Published using Google Docs
Ainevaldkond: Võõrkeeled: B- võõrkeel, vene keel
Updated automatically every 5 minutes

Salme põhikooli õppekava

II ja III kooliaste

Ainevaldkond: Võõrkeeled

VENE KEEL (B-võõrkeel)

Aine õppeeesmärgid

Põhikooli B-võõrkeele õpetusega taotletakse, et õpilane:

  1. saavutab keeleoskuse taseme, mis võimaldab tal igapäevastes suhtlusolukordades toime tulla;
  2. huvitub võõrkeelte õppimisest ning nende kaudu silmaringi laiendamisest; ;
  3. omandab oskuse märgata ja väärtustada erinevate kultuuride eripära;
  4. tunneb erinevaid võõrkeelte õppimise strateegiaid ning oskab neid iseseisvalt kasutada;
  5. huvitub õpitavat keelt kõnelevatest maadest ja nende kultuurist;
  6. oskab kasutada eakohaseid võõrkeelseid teatmeallikaid (nt teatmeteosed, sõnaraamatud, Internet), et leida vajalikku infot ka teistes valdkondades ja õppeainetes

Hindamine:                 

Õpitulemuste hindamisel lähtutakse põhikooli riikliku õppekava üldosast.

Võõrkeele õppimise algetapil hinnatakse põhiliselt positiivset õpitulemust, rõhk on sisulisel tagasisidel, mille käigus tõstetakse esile õpilase edusamme. Õpetaja juhib puudustele tähelepanu taktitundeliselt, osutades võimalustele neist üle saada.

Õpilasele tuleb selgitada, et hindamine on õppeprotsessi loomulik osa.

Võõrkeele õppimise algetapil hinnatakse põhiliselt kuulatud tekstist arusaamist ja suulist väljendusoskust.

Eesmärk on, et õpilane õpiks koostöös kaaslaste ja õpetajaga sõnastama seda, mida ta on enda arvates hästi omandanud, mille omandamiseks peab ta veel tööd tegema ja/või milliseid oskusi ta peaks veel endas arendama. Selleks sobivaid töövorme (nt tunni ja/või teema lõpus lühikokkuvõtted, vestlused, eneseanalüüsilehed jmt) on õpilane juba õppinud ja kasutanud I kooliastmes A-võõrkeele õppimisel.

Alguses võib enesehinnanguid anda emakeeles, kuid õpetaja peaks õpilast julgustama ka võõrkeelt kasutama. Oluline on, et kõik õpilased saaksid oma mõtted ja arvamuse välja öelda.

III kooliastmes hinnatakse kõiki osaoskusi kas eraldi või lõimitult, andes õpilasele adekvaatset tagasisidet. Ülesande eesmärgi järgi hinnatakse kas ühte kindlat või mitut keeleoskuse aspekti (nt sisu, ülesehitust, sõnavara, kõne ladusust, grammatika õigsust).

Mahukaid kompleksseid töid soovitatakse teha mitte rohkem kui kord veerandis.

Õpilane seab koostöös õpetajaga endale õpieesmärke ning annab oma teadmistele ning oskustele hinnangu. Koos kaasõpilastega leiab õpilane, mis on hästi omandatud ja/või mille omandamiseks peab veel tööd tegema. Õpetaja valib töövormid (nt tunni ja/või teema lõpus lühikokkuvõtted, vestlused, eneseanalüüsilehed), mis võimaldavad õpilastel oma tööd analüüsida. Õpilasel peab olema võimalus selgusele jõuda oma keeleoskustasemes.

Õpilane annab õpetaja juhendamisel õppeprotsessile ja oma tööle hinnangu õpitavas võõrkeeles, isegi kui eneseväljendusoskus on piiratud.

6. klassi lõpetaja:

  1. saab aru igapäevastest väljenditest ja lühikestest lausetest;
  2. kasutab õpitud väljendeid ja lühilauseid oma vajaduste väljendamiseks ning oma lähiümbruse (pere, kodu, kool) kirjeldamiseks;
  3. reageerib adekvaatselt lihtsatele küsimustele ja korraldustele;
  4. on omandanud esmased teadmised õpitava keelega seotud kultuuriruumist;
  5. rakendab õpetaja juhendamisel varem omandatud õpioskusi ja -strateegiaid;
  6. seab endale õpieesmärke ning hindab koostöös kaaslaste ja õpetajaga oma saavutusi;
  7. töötab õpetaja juhendamisel iseseisvalt, paaris ja rühmas.

9. klassi lõpetaja:

  1. tuleb toime teda puudutavates igapäevastes suhtlusolukordades õpitavat keelt emakeelena rääkiva kõnelejaga;
  2. saab õpitud temaatika piires aru lausetest ja sageli kasutatavatest väljenditest;
  3. mõistab õpitud temaatika piirides olulist;
  4. kirjutab lühikesi tekste õpitud temaatika piires;
  5. hangib infot erinevatest võõrkeelsetest infoallikatest;
  6. on omandanud esmased teadmised õpitava keele maa kultuuriloost;
  7. teadvustab eakohaselt õpitava maa ja oma maa kultuuri erinevusi ning oskab neid arvestada;
  8. töötab iseseisvalt, paaris ja rühmas;
  9. hindab õpetaja abiga oma tugevaid ja nõrku külgi seatud eesmärkide järgi ning vajaduse korral kohandab oma õpistrateegiaid.

Euroopa keeleõppe raamdokumendi keeleoskustasemed:

A - algtasemel keelekasutaja

  • A1 (läbimurre)
  • A2 (esmane keeleoskus)

B - iseseisev keelekasutaja

  • B1 (suhtluslävi)
  • B2 (edasijõudnu tase)

C - vilunud keelekasutaja

  • C1 (vaba suhtluse pädevus)
  • C2 (haritud emakeelekõneleja tase)

Hea tase vene keeles:

Kuulamine

Lugemine

Rääkimine

Kirjutamine

6. klassi lõpetaja

A1.2

A1.1

A1.2

A1.1

Saab aru selgelt hääldatud fraasidest, lausetest ja tuttava situatsiooniga seotud lühikestest dialoogidest.

Mõistab selgelt ja aeglaselt antud juhiseid ning pöördumisi.

Vajab kordamist, osutamist, piltlikustamist vms.

Tunneb õpitava keele tähemärke.

Tunneb tekstis ära tuttavad nimed, sõnad (sh rahvus-vaheliselt kasutatavad) ja fraasid. Loeb sõnu, fraase ja lauseid õpitud sõnavara ulatuses; arusaamist võib toetada pildimaterjal.

Oskab lühidalt tutvustada iseennast ja oma ümbrust.

Saab hakkama õpitud sõnavara ja lausemallide piires lihtsate dialoogidega; vajab vestluskaaslase abi.

Hääldusvead võivad põhjustada arusaamatusi.

Kõnes esineb kordusi, katkestusi ja pause.

Tunneb õpitava keele kirjatähti, valdab kirjatehnikat, oskab õpitud fraase ja lauseid ümber kirjutada (ärakiri).

Oskab kirjutada isikuandmeid (nt vihiku peale). Koostab lühikesi lauseid õpitud mallide alusel.

9. klassi lõpetaja

A2.2

A2.2

A2.2

A2.2

Suudab jälgida enda jaoks tuttava valdkonna mõttevahetust ning eristada olulist infot.

Saab aru olmesfääris kuuldud üldkeelse suhtluse sisust (nt poes, bussis, hotellis, piletilevis).

Vajab sageli kuuldu täpsustamist.

Loeb lihtsaid tavatekste (nt reklaamid, menüüd, ajakavad, ohuhoiatused) tuttavatel teemadel ja saab aru neis sisalduvast infost.

Suudab mõnikord aimata sõnade tähendust konteksti toel.

Oskab rääkida oma huvidest ja tegevustest. Tuleb toime olmesfääris suhtlemisega. Oskab väljendada oma suhtumist ja eelistusi. Suudab alustada, jätkata ja lõpetada vestlust tuttaval teemal, kuid võib vajada abi.

Kasutab õpitud põhisõnavara ja lausemalle valdavalt õigesti; spontaanses kõnes on vigu. Kõne on arusaadav, kuigi esineb hääldusvigu ja sõnade otsimist.

Oskab kirjutada lühikesi kirjeldavat laadi jutukesi oma kogemustest ja ümbritsevast. Koostab lihtsaid isiklikke kirju.

Oskab kasutada sidesõnu aga, sest, et jt. Rakendab õpitud õigekirjareegleid (nt algustähe ortograafia, kirjavahemärgid).


Teemavaldkonnad

II kooliaste

III kooliaste

1. Mina ja teised

  • Enese ja kaaslaste tutvustus (nimi, rahvus, sugu, vanus, elukoht jmt) ning välimuse kirjeldus (kasv, kehaehitus, juuste ja silmade värv jmt), enesetunne (nt hea/halb tuju );
  • ühised tegevused sõpradega (mis mulle ja mu sõpradele meeldib teha);
  • viisakusväljendid (kellele mida ja kuidas öelda, kuidas käituda).
  • Võimed, tugevused ja nõrkused: mida oskan/suudan teha, milles olen tugev/nõrk (sama teiste kohta);
  • iseloomu kirjeldav sõnavara;
  • kehaosad, kuidas olla terve, kergemad terviseprobleemid (peavalu, palavik jmt);
  • suhted sõprade ja lähikondlastega: nt sõprus- ja armastussuhted ja nendega seonduvad probleemid.

Lõiming
Ü- üldpädevused
L- läbivad teemad

A- teised ained

Ü: väärtuspädevus, sotsiaalne pädevus, suhtluspädevus, õpipädevus, ettevõtlikkuspädevus.

L: teabekeskkond, tehnoloogia ja innovatsioon, väärtused ja kõlblus.

A: eesti keel, muusika, inimeseõpetus, kunstiõpetus

Ü: väärtuspädevus, sotsiaalne pädevus, enesemääratluspädevus, õpipädevus, suhtluspädevus, ettevõtlikkuspädevus.

L: teabekeskkond, kultuuriline identiteet, tehnoloogia ja innovatsioon, tervis ja ohutus, väärtused ja kõlblus.

A: eesti keel, inimeseõpetus, loodusõpetus, muusika, kunstiõpetus.

Kasutatavad meetodid

Paaris- ja rühmatöö,iseseisev töö, näitlikustamine, ajurünnak, video, õppemäng (sh.arvutipõhised), tööleht, dialoogid, lugemine, kirjutamine, jutustamine, joonistamine, esinemine.

Paaris ja rühmatöö, iseseisev töö, näitlikustamine, ajurünnak, video, õppemäng(sh arvutipõhised), tööleht, vestlus, arutelu, õppekäik, keskused, ettelugemine, informatiivne lugemine, kirjutamine, jutustamine, rollimäng, joonistamine, esinemine.

IKT kasutamine

arvutipõhised õppemängud, viideod, veebileheküljed.

arvutipõhised õppemängud, videod, veebileheküljed.

Hindamine

*  teab ja oskab kasutada õpitud sõnavara;

*  oskab ennast arusaadavalt väljendada;

*  oskab ennast ja oma kaaslasi tutvustada;

*  oskab teemakohaseid küsimusi esitada

*  teab ja oskab kasutada õpitud sõnavara;

*  oskab kasutada õpitud suhtlemiskeelendeid

*  oskab ennast arusaadavalt väljendada;

*  oskab ennast ja oma kaaslasi tutvustada

*  oskab lühijutu koostada

Kasutatav õppekirjandus, vahendid

1.  L. Leesi  õpik “Vene keel - minu arm”

2.  I. Mangus õpik “Русский язык :  быстро и весело” + töövihik

3.   piltkaardid

4.   etteütlused

1.  I. Mangus õpik “Русский язык быстро и весело” + töövihik

2  grammatilised tabelid

3.  etteütlused

4.  pildid

5.  CD

6.  sõnaraamatud

2. Kodu ja lähiümbrus

Kodukoht Eesti

  • Pereliikmete ja lähisugulaste tutvustus (nimi, vanus, sugu) ning iseloomustus (amet, tegevusala, huvid);
  • kodu asukoha lühikirjeldus (riik, linn/maakoht, mõni iseloomustav omadussõna).
  • Eesti riigi nimi, asukoht, pealinn, oma rahvus, keel;
  • linna ja maad iseloomustav põhisõnavara (maja, park, mets, mägi jmt);
  • aastaaegade nimetused ja põhilised aastaaegade ilma kirjeldavad väljendid (hea/halb ilm, päikseline, vihmane jmt).
  • Kodu/elukoha sõnavara (korter, maja, eri ruumid, oma tuba, sisustus jmt), koduümbrust kirjeldav sõnavara (majad, park, põld, teed, väljakud jmt);
  • sündmuste ja tähtpäevade tähistamine perekonnas ja kodukohas;
  • elukoha kirjeldus (maja, tuba jmt);
  • kodukoha vaatamisväärsuste tutvustamine, pereliikmete kodused tööd ja tegevused.
  • Eesti lühikirjeldus (riigikord, naaberriigid jmt), põhiline sümboolika (lipp, rahvuslill ja,-lind jmt), põhilised tähtpäevad (jõulud, jaanipäev jmt) ja kultuuritavad (laulu- ja tantsupeod jmt);
  • mõned tuntumad Eesti vaatamisväärsused;
  • linna- ja maaelu kirjeldav sõnavara;
  • ilmastikunähtused;
  • käitumine ja tegevused looduses eri aastaaegadel;
  • loodusrikkused (mets, puhas õhk, vesi, loomad jmt) ja nende hoidmine linnas ja maal (prügiliigid, materjalid, taaskasutamise võimalused jmt).

Lõiming
Ü- üldpädevused
L- läbivad teemad

A- teised ained

Ü: kultuuri- ja väärtuspädevus, sotsiaalne ja kodanikupädevus, enesemääratluspädevus, õpipädevus, suhtluspädevus, ettevõtlikkuspädevus, digipädevus

L: kultuuriline identiteet, tehnoloogia innovatsioon, väärtused ja kõlblus, keskkond ja jätkusuutlik areng.

A: eesti keel, majandusõpe, loodusõpetus, kunstiõpetus.

Ü: kultuuri- ja väärtuspädevus, sotsiaalne ja kodanikupädevus, enesemääratluspädevus, õpipädevus, suhtluspädevus, ettevõtlikkuspädevus, digipädevus

L: kultuuriline identiteet, tehnoloogia innovatsioon, väärtused ja kõlblus, keskkond ja jätkusuutlik areng.

A: geograafia, ajalugu, loodusõpetus,  eesti keel, kunstiõpetus, muusika

Kasutatavad meetodid

Paaris- ja rühmatöö,iseseisev töö, näitlikustamine, ajurünnak, video, õppemäng (sh arvutipõhised), tööleht, vestlus, õppekäik, ettelugemine, kirjutamine, jutustamine, rollimäng, joonistamine, esinemine.

Paaris- ja rühmatöö, iseseisev töö,näitlikustamine,ajurünnak,video,

õppemäng(sh arvutipõhised), tööleht, vestlus, õppekäik, ettelugemine, informatiivne lugemine, dialoogide koostamine, rollimäng, kirjutamine, esinemine.

IKT kasutamine

arvutipõhised õppemängud, videod, veebileheküljed, CD

arvutipõhised õppemängud,videod,veebileheküljed,CD,

Hindamine

*   teab õppitud sõnavara

*  oskab ennast arusaadavalt väljendada

*  oskab oma pereliikmeid tutvustada

*  oskab oma elukohast rääkida ja kodukohta kirjeldada

*  teab õppitud sõnavara

*  oskab kasutada õpitud suhtlemiskeelendeid

*  oskab ennast arusaadavalt väljendada

*  oskab dialoogid koostada

*  oskab lühijuttu koostada

Kasutatav õppekirjandus, vahendid

1.   I.Mangus õpik “Русский язык : быстро и весело “ + töövihik

2.   pildid

3.   grammatilised tabelid

4.   etteütlused

5.   sõnaraamatud

1.   I.Mangus õpik “Русский язык : быстро и весело “+ töövihik

2.   pildid

3.   grammatilised tabelid

4.   etteütlused

5.  sõnaraamatud

3. Riigid ja nende kultuur

x (teema puudub)

  • Õpitava keele riigi/riikide olulisemad sümbolid, põhilised tähtpäevad ja kombed;
  • mõned tuntumad sündmused ja saavutused ja nendega seotud nimed ajaloo- ja kultuurivaldkonnast;
  • õpitava keelega seotud kultuuriruumi kuuluvate riikide lühitutvustus (pealinnad, rahvad, keeled, eripära jmt);
  • Eesti naaberriigid ja tuntumate maailmariikide nimed, rahvused ja keeled.

Lõiming
Ü- üldpädevused
L- läbivad teemad

A- teised ained

x

Ü: sotsiaalne pädevus, õpipädevus, suhtluspädevus, ettevõtlikkuspädevus, enesemääratluspädevus, väärtuspädevus.

L: kultuuriline identiteet, kodanikualgatus ja ettevõtlikus, tehnoloogia ja innovatsioonväärtused ja kõlblus, keskkond ja jätkusuutlik areng

A: geograafia, ajalugu, eesti keel, kunstiõpetus, muusika

Kasutatavad meetodid

x

Paaris- ja rühmatöö, iseseisev töö, näitlikustamine, ajurünnak, video,

õppemäng (sh arvutipõhised ), tööleht, vestlus, õppekäik, ettelugemine, informatiivne lugemine, jutustamine, rollimäng,

esinemine.

IKT kasutamine

x

arvutipõhised õppemängud, videod, veebileheküljed, CD

Hindamine

x

*  teab õpitud sõnavara

*  oskab kasutada õpitud suhtlemiskeelendeid

*  oskab ennast arusaadavalt väljendada

*  oskab leida vajaliku onfot tekstist

*  oskab dialoogid koostada

*  oskab lühijutu koostada

Kasutatav õppekirjandus, vahendid

x

1.   I. Mangus õpik “Русский язык быстро и весело”+ töövihik

2.   grammatilised tabelid

3.   sõnaraamatud

4.   pildid

5.   etteütlused

4. Igapäevaelu. Õppimine ja töö.

  • Päevakavajärgsed tegevused kodus, koolis (päevaplaan, kellaajad, õppeained, õppevahendid jmt);
  • peamiste söögikordade nimed (hommik, lõuna, õhtu) ja mõned olulisemad söögid-joogid (kohv, tee, võileib, helbed jmt).
  • Tee küsimine ja juhatamine (parem/vasak pool, otse jmt), transpordivahendid;
  • koolitee ja koolipäeva kirjeldus;
  • kooli ja klassi iseloomustav sõnavara, tunniplaan, koolivaheajad;
  • toiduained, tervislik toiduvalik, igapäevane hügieen;
  • sisseostud ja suhtlemine teeninduses (kauplus, turg, transport jmt) ja helistamine;
  • tuntumad ametid, nendega seotud tegevused, edasiõppe võimalused (koolitüübid jmt).

Lõiming
Ü- üldpädevused
L- läbivad teemad

A- teised ained

Ü:   kultuuri- ja väärtuspädevus, sotsiaalne ja kodanikupädevus, enesemääratluspädevus, õpipädevus, suhtluspädevus, ettevõtlikkuspädevus, digipädevus 

L:   tervis ja ohutus, teabekeskkond, kultuuriline identiteet, kodanikualgatus ja ettevõtlikkus, elukestev õpe ja karjääri planeerimine, tehnoloogia ja innovatsioon, väärtused ja kõlblus, keskkond ja jätkusuutlik areng.

A:   loodusõpetus, inimeseõpetus, majandusõppe,eesti keel, kunstiõpetus.

Ü:   kultuuri- ja väärtuspädevus, sotsiaalne ja kodanikupädevus, enesemääratluspädevus, õpipädevus, suhtluspädevus, ettevõtlikkuspädevus, digipädevus

L:   teabekeskkond, kultuuriline identiteet, kodanikualgatus ja ettevõtlikkus, elukestev õpe ja karjääri planeerimine, tehnoloogia ja innovatsioon, väärtused ja kõlblus, keskkond ja jätkusuutlik areng.

A:   inimeseõpetus, eesti keel, kunstiõpetus.

Kasutatavad meetodid

Paaris- ja ruhmatöö, iseseisev töö, näitlikustamine, ajurunnak, video, õppemäng (sh arvutipõhised), tööleht, õppekäik, ettelugemine, lugemine, kirjutamine, rollimäng, joonistamine, esinemine.

Paaris ja ruhmatöö, iseseisev töö, näitlikustamine, ajurunnak, video, õppemäng (sh arvutipõhised ), tööleht, õppekäik, informatiivne lugemine, kirjutamine, rollimäng, joonistamine, esinemine.

IKT kasutamine

Arvutipõhised õppemängud, videod, veebilehekuljed, CD

Arvutipõhised õppemängud, videod, veebilehekuljed, CD

Hindamine

  • teab õpitud sõnavara
  • oskab kasutada õpitud suhtluskeelendeid
  • oskab dialoogid koostada
  • oskab luhijutu koostada
  • teab õpitud sõnavara
  • oskab kasutada õpitud suhtlemiskeelendeid
  • oskab dialoogid koostada
  • oskab lühijutu koostada

Kasutatav õppekirjandus, vahendid

1.   I. Mangus õpik “Русский язык быстро и весело” + töövihik

2.   grammatilised tabelid

3.   pildid

4.   sõnaraamatud

5.   etteütlused

1.   I. Mangus õpik “Русский язык быстро и весело” + töövihik

2.   grammatilised tabelid

3.   pildid

4.   sõnaraamatud

5.   etteütlused

5. Vaba aeg

Lihtsamad tegevused ja eelistused (lugemine, muusika kuulamine, rattasõit, lemmiktoit. lemmikloom jmt).

  • Huvid (sport, filmid, raamatud, kollektsioneerimine, reisimine jmt);
  • erinevad vaba aja veetmise viisid (üksi, sõprade, pereliikmetega jmt), eelistuste põhjendamine;
  • erinevad spordialad, kirjanduse-, kunsti- ja muusikaliigid;
  • erinevate kultuuride eripära mõistmine ja kooseksisteerimise aktsepteerimine/mõistmine; meediavahendid (ajakirjandus, raadio, televisioon, Internet) ja nende eakohased kasutamisvõimalused, meediavahenditest saadav kasu ja võimalikud ohud;
  • erinevate reklaamtekstide mõistmine tarbija seisukohast.

Lõiming
Ü- üldpädevused
L- läbivad teemad

A- teised ained

Ü:   kultuuri- ja väärtuspädevus, sotsiaalne ja kodanikupädevus, enesemääratluspädevus, õpipädevus, suhtluspädevus, ettevõtlikkuspädevus, digipädevus

L:   tervis ja ohutus, teabekeskkond, kultuuriline identiteet, elukestev õpe ja karjääri planeerimine, tehnoloogia ja innovatsioon, kodanikualgatus ja ettevõtlikkus, väärtused ja kõlblus, keskkond ja jätkusuutlik areng;

A:  loodusõpetus, kunstiõpetus, eesti keel, inimeseõpetus, muusika

Ü:   kultuuri- ja väärtuspädevus, sotsiaalne ja kodanikupädevus, enesemääratluspädevus, õpipädevus, suhtluspädevus, ettevõtlikkuspädevus, digipädevus

L:   tervis ja ohutus, teabekeskkond, kultuuriline identiteet, elukestev õpe ja karjääri planeerimine, tehnoloogia ja innovatsioon, kodanikualgatus ja ettevõtlikkus, väärtused ja kõlblus, keskkond ja jätkusuutlik areng;

A:   loodusõopetus, kunstiõpetus, eesti keel, inimeseõpetus, muusika

Kasutatavad meetodid

Paaris- ja ruhmatöö, iseseisev töö, näitlikustamine, ajurunnak, video,õppemäng ( sh arvutipõhised), tööleht, õoppekäik, ettelugemine, lugemine, kirjutamine, rollimäng, joonistamine, esinemine

Paaris ja ruhmatöö, isesisev töö, näitlikustamine, ajurunnak, video, õppemäng ( sh arvutipõhised ), tööleht, õppekäik, ettelugemine, lugemine, kirjutamine, rollimäng, joonistamine, esinemine.

IKT kasutamine

arvutipõhised õppemängud, videod, veebilehekuljed, CD

arvutipõhised õppemängud, videod, veebilehekuljed, CD

Hindamine

*   teab õpitud sõnavara

*   oskab kasutada õpitud suhtlemiskeelendeid

*   oskab ennast arusaadavalt väljendada

*   oskab dialoogid koostada

*   oskab luhijutu koostada

*   teab õpitud sõnavara

*   oskab kasutada õpitud suhtlemiskeelendeid

*   oskab ennast arusaadavalt väljendada

*   oskab dialoogid koostada

*   oskab luhijutu koostada

Kasutatav õppekirjandus, vahendid

1.   I. Mangus õpik “Русский язык быстро и весело” + töövihik

2.   grammatilised tabelid

3.   pildid

4.   sõnaraamatud

5.   etteütlused

1.   I. Mangus õpik “ Русский язык быстро и весело “ + töövihik

2.   grammatilised tabelid

3.   pildid

4.   sõnaraamatud

5.   etteütlused


Grammatika õpisisu (õpetatakse lõimituna teemavaldkondades).

II kooliaste

III kooliaste

1. Kiri ja hääldus

  • Vene tähestik.
  • Nimede kirjutamine vene ja eesti keeles, translitereerimisreeglid. Tähemärkide häälikuline tähendus. Sõnarõhk.
  • Täishäälikute hääldamine eel- ja järelrõhulistes silpides, reduktsioon.
  • Kaashäälikud. Sisihäälikute hääldamine. Häälikute sarnastumine: helilised/helitud, palataalsed/mittepalataalsed.
  • Sõnarõhk tegusõna быть vormides.
  • Sõnarõhu muutumine nimisõnade nimetava käände mitmuse vormi moodustamisel.
  • Sõnarõhu muutumine nimisõnade käänamisel.
  • Sõnarõhu muutumine tegusõnade vormides.

2. Tegusõna

  • Tegusõna быть: oleviku Ø-vorm; mineviku vormi moodustamine; tuleviku vormid: ainsuse/mitmuse pöördelõpud.
  • Eitav kõneliik: Я не играю, Мальчик не играет, Мы не играем jne).
  • Tegusõnade pööramine (olevik ja tulevik).
  • Mineviku vormide moodustamine.
  • I pöördkond (еть-, ать-, ять-lõpulised tegusõnad) ja II pöördkond (ить-lõpulised tegusõnad).
  • Enesekohased tegusõnad ja nende pöördevormid (nt интересоваться, находиться); tegusõnade просыпаться, причёсываться, заниматься, находиться, мыться, умываться, одеваться, начинаться, кончаться pööramine.
  • Verbirektsioon (käänete kaupa).
  • Tingiv kõneviis ja selle vormi moodustamine.
  • Käskiv kõneviis ja selle vormi moodustamine.

3. Nimisõna

  • Grammatiline sugu: naissoost nimisõnad –а/-я-lõpuga; meessoost sõnad, mille lõpus on kaashäälik või –й ja -a/-я (папа, дедушка, дядя); kesksoost sõnad -о/-е-lõpuga.
  • Nimisõnade mitmuse nimetava käände moodustamine (ы- ja и-lõpulised meessoost ja naissoost sõnad; а- ja я-lõpulised kesksoost ja meessoost sõnad)
  • Mees- ja naissoost sõnad, mille lõpus on –ь.
  • Naissoost sõnad, mille lõpus on -ия (nt Эстония, история, гимназия).
  • Kesksoost sõnad имя ja время; kesksoost sõnad, mille lõpus on -ие (nt задание).
  • Üldsoost nimisõnad (nt сирота, коллега, умница).
  • Käänete nimetused ja küsimused.
  • Sageli kasutatavad käändumatud sõnad (nt евро, кино, метро, пальто, кофе).
  • Käändkonnad; nimisõna käändelõpud ainsuses (I ja II käändkond).
  • Родительный: kuuluvuse väljendamine (nt книга брата, отец Кристины);
  • eitus нет sõnaga, koha tähistamine (küsimus откуда? ja vastus eessõnade из ja с abil).
  • Предложный: sise- ja väliskoha tähistamine (küsimus где? ja vastus в ja на eessõnade abil).
  • Винительный: sise- ja väliskoha tähistamine (küsimus куда? ja vastus eessõnade в ja на abil); otsese tegevuse objekti tähistamine (nt tegusõnadega видеть, читать, любить).
  • Дателъный: käändevormide kasutamine eessõnata; tegusõnadega желать, верить, помогать; kuid желать чего? Р.п.; верить во что? В.п.
  • Tворительный käändevormide kasutamine eessõnata.

4. Omadussõna

  • Omadussõna lõpud ainsuse ja mitmuse nimetavas käändes (tüve lõpphäälik palataliseerimata/palataliseeritud;
  • küsimused какой? какая? какое? какие?).
  • Omadussõna ühildumine nimisõnaga ainsuse ja mitmuse nimetavas käändes.
  • Omadussõnade käänamine ainsuses sõltuvalt sõna tüvest (tüve lõpuhäälik palataalne/mittepalataalne).
  • Omadussõna võrdlusastmete moodustamine.

5. Asesõna

  • Isikulised asesõnad. Isikuliste asesõnade käänamine.
  • Omastavad asesõnad ainsuses ja mitmuses.
  • Omastavate asesõnade käänamine.
  • Näitavad asesõnad ja nende käänamine.

6. Arvsõna

  • Põhiarvsõnad.
  • Küsimus сколько лет? ja vastus (nimisõnaga год, года/лет).
  • Põhiarvsõnad.
  • Küsimus сколько лет? ja vastus (nimisõnaga год, года/лет).

7. Määrsõna

  • Lubamine ja keelamine (можно, нельзя).
  • Hinnangut väljendavad määrsõnad (хорошо, плохо)
  • Määrsõnade здесь, тут, там kasutamine.
  • Määrsõnade moodustamine omadussõnadest.

8. Lause struktuur

  • Küsimused Кто это? Что это? ja vastused.
  • Küsimused Кто это был? Что это было? ja vastused.
  • Subjekti ja predikaadi tähistamine ( Я играю, ты играешь, он/она играет, мы играем, вы играете, они играют; Мальчик играет, Дети играют jne).
  • Lihtlause: koordinatsioon aluse ja öeldise vahel.

  • Lihtöeldis ja öeldistäide (nimisõna nimetavas käändes, määrsõna, isikuline asesõna).
  • Küsimus где? ja vastus (määrsõnade здесь, тут, там kasutamine, предложный kääne).
  • Öeldistäide (nimisõna творительный käändes).
  • Küsimus куда? ja vastus (винительный kääne).
  • Küsimus откуда? ja vastus (родительный kääne).
  • Küsimused чей? чья? чьё? чьи? ja vastused (possesiivsete asesõnade kasutamine, родительный kääne).
  • Küsimus когда? какого года? в каком году? ja vastused (nädalapäevad, kuud, kellaaeg, aasta).

Ainevaldkond VÕÕRKEELED

B-võõrkeel - vene keel

II ja III kooliaste