II ja III kooliaste Ainevaldkond: tehnoloogia; tehnoloogiaõpetus

Salme põhikooli õppekava

II ja III kooliaste

Ainevaldkond: Tehnoloogia

TEHNOLOOGIAÕPETUS

Aine õppeeesmärgid

Tehnoloogiaõpetusega taotletakse, et õpilane:

1) väärtustab kultuuripärimust ja toimetulekut mitmekultuurilises maailmas;

2) omandab globaalse vaate, analüüsimis- ja sünteesioskuse ning tervikliku maailmapildi;

3) omandab tehnoloogilise kirjaoskuse, sh arendab tehnoloogiaalaseid teadmisi ja oskusi ning tunneb rahulolu praktilisest eneseteostusest;

4) oskab seostada inimest ja teda ümbritsevat ning analüüsida tehnoloogia mõjusid keskkonnale;

5) lahendab loovalt ülesandeid, valdab ideede kujustamise oskust ja leidlikkust toodete loomisel;

6) arvestab eetilisi, esteetilisi ja jätkusuutlikke tõekspidamisi;

7) valdab otsingujulgust, ettevõtlikkust, sõbralikkust ja koostööoskust ning töötahet;

8) omandab teadmisi ja oskusi, käsitsedes erinevaid materjale, töövahendeid ja töötlemisviise;

9) suudab loovalt rakendada teoreetilisi teadmisi praktiliste ülesannete lahendamisel;

10) järgib tööprotsessis ohutuid ja ergonoomilisi töövõtteid ning kõlbelisi käitumisnorme;

11) lähtub toitu valides ja valmistades tervisliku toitumise põhimõtetest;

12) tunnetab oma võimeid ja oskab teha otsuseid edasisel kutsevalikul.

II ja III kooliastmes koosneb õpetuse sisu viiest läbivast õppeosast ühe kooliastme piires: tehnoloogia igapäevaelus; disain ja joonestamine; materjalid ja nende töötlemine; kodundus (korraldatakse õpperühmade vahetusena); projektitööd. Õppesisu on esitatud kooliastmeti.

Õppeosad sisaldavad üldaluseid ja vajalikku alusteavet, mida on tarvis omandada vajalike ülesannete lahendamiseks või toodete valmistamiseks. Õppetundides lõimib aineõpetaja õppesisu praktilise tegevusega (puidutöö, metallitöö, elektroonika jms). Õppesisu ja/või järjestust võib kooliastmeti muuta või õpitut järgmises kooliastmes sügavamalt käsitleda. Õppeaine osade järjestuse õppeaastas planeerib ja korraldab aineõpetaja koostöös käsitöö ja kodunduse õpetajaga.

Õppeaine mitmekülgsuse huvides vahetatakse käsitöö ja kodunduse ning tehnoloogiaõpetuse õpperühmi.

Õppeaine vahendusel omandavad õpilased mitmekülgse ettevalmistuse, mis loob võimaluse analüüsida, kohandada ning arendada praktilist ja mõttetegevust kvalitatiivselt uuel tasandil ning aidata õpilasi edasisel kutsevalikul. Õppes pööratakse olulist rõhku õpilaste mõtestatud loovale uuendustegevusele, kus õpilane saab koos avastamisrõõmuga kogeda valitud toote loomist. Õpilased teevad huvitavaid ja fantaasiaküllaseid rakenduslikku laadi loomingulisi ülesandeid, sh

ülesande või toote planeerimist, disaini ja valmistamist ning töö enesehindamist ja esitlemist. Tuuakse esile seosed ja rakenduslikud väljundid õppeainete ning eluvaldkondade vahel, nii tekib õpilasel terviklik mõistmine ülesandest või tootest. Oluline on, et õpilane mõistaks tehnoloogia toimimist ning saaks ise osaleda õpilasepärase tehnoloogia loomises. Eelnimetatu toimub õpilaste ealisest arengutasemest lähtuvalt ja neile arusaadavalt. Seejuures arvestatakse õpilaste erinevaid võimeid ja huve ning toetatakse nende omaalgatust ja õpimotivatsiooni. Õppeaines rõhutatakse leiutajameelse tegevuse olulisust ning kujundatakse noorte tööalaseid käitumis- ja väärtushoiakuid. Taotluseks on keskkonnasäästlikkuse ja kohalike traditsioonide väärtustamine ning eetiliste tõekspidamiste omandamine.

Projektitööd

Projektitööd võivad olla nii käsitööst, kodundusest kui ka tehnoloogiaõpetusest. Õpilane saab valida kahe sama aegse teema vahel.

Valikteemad võivad olla nt ehistööd, mudelism jne.

Õpilane:

1) teadvustab end rühmatöö, projektitöö ja teiste ühistöös toimuvate tegevuste liikmena;

2) osaleb aktiivselt erinevates koostöö- ja suhtlusvormides;

3) leiab iseseisvalt ja/või koostöös teistega ülesannete ning probleemide lahendeid;

4) valmistab üksi või koostöös teistega ülesande või projekti lahenduse;

5) suhtub kaaslastesse heatahtlikult ja arvestab teiste tööalaseid arvamusi;

6) kujundab, esitleb ja põhjendab oma arvamust;

7) väärtustab töö tegemist, sh selle uurimist ja omandatud tagasisidet.

Hindamine

Hindamisel lähtutakse vastavatest põhikooli riikliku õppekava üldosa sätetest.

Õpilast hinnates on oluline nii õpetaja sõnaline hinnang, numbriline hinne kui ka õpilase enesehinnang. Õpiülesande täitmisel hinnatakse:

1) planeerimist ja disaini (originaalsust, iseseisvust, idee või kavandi rakendamise võimalust, materjali ja töövahendite valiku otstarbekust, toote valmistamise viisi, tööjoonise tehnilist korrektsust jms);

2) valikute (idee, töötlusviisi, materjali jms) tegemise ja põhjendamise ning seoste kirjeldamise oskust;

3) valmistamise kulgu (koostööoskust, iseseisvust tööd tehes, materjalide ja töövahendite ning kirjalike ja infotehnoloogiliste vahendite kasutamise oskust, teoreetilisi teadmisi ja nende rakendamise oskust, tööohutuse järgimist jms);

4) õpilase arengut (edasipüüdlikkust, vaimset ja füüsilist arengut);

5) töö tulemust (idee teostust, toote viimistlust, esteetilist väärtust, töö õigeaegset valmimist, toote kvaliteeti jm), sh üksikute ülesannete sooritamist ja toote esitlemise oskust.

Õpilast hinnates võetakse arvesse kultuurse käitumise reegleid ja õpilase hoiakuid (püüdlikkust, suhtumist õppetöösse, abivalmidust teiste õpilaste suhtes, õpperuumide kodukorra täitmist, töökust, järjekindlust, tähelepanelikkust jm). Õpilaste teadmisi, tehnilist nutikust ja loovust hinnatakse ka probleemülesannete, võistlusmängude, projektitööde jms põhjal.

8. ja 9. klassis võib õpilaste hindamisel lähtuda lisaks eelnimetatule järgmisest:

1) teadmiste ja oskuste kokkuvõtvaks hindamiseks põhikooli lõpul on soovitatav õpilastel teha lõputöö;

2) hindamisel võetakse arvesse osalemist aineolümpiaadidel, -konkurssidel, -üritustel ja võistlustel.

6. klassi lõpetaja:

1) mõistab ja selgitab tehnoloogia olemust ning väärtustab tehnoloogilise kirjaoskuse vajalikkust igapäevaelus;

2) iseloomustab kodus, olmes, harrastustes ja paikkonnas kasutatavaid lihtsaid tehnoloogilisi süsteeme ja protsesse ning ressursse;

3) planeerib tööd ja lahendab sellega seotud ülesandeid;

4) joonestab joonist ja disainib lihtsaid tooteid;

5) tunneb põhilisi materjale ja nende omadusi ning kasutab neid töös otstarbekalt;

6) teab põhilisi töövahendeid ja töötlemisviise ning oskab neid töös kasutada;

7) valmistab lihtsaid tooteid (nt mänguasi, paat, liikuv auto jne);

8) esitleb ideed, joonist või toodet;

9) teadvustab ning järgib tervisekaitse- ja tööohutusnõudeid;

10) väärtustab ning järgib väljakujunenud tööalaseid väärtus- ja käitumishoiakuid;

11) tunneb põhilisi toiduaineid ja nende omadusi ning valmistab lihtsamaid toite.

Põhikooli lõpetaja:

1) valib toote valmistamiseks sobivaid materjale, töövahendeid ja töötlemisviise ning kasutab selle kohta vajalikku teavet ainealasest kirjandusest ja internetist;

2) käsitseb ohutult käsi- ja elektrilisi tööriistu ning materjale;

3) kasutab ressursse keskkonda säästvalt ning jätkusuutlikult;

4) genereerib ideid, rakendab neid loovalt tooteid luues ja täiustades ning mõistab iseenda osaluse tähtsust tehnoloogiat kasutades;

5) mõistab tehnoloogilise protsessi ajal asetleidvaid muutusi ning oskab neid selgitada ja põhjendada;

6) analüüsib toote valmistamise protsessi ning sünteesib uusi teadmisi;

7) hindab tulemuse kvaliteeti ja toote rakendamise tõhusust, esitleb toodet;

8) valmistab tooteid, teadvustab ja rakendab loodusteaduste võimalusi praktilistes tegevustes;

9) kirjeldab tehnoloogilise maailma saavutusi ja oma rolli tuleviku töömaailmas;

10) kujundab oma positiivsed väärtushinnangud ja kõlbelised tööharjumused, väldib ning hindab võimalikke ohte töös;

11) teeb tervislikke toiduvalikuid, väärtustab tervislikke eluviise ning toimib vastutustundliku tarbijana.

	II kooliaste	III kooliaste
	I Tehnoloogia igapäevaelus	I Tehnoloogia igapäevaelus
Õppesisu	Tehnoloogia olemus. Tehnoloogiline kirjaoskus ja selle vajalikkus. Süsteemid, protsessid ja ressursid. Tehnoloogia ja teadused. Tehnoloogia, infotehnoloogia, indiviid ja keskkond. Struktuurid ja konstruktsioonid. Transpordivahendid. Energiaallikad.	Tehnoloogia analüüsimine: positiivsed ja negatiivsed mõjud. Eetilised tõekspidamised tehnoloogia rakendamisel. Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia. Põllumajandus-, meditsiini- ja biotehnoloogia. Ressursside säästlik tarbimine. Töömaailm ja töö planeerimine. Tooraine ja tootmine. Tehnoloogilise maailma tulevikuperspektiivid.
Praktilised tööd ja IKT rakendamine	Erinevad näitlikud õppevideod internetist. Lego WeDo programmeerimise keskkonna kasutamine. Lego Mindstorm programmeerimise keskkonna kasutamine. Erinevad tööd ja harjutused koordinatsiooni ja peenmotoorika arendamiseks.	Erinevad näitlikud õppevideod ja taustainfo otsimine internetist. Lego Mindstorm programmeerimise keskkonna kasutamine. Lego EV3 programmeerimise keskkonna kasutamine. Erinevad tööd ja harjutused koordinatsiooni ja peenmotoorika arendamiseks. Tööde kalkuleerimine/planeerimine (hinnad ja saadavus kaubanduses)
Lõiming: Ü- üldpädevused L- läbivad teemad A- teised ained	Ü: Väärtuspädevus, üldkehtivad eetilised normid tehnoloogia valdkonnas/ sotsiaalne pädevus, paaritöös arvestakse teineteise seisukohtadega/ matemaatikapädevus/ digipädevus L: Tehnoloogia ja innovatsioon, ümbritsev (info-)tehnoloogiline maailm/ keskkond ja jätkusuutlik areng, keskkonnasäästlikkus energia kulutamisel/ A: Matemaatika, geomeetrilised kujundid ja mõõtmine/ kunst, erinevate objektide kujutamine/ ajalugu, kultuur ja traditsioonid, nende muutumine ajas/ eesti keel, vestlus tehnoloogia kasutamisest igapäevaelus/ loodusteadused, inimese mõju keskkonnale/ ühiskonnaõpetus/	Ü: Väärtuspädevus, üldkehtivad eetilised normid tehnoloogia valdkonnas/ sotsiaalne pädevus, paaritöös arvestakse teineteise seisukohtadega/ matemaatikapädevus/ ettevõtlikkuspädevus, näha kaasaegses töötlusprotsessis probleeme ja samas neis peituvaid võimalusi/ digipädevus L: Tehnoloogia ja innovatsioon, ümbritsev (info-)tehnoloogiline maailm/ keskkond ja jätkusuutlik areng, keskkonnasäästlikkus energia kulutamisel/ teabekeskkond, uued suhtluskeskkonnad/ A: Matemaatika, geomeetrilised kujundid ja mõõtmine/ kunst, erinevate objektide kujutamine/ ajalugu, kultuur ja traditsioonid, nende muutumine ajas, tehnoloogia areng/ eesti keel, vestlus tehnoloogia kasutamisest igapäevaelus/ loodusteadused, inimese mõju keskkonnale/ ühiskonnaõpetus, teabe tõlgendamine ja kriitiline analüüs/ bioloogia, inimtegevus keskkonnaprobleemide lahendamisel/ kunst, kujustamise viisid/ võõrkeel, inglise keelsed terminid töötlusprotsesside kohta/ geograafia, linnastumine/ elukestev õpe ja karjääri planeerimine.
Õpitulemus	Õpilane: mõistab tehnoloogia olemust ja väärtustab tehnoloogilise kirjaoskuse vajalikkust igapäevaelus; toob näiteid süsteemide, protsesside ja ressursside kohta; loob seoseid (info-)tehnoloogia arengu ja teadussaavutuste vahel; seostab tehnoloogiaõpetust teiste õppeainetega ja eluvaldkondadega; iseloomustab ja võrdleb erinevaid transpordivahendeid ning energiaallikaid; kirjeldab ratta ja energia kasutamist ajaloos ning nüüdisajal; kirjeldab inimtegevuse ja tehnoloogia mõju keskkonnale; valmistab töötavaid mudeleid praktilise tööna; kirjeldab tehniliste seadmete ja tehnika arenguloo kujunemist ning selle olulisemaid saavutusi.	Õpilane: kirjeldab ja analüüsib inimtegevuse mõju loodusele ning keskkonnale; mõistab iseenda osaluse olulisust tehnoloogilistes protsessides tulevikus ja vastutust nende eetilise kujundamise eest; kasutab info- ja kommunikatsioonitehnoloogia vahendeid, teab nende seadmete üldist tööpõhimõtet ning ohutut käsitsemist; teab mõningaid põllumajandus-, meditsiini- ja biotehnoloogia kasutusvõimalusi; teadvustab ressursside piiratud hulka ning tarbib ressursse säästvalt ja jätkusuutlikult; oskab oma tegevust planeerida, orienteerub töömaailmas ja teab oma eelistusi eneseteostuseks sobiva elukutse/ameti valikul; iseloomustab tänapäevast tootmisprotsessi, kirjeldab selle toimimist ning terviklikkust; teadvustab tehnoloogia ja inimese vastastikust mõju ning analüüsib tehnoloogia uuenduslikke arenguväljavaateid.
Kasutatavad meetodid	Arutelu ja vestlus, demonstratsioon, iseseisev tegevus.	Arutelu ja vestlus, demonstratsioon, iseseisev tegevus, probleemülesanded.
Hindamine	Suuliste ettekannete hindamine. Praktilise tööprotsessi hindamine. Töökultuuri hindamine.	Suuliste ettekannete hindamine. Praktilise tööprotsessi hindamine. Töökultuuri hindamine.
Kasutatav õppekirjandus, vahendid	Õpikud: Tehnoloogia ja loovus (2011) Tehnoloogia 6. klassile(2013) Õpetaja poolt valmistatud töölehed ja ülesanded. Lego WeDo komplektid Lego Mindstorm komplektid. Töökoda oma varustusega.	Õpikud: Tehnoloogia ja loovus (2011) Tehnoloogia 7. klassile (2013) Tehnoloogia 8. klassile (2014) Tehnoloogia 9. klassile(2015) Õpetaja poolt valmistatud töölehed ja ülesanded. Lego NXT Mindstorm komplektid. Lego EV3 komplektid. Töökoda oma varustusega.
	II Disain ja joonestamine	III Disain ja joonestamine
Õppesisu	Eskiis. Lihtsa toote kavandamine. Tehniline joonis. Jooned ja nende tähendused. Mõõtmed ja mõõtkava. Piltkujutis ja vaated. Lihtsa mõõtmestatud tehnilise joonise koostamine ja selle esitlemine. Disain. Disaini elemendid. Probleemide lahendamine. Toote viimistlemine. Insenerid ja leiutamine.	Leiutamine ja uuenduslikkus. Tehnilist taipu arendavate ja probleemülesannete lahendamine. Viimistlemine ja pinnakatted. Ergonoomia. Ornamentika. Toodete disainimine arvutiga. Joonise vormistamine ja esitlemine. Skeemid. Leppelisused ja tähised tehnilistel joonistel. Ristlõiked ja lõiked. Koostejoonis. Ehitusjoonised.
Praktilised tööd ja IKT rakendamine	Disaini näited internetist, viimistlemise näited teistes eluvaldkondades.	Planeerib ülesande ja disainib toote ning esitleb seda võimaluse korral arvutiga; joonestab jõukohast tehnilist joonist, vormistab ja esitleb joonist.
Lõiming: Ü- üldpädevused L- läbivad teemad A- teised ained	Ü: enesemääratluspädevus, omale sobiva kujundi loomine/ matemaatikapädevus, probleemide lahendamisel kasutatakse loogilist mõtlemist/ suhtluspädevus, suhtlemine tööprotsessis ja eneseväljendus/ ettevõtlikkuspädevus, koostab omanäolise ideekavandi/digipädevus L: kodanikualgatus ja ettevõtlikkus, uudsed ideed eskiisil või joonisel/ keskkond ja jätkusuutlik areng/ kultuuriline identiteet/ kultuuriline identiteet, meie rahvusele omased rahvuslikud elemendid esemete kujundamisel/ A: kunst, erinevate objektide kujutamine/ võõrkeel, led tähendus/eesti keel, lihtsate probleemülesannete lahendamine, kasutades suulist keelevormi/ inimeseõpetus, otsustamine ja probleemide lahendamine/ ajalugu, ajaloosündmused ja silmapaistvad isikud kodukohas, Eestis/matemaatika, geomeetrilised kujundid ja mõõtmine, sh sirge, lõik ja ring/ühiskonnaõpetus, töökultuur ja tööeetika/	Ü: ettevõtlikkuspädevus/ matemaatikapädevus/ digipädevus L: kodanikualgatus ja ettevõtlikkus, osaleb aktiivselt vestluses/ kultuuriline identiteet, meie rahvusele omased rahvuslikud elemendid, sh ornamendid esemete kujundamisel/ teabekeskkonnas orjenteerumine/ kodanikualgatus ja ettevõtlikkus, toetub oma tegevuses tehnikatraditsioonidele/ keskkond ja jätkusuutlik areng, jätkusuutlike lahenduste väärtustamine/ A: kunst, disain kui probleemilahendus/ eesti keel, lahendab probleemülesandeid/ matemaatika, geomeetria, sh joonestab ning konstrueerib tasandilisi kujundeid/ loodusõpetus, jõud ja kehade liikumine/ füüsika, vastastikmõju esinemine looduses ja selle rakendamine tehnikas/ inimeseõpetus, eneseanalüüs: oma iseloomujoonte, huvide, võimete ja väärtuste määramine/
Õpitulemus	Õpilane: selgitab joonte tähendust joonisel, oskab joonestada jõukohast tehnilist joonist ning seda esitleda; koostab kolmvaate lihtsast detailist; teab ja kasutab õpiülesannetes disaini elemente; disainib lihtsaid tooteid, kasutades selleks ettenähtud materjale; märkab probleeme ja pakub neile omanäolisi lahendusi; osaleb õpilasepäraselt uudse tehnoloogilise protsessi loomises, mis on seotud materjalide valiku ja otstarbeka töötlusviisi leidmisega; mõistab leiutiste osatähtsust tehnoloogia arengus, teab inseneri elukutse iseärasust ja leiutajate olulisemaid saavutusi.	Õpilane: planeerib ülesande ja disainib toote ning esitleb seda võimaluse korral arvutiga; lahendab probleemülesandeid, teab ja kasutab toodete erinevaid viimistluse võimalusi; teab ja kasutab pinnakatete omadusi ja kasutusvõimalusi; arvestab ergonoomia ja ornamentika põhireegleid ning oskab neid töös rakendada; loeb skeeme, lihtsat kooste- ja ehitusjoonist; joonestab jõukohast tehnilist joonist, vormistab ja esitleb joonist või skeemi.
Kasutatavad meetodid	Vestlus, arutelu ja instrueerimine, praktiline tegevus.	Vestlus ja arutelu, praktiline tegevus, iseseisev töö.
Hindamine	Tunni praktilise tegevuse hindamine. Omandatud teadmiste rakendamist praktikas, tööohutusnõuete ja hügieeninõuete järgimist, koostööoskust, iseseisvust, töö õigeaegset valmimist, õpilase arengut, püüdlikust ning kodukorra täitmist.	Omandatud teadmiste rakendamist praktikas, tööohutusnõuete ja hügieeninõuete järgimist, koostööoskust, iseseisvust, töö õigeaegset valmimist, õpilase arengut, püüdlikust ning kodukorra täitmist.
Kasutatav õppekirjandus, vahendid	Õpik: Tehnoloogia ja loovus (2011) Õpetaja poolt valmistatud töölehed ja ülesanded. Töökoda oma varustusega.	Õpik: Tehnoloogia ja loovus (2011) Õpetaja poolt valmistatud töölehed ja ülesanded. Töökoda oma varustusega.
	II Materjalid ja nende töötlemine	III Materjalid ja nende töötlemine
Õppesisu	Materjalide liigid (puit, metall, plastid, elektroonika komponendid jne) ja nende omadused. Materjalide töötlemise viisid (märkimine, saagimine jne) ning töövahendid (tööriistad ja masinad). Levinumad käsi- ja elektrilised tööriistad. Puur- ja treipink. Materjalide liited. Tervisekaitse- ja tööohutusnõuded töötlemises, ohutud töövõtted.	Materjalide ja nende töötlemise kohta teabe hankimise võimalused kirjandusest ning internetist. Tänapäevased materjalide töötlemise viisid. Käsi- ja elektrilised tööriistad. Masinad ja mehhanismid. Arvuti ja materjalide töötlemise ühildamise võimalused (CNC-tööpingid). Optimaalse töötlusviisi valimine. Toodete liitevõimaluste kasutamine. Nüüdisaegsed võimalused materjalide töötlemisel ja detailide ühendamisel tooteks. Tervisekaitse- ja tööohutusnõuded töötlemises, ohutud töövõtted.
Praktilised tööd ja IKT rakendamine	Erinevad näitlikud õppevideod ja infootsingud internetist. Erinevad tööd ja harjutused koordinatsiooni ja peenmotoorika arendamiseks.	Erinevad näitlikud õppevideod ja infootsingud internetist. Erinevad tööd ja harjutused koordinatsiooni ja peenmotoorika arendamiseks. Probleemülesanded.
Lõiming: Ü- üldpädevused L- läbivad teemad A- teised ained	Ü: õpipädevus, oma tegevuse planeerimine ja joonise valmistamine/ ettevõtlikkuspädevus, mõelda välja uusi ja huvitavaid lahendusi ja tooteid/ väärtuspädevus, üldkehtivad eetilised normid/ digipädevus L: tervis ja ohutus, ohutu töötamine õppetöökojas, turvalisus/ kodaniku algatus ja ettevõtlikkus/ tehnoloogia ja innovatsioon, ümbritsev tehnoloogiline maailm/ keskkond ja jätkusuutlik areng, keskkonnasäästlikkus/ A: matemaatika, geomeetrilised kujundid ja mõõtmine, sh sirge ja lõik/ kunst, erinevate objektide kujutamine/ inimeseõpetus, turvaline käitumine õppetöökojas/ ühiskonnaõpetus, töökultuur ja tööeetika/ loodusõpetus, erinevad materjalid/ eesti keel, vestlus erinevate materjalide kasutuskohtadest/ ühiskonnaõpetus, elukutsed ja ettevõtted kodukohas/ kehaline kasvatus,	Ü: õpipädevus, oma tegevuse planeerimine ja joonise valmistamine/ ettevõtlikkuspädevus, mõelda välja uusi ja huvitavaid lahendusi ja tooteid/ väärtuspädevus, üldkehtivad eetilised normid/ sotsiaalne pädevus/ enesemääratluspädevus, suutlikkus mõista praktilise töö käigus iseennast, oma tugevaid ja nõrku külgi/ digipädevus L: tervis ja ohutus, ohutu töötamine õppetöökojas, turvalisus/ kodanikualgatus ja ettevõtlikkus/ tehnoloogia ja innovatsioon, ümbritsev tehnoloogiline maailm/ keskkond ja jätkusuutlik areng, keskkonnasäästlikkus/ teabekeskkond/ väärtused ja kõlblus, suhtumine töösse ja töö tegijasse ning erinevate materjalide säästlik kasutamine A: matemaatika, geomeetrilised kujundid ja mõõtmine, sh sirge ja lõik/ kunst, erinevate objektide kujutamine/ inimeseõpetus, turvaline käitumine õppetöökojas/ ühiskonnaõpetus, töökultuur ja tööeetika/ loodusõpetus, erinevad materjalid/ eesti keel, vestlus erinevate materjalide kasutuskohtadest/ ühiskonnaõpetus, elukutsed ja ettevõtted kodukohas/ kehaline kasvatus/ füüsika/ keemia, metallid, metallide iseloomulikud omadused/ võõrkeel, ingliskeelsed terminid/
Õpitulemus	Õpilane: tunneb põhilisi materjale, nende olulisemaid omadusi ja töötlemise viise; valib ja kasutab eesmärgipäraselt erinevaid töötlusviise, töövahendeid ja materjale; suudab valmistada jõukohaseid liiteid; valmistab mitmesuguseid lihtsaid tooteid (sh mänguasju); kasutab õppetöös puur- ja treipinki; analüüsib ja hindab loodud toodet, sh esteetilisest ja rakenduslikust küljest; annab tehtud ülesande või toote kvaliteedile oma hinnangu; mõistab ja arvestab kaaslaste erinevaid tööoskusi; teadvustab ning järgib tervisekaitse- ja tööohutusnõudeid; väärtustab ja kasutab tervisele ohutuid tööviise; kasutab materjale säästlikult ning leiab võimalusi nende korduskasutuseks.	Õpilane: leiab teavet materjalide, nende omaduste ja töötlemise kohta, hangib ja kasutab ainealast teavet kirjandusest ning internetist; analüüsib materjalide omadusi, töötlemise viise ning kasutamise võimalusi, sünteesib uusi teadmisi; kasutab toodet valmistades mitmesuguseid töövahendeid, võimaluse korral CNC-tööpinki, valib sobivaima töötlusviisi; tunneb ja kasutab töötlemisel masinaid ning mehhanisme; valmistab omanäolisi tooteid, tunneb ja kasutab mitmeid liitevõimalusi; kujundab välja oma positiivsed väärtushinnangud ja kõlbelised tööharjumused; teadvustab ning järgib tervisekaitse- ja tööohutusnõudeid, kasutab ohutult masinaid ning töövahendeid.
Kasutatavad meetodid	Vestlus, arutelu ja instrueerimine, demonstratsioon, praktiline tegevus.	Vestlus, arutelu ja instrueerimine, demonstratsioon, praktiline tegevus.
Hindamine	Omandatud teadmiste rakendamist praktikas, tööohutusnõuete ja hügieeninõuete järgimist, koostööoskust, iseseisvust, töö õigeaegset valmimist, õpilase arengut, püüdlikust ning kodukorra täitmist.	Omandatud teadmiste rakendamist praktikas, tööohutusnõuete ja hügieeninõuete järgimist, koostööoskust, iseseisvust, töö õigeaegset valmimist, õpilase arengut, püüdlikust ning kodukorra täitmist.
Kasutatav õppekirjandus ja vahendid	Õpik: Tehnoloogia ja loovus (2011) Õpetaja poolt valmistatud töölehed ja ülesanded. Töökoda oma varustusega.	Õpik: Tehnoloogia ja loovus (2011) Õpetaja poolt valmistatud töölehed ja ülesanded. Töökoda oma varustusega.
	KODUNDUS
Õppesisu	Toiduained ja toitained. Tervisliku toitumise põhitõed. Toiduainete säilitamine. Hügieeninõuded köögis töötades. Jäätmete sortimine. Retsepti kasutamine, mõõtühikud. Toiduainete eeltöötlemine, külm- ja kuumtöötlemine. Võileibade ja salatite valmistamine. Makaroniroad ja pudrud. Magustoidud. Külmad ja kuumad joogid. Lauakombed ning lauakatmise tavad ja erinevad võimalused. Puhastus- ja korrastustööd. Rõivaste ja jalanõude hooldamine. Tarbijainfo (pakendiinfo, kasutusjuhend jm). Teadlik ja säästlik tarbimine.	Toiduainete toitainelise koostise hinnang. Mitmekülgse ja tasakaalustatud päevamenüü koostamine lähtuvalt toitumissoovitustest. Internetipõhised tervisliku toitumise keskkonnad. Toitumisteave meedias – analüüs ja hinnangud. Aedviljatoidud ja supid. Kala- ja lihatoidud. Küpsetised ja vormiroad. Käitumine peolauas, kohvikus, restoranis. Puhastusvahendid ja nende omadused. Kodumasinad. Ruumide kujundamine, mööbel ja kunst kodus. Looduslikud ja sünteetilised tekstiilmaterjalid, nende valiku ning sobivuse põhimõtted rõivastuses ja sisekujunduses. Hooldusmärgid. Tarbija õigused ja kohustused. Kokkuhoiuvõimalused ja kulude analüüs.
Praktilised tööd ja IKT rakendamine	Toiduvalmistamine arvutist valitud retseptide alusel, praktiline lauakatmine, puhastus- korrastustööd kodundusklassis, Internetipõhiste tervisliku toitumise ja tarbijainfo keskkondadega tutvumine.	Toiduvalmistamine arvutist valitud retseptide alusel, praktiline lauakatmine, puhastus- korrastustööd kodundusklassis. Internetipõhiste tervisliku toitumise ja tarbijainfo keskkondadega tutvumine
Lõiming: Ü- üldpädevused L- läbivad teemad A- teised ained	Ü: sotsiaalne pädevus, enesemääratluspädevus, õpipädevus, suhtluspädevus, ettevõtlikkuspädevus, digipädevus. L: elukestev õpe ja karjääri planeerimine, keskkond ja jätkusuutlik areng, teabekeskkond, tehnoloogia ja innovatsioon, tervis ja ohutus. A: inimeseõpetus	Ü: sotsiaalne pädevus, enesemääratluspädevus, õpipädevus, suhtluspädevus, ettevõtlikkuspädevus, digipädevus. L: elukestev õpe ja karjääri planeerimine, keskkond ja jätkusuutlik areng, teabekeskkond, tehnoloogia ja innovatsioon, tervis ja ohutus. A: keemia, ühiskonnaõpetus.
Õpitulemus	Õpilane: teab ja väärtustab tervisliku toitumise põhialuseid; tunneb põhilisi toiduaineid ja nende omadusi ning valmistab lihtsamaid toite; teadvustab hügieenireeglite järgimise vajadust köögis töötades; teeb põhilisi korrastustöid, kasutades selleks sobivaid töövahendeid; katab lauda ning peab kinni üldtuntud lauakommetest; teab jäätmete käsitlemise ja keskkonnahoiu põhilisi nõudeid.	Õpilane: teeb tervislikke toiduvalikuid ning koostab tasakaalustatud ja mitmekülgse menüü; kasutab menüüd koostades ainekirjandust ja teabeallikaid; valmistab retsepti kasutades erinevaid kuumi ja külmi roogi; kalkuleerib toidu maksumust; tuleb toime koduse majapidamise ja pere eelarvega ning käitub teadliku tarbijana.
Kasutatavad meetodid	töö tööjuhendi järgi, rühmatöö, arutlus. kalkuleerimine, individuaalne töö	töö tööjuhendi järgi, rühmatöö, arutlus, kalkuleerimine, individuaalne töö
Hindamine	Omandatud teadmiste rakendamist praktikas, tööohutusnõuete ja hügieenireeglite järgimist, koostööoskust, iseseisvust, töö õigeaegset valmimist, õpilase arengut, püüdlikust ning kodukorra täitmist.	Omandatud teadmiste rakendamist praktikas, tööohutusnõuete ja hügieeninõuete järgimist, koostööoskust, iseseisvust, töö õigeaegset valmimist, õpilase arengut, püüdlikust ning kodukorra täitmist.
Kasutatav õppematerjal, vahendid	Retseptid erinevatest internetikeskkondadest, arvutid, õppeköök oma varustusega.	Retseptid erinevatest internetikeskkondadest, arvutid, õppeköök oma varustusega.

Ainevaldkond TEHNOLOOGIA

Tehnoloogiaõpetus

II ja III kooliaste