutüvi, koorealused moodustised) ning parema poolkera koore aktiivsust ja talitluslikku arengut. Eelistatud on 1.-2. klassis praktiline või materialiseeritud tegevus ning tajuprotsesside suunamine; protsess ja tulemus seostatakse kõnega.

·                 Õpitakse kõnet kuulama, tajutavaid objekte ja nähtusi jälgima, vaatlema ja võrdlema ning erisuguste tunnuste alusel rühmitama; mõistma ja täitma suulisi korraldusi; osalema dialoogis; orienteeruma tahvlil, raamatus ja vihikus. Oskustest on peamised tuumlausete (baaslausete) ja laiendatud lihtlausete mõistmine, koostamine ja kasutamine, lugemine ja kirjutamine.

·                 Peamised õppeviisid on praktiline harjutamine ja didaktiline mäng. Kujundatakse oskused tegutseda koos õpetajaga, matkides ning eeskuju järgi, orienteeruda oma kehas ning lähimas aegruumis. Omandatud toiminguid ajendatakse ja kinnistatakse verbaalsete repliikidega. Tegevuse verbaalne kommenteerimine, kokkuvõtete tegemine ning lühitekstide interpreteerimine on valdavalt õpetaja pädevuses.

·                 Õpilasi ärgitatakse õpetaja ütlust kordama (kooris ja/või individuaalselt) ning lõpetama. Õpilase ütlusi on soovitatav parafraseerida, konkretiseerida sõnakasutust, varieerida sõnastust.

·                 Vaimsete ülesannete täitmisel toetutakse näitvahenditele, õpitavad toimingud materialiseeritakse, kasutatakse lihtsaid skeeme, sümboleid, graafilisi orientiire, mille kasutamise vajadus tuleneb töömälu piiratud mahust ja kõne reguleeriva funktsiooni arenematusest.

·                 Motivatsioon. Motivatsiooni kujundamiseks antakse õpilastele nii õpitegevuses osalemise kui ka tulemuste puhul võimalikult sageli konkreetseid positiivseid hinnanguid. Positiivsele hinnangule võiks kaasneda konkreetne soovitus midagi paremini teha. Korraldused antakse osatoimingute kaupa, arvestatakse õpilaste kõnemõistmise taset. Õpilaste ajutegevuse aktiveerimiseks kasutatakse võimalikult sageli sensomotoorseid ülesandeid. Õppeülesannete esitamisel rõhutatakse selle konkreetset eesmärki (… kirjutada tuleb õigesti, valida õige täht).

4. Eesti keele ainekava teemade ja allteemade jaotus 2.klassis

Suhtlemine ja suuline väljendusoskus

Taotletavad õpitulemused  2.klassi lõpuks õpilane:

·         kõneleb õpetaja suunamisel oma tegevusest (3–4 lausega);

·         iseloomustab õpetaja suunamisel objekti 2–3 tajutava tunnuse alusel;

·         korduvates situatsioonides kasutab viisakusväljendeid;

·         oskab alustada ja jätkata dialoogi oma kogemusele vastavas situatsioonis.

Õppesisu 2.klass

Kuulamine ja jälgimine

·         Tähelepanu keskendamine ja säilitamine töövõtte ajal.

·         Ülesande täitmine koostegevuses.

·         Suuliste 2–3-osaliste lihtsate korralduste täitmine, vajadusel osatoimingute kaupa.

·         Tuttavate õpiülesannete täitmine suulise instruktsiooni järgi.

·         Üldistatud korralduste täitmine tuttavas situatsioonis.

·         Adekvaatne reageerimine hinnangule.

·         Lugemise või jutustamise kuulamine, kaaslaste vastuste ja lugemise jälgimine õpetaja  suunamisel.

·         Intonatsiooni põhimallide märkamine, seostamine vastavate näoilmete ja kehakeelega.

Suhtlemine

·         Kõnesoovi kujundamine.

·         Väit-, küsi-ja käsklause kasutamine vastavaltsituatsioonile.

·         Hääletugevuse muutmine (3–4 tugevusastet), loogilise rõhu ja lauselõpu intonatsioonikasutamine.

·         Küsimusele vastamine lühidalt (ühe või mitme sõnaga) ja hargnenud lausungiga.

·         Oma tegevusest ja muljetest kõnelemine (3–4 lausungit).

·         Viisakas ja tegevusele vastav suhtlemine koostegevuses, dialoogi alustamine ja jätkamine (vähemalt ühe initsiatiivse repliigiga).

·         Suulise mina-vormis jutukese (3–5 lauset) koostamine oma tegevuse, kooli, klassi, perekonna kohta.

·         Ase-ja määrsõnade asendamine täistähenduslike sõnadega esmasel viitamisel, ase-ja määrsõnade kasutamine korduval viitamisel (mängu ajal -siis, õues -seal).

Tunnetustegevuse arendamine

·         Tajude ja kujutluste arendamine ja laiendamine ning süstematiseerimine: objektide osad ja  tajutavad tunnused, tegevusakti subjektid ja objektid ning osatoimingud.

Nägemis-ja ruumitaju

·         Objektide ja esemepiltide äratundmine, analüüsimine, võrdlemine, rühmitamine ja kirjeldamine õpetaja küsimuste, korralduste ning osutamise järgi (tajutavad tunnused: kuju, suurus, värvus jne).

·         Ruumisuhete suhtelisuse mõistmine, sh kahe koordinaadi arvestamine (all keskel, ees, paremal).

·         Situatsiooni modelleerimine aplikatsioonidega.

·         Grafeemi variantide tundmine.

Ajakujutlused

·         Orienteerumine ajaühikute järjestuses (enne-pärast), nimetuste tundmine: aasta ja aastaajad, kuud, nädal ja nädalapäevad, ööpäev ja selle osad, tund.

·         Orienteerumine tegevussituatsioonis: samal ajal, praegu, enne, pärast.

·         Kellaaeg: täistund, kellaaja sõnastamine.

Kuulmistaju

·         Hääletoonide (vihane, rõõmus jm) äratundmine. 5–6-sõnalise lause järelkordamine.

·         Teiste kõnes leiduvate vigade märkamine (hääldusvead, agrammatismid, sobimatud sõnad).

Kompimistaju

·         Esemete ja materjalide äratundmine kompimise teel, tulemuste sõnastamine.

Lause ja sõnavara

Taotletavad õpitulemused 2.klassi lõpuks õpilane:

·         mõistab, koostab (4–5 sõna) ja kasutab sensomotoorsetele kogemustele toetuvat laiendatud lihtlauset.

Õppesisu 2.klass

·         Lause äratundmine: eristamine sõnadest, sõnaühendist, poolikust lausest, agrammatilisest lausest.

·         Sõnajärje määramine ja muutmine, lause taastamine, lõpetamine.

·         Lausetähenduse mõistmine sensomotoorsele kogemusele toetudes.

·         Lausete eristamine nii intonatsiooni kui ka skeemide alusel.

·         Väit-, küsi-ja käsklausete koostamine (4–5 sõna) tegevuse, piltide ja skeemide abil. Lauselõpu intonatsioon.

·         Lausete skemaatiline kujutamine.

·         Lausete ühendamine, sisestamine (lihtsamad juhud), muutmine (sõnajärje muutmine, väit-, küsi-ja käsklausete muutmineteisteks lausetüüpideks).

·         Lausete laiendamine sihitise, koha-, abinõu-, kaasolu-ja sihitismäärusega.

·         Mitmesõnalise lause muutmine lihtsamateks lauseteks, „pöördlausete” moodustamine (Koer on kassi taga. Kass on koera ees.).

·         Sõnavormide tähenduse mõistmine lauses või sõnaühendis.

·         Vormide eristamine ja rakendamine: sihitise ja määruse vormid, tagasõnad (ees, taga, all, peal, kõrval, kohal, vahel, sees).

·         Omadussõna kasutamine öeldistäitena ja täiendina.

·         Tegusõna oleviku ja lihtmineviku pöörete mõistmine ja kasutamine.

·         Isikuliste asesõnade mõistmine kontekstis, isikuliste asesõnade rakendamine.

·         Tunnust/omadust ja tegevust väljendavate sõnade leidmine lausest ning rakendamine lauses.

·         Erineva üldistusastmega (2–3) sõnade mõistmine ja õige kasutamine (Muki-koer; Muki-koerloom).

·         Nimede ning liigi-ja alaliiginimetuste tähenduse erisuse mõistmine (Muki on koduloom).

·         Põhi-ja järgarvsõnade mõistmine 20 piires.

Lugemine ja kirjutamine

Taotletavad õpitulemused 2.klassi lõpuks õpilane:

·         määrab häälikujärje sõnas;

·         määrab häälikurühma tabeli alusel;

·         muudab ja määrab abivahendi abil 1–2-silbilistes sõnades lihthääliku pikkust;

·         teeb lugema õpitud lause ärakirja lühikeste sõnade ja kõnetaktide kaupa;

·         kirjutab analüüsitud 1–2-silbilise sõna häälikkoostist moonutamata;

·         loeb õpitud teksti lühikeste sõnade ja/või kõnetaktide kaupa;

·         leiab õpitud tekstist küsimuste-korralduste abil sõnu ja lauseid, järjestab sisu järgi pildiseeria, vastab küsimustele lause ja/või lõigu sisu kohta valiklugemise abil;

·         taastab lühiteksti abivahendeid kasutades (pildid, pildiseeriad, küsimused, sõnalünkadega laused).

Õppesisu 2.klass

Häälikanalüüs

·         Sõnade hääldamise täpsustamine. Erineva häälikulise koostise ja pikkusega sõnade häälimine (häälega ja sosinal), häälimiskiiruse muutmine.

·         Häälikute järjekorra ja asukoha määramine: häälikute märkimine graafiliste sümbolitega (noobid, kriipsud jm), häälikute nimetamine järjekorras, sõnas esimese ja viimase hääliku, eelneva(te), järgneva(te) ja naaberhääliku(te) nimetamine.

·         Analüüsi harjutamine ülesannete raskusastet muutes: erineva pikkusega sõnad, üksikhäälikud ja häälikuühendid; analüüs materialiseeritult, koostegevuses, iseseisvalt tempot ja hääletugevust muutes.

·         Häälimine koos häälikurühma määramisega.

Foneemanalüüs

·         Häälikute rühma praktiline eristamine; iga hääliku kolme pikkuse  käsitlemine eraldi, paarikaupa, koos; häälikupikkuse muutmine, määramine ja tähe valimine 1–2-silbilistes sõnades; kaksiktäishäälikute ja suluta kaashäälikute ühendi praktiline äratundmine.

·         Raskusastmed: kõnetakti vältele viitava(te) hääliku(te) ja selle/nende asukoha määramine, sõnatulpade lugemine noopide ja vältemärkide alusel, analüüsimine (häälikupikkuse muutmine ja määramine) õpetaja võrdleva häälduse järgi, materialiseeritud ja suunatud analüüs koostegevuses, sõnaskeemide koostamine, valimine, noopide asendamine tähtedega (ühekordne ja topelttäht); sulghäälikute käsitlemisel nõrga, tugeva ja topelttähe kirjutamine 1–2-silbilistes sõnades.

·         Veaohtlike häälikute ja vastavate tähtede leidmine sõnades: esimese täishääliku ja sellele järgneva suluta kaashääliku võisulghääliku märkimine laotud ja kirjutatud sõnas, hääliku nimetamine kuuldud 1–2-silbilises sõnas.

Lugemine: lugemistehnika ja orienteerumine tekstis

·         Juhtiv lugemisviis on häälega  veerimine ja üleminek sõnahaaval lugemisele ( 1-2 silpi).

Uue teksti lugemine.

·         Õpetaja esmase lugemise kuulamine, õpetaja kommentaaride seostamine lause/lõigu/tekstiga.

·         Lugemine veerides (häälega ja sosinal), 1–2-silbiliste sõnade lugemine sõnade kaupa; pikemate sõnade lugemine kõnetaktide kaupa; keerulise häälikkoostisega sõnade lugemine pärast eeltööd ja/või abivahenditega (graafilised orientiirid, sõnade liigendamine, eelnev häälimine).

Lugemise harjutamine

·         Korduv lugemine vahelduvalt kooris ja üksi, tahvlilt ning lugemikust.

·         Aimamisoskuse arendamine, hääle tugevusastmete (3–4 astet) ja lauselõpu intonatsiooni harjutamine.

·         Kaasõpilase lugemise jälgimine ja lugemisvigade parandamine.

·         Õpitud teksti lugemine lühikeste sõnade ja/või kõnetaktide kaupa.

Sõnavaratöö

·         Taustteadmiste aktiveerimine, tundmatute sõnade ja väljendite selgitamine enne teksti lugemist (näitvahendite ja/või lühitekstide abil).

·         2–3 sõna aktiveerimine teksti analüüsides ja taastades.

Teksti korduv lugemine ja analüüs.

·         Lausetähenduse mõistmine.

·         Samaviiteliste sõnade tähenduse mõistmine lausete tähendust seostades (lokaalse sidususe strateegia).

·         Puuduva teabe tuletamine (oletatav koht, aeg, tegelaste vastastikune mõjutamine).

·         Teksti kohta esitatud küsimustele vastamine valiklugemist kasutades.

·         Dialoogi struktuuri teadvustamine (kes? kellele? mida ütles?), õpetaja kommentaaride seostamine ütlusega (mida soovis, kuidas ütles).

Valiklugemine

·         Sõnade ja lausete leidmine ning lugemine õpetaja juhendamisel.

·         Illustratsioonide valimine ja sobitamine tekstiga, pildiseeria järjestamine.

·         Küsimustele ja korraldustele vastamine tekstis leiduva sõna/sõnaühendi või lausega. Kirjeldatud tegude hindamine (valik õpetaja esitatud variantide seast).

·         Allteksti õpetajapoolne sõnastamine.

·         Sisukokkuvõtte ühine sõnastamine.

Ärakiri

·         Sõnade ja lühikeste lausete ärakiri pärast nende lugema õppimist (erinevalt paigutatud näidise järgi nii tahvlilt kui ka raamatust).

·         Lühikeste sõnade (2–4 tähte) kirjutamine pärast analüüsi originaali jälgimata (st peast), pikemate sõnade kirjutamine 2–3 tähe kaupa.

·         Kirjutatu kontrollimine originaali järgi. Häälimise tempo reguleerimine sõltuvalt kirjutamise individuaalsest  kiirusest.

Õigekiri

·         1–2-silbiliste sõnade ladumine ja kirjutamine pärast analüüsi, tähe-ja sõnalünkade täitmine.  Raskusastmed: analüüs materialiseeritult koostegevuses, individuaalselt.

·         Lühikeste lausete kirjutamine peast pärast analüüsi.

·         Kirjutatu õigsuse kontrollimine: järgnev analüüs materialiseeritult, korrektuurharjutused.

·         Kirjalike tööde kogumaht õppetunnis on 15–20 sõna.

Kirjatehnika

·     Väiketähtede kirjutamise harjutamine, suurtähtede õppimine; tähtede seostamine sõnas; tähemoonutuste äratundmine (üksiktäht, täht sõnas) ja parandamine.

·         Kirjutamise tempo tõstmine.

·         Orienteerumine (õpetaja juhendamisel) kirjutamisel tööraamatusse, vihikusse ja tahvlile.

Keeleteadmised ja –oskused

·         Suur algustäht nimedes (inimesed, loomad, linnud) ja lause alguses.

·         Lause lõpumärgid.

·         Elusolendite ja esemete ning nende nimetuste praktiline eristamine, tegevuste ja omaduste ning  neid väljendavate sõnade praktiline eristamine.

·         Vastamine küsimustele kes?, mis?, mida teeb?; küsisõnade (kes?, mis?, mida teeb?) ja vastavate sõnavormide vastandamine.

·         Üksikhäälikute ja häälikuühendite ning veaohtlike häälikute praktiline äratundmine sõnas.

5. Hindamine

Lihtsustatud õppes kohaldatakse hindamisel põhikooli riiklikus õppekavas hindamise kohta sätestatut.

6. Õppekorraldus

Lihtsustatud õpet korraldatakse õppeainete kaupa, rakendades õppeainete lõimimise põhimõtet. Kõiki õppeaineid õpitakse kogu õppeaasta vältel.

Läbivad teemad määratakse kooli õppekavas.