Õppeaine nimetus

Keemia

Teema nimetus

Vastutav õpetaja

Eda Tarend, Lilian Leib

Klass

8. klass

Õppesisu

Teema: Millega tegeleb keemia?

Teema: Aatomi ehitus, perioodilisustabel. Ainete ehitus

Teema: Hapnik ja vesinik. Oksiidid

Teema: Happed ja alused kui vastandlike omadustega ained

Teema: Tuntumaid metalle

Õpitulemused

Teema: Millega tegeleb keemia?

Õpilane:

1) teab keemiliste reaktsioonide esilekutsumise võimalusi, tunneb ära keemilise reaktsiooni toimumise iseloomulike tunnuste järgi;

2) järgib laboris katseid tehes ja argielus kemikaale kasutades ohutusnõudeid;

3) tunneb tähtsamaid laborivahendeid ja kasutab neid praktilisi töid tehes õigesti;

4) eristab lahuseid ja pihuseid ning valmistab neid, toob näiteid lahuste ja pihuste kohta looduses ning igapäevaelus;

5) lahendab lahuse protsendilisel koostisel põhinevaid arvutusülesandeid.

Teema: Aatomi ehitus, perioodilisustabel. Ainete ehitus

Õpilane:

1) selgitab aatomi ehitust, kasutab keemiliste elementide tähiste leidmiseks, aatomi ehituse kirjeldamiseks ja elektronskeemi koostamiseks keemiliste elementide perioodilisustabelit;

2) teab keemiliste elementide liigitamist metallilisteks ja mittemetallilisteks elementideks ning väärisgaasideks, otsib internetist näiteid metallide ja mittemetallide kasutamise kohta igapäevaelus ning võrdleb nende omadusi;

3) eristab liht- ja liitaineid ning selgitab aine valemi põhjal aine koostist;

4) eristab ioone neutraalsetest aatomitest ning selgitab ioonide tekkimist ja iooni laengut;

5) selgitab kovalentse, ioonilise ja metallilise sideme erinevust.

Teema: Hapnik ja vesinik. Oksiidid

Õpilane:

1) selgitab hapniku rolli põlemisreaktsioonides ning eluslooduses, analüüsib osoonikihi tähtsust ja lagunemist saastamise tagajärjel;

2) võrdleb hapniku ja vesiniku põhilisi omadusi;

3) kogub gaasi, valides sobiva võtte lähtuvalt gaasi lahustuvusest vees ja gaasi tihedusest võrreldes õhu tihedusega;

4) määrab aine valemi põhjal elementide oksüdatsiooniastmeid, koostab oksiidide nimetuste alusel valemeid ja valemite alusel nimetusi;

5) mõistab reaktsioonivõrrandite tasakaalustamise põhimõtet;

6) korraldab lihtainete ühinemisreaktsioone hapnikuga ning koostab vastavaid reaktsioonivõrrandeid, toob näiteid igapäevaelus tuntumate oksiidide ja nende tähtsuse kohta.

Teema: Happed ja alused kui vastandlike omadustega ained

Õpilane:

1) eristab valemi põhjal oksiide, happeid, hüdroksiide ja soolasid;

2) koostab hapete, hüdroksiidide ning soolade nimetuste alusel nende valemeid ja vastupidi;

3) seostab lahuste happelisi ja aluselisi omadusi nendes esinevate osakestega, hindab lahuse keskkonda indikaatoriga ja lahuse pH väärtuse järgi;

4) mõistab hapete ja aluste vastandlikkust, korraldab hapete ja aluste vahelisi reaktsioone ning koostab vastavaid reaktsioonivõrrandeid;

5) toob näiteid tuntumate hapete, aluste ja soolade kasutamise kohta igapäevaelus.

Teema: Tuntumaid metalle

Õpilane:

1) eristab aktiivseid, keskmise aktiivsusega ja väheaktiivseid metalle nende asukoha järgi metallide pingereas ning uurib metallide aktiivsust;

2) uurib metalli ja happe vaheliste reaktsioonide kiirust mõjutavate tegurite toimet;

3) seostab redoksreaktsioone keemiliste elementide oksüdatsiooniastmete muutumisega reaktsioonis, teab metallide käitumist keemilistes reaktsioonides redutseerijana ja hapniku käitumist oksüdeerijana;

4) koostab reaktsioonivõrrandeid metallide ja hapete vaheliste reaktsioonide kohta;

5) hindab raua, alumiiniumi ja vase ning nende sulamite rakendamise võimalusi igapäevaelus, seostades kasutusalasid vastavate materjalide iseloomulike omadustega.

Hindamine

Hindamine toimub riikliku õppekava ja antud õppeaine hindamis-juhendi alusel, mis on leitav Stuudiumis õppeaine info alt.

Õppematerjalid

Katt, N., Saar, M. (2015). Keemia õpik VIII klassile. Tallinn: Kirjastus Maurus.

Katt, N., Saar, M. (2021). Keemia töövihik VIII klassile. Tallinn: Kirjastus Maurus.