Kursuse nimetus:

 Bioloogia II kursus Organismid

Staatus ja maht:

Kohustuslik, 35 tundi

Vastutav õpetaja:

Lilian Leib

Sihtgrupp:

10. või 11. klass

Osalejate kriteeriumid:

Läbitud kursus „Rakud“.

Kursuse eesmärgid:

Gümnaasiumi bioloogiaõpetusega taotletakse, et õpilane:

   1) arendab loodusteaduste- ja tehnoloogiaalast kirjaoskust, loovust ning süsteemset mõtlemist;

   2) tunneb huvi bioloogia ja teiste loodusteaduste vastu, saab aru nende tähtsusest igapäevaelus;

   3) saab süsteemse ülevaate elusloodusest ja selle tähtsamatest protsessidest ning kasutab korrektset bioloogiasõnavara;

   4) suhtub vastutustundlikult elukeskkonda;

   5) kasutab bioloogiainfo leidmiseks erinevaid teabeallikaid ning hindab kriitiliselt neis sisalduvat teavet;

  6)  langetab igapäevaeluga seotud kompetentseid otsuseid, tuginedes teaduslikele, majanduslikele ja eetilis-moraalsetele seisukohtadele, arvestades õigusakte ning prognoosides otsuste tagajärgi;

   7) on omandanud ülevaate bioloogiaga seotud erialadest, elukutsetest ja edasiõppimisvõimalustest.

Sisu lühikirjeldus:

Organismide energiavajadus, energia saamise viisid autotroofsetel ja heterotroofsetel organismidel. Organismi üldine aine- ja energiavahetus. ATP universaalsus energia salvestamises ja ülekandes. Hingamine kui organismi varustamine energiaga. Hingamise etappideks vajalikud tingimused ja tulemused. Aeroobne ja anaeroobne hingamine. Käärimine kui anaeroobne hingamine, selle rakenduslik tähtsus. Fotosünteesi eesmärk ja tulemus. Üldülevaade fotosünteesi valgus- ja pimedusstaadiumist ning neid mõjutavaist tegureist. Fotosünteesi tähtsus taimedele, teistele organismidele ning biosfäärile.

Õpitulemused:

Kursuse lõpus õpilane:

    1) analüüsib energiavajadust ja energia saamist autotroofsetel ning heterotroofsetel organismidel;

   2)  selgitab ATP universaalsust energia salvestamises ja ülekandes;

    3) selgitab keskkonnategurite osa hingamisetappide toimumises ning energia salvestamises,toob käärimise rakendusbioloogilisi näiteid;

   4)  võrdleb inimese lihastes toimuva aeroobse ja anaeroobse hingamise tulemuslikkust;

   5)  analüüsib fotosünteesi eesmärke, tulemust ja tähtsust;

    6) toob näiteid mittesugulise paljunemise vormide kohta eri organismirühmadel    hindab sugulise ja mittesugulise paljunemise tulemust ning olulisust;

   7)  selgitab fotode ja jooniste põhjal mitoosi- ja meioosifaasides toimuvaid muutusi;

   8)  võrdleb inimese spermatogeneesi ja ovogeneesi ning analüüsib erinevuste põhjusi;

   9)  analüüsib erinevate rasestumisvastaste vahendite toimet ja tulemuslikkust ning väärtustab pereplaneerimist;

   10) väärtustab tervislikke eluviise seoses inimese sugurakkude ja loote arenguga;

   11)  analüüsib inimese vananemisega kaasnevaid muutusi raku ja organismi tasandil ning hindab pärilikkuse ja keskkonnategurite mõju elueale;

   12)  seostab inimese närvisüsteemi osi nende talitlusega;

    seostab närvisüsteemiga seotud levinumaid puudeid ja haigusi nende väliste ilmingutega; omandab negatiivse hoiaku närvisüsteemi kahjustavate ainete tarbimise suhtes;

   13)  selgitab inimorganismi kaitsesüsteeme ning immuunsüsteemi tähtsust;

 14) selgitab vere püsiva koostise tagamise mehhanisme ja selle tähtsust;

   15)  kirjeldab inimese termoregulatsiooni mehhanisme ning seoseid nende vahel.

Hindamine:

Kursusehinne kujuneb erinevate arvestuslike tööde keskmisena. Arvestuslikud tööd on kontrolltööd peatükkide või peatükkide osade kohta ja  iseseisvad tunnitööd.

Õppematerjalid:

Tenhunen, A., Hain, E., Venäläinen, J., Tihtarinen-Ulmanen, M., Holopainen, M., Sotkas, P., Happonen, P., Haldre, K., Tsaro, K. (2020). Bioloogia õpik gümnaasiumile II. Tallinn: Avita