PÕHIKOOLI AINEKAART
Õppeaine nimetus | Eesti keel |
Teema nimetus | Keeleõpetus |
Vastutav õpetaja | Helgi Vassilko, Karina Toots |
Klass | 6. klass |
Õppesisu | Suuline ja kirjalik suhtlus Tekstide kriitiline lugemine ja kuulamine, faktide leidmine ja kontrollimine, kuuldule hinnangu andmine. Teksti vastuvõtt Meediakanalid ja -väljaanded Eestis, raadio- ja telesaadete eripära, vormid ning liigid. Raadiosaate eesmärgistatud kuulamine, telesaate eesmärgistatud vaatamine, kuuldu konspekteerimine Ajalehežanrite (uudis, arvamuslugu, intervjuu, olemuslugu) eesmärgid ja ülesehitus. Tekstiloome Kirjandi ülesehitus: Sissejuhatus, teemaarenduse lõigud e argumendid, kokkuvõte. Oma sõnastuse ja lausestuse toimetamine, õigekirja korrektori kasutamine, oma vigade leidmine ja parandamine. Teksti vormistamine arvutil: reavahe, joondus, lõiguvahed, pealkirjastamine. Kirja, kaardi, kutse kirjutamine ja vormistamine. Keeleteadlikkus Õigekiri Õigekirja kontrollimine õigekeelsussõnaraamatust (nii raamatu- kui ka veebivariandist), märkide lugemine. Üldkasutatavad lühendid. Lühendite õigekiri. Lühendite lugemine. Suluga ja suluta häälikud. Helilised ja helitud häälikud. Võõrtähed ja -häälikud. Täis- ja kaashäälikuühend. Kaashäälikuühendi õigekiri. Tähed g, b, d s-tähe kõrval. Tähe h õigekiri. Tähtede i ja j õigekiri (tegijanimed ja liitsõnad). Liidete -gi ja -ki õigekiri. Sagedamini esinevate võõrsõnade tähendus, hääldus ja õigekiri. Silbitamine ja poolitamine (ka liitsõnades). Sulghäälik võõrsõna algul ja sõna lõpus, sulghäälik sõna keskel. Tähtede f ja š õigekiri. Sõnavaraõpetus Kirjakeel ja argikeel (sh släng), sõnade stiiliväärtus ja märgendid sõnastikes. Sobiva sõnavaliku tegemine vastavalt kontekstile: oma või võõrsõna, harvad, vanamoelised sõnad jne. Vormiõpetus Grammatiline ühildumine käändes ja arvus. Nimisõnade kokku- ja lahkukirjutamine. Omadussõnade kokku- ja lahkukirjutamine (ne- ja line-liitelised omadussõnad). Arvsõnade õigekiri. Rooma numbrite kirjutamine. Põhi- ja järgarvsõnade kokku- ja lahkukirjutamine. Kuupäeva kirjutamise võimalusi. Arvsõnade kasutamine tekstis. Lauseõpetus Lause. Alus ja öeldis. Lihtsamad lause laiendamise võimalused. Korduvate lauseliikmete kirjavahemärgistamine koondlauses. Koondlause kasutamine tekstis. Lihtlause. Lihtlause kirjavahemärgid. Küsi-, väit- ja hüüdlause lõpumärgid ning nende kasutamine. Liitlause. Lihtlausete sidumine liitlauseks. Sidesõnaga ja sidesõnata liitlause. Kahe järjestikuse osalausega liitlause kirjavahemärgistamine. Otsekõne ja saatelause. Saatelause otsekõne ees, keskel ning järel. Otsekõne kirjavahemärgid. Otsekõne kasutamise võimalusi. Üte ja selle kirjavahemärgid. Sõnastike kasutamine käändevormide kontrollimiseks. |
Õpitulemused | Õpilane: 1) esitab kuuldu ja loetu kohta kriitilisi küsimusi ning avaldab arvamust, sõnastab järelduse; kasutab suhtluses sobivaid keelevahendeid, sh korrektset kirjakeelt õpitu piires nii suulises kui ka kirjalikus suhtluses; 2) tunneb õpitud meediatekstide liike ja nende kasutamise võimalusi, oskab analüüsida meediatekste nende ülesehituse põhjal; 3) kirjutab kirjandi, milles kasutab kirjeldamist, jutustamist; 4) oskab kirjutada reklaami, uudist, intervjuud; 5) kasutab õigekeelsussõnaraamatud õigekirja kontrollimiseks; teab üldtuntud lühendeid ja kasutab neid tekstis; 6) eristab kirjakeelt ja argikeelt, teeb sobiva sõnavaliku, rakendab omandatud keeleteadmisi tekstiloomes; 7) oskab kirjutada kirja, kaarti, kutset; 8) järgib kirjutamisel õpitud õigekirjareegleid (vt Õppesisu- Keeleteadlikkus). |
Hindamine | Hindamine toimub riikliku õppekava ja antud õppeaine hindamis-juhendi alusel, mis on leitav Stuudiumis õppeaine info alt. |
Õppematerjalid |
|