Kursuse nimetus:

Bioloogia III kursus Pärilikkus

Staatus ja maht:

Kohustuslik, 35 tundi

Vastutav õpetaja:

Lilian Leib

Sihtgrupp:

11. klass või 12. klass

Osalejate kriteeriumid:

Eelnevalt läbitud kursused „Rakud“ ja „Organismid“.

Kursuse eesmärgid:

Gümnaasiumi bioloogiaõpetusega taotletakse, et õpilane:

   1) arendab loodusteaduste- ja tehnoloogiaalast kirjaoskust, loovust ning süsteemset mõtlemist;

   2) tunneb huvi bioloogia ja teiste loodusteaduste vastu, saab aru nende tähtsusest igapäevaelus;

   3) saab süsteemse ülevaate elusloodusest ja selle tähtsamatest protsessidest ning kasutab korrektset bioloogiasõnavara;

   4) suhtub vastutustundlikult elukeskkonda;

   5) kasutab bioloogiainfo leidmiseks erinevaid teabeallikaid ning hindab kriitiliselt neis sisalduvat teavet;

  6)  langetab igapäevaeluga seotud kompetentseid otsuseid, tuginedes teaduslikele, majanduslikele ja eetilis-moraalsetele seisukohtadele, arvestades õigusakte ning prognoosides otsuste tagajärgi;

   7) on omandanud ülevaate bioloogiaga seotud erialadest, elukutsetest ja edasiõppimisvõimalustest.

Sisu lühikirjeldus:

Organismi tunnuste kujunemist mõjutavad tegurid. Molekulaarbioloogia põhiprotsesside (replikatsiooni, transkriptsiooni ja translatsiooni) osa päriliku info realiseerumises. DNA ja RNA sünteesi võrdlus. Geenide avaldumine ja selle regulatsioon, geeniregulatsiooni häiretest tulenevad muutused inimese näitel. Geneetilise koodi omadused. Geneetilise koodi lahtimõtestamine valgusünteesis. Valgusünteesi üldine kulg.

DNA ja RNA viiruste ehituse ja talitluse mitmekesisus, näited ning tähtsus looduses. Viiruste levik ja paljunemine. HIVi organismisisene toime ning haigestumine AIDSi. Inimesel levinumad viirushaigused ning haigestumise vältimine. Bakterite levik ja paljunemine. Viiruste ja bakterite geenitehnoloogilised kasutusvõimalused. Tenson, T., KIaldalu, N., Geneetika ja geenitehnoloogiaga seotud teadusharud ning elukutsed.

Pärilikkus ja muutlikkus kui elutunnused. Päriliku muutlikkuse osa organismi tunnuste kujunemisel. Mutatsioonilise ja kombinatiivse muutlikkuse roll looduses ning inimtegevuses. Mittepäriliku muutlikkuse tekkemehhanismid ja tähtsus. Päriliku ja mittepäriliku muutlikkuse omavaheline seos inimese näitel.

Mendeli hübridiseerimiskatsetes ilmnenud seaduspärasused ja nende rakenduslik väärtus. Soo määramine inimesel ning suguliiteline pärandumine. Geneetikaülesanded Mendeli seadusest, AB0- ja reesussüsteemi vererühmadest ning suguliitelisest pärandumisest. Pärilikkuse ja keskkonnategurite mõju inimese terviseseisundile.

Õpitulemused:

Kursuse lõpus õpilane:

   1)  hindab pärilikkuse ja keskkonnategurite osa organismi tunnuste kujunemisel, analüüsib DNA, RNA ja valkude osa päriliku info avaldumises;

   2)  võrdleb DNA ja RNA sünteesi kulgu ning tulemusi;

    hindab geeniregulatsiooni osa inimese ontogeneesi eri etappidel ning väärtustab elukeskkonna mõju geeniregulatsioonile;

 3)  toob näiteid inimese haiguste kohta, mis seostuvad geeniregulatsiooni häiretega;

  4)  selgitab geneetilise koodi omadusi ning nende avaldumist valgusünteesis, selgitab valgusünteesi üldist kulgu;

   5)  selgitab viiruste ehitust ning toob näiteid inimese viirushaiguste kohta, analüüsib viiruste tunnuseid, mis ühendavad neid elus- ja eluta loodusega, võrdleb viiruste ja bakterite levikut ning paljunemist, seostab AIDSi haigestumist HIVi organismisisese toimega, võrdleb viirus- ja bakterhaigustesse nakatumist, nende organismisisest toimet ja ravivõimalusi;

6)   on omandanud ülevaate geneetika ja geenitehnoloogiaga seotud teadusharudest ning elukutsetest;

7)  võrdleb mutatsioonilise ja kombinatiivse muutlikkuse tekkepõhjusi ning tulemusi, analüüsib modifikatsioonilise muutlikkuse graafikuid;

  8)  hindab pärilikkuse ja keskkonnategurite mõju inimese tunnuste kujunemisel;

   9)  seostab Mendeli katsetes ilmnenud fenotüübilisi suhteid genotüüpide rekombineerumisega,  selgitab inimesel levinumate suguliiteliste puuete geneetilisi põhjusi, lahendab geneetikaülesandeid Mendeli seadusest, AB0- ja reesussüsteemi vererühmadest ning suguliitelisest pärandumisest;

Hindamine:

Kursusehinne kujuneb erinevate arvestuslike tööde keskmisena. Arvestuslikud tööd on kontrolltööd peatükkide või peatükkide osade kohta ja  iseseisvad tunnitööd.

Õppematerjalid:

Tenson, T., Kaldalu, N., Tenhunen, A., Hain, E., Venälainen, J., Tihtarinen-Ulmanen, M., Holopainen, M., Sotkas, P., Happonen, P. (2016). Bioloogia õpik gümnaasiumile III. Tallinn: Avita