Nimi _______________________________    Klass ________    Kuupäev __________

Kahepaiksed

Sissejuhatus

Kahepaiksed ehk amfiibid on väike selgroogsete loomade klass, kuhu kuuluvad konnad, kärnkonnad, vesilikud, salamandrid ja pimelased. Esimesed kahepaiksed ilmusid Maale umbes 200000 aastat tagasi olles siis oluliselt erinevad praegusaegsetest amfiibidest. Kahepaiksed olid esimesed selgroogsed, kes kohastusid eluks maismaal. Ehituselt on kahepaiksed kalade ja roomajate vahevormideks.

Selle ülesande täitmisel saad “Eesti selgroogsete“ õpiprogrammi (http://bio.edu.ee/loomad) vahendusel teada, milliste tunnuste poolest kalad ja kahepaiksed sarnanevad ja milliste poolest erinevad.

Ülesande täitmiseks on teil aega 35 minutit.

• Kliki “Eesti selgroogsete” ülamenüüs kahepaiksetel, seejärel paremmenüüs kahepaiksete üldiseloomustusel. Loe läbi kahepaiksete välimuse ja liikumise kohta kirjutatu. Nüüd kliki Eesti kahepaiksete süstemaatilisel nimestikul ja jaga loetletud loomad rühmadesse saba olemasolu või puudumise alusel.

• Klikkides ülamenüüs kaladel, loe läbi üldiseloomustus, seejärel loe läbi ka kahepaiksete üldiseloomustus. Loetu põhjal täida tabel.

• Kalade ja kahepaiksete üldiseloomustuse põhjal täida lüngad.

Hingamiselunditeks on

 ahvenal:                                        järvekonnal:

 a) täiskasvanuna                                         c) täiskasvanuna                          .

 b) vastsena                                                 d) vastsena                                  .

Vereringete arv ahvenal on                         ,        järvekonnal                                  .

Toituvad ahvenad                                  ,        järvekonnad                                  .

• Täidetud lünkteksti alusel tõmmake lausetest maha kõik lausesse mittesobivad sõnad, nii et saaksite sisult õiged laused.

Järvekonn toitub vihmaussidest, vetikatest, linnupoegadest, konnakullestest, tigudest.

Ahvena toiduks sobivad kalamaimud, veetaimed, putukate vastsed, vetikad.

Järvekonn on püsisoojane ja kõigusoojane loom.

Hingamiselunditeks on täiskasvanud järvekonnal kopsud, nahk ja lõpused.

• Lõpuks vaadake järvekonna liigikirjelduse leheküljelt, kuidas elab ta üle talve. Kuidas see võib olla seotud järvekonna vereringega?

............................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................