Geograafia

Ainevaldkond

Loodusained

Õppeaine

Geograafia

Klass

7. klass

tunde

70 tundi

Hindamine:

Põhikooli geograafias on valdavaks hindeliseks ühikuks kontrolltöö, mis võib olla ka praktilise töö vormis. Peamiseks eesmärgiks on kontrollida, kas õpilane suudab mõelda (mitte pähe õppida) ja tajub, kuidas loodus toimib. Madalama positiivse hinde (kolme) saamiseks võib kogu trimestri jooksul jääda ka üks kontrolltöö tegemata. Hea ja väga hea hinde saamiseks peavad kõik tööd olema positiivselt sooritatud. Hindeskaala, kui testi arvestatakse 10% täpsusega on järgmine: 3 – alates 50%, 4 – alates 70% ja 5 – alates 90%. Kui testi küsimuse protsentuaalne samm on 5%, siis algab hinne 4 – 75%.

Ümbervastamisi on võimalik teha kogu kooliaasta jooksul ja neid sooritusi hindab õpetaja siis, kui ta leiab selleks aja. Ümbervastatud hinded on trimestri koondhinde panemisel madalama kaaluga.

Kõiki ainekavas nimetatud praktilisi töid ei tehta.

Teema:  Sissejuhatus - Geograafiateaduse olemus

Õpitulemused: 

Õpilane:

1) mõistab geograafiateaduse olemust ja olulisust igapäevaelus ning ühiskonna arengus;

2) on omandanud ülevaate geograafiaga seotud elukutsetest ja karjäärivõimalustest.

Õppesisu:

Geograafia jagunemine loodus- ja inimgeograafiaks. Kartograafia. 

Geograafia alased uuringud tänapäeval. 

Põhimõisted: loodusgeograafia, inimgeograafia, kartograafia.

Praktilised tööd:

1) Probleemülesanne, kus on vaja otsida geograafia-alast infot erinevatest allikatest.

Teema: Kaardiõpetus

Õpitulemused: 

Õpilane:

1) kasutab nii paber- kui ka digikaarte, et leida infot, iseloomustada objekte ja nähtusi, analüüsida, teha järeldusi ja ruumilisi otsuseid ning neid põhjendada;
2) oskab lugeda kaarti: saab aru legendist ja kaardil kujutatud protsessidest, mõõdab vahemaid, määrab suundi, geograafilisi koordinaate, kellaaja erinevusi jms;
3) orienteerub kaardil: leiab riigid, pealinnad jms;
4) orienteerub ja liigub kaardi abil maastikul;
5) koostab lihtsa kaardi. 

Õppesisu:

Ettekujutus Maast kauges minevikus, tähtsamad geograafilised avastused ja maailmapildi avardumine.
Kaartide mitmekesisus ja nende kasutamine.
Mõõtkava liigid, suure- ja väikesemõõtkavaline kaart, vahemaade mõõtmine looduses ja kaardil.
Suundade sh asimuudi määramine looduses ja kaardil.
Geograafilised koordinaadid, nende määramine.
Asukoha kirjeldamine.
Ajavööndid.

Põhimõisted: kaart, üldgeograafiline ja teemakaart, arvutikaart, satelliidifoto, aerofoto, asimuut, leppemärgid, mõõtkava, suure- ja väikesemõõtkavaline kaart, kaardi üldistamine, poolus, paralleel, ekvaator, meridiaan, algmeridiaan, geograafiline laius, geograafiline pikkus, geograafilised koordinaadid, kaardivõrk, ajavööndid, maailmaaeg, vööndiaeg, kohalik päikeseaeg, kuupäevaraja.

Praktilised tööd: 

1) Probleemülesannete lahendamine atlase ja arvutikaartide põhjal.
2) Lihtsa kaardi koostamine (Google Maps'i või mõne muu kaardirakenduse abil). Näide - kaardilugu "Minu unelmate reis".
3) Maastikul kaardi järgi orienteerumine, suundade määramine jms.

Teema: Geoloogilised protsessid

Õpitulemused:

Õpilane:

1) iseloomustab jooniste põhjal Maa siseehitust ja maakoore ehitust,
2) iseloomustab jooniste ja kaardi põhjal laamade liikumist ning laamade servaaladel esinevaid geoloogilisi protsesse;
3) teab maavärinate ja vulkanismi tekke põhjusi, tagajärgi ja kaasnevaid nähtusi ning mõju keskkonnale, oskab võimaliku ohu korral käituda;
4) leiab kaardilt tektooniliselt aktiivsed piirkonnad ja näitab neid;
5) iseloomustab ja võrdleb setteid ning eri tekkeviisiga kivimeid, teab nende kasutamise võimalusi;
6) teab murenemise tähtsust looduses, seostab murenemise kivimite omaduste ja kliimaga.

Õppesisu:

Millega tegelevad geoloogid?
Maa siseehitus, mandriline ja ookeaniline maakoor.
Laamad, laamade lahknemine ja põrkumine.
Peamised geoloogilised protsessid laamade piirialadel.
Maavärinad, nende teke, levik ja tagajärjed.
Vulkaanid, nende ehitus ja levik ning vulkaanilise tegevuse tagajärjed.
Inimeste elu ja majandustegevus seismilistes ning vulkaanilistes piirkondades.
Erineva tekkega kivimid, nende omadused ja kasutamine.

Põhimõisted: maakoor, vahevöö, tuum, mandriline ja ookeaniline maakoor, laam, ookeani keskmäestik, süvik, kurdmäestik, magma, laava, vulkaan, magmakolle, vulkaani lõõr, kraater, kuumaveeallikas, geiser, maavärin, magnituud, murrang, kese e epitsenter, kolle e fookus, tsunami, murenemine, sete, mineraal, settekivim, tardkivim, moondekivim, kivistis.

Praktilised tööd: 

1) Teabeallikate põhjal lühiülevaate koostamine mõnest geoloogilisest nähtusest (vulkaan, maavärin jms).
2) Kivimite ja setete omaduste uurimine ja nende võrdlemine ning info leidmine kivimite ja setete kasutamise kohta koduümbruses.
3) Teabeallikate põhjal lühiülevaate koostamine ühest kivimist või settest.

Teema: Pinnamood

Õpitulemused: 

Õpilane:

1) võrdleb kaartide ja muude infoallikate põhjal pinnavorme ning pinnamoodi kodukohas, Eestis ja maailmas;
2) selgitab pinnavormide ja pinnamoe kujunemist ning muutumist eri tegurite, sh inimtegevuse toimel;
3) analüüsib pinnamoe ja inimtegevuse vastastikuseid seoseid ning arvestab maastikul liikudes pinnamoodi ja sellest tulenevaid ohte;
4) leiab kaardilt suuremad pinnavormid.

Õppesisu:

Pinnavormid ja pinnamood, nende uurimise olulisus.
Pinnamoe kujutamine suure- ja väikesemõõtkavalistel kaartidel ning profiiljoonel.
Mäestikud ja mägismaad. Inimese elu ja majandustegevus mägise pinnamoega aladel.
Tasandikud. Inimese elu ja majandustegevus tasase pinnamoega aladel.
Pinnamoe ja pinnavormide muutumine aja jooksul.

Põhimõisted: pinnavorm, küngas, org, nõgu, pinnamood ehk reljeef, samakõrgusjoon ehk horisontaal, absoluutne kõrgus, suhteline kõrgus, profiiljoon, mägi, mäeahelik, mäestik, mägismaa, tasandik, kiltmaa, kõrgustik, madalik, alamik.

Praktilised tööd: 

1) Künka mudeli valmistamine ja selle põhjal samajoontega kaardi koostamine.
2) Koduümbruse ja/või Eesti mõne piirkonna pinnamoe iseloomustamine Maa-ameti põhikaardi abil (absoluutse ja suhtelise kõrguse määramine, järskude ja laugete nõlvade eristamine, kuju iseloomustamine).
3) Kaartide ja muude teabeallikate põhjal ühe piirkonna (riigi või mandri) pinnavormide ja pinnamoe iseloomustuse koostamine.

Ainevaldkond

Loodusained

Õppeaine

Geograafia

Klass

8. klass

tunde

70 tundi

Hindamine:

Põhikooli geograafias on valdavaks hindeliseks ühikuks kontrolltöö, mis võib olla ka praktilise töö vormis. Peamiseks eesmärgiks on kontrollida, kas õpilane suudab mõelda (mitte pähe õppida) ja tajub, kuidas loodus toimib. Madalama positiivse hinde (kolme) saamiseks võib kogu trimestri jooksul jääda ka üks kontrolltöö tegemata. Hea ja väga hea hinde saamiseks peavad kõik tööd olema positiivselt sooritatud. Hindeskaala, kui testi arvestatakse 10% täpsusega on järgmine: 3 – alates 50%, 4 – alates 70% ja 5 – alates 90%. Kui testi küsimuse protsentuaalne samm on 5%, siis algab hinne 4 – 75%.

Ümbervastamisi on võimalik teha kogu kooliaasta jooksul ja neid sooritusi hindab õpetaja siis, kui ta leiab selleks aja. Ümbervastatud hinded on trimestri koondhinde panemisel madalama kaaluga.

Kõiki ainekavas nimetatud praktilisi töid ei tehta.

Teema: Ilm ja kliima

Õpitulemused:

1) kirjeldab ilmaandmete kaardi põhjal ilma;
2) selgitab õhu liikumist ja sademete teket sõltuvalt õhu omadustest;
3) selgitab päikesekiirguse jaotumist Maal, aastaaegade kujunemist, üldist õhuringlust, ookeanide, sh hoovuste ja pinnamoe mõju ilmale ja kliimale;
4) iseloomustab kliimadiagrammi põhjal keskmise temperatuuri ja sademete erinevusi aasta jooksul
5) võrdleb temaatiliste kaartide ja kliimadiagrammide põhjal eri kohtade kliimat, seostab selle kliimat kujundavate tegurite mõjuga ning inimtegevuse võimalustega;
6) leiab kaardilt kliimavöötmed;
7) teab kliimamuutuste võimalikke tagajärgi ning kliimamuutustega kohanemise võimalusi. 

Õppesisu:

Ilma ja kliima uurimise olulisus.
Ilma ja kliima näitajate kujutamine kaartidel ja diagrammidel.
Õhu omadused, nende seos õhu liikumise ja sademete tekkega.
Kliimat kujundavad tegurid.
Päikesekiirguse jaotumine Maal ja aastaaegade kujunemine.
Üldine õhuringlus.
Ookeanide ja merede sh hoovuste mõju kliimale.
Pinnamoe mõju kliimale.
Kliimavöötmed.
Ilma ja kliima mõju inimtegevusele ning inimtegevuse mõju ilmale ja kliimale, kliima muutumine.

Põhimõisted: llm, kliima, kliimakaart, kliimadiagramm, üldine õhuringlus, õhumass, passaadid, läänetuuled, mussoonid, mandriline ja mereline kliima, soe ja külm hoovus, briisid, lumepiir, tuulepealne ja tuulealune nõlv, seniit, pöörijoon, polaarjoon, polaaröö ja -päev, kliimavööde, põhi-  ja vahekliimavööde; kasvuhooneefekt, kliima muutumine.

Praktilised tööd:

1) Internetist ilma- ja kliimaandmete leidmine ning nende põhjal mõne piirkonna ilma või kliima kirjeldamine.
2) kliima võrdlemine kliimakaartide ja -diagrammide järgi kahes etteantud kohas ning erinevuste selgitamine.
3) Internetist info leidmine kliima muutumise tagajärgedest, infoallikate usaldusväärsuse hindamine.

Teema:  Veestik

Õpitulemused: 

1) mõistab veekogude ja inimtegevuse vastastikuseid seoseid, veekogude uurimise tähtsust ning vee kaitse vajadust;
2) võrdleb veeringet eri piirkondades, seostab selle kliima, vee kättesaadavuse ja inimtegevuse võimalustega;
3) võrdleb teabeallikate põhjal meresid, jõgesid või järvi ning põhjendab nende erinevusi ja sarnasusi;
4) seostab vee kulutava, transportiva ja kuhjava tegevuse jõe eri lõikudel pinnamoe ning voolukiirusega;
5) seostab jõgede veetaseme muutused, sh üleujutused ja nende ulatuse piirkonna kliima ning pinnamoega;
6) Leiab kaardilt suuremad veekogud: ookeanid, mered, lahed, väinad, jõed, järved. 

Õppesisu:

Vesi, kui taastuv loodusvara, selle jaotumine Maal.
Veeringe.
Vee kasutamine ja selle kättesaadavus maailma eri piirkondades.
Maailmameri ja selle roll kliima kujunemises.
Veetemperatuur, soolsus ja jääolud maailmamere eri osades.
Mägi- ja tasandikujõed, nende mõju pinnamoe kujunemisele.
Jõgede veerežiim, mõju inintegevusele. Üleujutuste seos kliima ja pinnamoega.
Järved ja veehoidlad.
Inimtegevuse sh kliimamuutuste mõju veekogudele. 

Põhimõisted:  veeringe, maailmameri, ookean, laht, väin, sisemeri, ääremeri, vee soolsus, soe ja külm hoovus, lang, voolukiirus, põrke- ja laugveer, erosioon, jõeorg, sälk-, lamm- ja kanjonorg, delta, lehtersuue, kõrgvesi, madalvesi, üleujutus. 

Praktilised tööd: 

1) Teabeallikatest andmete leidmine erinevate veekogude (merede, jõgede, järvede) kohta, nende iseloomustamine ja võrdlemine.

2) Probleemülesannete lahendamine jõgede veetaseme muutuste seostamiseks piirkonna kliima ja pinnamoega, samuti kliimamuutustega.

Teema:  Loodusvööndid

Õpitulemused: 
1) leiab kaardilt peamised loodusvööndid;
2) iseloomustab ja võrdleb teabeallikate põhjal loodusvööndite (jäävöönd, tundrad, parasvöötme okas- ja lehtmetsad, parasvöötme rohtlad, kuivad lähistroopilised metsad, kõrbed, savannid, vihmametsad) looduskomponente ja nendevahelisi seoseid;
3) iseloomustab jooniste põhjal kõrgusvööndeid eri mäestikes;
4) analüüsib looduse ja inimtegevuse vastastikust mõju loodusvööndites ning kaasnevaid keskkonnaprobleeme;
5) kasutab nii paber- kui ka digikaarte ja teisi ruumiinfot edastavaid mudeleid, et leida infot, iseloomustada objekte ja nähtusi, analüüsida, teha järeldusi ja ruumilisi otsuseid ning neid põhjendada;

Õppesisu:

Loodusvööndid ja nende paiknemise seaduspärasused. 
Looduskomponentide (kliima, muldade, taimkatte, loomastiku, veestiku, pinnamoe) vastastikused seosed eri loodusvööndites.
Jäävöönd. Tundra. Parasvöötme okas- ja lehtmets. Parasvöötme rohtla. Vahemereline põõsastik ja mets. Kõrb. Savann. Ekvatoriaalne vihmamets.
Kõrgusvööndilisus erinevates mäestikes.
Inimtegevus ja keskkonnaprobleemid erinevates loodusvööndites  

Põhimõisted: loodusvöönd, kõrgusvööndilisus, Arktika, Antarktika, liustik, igikelts, taiga, leetmuld, stepp, preeria, mustmuld, oaas, kõrbestumine, erosioon, punamuld, bioloogiline mitmekesisus, põlisrahvas, metsapiir.

Praktilised tööd:

1) Teabeallikate põhjal etteantud piirkonna iseloomustuse koostamine, kus on analüüsitud looduskomponentide vastastikuseid seoseid ning inimtegevust ja keskkonnaprobleeme.
2) Ühe loodusvööndi kohta mõistekaardi koostamine.
3) Erinevates loodusvööndites reisi planeerimine. 

Ainevaldkond

Loodusained

Õppeaine

Geograafia

Klass

9. klass

Tunde

35 tundi

Hindamine:

Põhikooli geograafias on valdavaks hindeliseks ühikuks kontrolltöö, mis võib olla ka praktilise töö vormis. Peamiseks eesmärgiks on kontrollida, kas õpilane suudab mõelda (mitte pähe õppida) ja tajub, kuidas loodus toimib. Madalama positiivse hinde (kolme) saamiseks võib kogu trimestri jooksul jääda ka üks kontrolltöö tegemata. Hea ja väga hea hinde saamiseks peavad kõik tööd olema positiivselt sooritatud. Hindeskaala, kui testi arvestatakse 10% täpsusega on järgmine: 3 – alates 50%, 4 – alates 70% ja 5 – alates 90%. Kui testi küsimuse protsentuaalne samm on 5%, siis algab hinne 4 – 75%.

Ümbervastamisi on võimalik teha kogu kooliaasta jooksul ja neid sooritusi hindab õpetaja siis, kui ta leiab selleks aja. Ümbervastatud hinded on trimestri koondhinde panemisel madalama kaaluga.

Kõiki ainekavas nimetatud praktilisi töid ei tehta.

Teema: Eesti Euroopas     

Õpitulemused: 

1) kasutab nii paber- kui ka digikaarte ja teisi ruumiinfot edastavaid mudeleid, et leida infot, iseloomustada objekte ja nähtusi, analüüsida, teha järeldusi ja ruumilisi otsuseid ning neid põhjendada;
2) oskab lugeda kaarti: saab aru legendist ja kaardil kujutatud protsessidest, mõõdab vahemaid, määrab suundi, geograafilisi koordinaate, kellaaja erinevusi jms;
3) orienteerub ja liigub kaardi abil maastikul;

4)oskab kirjeldada Eesti ja Euroopa loodusgeograafilist asendit;
5) koostab kaardi või mõne muu ruumiinfot edastava mudeli.

Õppesisu:

Geograafilise asendi määramise eri aspektid kodukoha, Eesti ja Euroopa näidetel. 
GISi vajalikkus ning rakendusvõimalused igapäevaelus.
Maa-ameti geoportaal ja selle kasutamise võimalused.

Põhimõisted: loodusgeograafiline asend, Eesti põhikaart, GIS

Praktilised tööd: 

1) Kodukoha, Eesti ja mõne Euroopa riigi asendi võrdlemine erinevatest aspektidest.
2) Maa-ameti geoportaalis koduümbruse andmetega tutvumine. 

Teema: Eesti geoloogiline ehitus ja pinnamood

Õpitulemused: 

1) iseloomustab jooniste ja kaardi põhjal Eesti geoloogilist ehitust;
2) seostab kivimite ja setete, sh maavarade paiknemise ja tekke Eesti geoloogilise ehitusega;
3) iseloomustab ja võrdleb setteid ning eri tekkeviisiga kivimeid, teab nende kasutamise võimalusi;
4) võrdleb kaartide ja muude infoallikate põhjal pinnavorme ning pinnamoodi kodukohas, Eestis ja Euroopas;
5) selgitab pinnavormide ja pinnamoe kujunemist ning muutumist eri tegurite, sh inimtegevuse toimel Eesti näidetel;
6) orienteerub kaardil: leiab suuremad pinnavormid Eestis ja Euroopas, tektooniliselt aktiivsed piirkonnad;
7) teab murenemise tähtsust looduses, seostab murenemise kivimite omaduste ja kliimaga;
8) seostab muldade kujunemise nende tekke tingimustega Eesti näidetel.

Õppesisu:

Geoloogiliste uuringute vajalikkus.
Eesti geoloogiline ehitus, seos maavaradega sh tulevikumaavaradega, kaevandamise mõju keskkonnale.
Eesti pinnavormid ja nende teke.
Mandrijää tegevus Euroopa sh Eesti pinnamoe kujunemises.
Vooluvee, karsti, lainetuse, tuule ja inimtegevuse mõju Eesti pinnamoe kujunemisele.
Eesti muldkate, seos geoloogilise ehituse ja pinnamoega.

Põhimõisted: geokronoloogiline ajaskaala, platvorm, kilp, aluspõhi, paljand, pinnakate, moreen, lauskmaa, lavamaa, moreentasandik, moreenküngas, voor, oos, karstivormid, luide, lähtekivim.

Praktilised tööd: 

1) Kodukoha pinnavormide ja pinnamoe iseloomustamine Maa-ameti reljeefikaardi põhjal.
2) Setete ja kivimite kui maavarade uurimine ja nende seostamine majandustegevusega.
3) Kodumaakonna muldkatte iseloomustamine ja seostamine pinnamoe ja pinnakattega Maa-ameti mullakaartide põhjal.

Teema: Eesti ja Euroopa kliima   

Õpitulemused: 

1) Iseloomustab Eesti kliimat seostades selle üldiste kliimat kujundavate teguritega;

2) iseloomustab /selgitab ilma kujunemist tsüklonis ja antitsüklonis;
3) võrdleb temaatiliste kaartide ja kliimadiagrammide põhjal Euroopa eri kohtade kliimat, seostab selle kliimat kujundavate tegurite mõjuga ning inimtegevuse võimalustega;
4) mõistab inimtegevuse, sh maakasutuse mõju kliimale nii kohalikul kui ka üleilmsel tasandil;
5) teab kliimamuutuste võimalikke tagajärgi ning kliimamuutustega kohanemise võimalusi.

Õppesisu:

Eesti kliima ja seda kujundavad tegurid.
Regionaalsed kliimaerinevused Eestis ja Euroopas.
Ilmakaart. Ilm tsüklonis ja antitsüklonis.
Inimtegevuse, sh maakasutuse mõju kliimale nii kohalikul kui ka üleilmsel tasandil.
Kliimamuutuste võimalikud tagajärjed Eestis ning Euroopas.

Põhimõisted: samatemperatuurijoon ehk isoterm, õhurõhk, tsüklon, antitsüklon, soe ja külm front.

Praktilised tööd: 

1) Ilma ja kliimaandmete leidmine internetist sh ilmamudelite kasutamine etteantud kohtade ilma ja kliima võrdlemiseks ning erinevuste põhjendamiseks ning igapäevaelulise probleemi lahendamiseks.

Teema: Eesti ja Euroopa veestik

Õpitulemused: 

1) mõistab veekogude ja inimtegevuse vastastikuseid seoseid, veekogude uurimise tähtsust ning vee kaitse vajadust;
2) iseloomustab Läänemerd, selle erinevaid rannikuid ning keskkonnaprobleeme; 
3) orienteerub kaardil: leiab Eesti ja Euroopa suuremad veekogud; 
4) seostab jõgede veetaseme muutused, sh üleujutused ja nende ulatuse piirkonna kliima ning pinnamoega;
6) iseloomustab teabeallikate põhjal põhjavee kujunemist ja kasutamisega seotud probleeme kodukohas ja Eestis;

Õppesisu:

Veekogude ja inimtegevuse vastastikuste seoste uurimise olulisus.
Läänemere eripära, selle põhjused. 
Läänemere eriilmelised rannikud.
Läänemere keskkonnaprobleemid.
Eesti ja Euroopa jõgede veetaseme muutused, seos kliimamuutustega ning mõju inimeste igapäevaelule ja majandustegevusele.
Põhjavee kujunemine, liikumine ning kasutamisega seotud probleemid kodukohas ja Eestis.

Põhimõisted: valgla e valgala, veelahe, riimvesi, pankrannik, laidrannik, skäärrannik, luide, maasäär, rannavall, põhjavesi, veega küllastunud ja küllastamata kihid, põhjavee tase, vett läbilaskvad ning vett pidavad kivimid ja setted.

Praktilised tööd: 

• Rannikulõigu kirjeldamine maa-ameti kaardirakenduse põhjal, seos inimtegevuse võimalustega (transport, sadamad, ehitised, randade kaitse jms)
• Erinevate infoallikate põhjal ühe veekogu veetaseme erinevuste uurimine, põhjuste leidmine ning võimalike tagajärgede kirjeldamine.
• Kodukoha joogivee omaduste, kasutamise ja võimalike keskkonnaprobleemide uurimine.

Teema: Eesti ja Euroopa rahvastik

Õpitulemused:

1) analüüsib andmeportaalidest leitud andmete põhjal kodukoha, Eesti või mõne Euroopa riigi rahvastikku ja rahvastikuprotsesse;
2) analüüsib rahvastikupüramiidi järgi mõne piirkonna rahvastiku soolis-vanuselist koosseisu ning selle mõju ühiskonnale;
3) teab Eesti ja Euroopaga seotud rände suundi ning nende põhjusi, analüüsib rände mõju ühiskonnale;
4) Arutleb Eesti rahvastikupoliitika meetmete teemal. 

Õppesisu: 

Rahvastikuandmed, nende  kogumine ja andmete olulisus.
Kodukoha, Eesti ja Euroopa rahvaarv ja selle muutumine.
Sündimuse, suremuse ja loomuliku iibe erinevused Euroopa riikides sh Eestis.
Rahvastiku soolis-vanuseline koosseis, selle muutumine ning rahvastiku vananemisega kaasnevad probleemid.
Ränded Euroopas ja Eestis, nende peamised suunad, põhjused ja tagajärjed.
Eesti rahvuslik koosseis ja selle muutumine.
Rahvastikupoliitika meetmed Eestis. 

Põhimõisted:  rahvaloendus, rahvastikuregister, sündimus, suremus, loomulik iive, rahvastikupüramiid, rahvastiku vananemine, ränne, sisseränne, väljaränne, riigisisene ränne, pendelränne, pagulased, rahvuslik koosseis.

Praktilised tööd:

1) Teabeallikate põhjal oma maakonna või koduasula rahvastiku analüüsimine (rahvaarvu muutumine, sündimus, suremus, loomulik iive, rändesaldo, soolis-vanuseline ja rahvuslik koosseis).
2) Rahvastikupüramiidi põhjal rahvastiku soolis-vanuselise koosseisu analüüsimine oma koduvallas/maakonnas/Eestis või mõnes Euroopa riigis.

Teema: Eesti ja Euroopa asustus

Õpitulemused:

1) analüüsib kaardi põhjal rahvastiku paiknemist ja tihedust kodukohas, Eestis ning Euroopas, seostades selle looduslike ja ühiskondlike tegurite mõjuga;
2) iseloomustab ja võrdleb linnastumise trende ning etappe Eestis ja Euroopas ning linnade kasvu ja kahanemise tagajärgi; 
3) analüüsib teabeallikate põhjal mõne Eesti asula arengut, elukeskkonda ning seda mõjutavaid looduslikke ja sotsiaalmajanduslikke tegureid, pakub lahendusi asula elukeskkonna parandamiseks; 
4) orienteerub kaardil: leiab kaardil Eesti linnad, maakonnad, Euroopa riikide pealinnad.

Õppesisu:

Rahvastiku paiknemine Euroopas ja Eestis ning seda mõjutavad tegurid.
Linnastumine ning selle etapid Eestis. 
Eesti asulad.
Linnastumisega kaasnevad majandus-, sotsiaal- ja keskkonnaprobleemid.

Põhimõisted: rahvastiku keskmine tihedus,  linnastumine, linnastu, eeslinnastumine, valglinnastumine, vastulinnastumine, taaslinnastumine, eeslinn.

Praktilised tööd:

1) Analüüsib teabeallikate põhjal koduasula või mõne Eesti asula arengut, elukeskkonda ning seda mõjutavaid looduslikke ja sotsiaalmajanduslikke tegureid, pakub lahendusi asula elukeskkonna parandamiseks. 

Teema: Sissejuhatus majandusse

Õpitulemused:

1) analüüsib loodusvarade, tööjõu, kapitali ja turgude ning tarneahelate mõju Eesti majandusele;
2) analüüsib muutusi Eesti majanduse struktuuris ja seostab selle majanduse arengu üldiste trendidega;
3) iseloomustab üleilmastumise ja rahvusvaheliste firmade mõju Eesti majandusele;
4) mõistab jätkusuutliku majanduse olemust ja tähtsust, toob näiteid jätkusuutliku majandamise, sh ringmajanduse kohta;
5) arutleb majandustegevusega seotud probleemide üle, lähtudes majanduslikest, sotsiaalsetest ja keskkonna aspektidest.

Õppesisu:

Majandusressursid. Loodusressursside, tööjõu, kapitali ja turgude ning tarneahelate mõju Eesti majandusele.
Jätkusuutlik majandamine, sh ringmajandus.
Majanduse struktuur: majandustegevused esmasektoris, tööstuses, teeninduses.
Üleilmastumine ja rahvusvahelised ettevõtted, nende mõju Eesti majandusele.

Põhimõisted: majandusgeograafiline asend, majandusressursid, taastuvad ja taastumatud loodusvarad, kapital, tööjõud, hõive, üleilmastumine, rahvusvahelised ettevõtted, tarneahelad, majanduse struktuur, majandussektorid: hankiv majandus, tööstus, teenindus, ringmajandus. 

Praktilised tööd:

1) Eesti või kodumaakonna majandusgeograafilise asendi analüüs.
2) Ühe Eestis tegutseva rahvusvahelise firma kirjeldus internetist leitud info põhjal (posteri koostamine).

Teema: Eesti põllumajandus

Õpitulemused:

Õpilane:
1) mõistab kestliku põllumajanduse ja toidutootmise seoseid ning olulisust;
2) iseloomustab mõnd toiduaine tootmisahelat, teab kodumaise toidukauba eeliseid ja väärtustab Eesti tooteid;
3) iseloomustab teabeallikate põhjal mõne kultuurtaime kasvutingimusi, viljelemist ja kasutamist;
4) võrdleb tootmist erinevates taime- ja loomakasvatustaludes ning väike- ja suurtootmise mõju keskkonnale, sh maastike muutumisele;
5) iseloomustab põllumajanduse arengueeldusi Eestis ning põhjendab põllumajanduse ja toidutootmise struktuuri.

Õppesisu:  

Põllumajanduse arengut mõjutavad looduslikud tegurid ja põllumajanduse spetsialiseerumine.
Maakasutus ja selle muutused.
Kestlik ehk jätkusuutlik põllumajandus.
Eesti põllumajanduse harud ja toidutootmine.
Põllumajanduse ja toidutootmisega seotud keskkonnaprobleemid. 

Põhimõisted: põllumajanduse spetsialiseerumine, taimekasvatus ja loomakasvatus, maakasutus, taimekasvuperiood, kestlik põllumajandus.

Praktilised tööd:

1) Toidukaupade päritolu uurimine, kaardi koostamine.
2) Iseloomustab teabeallikate põhjal mõne kultuurtaime kasvutingimusi, viljelemist ja kasutamist.

Teema: Eesti metsamajandus ja -tööstus

Õpitulemused:

Õpilane:
1) teab metsa ja kestliku metsamajanduse olulisust ning väärtustab metsa kui ökosüsteemi;
2) selgitab metsamajanduse ja -tööstuse, sh puidu väärindamise rolli Eesti majanduses.

Õppesisu:

Metsa erinevad funktsioonid. 
Eesti metsamajandus ja -tööstus.
Metsade hävimine ja selle põhjused. Metsade kestlik majandamine ja metsade kaitse olulisus. 

Põhimõisted: metsasus, puiduvaru, metsamajandus, metsatööstus, kestlik metsamajandus.

Praktilised tööd:

1) Koostab metsamajanduse või metsatööstuse mõistekaardi.

2) Koostab puidu väärindamise tootmisahela.

Teema: Eesti energiamajandus

Õpitulemused:

Õpilane:
1) analüüsib energiatarvet perekonna tasandil ja ühiskonna toimimises, väärtustab säästlikku energia tarbimist ning pakub selleks lahendusi;
2) analüüsib eri energiakandjate kasutamise eeliseid ja puudusi, sh nende mõju keskkonnale;
3) on omandanud ülevaate kodukoha, Eesti ja Euroopa energiamajandusest ning sellega seotud probleemidest. 

Õppesisu: 

Energiamajandus ja selle olulisus.
Taastuvad ja taastumatud energiaallikad, nende kasutamise eelised ja puudused ning kaasnevad keskkonnaprobleemid.
Muutused Eesti energiamajanduses, seosed Euroopa energiamajandusega. 

Põhimõisted:  energiamajandus, taastuvad ja taastumatud energiaallikad, fossiilkütused, soojus-, tuuma-, hüdro-, tuule- ja päikeseenergia, säästlik energia tarbimine.

Praktilised tööd:

1) Perekonna tasandil energiatarve analüüs ja lahenduste pakkumine säästlikuks energia tarbimiseks.
2) Ühe energiaallika kasutamise eeliste ja puuduste analüüs Eesti näitel.

Teema: Teenindus

Õpitulemused:

Õpilane:
1) analüüsib töökohtade paiknemist ja teenuste kättesaadavust asustussüsteemi eri tasandite asulates, sh koduasulas;
2) iseloomustab Eesti transpordisüsteemi, analüüsib transpordiliikide eeliseid ja puudusi ning transpordi mõju keskkonnale;
3) analüüsib teabeallikate põhjal mõne asula ühistranspordi kättesaadavust ning selle mõju inimeste igapäevaelule;
4) iseloomustab ja analüüsib teabeallikate põhjal kodukoha, Eesti või mõne Euroopa riigi turismi arengueeldusi, turismimajandust ning selle mõju majandus- ja sotsiaalelule ning keskkonnale. 

Õppesisu:

Teenuste liigid ja nende kättesaadavus eri tasandi asulates.
Transpordi liigid, nende eelised ja puudused reisijate ning erinevate kaupade veol, kaasnevad keskkonnamõjud.
Turismi arengueeldused Eestis ja peamised turismipiirkonnad.
Turismiga kaasnevad keskkonna-, majandus- ja sotsiaalprobleemid. 

Põhimõisted: teenused, turism, transpordi liigid, transpordigeograafiline asend.

Praktilised tööd:

1) Teabeallikate põhjal kodukoha ja/või mõne asula transpordigeograafilise asendi sh ühistranspordi kättesaadavuse võrdlemine (ajaline kaugus pealinnast ja maakonna keskusest, ühistranspordi eri liikide kasutamisvõimalused jms);
2) Teabeallikate põhjal ülevaate koostamine oma linna või maakonna turismi arengu eeldustest ja peamistest vaatamisväärsustest.