Salme põhikooli õppekava

III kooliaste

Ainevaldkond: Sotsiaalained

AJALUGU

Aine õppeeesmärgid

                                   

Põhikooli ajalooõpetusega taotletakse, et õpilane:

1) tunneb huvi mineviku vastu;

2) tunneb oma kodukoha ajalugu, Eesti ajalugu, Euroopa ning maailma ajalugu ajastut kõige enam iseloomustavate sündmuste, protsesside ja isikute kaudu;

3) väärtustab kultuurilist mitmekesisust ning oma rolli kultuuripärandi säilitajana ja edasikandjana ning määratleb end oma rahva liikmena;

4) leiab, üldistab, tõlgendab, kasutab ja hindab kriitiliselt ajalooteavet;

5) kasutab ajaloo põhimõisteid õiges kontekstis, eristab ajaloofakti tõlgendusest ja arvamusest, näeb ja sõnastab probleeme ning esitab neist lähtudes küsimusi ja pakub lahendusteid;

6) mõistab põhjuse-tagajärje, sarnasuse-erinevuse ja järjepidevuse olemust ning hindab allikate usaldusväärsust ajaloosündmusi ja -protsesse ning ajaloolist keskkonda analüüsides;

7) tunnustab inimeste, vaadete ja olukordade erinevusi, kujundab ning põhjendab oma arvamust, analüüsib ja hindab oma tegevust ning näeb ja korrigeerib oma eksimusi;

8) tunneb ja kasutab erinevaid õpivõtteid, tekstiliike ja teabeallikaid, väljendab oma teadmisi ning oskusi suuliselt ja kirjalikult ning kasutab õppetegevuses IKT vahendeid.

Hindamine:                                                                                       

                           

Ajaloo õpitulemusi hinnates lähtutakse õppekava üldosas ning teistes hindamist reguleerivate õigusaktide hindamiskäsitlusest. Ajaloo õpitulemuste kontrolli ja hindamise eesmärk on saada ülevaade ajalooõpetuse õpitulemuste saavutatusest ja õpilase individuaalsest arengust ning kasutada saadud teavet õppe tulemuslikumaks kavandamiseks. Hinnatakse nii teadmisi ja nende rakendamise oskust kui ka üldpädevuste saavutatust, sh õpioskusi suuliste vastuste (esituste), kirjalike ja/või praktiliste tööde ning praktiliste tegevuste alusel, arvestades õpilase teadmiste ja oskuste vastavust ainekava taotletavate õpitulemustele. Kirjalikke ülesandeid hinnates arvestatakse eelkõige töö sisu, kuid parandatakse ka õigekirjavead, mida hindamisel ei arvestata. Õpitulemusi kontrollides tuleb jälgida teadmiste (ajaloolise sõnavara) ja oskuste tasakaalu. Hindamismeetodite valikul arvestatakse õpilaste vanuselisi iseärasusi, individuaalseid võimeid ning valmisolekut ühe või teise tegevusega toime tulla. Õpitulemuste hindamisel kasutatakse sõnalisi hinnanguid ja numbrilisi hindeid. Õpilane peab teadma, mida ja millal hinnatakse ning milliseid hindamisvahendeid kasutatakse ja millised on hindamise kriteeriumid.

III kooliastme kontrollimise ja hindamise vormid peaksid olema mitmekesised, sisaldama suulist ja kirjalikku küsitlust, tööd kaartide, dokumentide, allikmaterjali ja piltidega, referaadi ja uurimistöö koostamist, loovtööd ning arutluse kirjutamist. Allikaanalüüsi puhul hinnatakse allikast olulise info leidmist, selle hindamist ja võrdlemist,  katkendi põhjal vastamist, kommenteerimist ning usaldusväärsuse üle otsustamist. Üksikfaktide tundmisele tuleb eelistada olulisemate ajaloosündmuste ja nähtuste analüüsi nõudvaid ülesandeid. Arutluse puhul hinnatakse vastavust teemale, ajastu ja teemakohaste faktide tundmist, analüüsi,võrdlemise ja seoste loomise oskust ning isikliku suhtumise väljendamist põhjendatud hinnangute kaudu. Kolmandas kooliastmes sobivad kontrolliks ja hindamiseks nii avatud kui ka etteantud vastusega ülesanded.

         

Põhikooli lõpetaja:

1)  iseloomustab ajaloo põhietappe näidete kaudu;

2)  mõistab eri ajastute kultuuripanust ning iseloomustab tähtsamaid ajaloosündmusi, isikuid ja kultuurinähtusi;  

3)  võrdleb ajaloosündmusi ja -nähtusi, leiab  sarnasusi ja erinevusi, toob esile põhjusi ja tagajärgi, arutleb märksõnade/küsimuste toel, kujundab oma seisukoha ning põhjendab seda nii suuliselt kui ka kirjalikult;

4)  teab Eesti ühiskonna arengujärke ja tähtsamaid ajaloosündmusi, seostab kodukoha, Eesti ja Euroopa ajalugu maailma ajalooga ning saab aru, et ajaloosündmusi võib tõlgendada mitmeti;

5)  töötab mitmesuguste ajalooallikatega, kommenteerib ja hindab neid kriitiliselt;

6)  otsib, analüüsib ja kasutab ajalooinfot, koostab kava ja mõistekaarti, ajalooreferaati ja lühiuurimust, esitleb seda suuliselt ja kirjalikult ning IKT vahendeid kasutades;

7)  töötab kaardiga ja koostab lihtsamaid skeeme;

8)  asetab end minevikus elanud inimese olukorda.


7. KLASS

KESKAEG JA VARAUUSAEG

I Maailm keskajal 476–1492

Õppesisu

Keskaja koht maailma ajaloos, keskaja ühiskonna üldiseloomustus. Keskaja periodiseering, ühiskonnakorraldus, läänikord, eluolu ja maailmapilt.

Kirik ja kultuur keskajal, ristiusu õpetuse alused, kiriku osa ühiskonnas, ristisõjad, keskaja ülikoolid ja teadus, romaani ja gooti stiil.

Frangi riik, Frangi riigi teke, riik Karl Suure ajal, Frangi riigi jagunemine, kolm tuumikala: Itaalia, Prantsusmaa ja Saksamaa.

Araablased. Araabia ühiskond, Muhamed. Islam, araabia kultuur ja selle mõju Euroopale.

Bütsants, Bütsantsi tugevuse põhjused, Justinianus I, Vana-Vene riik.

Linnad ja kaubandus, linnade teke ja eluolu, hansakaubandus Põhja-Euroopas, tsunftikord, linnade valitsemine.

Põhja-Euroopa ja Eesti. Skandinaavia eluviis ja ühiskond, viikingite retked.Eesti keskajal, eluolu muinasaja lõpus. Muinasmaakonnad, muistne vabadusvõitlus ja ristiusustamine, ühiskonna struktuur. Valitsemine, Liivi Ordu. Linnad.

Keskaja ühiskond Saksamaa, Inglismaa ja Prantsusmaa näitel. Saksa-Rooma keisririik, parlamendi kujunemine Inglismaal, Prantsusmaa ühendamine, eluolu keskajal.

Süvendavad/laiendavad teemad

Keskaja ajaloo allikad: kroonikad ja ürikud. Keskaja probleem väljaspool Euroopat.

Põhimõisted

paavst,  patriarh,  piiskop,  preester,  munk,  nunn, senjöör,  vasall,  feodaal,  pärisori,  Inglise parlament,  raad,  tsunft,  gild,  Hansa Liit, Mõõgavendade Ordu,  Liivi Ordu,  romaani stiil,  gooti stiil,  koraan,  Muhamed,  mošee, Meka

Praktilised tööd ja IKT rakendamine

interaktiivsed õppematerjalid, www.miksike.ee, www.koolielu.ee

Lõiming:
Ü- üldpädevused
L- läbivad teemad

A- teised ained

Ü: kultuuri- ja väärtuspädevus, õpipädevus, matemaatikapädevus, sotsiaalne pädevus, enesemääratluspädevus, digipädevus, suhtluspädevus. Mõistab keskaja inimese eluviisi ja väärtushinnanguid, teeb koostööd ning arvestab teisi, analüüsib enda teadmisi ja oskusi, peab lugu erinevate rahvaste traditsioonidest, mõistab ühiskonnas kehtivaid norme ja väärtusi, mõistab erinevate keskkondade reegleid, mõistab keskaegse ühiskonna reegleid ning analüüsib neid;

L: keskkond ja jätkusuutlik areng, tervislik eluviis, ühiskonna jätkusuutlik areng

A:

Kunst: kirik kui sakraalehitis, kaardipildi kujundamine

Geograafia: informatsiooni leidmine kaardilt, araablaste vallutused, viikingite retked, Eesti muinasmaakonnad,

Kirjandus: muistne vabadusvõitlus

Õpitulemus

Õpilane:

  • iseloomustab läänikorda, feodaalset hierarhiat, seisuslikku ühiskonda, naturaalmajandust, talupoegade ja feodaalide elulaadi; kiriku  osa keskaja ühiskonnas ning kultuuripärandi säilitajana ja maailmapildi kujundajana; teab, kuhu tekkisid keskaegsed linnad, iseloomustab keskaegse linna eluolu;
  • iseloomustab Frangi riigi osatähtsust varakeskaegses ühiskonnas ja Frangi riigi jagunemist;
  • iseloomustab araabia kultuuri ja selle mõju Euroopale, näitab kaardil araablaste vallutusi;
  • kirjeldab viikingite elu, nimetab ja näitab kaardil nende retkede põhisuundi;
  • toob esile ristisõdade eesmärgid ja tulemused;
  • nimetab Eesti muinasmaakondi ja suuremaid linnuseid, iseloomustab eestlaste eluolu muinasaja lõpul, Eesti ristiusustamist ja muistset vabadusvõitlust;
  • teab, kuidas kujunes Bütsantsi riik ning tekkis Vana-Vene riik;
  • seletab ja kasutab kontekstis mõisteid  paavst,  patriarh,  piiskop,  preester,  munk,  nunn, senjöör,  vasall,  feodaal,  pärisori,  Inglise parlament,  raad,  tsunft,  gild,  Hansa Liit, Mõõgavendade Ordu,  Liivi Ordu,  romaani stiil,  gooti stiil,  koraan,  Muhamed,  mošee, Meka;
  • teab, kes olid Karl Suur ja Justinianus I, ning iseloomustab nende tegevust.

Kasutatavad meetodid

Töö tekstidega, piltidega, jutustamine, kirjeldamine, seoste ja erinevuste leidmine eelmise ajalooperioodiga, töö ajajoonega, küsimuste koostamine, suuline arutlus ja hinnangu andmine keskaja ühiskonnale,

Hindamine

Tekstist arusaamine, sündmuste kirjeldamine pildimaterjali põhjal, ajaloosündmuste paigutamine ajajoonele

Kasutatav õppekirjandus, vahendid

Tekstid, pildid, temaatiline lisakirjandus, visuaalsed materjalid

II Maailm varauusajal 1492–1600

Õppesisu

Ühiskond varauusajal, tehnoloogia, uue maailmapildi kujunemine. Tehnoloogia areng,

majandussuhted, humanism, kujutav kunst, Leonardo da Vinci.

Suured maadeavastused. Ameerika avastamine, maadeavastuste tähendus Euroopale ja Euroopa

mõju avastatud maades.

Reformatsioon Saksamaal. Martin Luther.

Eesti 16. sajandil, reformatsioon, haldusjaotus ja linnad, Liivi sõja põhjused ja tagajärjed.

Süvendavad/laiendavad teemad

Indiasse viiva meretee avastamine, esimene maailmareis, vastureformatsioon ja katoliku kiriku uuenemine, Jesuiitide ordu, ususõjad Euroopas

Põhimõisted

maadeavastused, reformatsioon, protestandid, luteri usk, renessanss, humanism

Praktilised tööd ja IKT rakendamine

interaktiivsed õppematerjalid, www.miksike.ee, www.koolielu.ee

I

Lõiming:
Ü- üldpädevused
L- läbivad teemad

A- teised ained

Ü: kultuuri- ja väärtuspädevus, õpipädevus, matemaatikapädevus, sotsiaalne pädevus, enesemääratluspädevus, digipädevus, suhtluspädevus. Oskab võrrelda eri ajastute väärtushinnanguid ning aktseptib neid, mõistab tehnoloogiliste komponentide osa ühiskonna arengus, väärtustab ühiskonnas toimunut ning oskab rakendada teavet õppetöös

L: tehnoloogia ja innovatsioon

A:

Kunst: Leonardo da Vinci

Geograafia: maadeavastused, Eesti haldusjaotus 16. sajandil

Õpitulemus

Õpilane:

  • teab, kuidas mõjutasid varauusaegset ühiskonda maadeavastused, tehnoloogia areng ja reformatsioon;
  • iseloomustab Eesti arengut 16. sajandil, majanduse ja linnade arengut ning reformatsiooni mõju;
  • seletab Liivi sõja põhjusi ja tagajärgi;
  • seletab ja kasutab kontekstis mõisteid maadeavastused, reformatsioon, protestandid, luteri usk, renessanss, humanism;
  • teab, kes olid Kolumbus, Martin Luther ja Leonardo da Vinci, ning iseloomustab nende tegevust.

Kasutatavad meetodid

Rühmatöö, õppemängud, sündmuste ajaline järjestamine, hinnangu andmine, töö pildimaterjaliga, pildianalüüs, informatsiooni otsimine, suuline arutlus

Hindamine

Kontrollimiseks avatud ja etteantud vastusega ülesanded,  sobivate märksõnade leidmine nähtuse või ühiskonna iseloomustamiseks, mõistete seletamine ja kasutamine;tabeli täitmine;

Kasutatav õppekirjandus, vahendid

kaart, ajalooatlas, kontuurkaart, visuaalsed materjalid, erinevad visuaalsed õppematerjalid, õpik, töövihik, pildiline materjal õpetaja ja raamatukogu kogudest

8. KLASS

UUSAEG

I Maailm 1600–1815

Õppesisu

Uusaja ühiskonna põhijooned Euroopas, absolutismi kujunemine, Louis XIV, valgustusfilosoofia, Inglise kodusõda ja restauratsioon, Inglismaa ja Prantsusmaa, 18. sajandi valgustatud absolutism Preisimaa näitel, Friedrich II.

Eesti Rootsi ja Vene riigi koosseisus, valitsemine, keskvõim ja aadli omavalitsus, Balti erikord,

Põhjasõda, Peeter I, Eesti talurahvas 17. ja 18. sajandil, muutused majanduses ja poliitikas, vaimuelu (religioon, haridus, kirjasõna).

USA iseseisvumine, Iseseisvussõda, USA riiklik korraldus.

Prantsuse revolutsioon ja Napoleoni ajastu. Prantsuse revolutsiooni põhjused ja kulg, Napoleoni reformid, Prantsuse revolutsiooni ja Napoleoni sõdade tähtsus Euroopa ajaloos.

Kultuur: barokk, klassitsism.

Süvendavad/laiendavad teemad

  • valgustatud absolutism Venemaa näitel, Katariina II
  • Joseph II ja Austria
  • Euroopa 17. ja 18. sajandi sõdades
  • halduskorraldus
  • keskvõimu tugevnemine Karl XI ja Katariina II ajal
  • teised rahvusrühmad Eestis
  • Inglise kolooniad Põhja-Ameerikas
  • jakobiinid
  • konsulaat ja keisririik
  • koalitsioonisõjad ning 1812. aasta Vene-Prantsuse sõda
  • revolutsiooni mõju eluolule ja kultuurile

Põhimõisted

valgustus,  reform,  revolutsioon,  restauratsioon, absolutism, parlamentarism

Praktilised tööd ja IKT rakendamine

heliteoste kuulamine, interaktiivsed õppematerjalid, www.miksike.ee, www.koolielu.ee

Lõiming:
Ü- üldpädevused
L- läbivad teemad

A- teised ained

Ü: kultuuri- ja väärtuspädevus, õpipädevus, matemaatikapädevus, sotsiaalne pädevus, enesemääratluspädevus, digipädevus, suhtluspädevus.Analüüsib oma teadmisi, näeb probleeme ja otsib lahendusi, teeb koostööd ning arvestab teisi, võrdleb erinevate ajastute väärtushinnanguid ning aktsepteerib neid

L:

väärtused ja kõlblus - mõtlemise ja argumenteerimisoskuse arendamine, asjakohase teabe kogumine ning üldistuste tegemine; jätkusuutlikkus;

kultuuriline identiteet – omakultuuri väärtustamine, teadlik suhtumine teistesse kultuuridesse, rahvusliku ärkamisaja üritused ; teabekeskkond – oskus leida informatsiooni ja seda kriitiliselt hinnata;

A:

Kunstiõpetus: Versailles’ loss, baroki ja klassitsismi iseloomulikud jooned, näited

Geograafia: kaardiõpetus, Läänemere maad

Inglise keel: riiklikud sümbolid

Eesti keel: talurahvakoolid, nõiaprotsessid, rahvaluule

Tehnoloogiaõpetus

Kirjandus elulood, olustikukirjeldus, teksti analüüs

Õpitulemus

Õpilane:

  • teab, mis muutused toimusid Rootsi ja Vene ajal Eesti võimukorralduses, talurahva elus, hariduses ja kultuuris ning mis olid Põhjasõja tagajärjed Eestile;
  • iseloomustab valitsemiskorralduse muutusi uusajal: seisuslik riik, absolutism, valgustatud absolutism, parlamentarism;
  • selgitab Prantsuse revolutsiooni ning Napoleoni reformide põhjusi, tagajärgi ja mõju;
  • toob esile ühiskonna ümberkorraldamise võimalusi reformide ja revolutsiooni teel ning saab aru, mille poolest need erinevad;
  • teab, mis muutused toimusid Euroopa poliitilisel kaardil Vestfaali rahu ning Viini kongressi tulemusena, ning näitab neid kaardil;
  • teab, kuidas tekkisid Ameerika Ühendriigid, ja iseloomustab Ameerika Ühendriikide riigikorraldust;
  • iseloomustab baroki ja klassitsismi põhijooni;
  • seletab ja kasutab kontekstis mõisteid  valgustus,  reform,  revolutsioon,  restauratsioon, absolutism, parlamentarism;
  • teab, kes olid Napoleon, Louis XIV, Peeter I ja Voltaire, ning iseloomustab nende tegevust.

Kasutatavad meetodid

Minu definitsioon, töö skeemiga, töö kaardiga, absolutismi tunnuste juurde näidete otsimine; töö tekstiga, teineteise õpetamine; õpetaja selgitused, iseloomulike joonte leidmine parlamentaarse monarhia kohta; võrdlus, õpetaja selgitused; küsimuste koostamine ja neile vastamine: mõisted, isikud, valitsemisviiside võrdlus

Hindamine

Kontrollimiseks avatud ja etteantud vastusega ülesanded,  sobivate märksõnade leidmine nähtuse või ühiskonna iseloomustamiseks, mõistete seletamine ja kasutamine;tabeli täitmine;

Kasutatav õppekirjandus ja vahendid

Poliitiline kaart, illustratsioonid allikmaterjalina; seinakaart, õppetekstid, allikmaterjal; temaatiline lisakirjandus, (ajakirjandus), heliteosed, visuaalsed materjalid

II Maailm 1815–1918

Õppesisu

Industriaalühiskonna kujunemine, tööstuslik pööre, vabrikutootmine, linnastumine, industriaal-ühiskonna sotsiaalne pale, 19. sajandi poliitilised õpetused.

Rahvuslus ja rahvusriigid, rahvusluse kasv Euroopas, rahvusriigi loomine Saksamaa näitel, Saksa keisririik.

Eesti 19. sajandil ja 20. sajandi algul, Vene impeeriumi äärealade poliitika, talurahvaseadused, rahvuslik ärkamine, selle eeldused, liidrid ja üritused, venestusaeg, 1905. aasta revolutsiooni tagajärjed.

Esimene maailmasõda, uue jõudude vahekorra kujunemine Euroopas, sõja põhjused, kulg ja tagajärjed, maailmasõja mõju Eestile. Eesti iseseisvumine: autonoomiast Vabadussõjani.

Kultuur 19. sajandil ja 20. sajandi algul: eluolu, ajakirjandus, seltsiliikumine.

Süvendavad/laiendavad teemad

  • tehnilised leiutised
  • majandusõpetused
  • koloniaalimpeeriumide rajamine
  • maailmamajanduse kujunemine
  • rahvuslik vabadusliikumine Itaalias
  • Põhja-Ameerika 19. sajandil
  • Inglismaa ja Prantsusmaa 19. sajandil
  • Venemaa 19. sajandil
  • usuvahetusliikumine ja väljarändamine
  • seltsiliikumine
  • Compiegne’i vaherahu  
  • 1917. aasta revolutsioonid Venemaal ja Eestis
  • Kultuur 19. sajandi ja 20 sajandi algul: kunst, muusika, teater, kirjandus, teadus ja tehnika

Põhimõisted

rahvusriik,  monopol,  linnastumine,  rahvuslik liikumine,  venestamine,  autonoomia,  Antant,  Kolmikliit,  liberalism, konservatism, sotsialism

Praktilised tööd ja IKT rakendamine

interaktiivsed õppematerjalid, www.miksike.ee, www.koolielu.ee

Lõiming:
Ü- üldpädevused
L- läbivad teemad

A- teised ained

Ü: kultuuri- ja väärtuspädevus, õpipädevus, matemaatikapädevus, sotsiaalne pädevus, enesemääratluspädevus, digipädevus, suhtluspädevus. Analüüsib oma teadmisi, näeb probleeme ja otsib lahendusi, teeb koostööd ning arvestab teisi, võrdleb erinevate ajastute väärtushinnanguid ning aktsepteerib neid

L: Tehnoloogia, väärtused ja kõlblus, ühiskonna jätkusuutlik areng, kodanikualgatus - kampaaniad, seltsiliikumine;

A:

Tehnoloogia

Eesti keel: tekstianalüüs, suuline eneseväljendusoskus

Kirjandus: olustik, ilukirjandus, biograafiline inimene sõjas valikute ees

Kunst

Loodusteadused: teaduse ja tehnika areng

Geograafia: Eesti ja Euroopa kaart, maailma kaart

Muusika: rahvushümnid, rahvuslik muusika, laulupidu

Õpitulemus

Õpilane:

  • näitab kaardil Esimeses maailmasõjas osalenud riikide liite;
  • iseloomustab rahvuslikku liikumist Eestis ja Euroopas;
  • selgitab Eesti iseseisvumist;
  • teab Esimese maailmasõja põhjusi ja tagajärgi;
  • iseloomustab 19. sajandi ja 20. sajandi alguse peamisi kultuurisaavutusi;
  • seletab ja kasutab kontekstis mõisteid  rahvusriik,  monopol,  linnastumine,  rahvuslik liikumine,  venestamine,  autonoomia,  Antant,  Kolmikliit,  liberalism,  konservatism, sotsialism.

Kasutatavad meetodid

Rühmatöö, õppemängud, sündmuste ajaline järjestamine, hinnangu andmine, töö pildimaterjaliga, pildianalüüs, informatsiooni otsimine, suuline arutlus

Hindamine

Kontrollimiseks avatud ja etteantud vastusega ülesanded,  sobivate märksõnade leidmine nähtuse või ühiskonna iseloomustamiseks, mõistete seletamine ja kasutamine;tabeli täitmine;

Kasutatav õppematerjal, vahendid

kaart, ajalooatlas, kontuurkaart, visuaalsed materjalid, erinevad visuaalsed õppematerjalid, õpik, töövihik, pildiline materjal õpetaja ja raamatukogu kogudest

9. KLASS

LÄHIAJALUGU

I Maailm kahe maailmasõja vahel 1918–1939

Õppesisu

Rahvusvaheline olukord, Pariisi rahukonverents, poliitiline kaart pärast Esimest maailmasõda, Rahvasteliidu tegevus ja mõju, sõjakollete kujunemine Aasias ja Euroopas.

Maailmamajandus, ülemaailmse majanduskriisi põhjused, olemus ja tagajärjed.

Demokraatia ja diktatuurid 1920.–1930. aastail, demokraatia ja diktatuuri põhijooned, demokraatia Ameerika Ühendriikide näitel, autoritarism Itaalia näitel, totalitarism NSV Liidu ja Saksamaa näitel.

Eesti Vabariik, Vabadussõda, Asutav Kogu, maareform ja põhiseadus, demokraatliku parlamentarismi aastad, vaikiv ajastu, majandus, kultuur ja eluolu, välispoliitika.

Kultuur ja eluolu kahe maailmasõja vahel,  uued kultuurinähtused, teadus, tehnika areng, aatomiuuringud, auto ja lennuk, raadio, kino ja film, kirjandus ja kunst, uued propagandavahendid.

Süvendavad/laiendavad teemad

  • Saksamaa taasrelvastumine
  • Berliini-Rooma telg
  • Antikominterni pakt
  • kodusõda Hispaanias
  • majanduskriisi mõju erinevatele riikidele
  • demokraatia laienemine
  • demokraatlikud ja mittedemokraatlikud liikumised
  • demokraatia Suurbritannia ja Prantsusmaa näitel
  • diktatuuririikide vägivallapoliitika: näljahäda Ukrainas, repressioonid, rassipoliitika Saksamaal
  • 1. detsember 1924
  • Eesti Vabariigi poliitikud K. Päts, J. Tõnisson, A. Larka, J. Laidoner, J. Poska
  • Eesti Vabariigi põhiseadused
  • Balti Liit
  • Kultuur ja eluolu kahe maailmasõja vahel  
  • mood, muusika, tants
  • kirjandus ja kunst
  • naine ja ühiskondlik elu
  • propaganda

Põhimõisted

demokraatia,  diktatuur,  autoritarism, totalitarism, ideoloogia,  fašism,  kommunism,  natsionaalsotsialism,  repressioon,  Rahvaste Liit, Versailles’ süsteem, vaikiv ajastu, parlamentarism, Tartu rahu

Praktilised tööd ja IKT rakendamine

interaktiivsed õppematerjalid, www.miksike.ee, www.koolielu.ee

Lõiming:
Ü- üldpädevused
L- läbivad teemad

A- teised ained

Ü: kultuuri- ja väärtuspädevus, õpipädevus, matemaatikapädevus, sotsiaalne pädevus, enesemääratluspädevus, digipädevus, suhtluspädevus. Mõistab sõjajärgse inimese eluviisi ja väärtushinnanguid. Mõistab seoseid tänapäeva ja varem toimunu vahel. Näeb probleeme,

analüüsib põhjusi ja tagajärgi. Mõistab ühiskonnas kehtivaid norme ja väärtusi.

L: Ühiskonna jätkusuutlikkus, tehnoloogia ja innovatsioon, tervislik eluviis

A:

Geograafia: Euroopa ja maailma poliitiline kaart

Kirjandus: kirjeldused majanduskriisist, eestiaegne elu

Kirjandus, muusika ja kunst: sõdadevaheline olustik

Reaalained ja loodusained: muutused igapäevaelus

Õpitulemus

Õpilane:

  • näitab kaardil Esimese maailmasõja järel toimunud muutusi (Versailles’ süsteem);
  • toob esile rahvusvahelise olukorra teravnemise põhjusi 1930. aastail;
  • iseloomustab ning võrdleb demokraatlikku ja diktatuurset ühiskonda;
  • iseloomustab ning võrdleb Eesti Vabariigi arengut demokraatliku parlamentarismi aastail ja vaikival ajastul;
  • iseloomustab kultuuri arengut ja eluolu  Eesti Vabariigis ning maailmas, nimetab uusi kultuurinähtusi ja tähtsamaid kultuurisaavutusi;  seletab ja kasutab kontekstis mõisteid  demokraatia,  diktatuur,  autoritarism, totalitarism, ideoloogia,  fašism,  kommunism,  natsionaalsotsialism,  repressioon,  Rahvaste Liit, Versailles’ süsteem, vaikiv ajastu, parlamentarism, Tartu rahu;
  • teab, kes olid Jossif Stalin, Benito Mussolini, Adolf Hitler, Franklin Delano Roosevelt, Konstantin Päts ja Jaan Tõnisson, ning iseloomustab nende tegevust

Kasutatavad meetodid

Vestlus, töö ajajoonega, sajandite määramine, töö visuaalsete materjalidega; töö eri liiki allikatega: esemed, objektid, pildid, tekstid;

töö õpikuga, tv-ga, rühma-, paaristöö

Hindamine

Tekstist arusaamine, sündmuste kirjeldamine pildimaterjali põhjal, ajaloosündmuste paigutamine ajajoonele

Kasutatav õppematerjal, vahendid

kaart, ajalooatlas, kontuurkaart, visuaalsed materjalid, erinevad visuaalsed õppematerjalid, õpik, töövihik, pildiline materjal õpetaja ja raamatukogu kogudest

II Teine maailmasõda 1939–1945  

Õppesisu

Rahvusvaheline olukord. Lääneriikide järeleandmised Saksamaale. München. MRP.

Sõjategevuse üldiseloomustus, sõja algus  ja lõpp, sõdivad pooled, rinded, holokaust, ÜRO asutamine.

Eesti Teise maailmasõja ajal, baaside ajastu, iseseisvuse kaotamine, juuniküüditamine, sõjategevus Eesti territooriumil, Nõukogude ja Saksa okupatsioon.

Süvendavad/laiendavad teemad

  • lepituspoliitika/rahustamispoliitika ja selle mõju. Anschluss
  • Saksamaa ja NSV Liidu kallaletung Poolale. Katõn
  • Talvesõda
  • sõjategevus Euroopas ja NSV Liidu territooriumil
  • Saksamaa ja Jaapani kapituleerumine. Tuumarelva kasutamine USA poolt. Hitleri-vastase koalitsiooni kujunemine
  • Atlandi Harta
  • Ühinenud Rahvaste deklaratsioon
  • Teherani, Jalta ja Potsdami konverentsid.
  • F. D. Roosevelt, J. Stalin, W. Churchill  
  • eestlased Saksa ja Nõukogude sõjaväes
  • soomepoisid
  • iseseisvuse taastamise katse
  • massiline pagemine Eestist

Põhimõisted

MRP,  holokaust,  küüditamine,  baaside leping, okupatsioon, ÜRO

Praktilised tööd ja IKT rakendamine

kaart, ajalooatlas, kontuurkaart, visuaalsed materjalid, erinevad visuaalsed õppematerjalid, õpik, töövihik, pildiline materjal õpetaja ja raamatukogu kogudest

Lõiming:
Ü- üldpädevused
L- läbivad teemad

A- teised ained

Ü: kultuuri- ja väärtuspädevus, õpipädevus, matemaatikapädevus, sotsiaalne pädevus, enesemääratluspädevus, digipädevus, suhtluspädevus. Mõistab seoseid tänapäeva ja varem toimunu vahel. Mõistab sõjaaegse inimese eluviisi ja väärtushinnanguid. Peab lugu erinevate rahvaste traditsioonidest ning analüüsib põhjusi ja tagajärgi.

L: Ühiskonna jätkusuutlikkus, tehnoloogia ja innovatsioon

A:

Geograafia: Euroopa poliitiline kaart

Kirjandus: elulood

Õpitulemus

Õpilane:

  • näitab kaardil Teise maailmasõja sõjategevust Idarindel, Läänerindel, Vaiksel ookeanil ja Põhja-Aafrikas ning muudatusi Teise maailmasõja järel;
  • iseloomustab, milline oli rahvusvaheline olukord Teise maailmasõja eel, ja toob esile Teise maailmasõja puhkemise põhjusi;
  • selgitab MRP ja baaside lepingu tähtsust Eesti ajaloos;
  • iseloomustab Eesti Vabariigi iseseisvuse kaotamist;  
  • teab, millal algas ja lõppes Teine maailmasõda, toob esile Teise maailmasõja tulemused ja tagajärjed;
  • teab, mis riigid tegutsesid koostöös Saksamaaga ning mis riikidest moodustus Hitlerivastane koalitsioon;
  • seletab ja kasutab kontekstis mõisteid  MRP,  holokaust,  küüditamine,  baaside leping, okupatsioon, ÜRO.

Kasutatavad meetodid

Õpetaja selgitus, vestlus, töö tekstide ja kaardiga, mõistekaart, rühmatöö, iseseisev töö õppetekstiga, vestlus, iseseisev töö õpiku ja töövihikuga, kaart, õpetaja jutustus, ristsõna, kirjalik töö

Hindamine

Tekstist arusaamine, sündmuste kirjeldamine pildimaterjali põhjal, ajaloosündmuste paigutamine ajajoonele

Kasutatav õppekirjandus, vahendid

kaart, ajalooatlas, kontuurkaart, visuaalsed materjalid, erinevad visuaalsed õppematerjalid, õpik, töövihik, pildiline materjal õpetaja ja raamatukogu kogudest

III Maailm pärast Teist maailmasõda 1945–2000

Õppesisu

Külm sõda, külma sõja põhijooned ja avaldumisvormid, kriisid ja sõjad.

Läänemaailm USA ja Saksamaa Liitvabariigi  näitel. USA ühiskond, sisepoliitika, ühiskondlikud liikumised, välispoliitika. Saksamaa Liitvabariigi majanduse areng, Ida- ja Lääne-Saksamaa suhted.

Kommunistlikud riigid, kommunistliku süsteemi teke. NSV Liit, stalinism, sula, stagnatsioon.

Eesti Nõukogude okupatsiooni all, piiride muutumine, repressioonid, kollektiviseerimine, industrialiseerimine, poliitiline juhtimine, kultuur ja eluolu.

Kommunistliku süsteemi lagunemine,  perestroika ja  glasnost, Mihhail Gorbatšov, Boris Jeltsin, Saksamaa ühinemine.

Eesti Vabariigi iseseisvuse taastamine. Laulev revolutsioon, Balti kett, põhiseadusliku korra taastamine.

Maailm alates 1990. aastaist, üldülevaade, Euroopa Liidu laienemine, NATO laienemine, uued vastasseisud.

Kultuur ja eluolu 20. sajandi teisel poolel. Teaduse ja tehnika areng, aatomiuuringud, infotehnoloogia, massikultuur, naine ja ühiskondlik elu, muutused mentaliteedis.

Süvendavad/laiendavad teemad

  • Külm sõda:
  • NATO moodustamine
  • Korea sõda
  • 1956. aasta ülestõus Ungaris
  • Praha kevad 1968. aastal
  • Suessi kriis, Berliini kriis
  • pingelõdvendus
  • Koloniaalsüsteemi lagunemine
  • uute sõltumatute riikide tekkimine
  • iseseisvumisjärgsed arengusuunad ja probleemid
  • J. Kennedy, R. Reagan
  • Vietnami sõja mõju
  • K. Adenauer, W. Brandt, uus idapoliitika
  • sotsiaalne turumajandus
  • Euroopa Ühenduse rajamine, laienemine ja areng
  • kommunistlike riikide poliitika ja majanduse iseloomulikud jooned
  • Hiina RV
  • Mao Zedong, kommunistlikud ümberkujundused
  • HRV välissuhted
  • liberaliseerimine, Deng Xiaoping
  • VLO, VMN
  • sotsialismimaad Euroopas
  • „Solidaarsus” Poolas
  • Eesti Nõukogude okupatsiooni all
  • EKP KK VIII pleenum
  • vastupanuliikumine
  • Välis-Eesti
  • Kommunistliku süsteemi lagunemine
  • riigipöördekatse NSV Liidus
  • VLO ja VMNi lagunemine
  • Berliini müüri langemine
  • Läti ja Leedu iseseisvuse taastamine
  • Eesti Vabariigi iseseisvuse taastamine
  • fosforiidikampaania
  • IME
  • Eesti Muinsuskaitse Selts
  • Rahvarinde moodustamine
  • suveräänsusdeklaratsioon
  • Eesti Vabariigi kodanike komiteede liikumine
  • Põhiseaduse Assamblee moodustamine
  • rahareform
  • võõrvägede väljaviimine
  • Maailm 1990. aastail
  • ÜRO ülesanded ja põhitegevus nüüdismaailmas
  • maailmamajandus pärast II maailmasõda
  • Rahvusvaheline Valuutafond, Maailmapank
  • Kultuur ja eluolu 20. sajandi teisel poolel
  • globaalprobleemid
  • kirjandus ja kunst
  • kino ja film
  • muusika
  • mood
  • tants

Põhimõisted

perestroika,  glasnost,  külm sõda,  kriisikolle, kollektiviseerimine,  industrialiseerimine,  plaanimajandus,  massirepressioon,  Atlandi Harta, Euroopa Liit, NATO, Balti kett, laulev revolutsioon

Praktilised tööd ja IKT rakendamine

interaktiivsed õppematerjalid, www.miksike.ee, www.koolielu.ee

Lõiming:
Ü- üldpädevused

L- läbivad teemad

A- teised ained

Ü: kultuuri- ja väärtuspädevus, õpipädevus, matemaatikapädevus, sotsiaalne pädevus, enesemääratluspädevus, digipädevus, suhtluspädevus. Mõistab erinevate keskkondade reegleid. Analüüsib põhjusi ja tagajärgi. Mõistab seoseid tänapäeva ja varem toimunu vahel. Väärtustab ühiskonnas toimunut. Teeb koostööd ning peab lugu erinevate rahvaste traditsioonidest. Oskab võrrelda erinevate ajastute väärtushinnanguid, aktseptib neid ning mõistab seoseid tänapäeva ja varem toimunu vahel.

L: Ühiskonna jätkusuutlik areng, tehnoloogia ja innovatsioon, tervislik eluviis

A:

Geograafia: Euroopa ja maailma poliitiline kaart

Kirjandus: inimene sõjas, valikute ees

Kirjandus, muusika, kunst: elulaad, ühislaulud

Reaalained ja loodusained: muutused igapäevaelus

Õpitulemus

Õpilane:

  • iseloomustab külma sõja olemust ning toob esile selle avaldumise valdkonnad ja vormid;
  • näitab kaardil olulisemaid külma sõja aegseid kriisikoldeid ja muutusi maailma poliitilisel kaardil 1990. aastail;
  • iseloomustab tööstusriikide arengut USA ja Saksamaa Liitvabariigi näitel;
  • iseloomustab kommunistlikku ühiskonda NSV Liidu näitel ning Eesti arengut NSV Liidu koosseisus; toob esile kommunistliku süsteemi kokkuvarisemise põhjused ja tagajärjed;
  • analüüsib Eesti iseseisvuse taastamist ja Eesti Vabariigi arengut;
  • iseloomustab kultuuri ja eluolu 20. sajandil;
  • seletab ja kasutab kontekstis mõisteid  perestroika,  glasnost,  külm sõda,  kriisikolle, kollektiviseerimine,  industrialiseerimine,  plaanimajandus,  massirepressioon,  Atlandi Harta, Euroopa Liit, NATO, Balti kett, laulev revolutsioon;
  • teab, kes olid Mihhail Gorbatšov, Boris  Jeltsin, Arnold Rüütel, Lennart Meri, Edgar Savisaar ja Mart Laar, ning iseloomustab nende tegevust.

Kasutatavad meetodid

Õpetaja selgitus, vestlus, töö tekstide ja kaardiga, mõistekaart, rühmatöö, iseseisev töö õppetekstiga, vestlus, iseseisev töö õpiku ja töövihikuga, kaart, õpetaja jutustus, ristsõna, kirjalik töö

Hindamine

Tekstist arusaamine, sündmuste kirjeldamine pildimaterjali põhjal, ajaloosündmuste paigutamine ajajoonele

Kasutatav õppekirjandus, vahendid

kaart, ajalooatlas, kontuurkaart, visuaalsed materjalid, erinevad visuaalsed õppematerjalid, õpik, töövihik, pildiline materjal õpetaja ja raamatukogu kogudest

Ainevaldkond SOTSIAALAINED

Ajalugu

III kooliaste