|
|
I Ühiskond ja sotsiaalsed suhted |
|
| 1.1. Teema: Ühiskonna institutsiooniline struktuur – kuidas avaliku sektori, äri-(era)sektori ja kolmanda sektori/vabakonna koostöös tagatakse hästi toimiv ühiskond. Põhifookus: erinevate sektorite roll ja koostöö ühiskonnas. Õppija mõistab, et ühiskond on terviklik süsteem, kus erinevad osapooled mõjutavad ning samas sõltuvad teineteisest. Oskab tuua näiteid sektorite tegevusest ja koostööst ühiskonnas ning üksikisikute kokkupuudetest ja/või võimalusest osaleda avaliku sektori, erasektori ja vabakonna tegevuses.
|
Mõisted, märksõnad | Teab ja oskab kontekstis kasutada mõisteid: ühiskonnarühmad, rahvastikunäitaja, demograafia, migratsioon, immigrant/sisserändaja, kodanik, topeltkodakondsus, varjupaigataotleja. |
Õpitulemused | Õpilane: - oskab läbi näidete toomise selgitada soorollide ja soostereotüüpsete hoiakute mõju inimese valikutele ja võimalustele;
- võrdleb tõekspidamisi, tavasid ja praktikaid erinevate kultuuride ja subkultuuride näitel;
- mõistab koostöövõimaluste otsimise vajalikkust kultuuriliste erimeelsuste puhul;
- märkab diskrimineerimist ja oskab analüüsida konkreetset juhtumit ning pakkuda välja lahendusi;
- selgitab, miks on oluline tunda kultuuripärandit;
- toob näiteid kultuurilaenude ja -mõjutuste kohta eesti kultuuris
- mõistab identiteedi määratlust, selgitab näidete varal, mis on sotsiaalne, kultuuriline- ja rahvuslik identiteet ning mitmikidentiteet;
- märkab kultuuride ja sotsiaalsete rühmade mitmekesisust, diskrimineerimist, sekkub oma võimaluste kohaselt.
|
Metoodilised soovitused, sh diferentseerimise võimalused | - Töö põhiseadusega: kodaniku kohustused ja õigused versus igaühe õigused ja kohustused Ideekaart kordamiseks: kodakondsus (meenutatakse nii õiguseid/kohustusi; kodanikuks olemise tähendust; kodanikuks saamise eripära).
- Töö tekstiga: head kodanikud (Kodanikupäeva aumärgi saajate tutvustused). Arutlev vestlus, mis ühendab väljapaistvaid kodanikke. Vaba kirjutamine: Kes on hea kodanik?
- Fotoülesanne - Elu Kakuma pagulaslaagris: https://maailmakool.ee/materjalid/10231/fotoulesanne-elu-kakuma-pagulaslaagris/
|
Lõimingu võimalused: üldpädevused, läbivad teemad, teised õppeained | Geograafia Eesti ja Euroopa rahvastik. 9.kl (rahvaloendus, rahvastikuregister, sündimus, suremus, loomulik iive, rahvastikupüramiid, rahvastiku vananemine, ränne, sisseränne, väljaränne, riigisisene ränne, pendelränne, pagulased, rahvuslik koosseis) Ajalugu: - rahvastiku langust/kasvu ja rännet põhjustanud tegurite ajaloolise tausta leidmine
Matemaatika ja geograafia: - rahvastik näitajaid kajastavate graafikute lugemine; mõistmine, koostamine
Emakeel ja kunst: - plakatid ja/või esitluse koostamine rahvastiku teemadel nt teemal hea kodanik; Eesti/ EL rahvastik vms
Muusika: - vaadata video Ränne ja muusika- koostada esitlus/plakat/tutvustus ühe muusikastiili arengust ja seosest rändega.
Digipädevus - töö piltidega, mis puudutavad pagulasi nt arengukompassi meetodil; plakatite/infograafika loomine rahvastiku teemal nt kodanikupäevaks
Õpipädevus
|
Õppematerjali viited; õppekeskkonna laiendamise soovitused ( | Põhiseadus 100 videod: https://www.pohiseadus100.ee/et/luhivideod Inimene ja ühiskond. EAÜS metoodiline õppematerja https://drive.google.com/file/d/1N7wBQL24JwhMuBxoesr1MeXuRp3GG2OA/view Maailmakooli materjale: Lauamäng Teemandsaar https://e-koolikott.ee/en/oppematerjal/33291--Teemantsaar-lauamang-ja-kasutusjuhend-opetajale Statistikaamet: Rahvastikupüramiidid Kodanikupäev https://www.eesti.ee/et/eesti-vabariik/kodanikupaeev/kodanikupaeeva-aumaergi-saanud Religioonide tutvustus ja traditsioonide tundmaõppimine: https://www.storyboardthat.com/et/articles/e/maailma-religioonid Religioonihariduse koduleht: http://usundiopetus.weebly.com/otildepetajale.html EIS keskkonnas interaktiivsed ülesanded E-koolikoti ülesanded: Videoõps
|
Kontroll ja hindamine | Hindamisviisid õppeprotsessi kestel: suuline ja/või kirjalik hindamine, tagasiside, edasiside, numbriline hindamine, enesehindamine, eneseanalüüs, enesekontroll, kaasõpilaste hindamine. |
| Suuline ja kirjalik sõnaline hidamine, numbriline hindamine - Ideekaarti võib hinnata tulenevalt järgnevast:
Teemade käsitlemine: Hindamisel võiks esmalt vaadata, kui põhjalikult ja sügavuti on õpilane käsitlenud kodakondsusega seotud teemasid. Kas ta on esile toonud olulised õigused, kohustused ja näidanud kodakondsuse sisu mitmekülgselt?
Kriitiline mõtlemine: Hindamisel võiks arvestada ka õpilase võimet analüüsida ja hinnata kodakondsuse teemadel esile kerkinud küsimusi ning näidata oma mõtete ja seisukohtade põhjendamist.
Keel ja kirjaoskus: Kuidas ideid on väljendatud? Kas tekst on ladus, grammatiliselt korrektne ning kasutatakse sobivat sõnavara?
Kokkuvõttes on hindamisel on oluline anda konstruktiivset tagasisidet, mis aitaks õpilasel mõista, kuidas saaks oma tööd parandada või täiustada. Lisaks võiks hinnata ka seda, kuidas õpilane on kasutanud allikaid ja viiteid, kui see oli ülesandes nõutud või soovitatud.
Suuline ja kirjalik sõnaline hindamine, kaasõpilaste hindamine - Ideekaardi paaris/rühmatööna hindamine: Võite lasta kaasõpilastel hindamist teha paarides või väikestes rühmades, kus arutatakse läbi iga ülesande tugevused ja puudujäägid.
Tagasiside, suuline sõnaline hindamine - Tagasiside andmine: Andke õpilasele konstruktiivset tagasisidet, rõhutades nende tugevaid külgi ja soovitades võimalusi edasiseks arenguks. Oluline on, et tagasiside oleks konkreetne ja selgitav, aidates õpilasel mõista, kuidas oma ideekaarti täiustada.
Protsessi hindamine: Hindamisel võiks kaaluda mitte ainult lõpptulemust, vaid ka seda, kuidas õpilane on jõudnud ideede kaardistamiseni. Kas nad on kasutanud mitmekesiseid allikaid või lähtunud sügavamast analüüsist?
Eneserefleksiooni soodustamine: Julgustage õpilasi ise oma tööd hindama ja analüüsima. See võib hõlmata enesehindamist, kus õpilane peab hindama oma ideekaarti vastavalt teile antud kriteeriumitele.
|
| 1.2. Teema Ühiskonna sotsiaalne struktuur: mõistmine, et ühiskond on mitmekesine, sh ebavõrdne. Põhifookus B: erinevate sotsiaalsete rühmade sidus kooseksisteerimine. Õppija mõistab, miks on hästi toimiva ühiskonna jaoks oluline arvestada inimeste erisustega. Kuidas nii avalik-, era- kui ka kolmas sektor saab kaasa aidata sotsiaalselt õiglasema ühiskonna loomisele, et vähendada sotsiaalset tõrjutust ja sellest tulenevaid probleeme. Teab, milline tähtsus on identiteedil inimese elus ning kuidas ühiskond mõjutab selle kujunemist. Mõistab koostöövõimaluste otsimise vajalikkust kultuuriliste/maailmavaateliste (poliitiliste) erimeelsuste puhul. Õppes pööratakse rõhku järgmistele väärtuste arendamisele nagu sallivus, õiguspõhisus, solidaarsus, vastutustundlikkus ja sooline võrdõiguslikkus. |
Mõisted, märksõnad | Teab ja oskab kontekstis kasutada mõisteid: ühiskondlik ebavõrdsus (ja võrdõiguslikkus vs võrdväärsus) sotsiaalne sidusus, sotsiaalne tõrjutus, sotsiaalne õiglus, identiteet, mitmekultuurilisus, subkultuurid. |
Õpitulemused | Õpilane: - oskab läbi näidete toomise selgitada soorollide ja soostereotüüpsete hoiakute mõju inimese valikutele ja võimalustele;
- võrdleb tõekspidamisi, tavasid ja praktikaid erinevate kultuuride ja subkultuuride näitel;
- mõistab koostöövõimaluste otsimise vajalikkust kultuuriliste erimeelsuste puhul;
- märkab diskrimineerimist ja oskab analüüsida konkreetset juhtumit ning pakkuda välja lahendusi;
- selgitab, miks on oluline tunda kultuuripärandit;
- toob näiteid kultuurilaenude ja -mõjutuste kohta eesti kultuuris
- mõistab identiteedi määratlust, selgitab näidete varal, mis on sotsiaalne, kultuuriline- ja rahvuslik identiteet ning mitmikidentiteet;
- märkab kultuuride ja sotsiaalsete rühmade mitmekesisust, diskrimineerimist, sekkub oma võimaluste kohaselt.
|
|
|
Metoodilised soovitused, sh diferentseerimise võimalused | - Projektõpe: Meie klassi juured. Iga õpilane uurib oma perekonna lugu ja koostab lühireferaadi leitud rahva (või ka piirkondliku murde) kultuuritraditsioonides ning tutvustab seda kokku lepitud viisil (esitlus, fotokollaaž, plakat, video vm) kaaslastele. Külla võib kutsuda ka vanemaid, kes tutvustaksid mõne rahva kombeid; tutvustada rahvuskööke vms.
- Esitluse loomine: subkultuuridest ja nende tutvustamine klassile. Rollimäng, kus iga õpilased loosivad endale subkultuuri esindaja rolli ja püüavad neid jäljendada kokku lepitud olukordades nt laadal, bussipeatuses, meeleavaldusel.
- Tööleht: üleilmastumise ohud ja võimalused, iga õpilane leiab esmalt ise näiteid mõlema väite juurde. Edasi arutatakse väiksemates rühmades ja lõpuks klassis ühiselt teema läbi.
- Paaristöö: Õpilane saab sedelid väidetega identeedi, religioossete traditsioonide ja rahvukultuuride jms kohta ühiskonnas ning peab otsustama, mis kasti ta sedeli paneb, st kas väide kehtib alati, enamasti või ainult mõnel juhul (mänguvälja metoodika). Paarilised arutavad, miks nad otsutasid nii nagu otsustasid. Antud meetodit saab teha ka liikumismänguna, kus astutakse samm edasi või tagasi või seistakse paigal.
- Lugemisülesanne: vaidlen autoriteediga meetodil nt kasutades teksti: Subkultuuridest on tänapäeval kadunud stiilikohustus - tuleb leida argumente, kas autori arvamuse poolt või vastu.
- Tegevusülesanne. Sildistava suhtumise ja eelarvamuste märkamine erinevate religioossete rühmade kogemuse näitel. Vaata ülesande kirjeldust usundiõpetuse III kooliastme ainekava sisukirjeldusest
|
Lõimingu võimalused: üldpädevused, läbivad teemad, teised õppeained | Kunst, emakeel ja /või võõrkeeled: Usundiõpetus, kodaniku- ja sotsiaalset pädevus - Tegevusülesanne: paljud tuntud artistid ja sportlased on hakanud diskrimineerimisele vastu ja võitlevad salliva suhtumise eest (Rihanna, Lebron James, Alicia Keys jne). Valige oma rühmale üks selline inimene, uurige tema elu ja tegevust ning tutvustage klassile. Proovige leida vastus järgmistele küsimustele: mida ja kuidas ta on mõjutanud ning miks ta seda teeb?. Vaata ülesandeid kirjeldust usundiõpetuse III kooliastme ainekava sisukirjeldusest
|
Õppematerjali viited; õppekeskkonna laiendamise soovitused ( | Õppematerjalid: Eesti väitlusseltsi tunnikavad Maailmakooli materjale: Metoodiline juhend: E-koolikoti ülesanded:
|
Kontroll ja hindamine | Suuline ja kirjalik sõnaline hidamine, numbriline hindamine - Hinnatakse õpilase individuaalset panust rühmatöödes läbi enesereflektsiooni ning rühmakaaslaste tagasiside alusel.
Suuline ja kirjalik sõnaline hindamine, kaasõpilaste hindamine Esitluse loomise hindamise näide: - Hindamine kriteeriumide alusel: Iga kaasõpilane võiks hinnata teisi esitlusi vastavalt etteantud kriteeriumidele, näiteks autentsusele, rollimängu veenvusele ja teabe selgusele.
Peegeldusarutelud: Pärast esitluste ja rollimängude lõppu võiks korraldada arutelusid, kus õpilased saavad rääkida sellest, mida nad õppisid teiste esitlustest, ning jagada tagasisidet ja mõtteid, mis aitaksid üksteist arendada.
Hindamisvormid: Kasutage mitmekesisust hindamismeetodeid, näiteks anonüümset hinnangut paberil või elektrooniliselt, kus õpilased hindavad teiste esitlusi vastavalt etteantud kriteeriumidele.
Tagasiside, suuline sõnaline hindamine Esitluse loomise hindamise näide: - Sisu ja teadmised: Õpetaja võiks hinnata esitluse sisu põhjalikkust ja täpsust. Kas õpilased on korraldanud põhjaliku uurimistöö subkultuuri kohta ning esitanud teadmisi selgelt ja arusaadavalt?
Rollimängu autentsus: Hindamine võiks keskenduda sellele, kui veenvalt ja autentselt õpilased suudavad mängida oma loositud subkultuuri esindajat. Kas nad suudavad edukalt kujutada ja väljendada subkultuuri eripärasid erinevates olukordades?
Suhtlemisoskus: Õpetaja võiks jälgida õpilaste suhtlemisoskust, kui hästi suudavad nad oma teadmisi ja rolli väljendada ning suhelda teiste klassikaaslastega.
Loovus ja originaalsus: Hindamine võib hõlmata ka õpilaste loovust rollimängu ja esitluse läbiviimisel. Kas nad on suutnud lisada originaalseid ja huvitavaid elemente?
Esitluse ülesehitus: Õpetaja võib hinnata ka esitluse ülesehitust ja järjepidevust, sealhulgas alguse, keskosa ja lõpu loogilist ülesehitust.
|
| 1.3. Teema. Ühiskonnaliikmete õigused vs kohustused ning vastutus on omavahelises seoses. Põhifookus A: inimeste õiguste ja kohustuste tundmine (perekonnaliikme rollist lähtuvalt). Õppija mõistab, millised on tema kui lapse õigused ja kohustused, millised kohustused ja õigused on tema vanematel. Oskab selgitada ja põhjendada, milliste õiguste ja vabaduste kaitse peab olema ühiskonna kõrgendatud tähelepanu all. Arutletakse, tulenevalt oma rollist perekonnas, vastutuse võtmise olulisuse üle ning selle üle, kuidas noorukiea õigused ja vastutus erineb väikelapse või täiskasvanu eaga võrreldes. Õppija selgitab õiguste ja kohustuste omavahelisi seoseid. Saab aru, milline on õiguste ja privileegide vahekord. Õppes pööratakse rõhku järgmiste väärtuste kujundamisele nagu hoolivus, aukartus elu vastu, õiglus, inimväärikus, lugupidamine enda ja teiste vastu.
|
Mõisted, märksõnad | Teab ja oskab kontekstis kasutada mõisteid: põhiõigused, inimõigused, kodanikuõigused, universaalsed õigused, lapse õigused, kohustused, privileegid, vastutus, diskrimineerimine, inimkaubandus |
Õpitulemused | Õpilane: - toob näiteid erinevatest võimalustest, kuidas käituda demokraatia põhimõtteid järgides;
- toob näiteid oma õigustest ja kohustustest koolis, perekonnas ja ühiskonnas, selgitades õiguste ja kohustuste omavahelisi seoseid;
- märkab diskrimineerimist ja oskab analüüsida konkreetset juhtumit ning pakkuda välja lahendusi;
- toob näiteid stereotüüpide, vaenukõne ja sallimatuse kohta ning mõistab nende ohtu ühiskonnale;
- seostab demokraatiat inimõiguste kaitsega.
|
Metoodilised soovitused, sh diferentseerimise võimalused | - uurimuslik õpe: Paaristöö: õpilased arutavad, millistest kohustustest peavad täiskasvanud kinni pidama seoses lapse kasvatamisega. Valivad välja enda hinnangul 3 kõige olulisemat kohustust ning panevad need kirja. Lisavad juurde selgituse - sellist kohustust on vaja, kuna…. Info kogumiseks kasuta õiguskantsleri kui lasteombudsmani kodulehte. Sama lehekülje abil on võimalus noortel ka uurida, milliste küsimustega lasteombudsmani poole pöördutakse (vt Olulised küsimused). Teha lühitutvustus klassikaaslastele, milline on lasteombudsmani seisukoht.
- Kasutada Mondo Maailmakooli materjale laste õiguste teemal nt virtuaalloeng: Miks me ikka veel räägime lapse õigustest? või "Õigus olla laps" jt
- Mõistekaardi koostamine: Mõiste privileeg tähenduse uurimine. Mõistekaardi koostamise järel võiks toimuda arutlev vestlus, mille järel saab koostada definitsioonikaardi, mille sõnastab õpilane ise – minu definitsioon mõistele privileeg...
- Juhitud kujutlus metoodika toel tutvustada inimkaubanduse ohte. Vaadata klassis ühiselt videod Meie maailm: 18 | Kaasaegne orjus ning seejärel valitud videoklipp(id) sotsiaalkampaaniast "Kui välismaale, siis targalt" kuni 0.30 min ning paluge õpilastel kirjutada võimalik realistlik lõpp tegelaste tegevusele. Klassis lugeda võimalikke tsenaariumeid ette ning arutada ühiselt, mida tuleks teha, et sellist olukorda vältida, selleks võib kasutada ka teksti inimkaubandusest.
- Vabakirjutamine/ vabajoonistamine teemal: Inimõigused - pannakse kirja kõik seosed, näited ja mõtted, mis haakuvad uue teemaga.
- Lugemisülesanne: tutvuda mõiste inimõigused selgitusega Inimõigusteinstituudi lehelt. Kasutada TTS (tean, tahan teada, sain teada) meetodit, et selgitada välja õpilaste küsimused teema kohta. Arutleda nende üle.
- Klassiarutelu või arvamusfestivali formaadis väitlus ( väited on argumenteeritud; üksteist kuulatakse sisuliselt) jrg teemadel: Kuidas peaks toimima pere, kus üks vanem on ühte usku ja teine teist usku? Kuidas tuleks toimida, kui ühele vanemale on usk väga tähtis ja teine vanem ei ole usklik? Millised elukutsed peavad arvestama inimese religioossusega? Miks küsitakse Eesti kaitseväes inimese usulise kuuluvuse kohta ning saadud info pannakse koos nime, veregrupi ja teiste oluliste andmetega kaelas kantavale metallplaadile?
|
Lõimingu võimalused: üldpädevused, läbivad teemad, teised õppeained |
Kunst, emakeel, inimeseõpetus, geograafia. Üldpädevused: õpipädevus, enesemääratluspädevus. Läbivteema: kultuuriline identiteet, väärtused ja kõlblus Usundiõpetus, võõrkeel, inimeseõpetus. |
|
|
Õppematerjali viited; õppekeskkonna laiendamise soovitused ( |
|
Kontroll ja hindamine | Suuline ja kirjalik sõnaline hidamine, numbriline hindamine - Hinnatakse õpilase individuaalset panust rühmatöödes läbi enesereflektsiooni ning rühmakaaslaste tagasiside alusel.
Suuline ja kirjalik sõnaline hindamine, kaasõpilaste hindamine - Uurimisliku õppe hindamisel võib keskenduda mitmele olulisele aspektile:
Teemade sügavus ja kvaliteet: Hindamisel tuleks vaadata, kui põhjalikult ja sügavuti on paar töötanud välja kolm olulist kohustust, mille täiskasvanud peavad lapse kasvatamisel täitma.
Allikate kasutamine: Hindamisel võiks arvestada ka seda, kui hästi on õpilased kasutanud õiguskantsleri või lasteombudsmani veebilehte info kogumiseks. Kas nende esitatud kohustused ja seisukohad põhinevad usaldusväärsetel andmetel ja õigusallikatel?
Argumentatsioon ja põhjendused: Kuidas on õpilased oma valitud kohustusi selgitanud ja põhjendanud? Kas nad on suutnud ammendavalt seletada, miks valitud kohustused on olulised ning kuidas need aitavad kaasa laste heaolule?
Esitlemise selgus ja suhtlemisoskus: Kuidas on paar suutnud esitada oma tööd klassikaaslastele? Kas esitlus oli selge, loogiline ja arusaadav? Kas nad suutsid edastada lasteombudsmani seisukohti selgelt ja arusaadavalt?
Loovus ja originaalsus: Kas paar on suutnud välja tuua uudseid või huvitavaid vaatenurki kohustuste tähtsusele lapse kasvatamisel? Kas nad on suutnud tuua esile midagi, mis võiks olla ebatavaline või vähe teada olev?
Hindamisel on oluline anda õpilastele tagasisidet nende töö tugevuste ja nõrkuste kohta ning soovitusi, kuidas saaksid nad oma tööd parandada või täiustada. Lisaks võiks kaaluda ka klassi arutelusid, kus õpilased saavad esitada küsimusi ja jagada mõtteid teiste tööde kohta, mis aitaksid õppimist toetada.
|
| 1.4. Ühiskonnaliikmete õigused vs kohustused ning vastutus on omavahelises seoses. Põhifookus B: Mina õiguste ja kohustuste teostajana, märkajana, sekkujana. Õppija teab, millised on peamised inimõigused (s.h lapse õigused) ning kus need on sätestatud. Oskab märgata vägivalda ja kuritarvitamist enda ümber ning tunneb lihtsamaid sekkumise võtteid/võimalusi. Analüüsib oma lähiümbrust märgates puudusi väärikas käitumises inimeste vahel ning oskab välja pakkuda lahendusi selliste olukordade ennetamiseks, lahendamiseks. Mõistab, et elu toob kaasa kriise, kuid teab, et nendeks on võimalik valmistuda. Teab, mida enda ja lähedaste kaitsmiseks peab kriisiolukordades esmajoones tegema ja kuhu abi saamiseks pöörduma. Arutleb, millal muutub sõna ohtlikuks ja kust läheb sõnavabaduse piir. Teema avamisel on oluline roll väärtuskasvatusel (võrdõiguslikkus, märkamine, hoolivus, austus, vastutus).
|
Mõisted, märksõnad | Teab ja oskab kontekstis kasutada mõisteid: põhiõigused, inimõigused, kodanikuõigused, universaalsed õigused, lapse õigused, diskrimineerimine, kohustused, privileegid, vastutus, hädaolukord, eriolukord, kriisiõppus |
Õpitulemused | Õpilane: toob näiteid erinevatest võimalustest, kuidas käituda demokraatia põhimõtteid järgides; toob näiteid oma õigustest ja kohustustest koolis, perekonnas ja ühiskonnas, selgitades õiguste ja kohustuste omavahelisi seoseid; oskab läbi näidete toomise selgitada soorollide ja soostereotüüpsete hoiakute mõju inimese valikutele ja võimalustele; märkab diskrimineerimist ja oskab analüüsida konkreetset juhtumit ning pakkuda välja lahendusi; toob näiteid stereotüüpide, vaenukõne ja sallimatuse kohta ning mõistab nende ohtu ühiskonnale; analüüsib riske, teeb ettepanekuid nende maandamiseks, demonstreerib õpisituatsioonis ohuolukorra asjakohast lahendamist, selgitades oma käitumist. Seostab demokraatiat inimõiguste kaitsega. Märkab kultuuride ja sotsiaalsete rühmade mitmekesisust, diskrimineerimist, sekkub oma võimaluste kohaselt.
Analüüsib tervise- ja turvariske, oskab vältida ohtusid ja teab, kust vajaduse korral otsida abi.
|
Metoodilised soovitused, sh diferentseerimise võimalused | - Töö põhiseadusega: Tabeliharjutus: Otsusta, kas põhiseadus paragrahvides toodud õigused kuuluvad põhiõiguste, kodanikuõiguste, sotsiaalõiguste, majanduslike õiguste või kultuuriliste õiguste kategooriasse. Märgi tabelisse õigesse kohta vastav paragrahvi number.
§45 §49 §29 §16 §37 §20 §28 §39 - Klassiruumi on paigutatud kolm posterialust, igaüks neist esindab üht põhiõigust: sotsiaal-majanduslikud, poliitilised, kultuurilised. Klass jagatakse kolmeks (kuueks) rühmaks. Iga rühm peab kujundama posteri näidetega vastava õiguse rikkumise kohta kaasaegses maailmas, kasutades infot viimaseaja ajalehtede, digplatvormide või sotsiaalmeedia postituste kuvatõmmiseid. Rühmad esitlevad oma posterit suures ringis.
- Lugemise-loomise ülesanne: Õpilased tutvuvad virtuaalnäitus: Inimõiguste kujunemislugu: https://naitused.humanrightsestonia.ee/inimoiguste-kujunemislugu/old-home.html Õpilane valib endale huvipakkuva loo ning koostab kaaslastele selle teemalise miniettekande.
- Vaidlen autoriteediga: “Paar aastat tagasi ilmus tänu eelmisele presidendile (Kersti Kaljulaid) meie avalikku ruumi loosung “sõna on vaba”. Ilus ajakirjandust kaitsev loosung, kuid “sõna on vaba” reegel töötab ainult siis, kui sellel on jätk “sõna on tegu” ja “tegu on vastutus”. Ainult nii. " Link tsitaadile. Õpilansed teevad harjutuse, kus
a)Tõlgenda - kuidas sina öeldut mõistad?
b) Nõustu/Vaidle tsitaadi keskse mõttega
c) Täienda tsitaadi keskset mõtet omalt poolt - Töö tekstiga: Sissejuhatuseks lasta õpilastel tutvuda leheküljega Lasteabi.ee - arutlev vestlus, kas ja miks vajab ühiskond sellist keskust? Töö tekstiga Noortr silmis süütuna näiva... .Kasutada kolmeastmeline intervjuu metoodikat: I etapp – teksti lugemine; II etapp –õpilane koostab loetud teksti põhjal intervjuuküsimused, mille vastused annavad edasi teksti peamise mõtte/sisu; III etapp – õpilane usutleb küsimustega kaaslast, kaaslane teda. Üks paariline esitab küsimusi ja paneb vastused kirja ning vastupidi; IV etapp – vahetatakse paarilisi ja räägitakse edasi, mida eelmine paariline kõneles, toetudes seejuures kirjapandud märksõnadele või vastustele. Kokkuvõtteks sõnastada ühiselt probleemi olemus ja võimalikud lahendused.
- Töö videoga: Klassis vaadata ühiselt video Suurim julgus https://youtu.be/SdAZX_FZmNI Video järgselt püüda ühiselt teha probleemisõnastamist nt koolikiusamine on levinud nähtus. Probleemiakna meetod: aknal on erinevad ruudud: põhjused, probleemi olemus, tagajärjed ja ületamise võimalused. Aknaid võib täita üksinda, paaris või väikstes rühmades. Ideedeks anda võimalus tutvuda leheküljega suurimjulgus.ee.
- Rühmatöö: Tegutsemine kriisides. Rühmad otsivad vastuseid küsimustele: Tuletage meelde, milliseid ohutuskampaaniaid te tead?Millised ohutuskoolituse oled Sina läbinud? Millisel telefoninumbril pead helistama, kui oled sattunud ohtu või märkad, et keegi teine vajab abi? Arutage rühmas, kas sul või su kaaslastel on vaja olnud kutsuda abi? Mis on juhtunud? Pane kirja näiteid.Helistad hädaabi numbril. Päästekorraldaja vajab täpset ja selget ülevaadet sellest mis on juhtunud. Pane kirja, millist infot peaksid talle kindlasti andma ja kuidas edasi tegutsema? Lõpuks kontrollida vastuseid Häirekeskuse kodulehelt
- Projektõpe: Õpilased viivad kodus läbi uuring, kui valmis on minu kodu ja lähedased kriisiolukordadeks. Täida saada info põhjal tabel: hästi on ...; parandamist vajaks... Arutada tunnis ühiselt saadud tulemuste üle.
- Töö põhiseadusega: Arutleda põhiseaduse § 130-st lähtuvalt, milles seisnevad need õigused ja vabadused, mida ei tohi mingil juhul (ka eriolukorras) piirata. Miks?
- Rühmatöö: Vaimsetervise vitamiinid Vaadake klassis video Tiidust https://youtu.be/auNUAp5ZArA?feature=shared Videos tuuakse välja paar head vaimse tervise vitamiini. Mis võiksid olla veel sellisteks vaimse tervise vitamiinideks, mis aitaksid üle rasketest hetkedest? Tutvuge ühiselt lehega Peaasi.ee - arutlev vestlus, kas ja miks vajab ühiskond sellist keskust; millist endale kasulikku infot leidus?
|
Lõimingu võimalused: üldpädevused, läbivad teemad, teised õppeained | Ajalugu, emakeel Ajalugu Matemaatika pädevus. Läbivad teemad: tervis ja ohutus, teabekeskkond - Korraldage klassis uuring ohutuskoolituste läbimise kohta. Arvutage välja teemade kaupa õpilaste protsendid, kes on osalenud seesugustel koolitustel. Koosta saadud andmete alusel, kas tulp-või sektordiagramm.
Usundiõpetus, kodaniku- ja sotsiaalnepädevus.
|
Õppematerjali viited; õppekeskkonna laiendamise soovitused ( | Veebilehed: Inimene ja ühiskond. EAÜS metoodiline õppematerja https://drive.google.com/file/d/1N7wBQL24JwhMuBxoesr1MeXuRp3GG2OA/view Inimõiguste Keskus https://humanrights.ee/ Inimõigusteinstituudi õppematerjalid: https://www.humanrightsestonia.ee/hartadpaktid-deklaratsioonid-kohtud-jne/ Inimõigused: Inimõiguste Keskus: Kuidas rääkida koolis inimõigustest? Vestlusring ja õppematerjalide tutvustus Maailmakooli materjale: Virtuaalnäitus: Inimõiguste kujunemislugu: https://naitused.humanrightsestonia.ee/inimoiguste-kujunemislugu/old-home.html Lugemist: Inimõigused ja põhivajadused https://maailmakool.ee/materjalid/64/inimoigused/ Lisamaterjal: päriselulised lood andestamisest (lihtsas inglise keeles): https://www.theforgivenessproject.com/stories/ ERR arhiiv “Meie maailm” E-külalistund: Sirle Blumberg - Miks puudutab inimkaubandus mind? https://www.youtube.com/live/zN9IDhbNYSA?feature=shared E-koolikott
|
Kontroll ja hindamine | Suuline ja kirjalik sõnaline hidamine, numbriline hindamine - Hinnatakse õpilase individuaalset panust rühmatöödes läbi enesereflektsiooni ning rühmakaaslaste tagasiside alusel.
Suuline ja kirjalik sõnaline hindamine, kaasõpilaste hindamine - Töö video ja probleemiaknaga:
Hindamisvormid: Võite kasutada struktureeritud hindamislehti või küsimustikke, kus õpilased hindavad teiste esitatud probleemisõnastamise protsessi vastavalt etteantud kriteeriumidele. Näiteks võiks hindamiskriteeriumid hõlmata probleemi selgitamist, analüüsi sügavust, loovust, ülevaatlikkust jne.
Rühmaarutelud: Korraldage rühmaarutelusid, kus õpilased arutavad koos esitatud probleemiaknaid. Peale arutelu võivad õpilased hinnata ja arutada, kuidas iga rühm või individuaalne õpilane lahendas või käsitles esitatud probleemiaknaid.
Kaasõpilaste tagasiside: Andke õpilastele võimalus anda üksteisele tagasisidet kas suuliselt või kirjalikult. See võimaldab neil jagada oma mõtteid ja ideid ning anda konstruktiivset tagasisidet kaaslaste tööle.
|
2. Meedia ja teave: kuidas toimida infopaljususe kontekstis |
|
Mõisted, märksõnad | Teab ja oskab kontekstis kasutada mõisteid: avalik-õiguslik meedia, erameedia, ajakirjandus, massikommunikatsioon, meedia, arvamusliider, meediavabadus, propaganda, polariseerumine, kollane ajakirjandus |
Õpitulemused | Õpilane: - oskab allikatest leida asjakohast infot oma arvamuse kujundamiseks;
- tunneb ära valeuudise ja propaganda ja teab, miks need võivad olla ohtlikud;
- mõistab koostöövõimaluste otsimise vajalikkust erimeelsuste puhul;
- märkab diskrimineerimist ja oskab analüüsida konkreetset juhtumit ning pakkuda välja lahendusi;
- toob näiteid stereotüüpide, vaenukõne ja sallimatuse kohta ning mõistab nende ohtu ühiskonnale;
- hindab infoallikaid kriitiliselt ja kujundab oma arvamuse
|
|
|
Metoodilised soovitused, sh diferentseerimise võimalused |
- Uurimis ülesanne: Võrdle mõne Eesti erameediakanali ja Eesti Rahvusringhäälingu saatekavasid (TV; raadio). Õpilased leiavad näiteid erinevustest ja sarnasustest.
- Vaidlen autoriteediga: Avalik-õiguslikku meediat rahastatakse maksudest, mida inimesed ja ettevõtted riigile tasuvad. Aeg-ajal võib poliitikute suust kuulda mõtteid, et rahvusringhääling võiks tegutseda oluliselt väiksemas mahus. Õpilased leiavad argumente järgmiste väidete kasuks/kahjuks
a) Kas sinu meelest on avalik-õiguslik meedia ühiskonnas vajalik?
b) Mida võidab/ kaotab kodanik, kui rahvusringhäälingut sellisel kujul poleks? Esita konkreetseid näiteid. - Töö meediaga: positiivsete näidete otsimine meediast, näiteks kuidas on aidatud erivajadusega inimesi; negatiivsete näidete otsimine, keda ja mis põhjustel on meedias kujutatud sildistavalt, naeruvääristavalt, sterotüüpselt?
- Uurimis ülesanne rühmades meedia sisu: Esmalt tutvuda Eesti väitlusseltsi allikakriitika õppematerjaliga see järel võrrelda delfi.ee/ postimees.ee/ err.ee sisu kesknadal.ee/ uueduudised.ee või sisuturundus lehekülgedega ja nende sisuga - arutleda, milles seisnevad erinevused/ sarnasused.
- Uurimis ülesanne: Leida mitmes on Eesti käesoleval hetkel maailma ajakirjandusvabaduse indeksi pingereas. Kas koht on tõusnud või langenud võrreldes varasemate aastatega? Mida räägib antud koht pingereas meie ühiskonna kohta?
- Distantsõppe võimalus: Tutvuda õppekeskkonnaga IREX Veryverified ning teha sobivaid harjutusi meediakirjaoskuse veebikursusest. Sobib kasutamiseks ka tunnis, näiteks klassis ühiselt vaadata video Mis on meedia? https://youtu.be/82R-jnYi6b0 seejärel saavad õpilase lahendada keskkonnas olevaid virtuaalülesandeid.
|
|
|
Lõimingu võimalused: üldpädevused, läbivad teemad, teised õppeained |
Matemaatikapädevus: - Koostada kaks diagrammi, mis kajastavad eritüübiliste saadete ( meelelahutus, uudised, kultuur, sport, reality’tid, populaarteadus, saated noortele, saated vanemaealistele vms) osakaalu avalik-õigusliku meedia ja erameedia programmis.
Sotsiaalne- ja kodanikupädevus, digipädevus, õpipädevus - Reflektsiooni ülesanne, õppija oskab märgata propagandat ja demakoogia võtteid meediasisust, mida tarvitab. Kasuta Väitlusselti õppematerjale
|
|
|
Õppematerjali viited; õppekeskkonna laiendamise soovitused ( | Eesti väitlusseltsi tunnikavad Maailmakooli materjalid Meediahariduse portaale: Süvavõltsingust lugemist: Faktikontrollid Videosid
|
Kontroll ja hindamine | Suuline ja kirjalik sõnaline hidamine, numbriline hindamine - Hinnatakse õpilase individuaalset panust rühmatöödes läbi enesereflektsiooni ning rühmakaaslaste tagasiside alusel.
Suuline ja kirjalik sõnaline hindamine, kaasõpilaste hindamine - Töö meediaga ülesannete hindamine:
Protsessi jälgimine: Hindamine peaks hõlmama protsessi, kuidas õpilased leidsid positiivseid ja negatiivseid näiteid meediast seoses erivajadustega inimestega. Kuidas nad uurisid, valisid ja analüüsisid neid näiteid?
Teemade sügavus ja kvaliteet: Hindamisel tuleks vaadata, kui põhjalikult on õpilased käsitlenud valitud näiteid. Kas nad suudavad põhjendada, miks nad valisid konkreetseid näiteid ja kuidas need kajastavad erivajadustega inimeste kujutamist meedias?
Allikate kasutamine: Kas õpilased on kasutanud mitmekesiseid ja usaldusväärseid allikaid positiivsete ja negatiivsete näidete leidmiseks? Kuidas nad on suutnud tõlgendada ja analüüsida leitud materjali?
Refleksioon ja analüüs: Hindamine võib keskenduda õpilaste võimele analüüsida, kuidas meedia mõjutab avalikkuse arvamust erivajadustega inimestest. Kas nad suudavad teha sügavaid järeldusi selle kohta, kuidas meedia mõjutab stereotüüpe ja sildistamist?
Suhtlusoskus: Kuidas on õpilased suutnud väljendada oma mõtteid ja analüüsi? Kas nende töö on selge, loogiline ja hästi esitatud?
Oluline on anda õpilastele tagasisidet nende tööprotsessi ja lõpptulemuste kohta ning julgustada neid reflekteerima ja süvitsi analüüsima leitud näiteid.
|
Teema: Meedia ja teave: kuidas toimida infopaljususe kontekstis. Põhifookus B: informatsiooni kaudu mõjutamise märkamine.
| Õppija teab, milles seisneb sõnumite võimendamine ja mullistumine. Mõistab, millistes olukordades mõjutamine toimub ning oskab märgata enda ümber erinevat liiki turunduskommunikatsiooni kui ka poliitilist propagandat. Mõistab, mis on infosõda ning kuidas kasutatakse vastandumist jm infomüra, et mõjutada demokraatliku arutelu.
|
Mõisted, märksõnad | Teab ja oskab kontekstis kasutada mõisteid: valeuudised, vandenõuteooriad, infosõda, infomull/ kajakamber, tehisintellekt (AI), süvavõltsing, kommertsreklaam, sotsiaalreklaam, poliitreklaam, vaenukõne, sõnavabadus |
Õpitulemused | Õpilane: - oskab allikatest leida asjakohast infot oma arvamuse kujundamiseks;
- tunneb ära valeuudise ja propaganda ja teab, miks need võivad olla ohtlikud;
- mõistab koostöövõimaluste otsimise vajalikkust erimeelsuste puhul;
- märkab diskrimineerimist ja oskab analüüsida konkreetset juhtumit ning pakkuda välja lahendusi;
- toob näiteid stereotüüpide, vaenukõne ja sallimatuse kohta ning mõistab nende ohtu ühiskonnale;
- hindab infoallikaid kriitiliselt ja kujundab oma arvamuse, järgib autoriõiguse ja intellektuaalse omandi kaitse põhimõtteid
|
Metoodilised soovitused, sh diferentseerimise võimalused | - Arutlev vestlus: mõtteharjutus: mis on mõjutamine ja mis eesmärgil seda kasutatakse? Kas mõjutamine on ainult halb? Ideekaardi koostamine sel teemal.
- Töö meedia-allikatega: iga õpilane otsib kolm näidet sotsiaalmeediast, uudistest (võib olla ka veebiuudised) ja tänavapildist, kuidas inimesi mõjutatakse. Kirjeldab lühidalt, mis võib olla video/postituse/pildi/artikli eesmärk ja milliseid meetodeid kasutatakse ning millised tajuvead (järeldused/eeldused) võivad tekkida. Töö vormistada kirjalikult. Iga näite juures peab olema pilt ja selgitus minimaalselt viie lausega.
- Rühmatöö: Miks-miks-miks ahela koostamine (metoodika) teemal infomullis/kajakambris elamine on ohtlik. Mikside leidmise järel arutada ka lahenduste üle, kuidas aidata inimest, kes on jäänud infomulli.
- Digiõpe mõiste omandamiseks: Siksakmeetod/mosaiikmeetod (meetodi kirjeldus lk 60-61)mõistest demagoogia aru saamiseks - õpilased jagunevad 5 rühmadeks, iga ekspertrühm saab tuvumiseks kaks demagoogiavõtet tutvustavat Väitlusseltsi video ja teksti. Ekspertrühmas tutvustab iga õpilane uutele rühmakaaslastele oma kodurühmas käsitletud teemat. Teised teevad märkmeid. Kui kõik õpilased on oma teemad tutvustanud, minnakse kodurühmqqqqqqqadesse tagasi. Kui ekspertrühmad on oma töö lõpetanud, pöördub iga ekspert tagasi oma kodurühma ja õpetab materjali vastavat osa teistele kodurühma liikmetele.
- Süvavõltsing märkamine: Leida meediast pilte, mille ehtsust võiks üle kontrollida. Google’i pildiotsingus Google Image piltide guugeldadmise harjutamine.
- Suurenda pilt võimalikult suureks ja otsi ebakorrapärasusi. Pildid mis esmapilgul tunduvad ehedad, sisaldavad väikeseid vigasid mis tekivad pildi genereerimisel;
- Otsi pildi allikas (reverse image search);
- Võrdle kehaosade ja riiete proportsioone. AI genereeritud piltidel on tihtipeale ebakorrapärad sellistes proportsioonides. Levinumad ebakorrapärad on: hammaste arv, prilliraamid, käed on liiga väikesed, sõrmed on liiga pikad või on neid puudu, pea ja jalad on liiga suured või väikesed võrreldes üksteisega või kehaga, kõrvade proportsioonid.
- Kui pildil on mitu inimest, siis tasub neid omavahel võrrelda. Tõenäoliselt leiab ebakorrapärasid mitme inimese vahel kergemini kui ühe inimese puhul.
- Kas pilt tundub tehislik või liiga sile? Kui pilt tundub liiga terav, värvid liiga täiuslikud või pildil oleva inimese nahk on täiesti sile, siis on ilmselt tegu AI genereeritud pildiga;
- Jälgi tausta. Kui see tundub olema tehislikult hägustatud, siis on ilmselt tegu AI genereeritud pildiga.
|
Lõimingu võimalused: üldpädevused, läbivad teemad, teised õppeained | - Üldpädevused: enesemääratluspädevus, kultuuri- ja väärtuspädevus, digipädevus. Lõiming ajalugu, inimeseõpetus, kunst. Läbivad teemad: väärtused ja kõlblus, tervis ja ohutus
- Visuaalnekirjaoskus: pildianalüüs. Mõjutamise eesmärgid: kahe plakati võrdlus tubakatoote reklaam: 1940datel ( https://archive.nytimes.com/www.nytimes.com/slideshow/2008/10/06/business/media/20081006_CigaretteAd_Slideshow_ready_5.html) ja tubakatoodete vastane sotsiaalreklaam 21.saj algusest ( https://www.tai.ee/et/uudised/teavitust-passiivse-suitsetamise-ohtudest ) Õpilastega saab arutada, kuidas ja miks muutuvad ühiskonna hoiakud ajas. Kui 20. sajandil oli suitsetamine tavapärane tegevus ja tõepoolest ka arstid reklaamisid seda ohutu tegevusena, siis nüüd, mil aeg on edasi läinud, teame, et suitsetamine on kahjulik tegevus. Tänapäeval arstid võitlevad suitsetamise vastu, mitte ei soovita seda. Jätkuülesanne rühmale/paarile: lasta õpilastel otsida võimalikult palju erinevaid näiteid mõjutamisest meie ümber ja erinevatest taktikatest, mida mõjutamiseks kasutatakse (videod sots.meedias, plakatid, meemid, reklaamid, sots.meedia kontod, kus jagatakse linke, artikli pealkirjad jms) - põhifookus küsimusel, miks meid mõjutatakse? Selle nähtuse pos.ja neg. aspektid inimesele, kogukonnale, riigile ning oskusel näha, et mõjutamiseks kasutatakse erinevaid viise ja vahendeid.
- ajaloost leida sarnaseid näiteid teemadest, nähtustest, millesse suhtumine on ajas muutunud.
- Läbi aegade on poliitikud kasutanud lihtsustatud stereotüüpe, läbi mille ütlevad, et keegi või miski on paha. Leida sobivaid näiteid ajaloost, arutleda, miks see nii on olnud, milliseid võtteid on kasutatud oma sõnumi edastamiseks ja avalikkuse mõjutamiseks.
- 8.kl Tervisekäitumine. Teab, mille põhjal ära tunda teaduslikku tervisealast infot; analüüsib ja hindab erinevate tervisealaste infoallikate, tervisetoodete ja ravivõtete usaldusväärsust;
- Ka meedia võib kohata pahatihti pooliku tõega mängimist - uudise pealkiri ja sisu ei pruugi minna kokku või tekitatakse lööva pealkirjaga lugejas soov klikata. Leida paarides näiteid terviseteemalistest pealkirjadest, kus nii on tehtud. Klassi arutelu näidete üle, miks seda tehakse ja millised võivad olla sellise tegevuse tagajärjed nii üksikisikule kui ka ühiskonnale laiemalt.
- arutleda õpilastega, millised tervise alased teadmised ja uskumused on muutunud. Arutleda, miks jätkuvalt levivad kahtlase väärtusega tervisesoovitused.
- Loodusained: Sotsiaalmeedias võib kohata pahatihti pooliku tõega mängimist - uudise pealkiri ja sisu ei pruugi minna kokku või tekitatakse lööva pealkirjaga lugejas soov klikata. Leida paarides näiteid pealkirjadest (nt rohepööre, kliimamuutused jms), kus nii on tehtud. Klassi arutelu näidete üle, miks seda tehakse ja millised võivad olla sellise tegevuse tagajärjed nii üksikisikule kui ka ühiskonnale laiemalt.
- Digipädevus:
- Testi oma teadmiseid digikasutajana https
|
Õppematerjali viited; õppekeskkonna laiendamise soovitused ( | Eesti väitlusseltsi tunnikavad Meediahariduse portaale: Süvavõltsingust lugemist: Faktikontrollid Videosid
|
Kontroll ja hindamine | Suuline ja kirjalik sõnaline hidamine, numbriline hindamine - Hinnatakse õpilase individuaalset panust rühmatöödes läbi enesereflektsiooni ning rühmakaaslaste tagasiside alusel.
Suuline ja kirjalik sõnaline hindamine, kaasõpilaste hindamine - Töö meedia-allikatega hindamine:
Hindamislehtede või enesehindamisvormide kasutamine: Anda õpilastele vormid, kus nad saavad hinnata oma tööd vastavalt etteantud kriteeriumidele. See võib hõlmata näidete valiku põhjendamist, analüüsi põhjalikkust, tajuveadega tegelemist ja selgituste selgust. Paaride või rühmade tagasiside: Korraldada õpilaste vahelisi arutelusid või tagasisidevoorud, kus nad saavad oma tööd teiste õpilastega jagada ja hinnata vastavalt etteantud kriteeriumidele. See julgustab vastastikust õppimist ja ideede jagamist. Portfoolio või arutelu: Andke õpilastele võimalus luua oma tööde portfoolio või esitleda neid klassis. Seejärel võivad nad põhjendada oma valikuid ja analüüse ning vastata klassikaaslaste küsimustele. See võimaldab neil oma tööd aktiivselt kaitsta ja selgitada.
|
3. Demokraatlik riik ja valitsemine - kuidas demokraatlikud väärtused aitavad tagada kodanike heaolu ning õigusriigi toimimist. |
|
| 3.1. Teema: Demokraatia toimimine igapäevases elus. Põhifookus A: demokraatlik otsustusprotsess kogukonnas ja selles osalemine. Õppija teab, millised on demokraatia aluspõhimõtted ja väärtused osates märgata demokraatia toimimist või selle puudumist nii oma suhtlusringis, perekonnas, koolis kui ka laiemalt kogukonna ja ühiskonna tasandil. Väärtustab demokraatliku otsustusprotsessi teades, milline on üldiselt vabade valimiste protseduur ning millistest põhimõtetest see lähtub. Saab aru, miks on oluline teadlik hääletamine ja maailmavaateliste eelistuste omamine. Tunneb huvi ühiskonnas toimuva vastu ning saab aru, kuidas riigis või kogukonnas langetatavad otsused võivad mõjutada tema tulevikku. Tunneb demokraatlike sekkumisvõimalusi otsustusprotsessidesse (nt: allkirja andmine petitsioonile või rahvaalgatusele; osalemine miitingutel ja marssidel; toodete teadlik boikoteerimine; streikimine; ühiskonnakriitika avaldamine; osalemine erakonna tegevuses; hääletamine valimistel ja referendumitel). Väärtustab ja oskab rakendada demokraatliku käitumist s.h arutelukultuuri rühmas. Õpe saab toetada koolidemokraatia edendamist nt läbi kooli kaasava eelarvestamise, õpilasesinduse tegevuse koolielu korraldamisel, noortevolikogude tegevuse jms.
|
Mõisted, märksõnad |
Teab ja oskab kontekstis kasutada mõisteid: osalusdemokraatia, otsedemokraatia, esindusdemokraatia, referendum, vabad valmised, üldised valimised, ühetaolised valimised, valimisüsteem, hääleõigus, hääletamine, eelhääletamine, valimiskünnis, boikoteerimine; streikimine; ühiskonnakriitika avaldamine; osalemine erakonna tegevuses; |
|
|
Õpitulemused | Õpilane: loetleb demokraatliku ühiskonna tunnuseid, selgitab, mille poolest erinevad demokraatlik ühiskond ja diktatuur; toob näiteid erinevatest võimalustest, kuidas käituda demokraatia põhimõtteid järgides; teab, mis on õigusriik, ja selgitab selle toimimise põhimõtteid; analüüsib enda võimalusi kooli ja kogukonna elu ning kohaliku omavalitsuse poliitika kujundamisel;
|
Metoodilised soovitused, sh diferentseerimise võimalused |
- Uurimuslik õpe. Tutvuda, millised vabaühendused tegutsevad kodukandis. Milliseid ühiskondlikke probleeme nimetatud kodanikuorganisatsioonid leevendada aitavad? Millised esimese sektori institutsioonid nendesamade probleemidega kokku puutuvad? Kui märgatavad on nimetatud organisatsioonid kogukonna?
- Töö piltidega: Tahvlile panna erinevate Eesti erakondade logod ilma nimedeta. Arutlev vestlus: mida võib logode pealt nende maailmavaate kohta välja lugeda? millistele erakondadele need logod kuuluvad? Kuidas logo (sümbolid, värvid jms) võiks peegeldada erakonna maailmavaadet? Meenutada ajaloo tunnist, millised maailmavaateid ollakse õppinud. Kirjalik harjutus: koostada iga meenuva maailmvaate kohta mõistekaart (nt mida väärtustab? kelle huve esindab? millal tekis? jms). Arutlev vestlus: Milliste ideede alusel on erakondasid jagatud parem- ja vasakpoolseteks? Õpilastel võib lasta tahvlil olevaid logosid teljele jaotada lastes neil oma valikuid põhjendada. Kui erakondade poliitiliste lubaduste hulgas on üheaegselt nii vasak- kui ka parempoolseid ideid, siis mille järgi otsustada, kas erakond on parem- või vasakpoolse maailmavaate esindaja? Kas seda on üldse vaja teha? Selgita oma seisukohta.
- Projektõpe: (valimis)debati korraldamine koolis. Kui on tegemist perioodiga vahetult enne valimisi, siis esmalt koos õpilastega tutvuda erakondade peamiste (valimis)lubadustega. Valida koos õpilastega välja 2-3 olulist valdkonda, mis õpilasi huvitaks ning milles tuleks välja erakondade erinevad suhtumised teemasse. Kutsuda kooli erinevate erakondade/valimisliitude esindajad nende teemade üle debateerima. Valimiste vahelisel ajal võib debatt toimuda hetkel kogukonnas/ühiskonnas olulistel teemadel. Anda õpilastele erinevad rollid (moderaatorid, kes debatti juhivad; faktikontrollid, kes jälgivad, et ei kasutataks valeväiteid ja ilmset demagoogiat; tehniline tugi, ajakirjanikud/fotograafid, kes sündmust jäädvustavad; kommunikatsiooni spetsialistid, kes sündmust koolis reklaamivad). Debati järel teha ühine analüüs kogu protesesist.
- Projektõpe: Koolidemokraatia edendamine - nt kooli kaasava eelarve projekti käivitamine koolis; koostöö õpilasesindusega nt mingile õpilaste jaoks olulisele koolielu küsimusele lahenduste otsimine kasutades maailmakohviku meetodit, küsitluse korraldamise, allkirjade kogumise vm meetodit. Jagada projekti osalistele kindlad rollid.
- Töö piltidega: Diktatuurne ühiskond- otsida pilte, kus ilmnevad diktatuursele võimule iseloomulikud valitsemise jooned. Kasutada kadreerimise; mis jääb akna taha?; pilti sisenemine; juttumullid metoodikat.
- Arutluse kirjutamine: Üheks globaalseks probleemiks on pagulastega seotud ränne, mida kliimakriis lähiaastatel ilmselt veelgi suurendab. Ühe probleemi lahendusena on välja pakutud müüri ehitamist Euroopa piirdele. Kas oskad nimetada veel mõnda keerulist probleemi, millele on pakutud välja pealtnäha lihtne lahendus? Arutle, kas sellised lahendused saavad ka päriselus toimida.
- Töö meediaga: Valimistekampaania jälgimine kasutades Väitluseltsi metoodikat suslikujaht ja/või valimis-bingo
- Liftikõne demokraatlikule ühiskonnale. Tavapärases tähenduses on nn liftikõne on hästi läbimõeldud, sisutihe ja korduvalt läbi harjutatud lühike (kuni 1 minut pikk - kuna liftiga jua reeglina kauem ei sõida) ülevaade inimese enda kohta, rõhuasetusega sellel, mis on sinus head ja mil viisil sinust kasu saaks olla. Aga liftikõne vormi võib kasutada ka mitte ainult enda vaid ka mõne idee n-ö mahamüümiseks. Ülesanne: Kujutle, et sõidad liftis ühe kõikvõimsa olendiga, kelle määrata on inimühiskonna edasine saatus. Ülesanne on talle maha müüa idee demokraatiast kui parimast võimalikust valitsemisviisist. Kasuta liftikõne skeem.pdf
|
|
|
Lõimingu võimalused: üldpädevused, läbivad teemad, teised õppeained | Geograafia: Nimeta 3–5 demokraatlikku ja 3–5 mittedemokraatlikku riiki. Millistes maailmajagudes Sinu nimetatud riigid asuvad? Kus on neid kõige enam? Näita neid kaardilt. |
Õppematerjali viited; õppekeskkonna laiendamise soovitused | Korruptsooniteemalised õppematerjalid noortele: https://www.korruptsioon.ee/et/e-ope/koolidele/korruptsiooniteemaline-oppematerjal-koolidele
|
Kontroll ja hindamine | Suuline ja kirjalik sõnaline hidamine, numbriline hindamine - Projektõppe hindamisel võib keskenduda järgmistele aspektidele:
Projekti eesmärgid ja probleemi määratlemine: Hindamine peaks hõlmama projekti eesmärke ja selle olulist probleemi või küsimust, mida lahendatakse. Kui hästi on õpilased suutnud määratleda probleemi või eesmärki ning kuidas see seostub koolieluga?
Tööprotsess ja meetodid: Kuidas õpilased on rakendanud erinevaid meetodeid ja töövahendeid, et lahendada valitud probleemi? Hindamisel võiks arvestada, kuidas on kasutatud maailmakohviku meetodit, küsitlusi, allkirjade kogumist jne ning kuidas need on aidanud kaasa projekti eesmärkidele.
Õpilaste rollid ja koostöö: Kuidas jagati rollid projekti osalejate vahel ning kuidas toimus koostöö õpilaste vahel ja/või õpilasesindusega? Kas õpilased suutsid efektiivselt ja produktiivselt koos töötada, et saavutada projekti eesmärke?
Lahenduste leidmine ja analüüs: Kuidas õpilased suutsid leida ja analüüsida erinevaid lahendusi valitud probleemile? Hindamine võiks keskenduda nende võimele analüüsida ja hinnata erinevaid ideid ning välja töötada praktilisi lahendusi.
Projekti lõpptulemus: Kuidas oli projekti lõpptulemus? Kas saavutati eesmärgid või leiti lahendused valitud probleemile? Kuidas õpilased suutsid oma projekti tulemusi esitleda ja argumenteerida?
Hindamine võib toimuda läbi suulise tagasiside, arutelude või portfoolio kaudu, kus õpilased esitavad oma projekti, selgitavad oma valikuid ja protsessi ning vastavad küsimustele. Numbrilise hindamise korral võib kasutada skaalasid vastavalt eesmärkidele ja projekti tulemustele, kuid oluline on anda õpilastele ka võimalus selgitada oma valikuid ja tööprotses
|
|
3.2. Teema: Eesti valitsemiskord: kuidas rakendub võimude lahususe ja tasakaalu põhimõte ellu ning millised on kodaniku võimalused poliitika kujundamisel osaleda. Põhifookus A: demokraatliku riigi toimimine (sh EL kontekstis) Õppija mõistab, milles seisneb võimude lahususe printsiip ning miks ja kuidas seda demokraatlikus ühiskonnas rakendatakse. Oskab eristada võimu harusid saades aru nende ülesannete erinevustest, kuid samas omavahelisest vastastikusest seotusest. Nimetab (põhiseaduse abil) põhiseaduslike institutsioonide: Riigikogu, Vabariigi Valitsuse, Vabariigi Presidendi, kohaliku omavalitsuse ja kohtute peamisi ülesandeid. Teab, et Eesti kuulub Euroopa Liitu, mille juhtimisel rakendatakse samuti võimude lahususe printsiipe, oskab esitada selle kohta näiteid. Teab, et avaliku sektori asutused tagavad riigi toimimise osates tuua näiteid mõnedest riigi ülesannetest. Saab aru kuidas õigusriigis toimub kokkulepitud reeglite kehtestamine ja muutmine. |
|
|
|
Mõisted, märksõnad | Teab ja oskab kontekstis kasutada mõisteid: õigusriik, võimude lahusus, seadusandlik võim, täidesaatev võim, kohtuvõim, põhiseaduslik instiutsioon, Riigikogu, Vabariigi Valitsus, President, õiguskantsler, riigikontroll, kohalikomavalitsus, kohus, EL Parlament, EL Komisjon, EL Ülemkogu, ministeerium, riigiamet, põhiseadus, menetlus |
Õpitulemused | Õpilane: - selgitab näidete abil võimude lahususe põhimõtet;
- teab, mis on õigusriik, ja selgitab selle toimimise põhimõtteid;
- nimetab põhiseaduse abil Vabariigi Valitsuse, Riigikogu, Vabariigi Presidendi ja kohaliku omavalitsuse peamisi ülesandeid;
- teab Euroopa Liidu liikmesriike ja mõistab, miks Euroopa Liidu liikmesriik peab liikmesusest tulenevaid kohustusi täitma;
- teab Eesti riigi juhtimisega seotud põhiseaduslike institutsioonide ülesandeid.
|
Metoodilised soovitused, sh diferentseerimise võimalused | - Skeemi koostamine: õpiku teksti toel koostada voimude lahususe skeem.pdf
- Juhtumiuuring (rühmatöö): Õpilased otsivad meediast näiteid (võib lisada ajalise piirangu – nt vimase 3 aasta näited või õpetaja jagab gruppidele konkreetsed näited) , kus võimude lahususe põhimõtet on mõnes riigis rikutud. Õpilased analüüsivad gruppides probleemi (probleemi kirjeldus; faktid, mis tõestavad probleemi olemasolu; probleemiga kaasnevad ohud demokraatia toimimisele; võimalikud lahendused) ning jagavad teiste gruppidega oma tulemusi.
- Töölehed: Vabariigi Valitsuse töö - kasutada tööraamat: Riigiportaalide kasutamine ühiskonnaõpetuses https://drive.google.com/file/d/13ADEwBKCQXPP-7V4f8pAQqTW_GjdVtZR/view lk 20-29
- Töö põhiseadusega: Õpilased otsivad põhiseaduse VII peatüki abil, kuidas sünnivad riigis seadused? (kasuta kindlasti §102, §103, §104 § 107, §108); Millised peatükid selgitavad (kirjuta sobivate peatükkide nimed): A) seadusandliku võimu toimimist ………. B) täidesaatva võimu toimimist ………. C) kohtuvõimu toimimist ……………
- Töö videoga: klassis vaadata video preisidendi institutsionist . Väite tõestamine, kas nõustud väitega, et presidendi näol on tegemist riigi elava sümboliga. Selgita oma nõustumise/mittenõustumise põhjuseid.
- Rühmatöö: valitsuskabineti istung - Siksakmeetod/mosaiikmeetod (meetodi kirjeldus lk 60-61) klass jagada viieliikmelisteks rühmadeks (iga rühm on valitsuskabinet). Iga rühm saadab oma esindaja ühte ekspertrühma. Iga ekspert rühm töötab läbi õpiku abiga ühe teema; (nt tarbijakaitse, autoriõigused, õiguskord; inimõigused, riigieelarve vms). Ühiselt arutatakse läbi, mis ministeeriumi valdkonda võiks teema kuuluda; mis olukord on hetkel sel teemal; mis on hästi; mis vajaks parandamist. Oma kodurühma tagasi pöördunult tutvustatakse nn valitsuses, mida ekspertrühmas tead saadi. Ühiselt arutatakse kõik teemad läbu ja sõnastatakse valitsuse otsu, mis tuleb läbi töötatud valdkondades ette võtta.
- Töö tekstiga: õpikule ja teistele materjalidele nt( EL ja mina) toetudes võrrelda Eesti parlamendi töökorraldust EL parlamendi omaga - leida sarnasusi ja erinevuseid.
|
Lõimingu võimalused: üldpädevused, läbivad teemad, teised õppeained | - Digipädevus, õpipädevus; lõiming teiste ainetega – ajalugu, eesti keel.
1. Õpilastele antakse lähemaks uurimiseks üks EL riik, kus on kehtestatud võimude lahususe põhimõte.
2. Põhiseaduse uurimine. Õpilased tutvuvad riigi põhiseadusega (kasutades selleks vajadusel vabavarana olemasolevat tõlketarkvara), et leida sealt võimude lahususe põhimõtet puudutavad sätted ja artiklid.
3. Skeemi koostamine: Õpilased uurivad, kuidas riigis täpsemalt toimib seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim ning selgitavad välja, kuidas erinevad võimu harud omavahel suhtlevad ning milliseid ülesandeid kannavad.
4. Juhtumiuuring: Õpilased otsivad juhtumi, kus võimude lahususe põhimõtet on riigis rakendatud või rikutud.
5. Raporti koostamine. Õpilased koostavad lühikese raporti (lähtudes koolis kasutatavast õpilastööde vormistamise juhendist), kus kirjeldavad oma uurimistulemusi. Sh selgitavad, kuidas võimude lahususe põhimõte toimib, millised on selle eelised ja väljakutsed kaasaegses demokraatias ning milliseid õppetunde on ehk ajaloost saadud.
6. Minikonverents. Õpilased esitavad oma raportid, millele järgneb juhitud temaatiline arutelu.
Selline projektiõpe võimaldab õpilastel sügavamalt mõista võimude lahususe põhimõtte toimimist reaalses maailmas ning õppida selle rakendamise keerukust ja väljakutseid. Samuti aitab see arendada analüütilisi oskusi ja aruteluvõimet teemal, mis on demokraatliku valitsuse aluseks.
|
Õppematerjali viited; õppekeskkonna laiendamise soovitused | Põhiseadus 100: https://www.pohiseadus100.ee/et/luhivideod EAÜS materjale: Eesti väitlusseltsi tunnikavad E-külalistunnid E-koolikotist:
|
Kontroll ja hindamine | Suuline ja kirjalik sõnaline hidamine, numbriline hindamine - Võimude lahususe skeemi koostamisel võib hindamisel keskenduda järgmistele aspektidele:
Skeemi struktuur: Hindamisel vaadake, kuidas on õpilased suutnud luua skeemi võimude lahususe kohta. Kas skeem on selge, loogiline ja struktureeritud vastavalt õpiku tekstis esitatud ideedele?
Oluliste mõistete ja seoste esitamine: Kas õpilased suudavad skeemil selgelt esitada olulisi mõisteid ja seoseid võimude lahususe kontseptsiooni kohta, mis on õpiku tekstis käsitletud? Kas nad on suutnud edukalt välja tuua seosed ja suhted erinevate võimude vahel?
Visuaalne esitus: Hindamisel võiks arvestada ka skeemi visuaalset külge. Kas skeem on esitatud selgelt ja visuaalselt kujundatud nii, et see oleks kergesti mõistetav ja jälgitav?
Teksti ja visuaali tasakaal: Kui õpilased on lisaks skeemile kasutanud ka teksti, siis vaadake, kuidas on tekst ja visuaalne element omavahel tasakaalus. Kas tekst täiendab skeemi ja aitab selgitada või täpsustada esitatud visuaalset infot?
Hindamisel võib kasutada hindamisskaalasid või kriteeriumide loetelusid, mis hõlmavad neid erinevaid aspekte. Lisaks võiks anda õpilastele võimaluse põhjendada oma valikuid ja selgitada, kuidas nad koostasid skeemi vastavalt õpiku tekstis esitatud ideedele. Suuline hindamine võimaldab õpetajal küsida täiendavaid küsimusi ning saada rohkem arusaamist sellest, kuidas õpilased on skeemi koostamiseks lähenenud
|
|
|
| 3.2. Teema: Eesti valitsemiskord: kuidas rakendub võimude lahususe ja tasakaalu põhimõte ellu ning millised on kodaniku võimalused poliitika kujundamisel osaleda. Põhifookus B: demokraatliku võimu toimimine minu kodukohas (ja minu võimalus otsustusprotsessidesse kaasatud olla) Õppija oskab tuua näiteid, millised on valdade ja linnade ülesanded oma kogukonna igapäevaelu korraldamisel. Selgitab, kuidas rakendub võimude lahususe põhimõte kohaliku valitsemise tasandil. Teab, kellel on hääleõigus kogukonna esinduskogu - volikogu valimistel. Oskab tuua lihtsaid näiteid, millistes küsimustes tuleb inimesel kohaliku võimu poole pöörduda. Tunneb huvi kohaliku elu korraldamise vastu ning oskab sõnastada enda jaoks kohaliku elu probleemkohti ning pakub välja omapoolseid lahendusi. Teab, millised on osalusdemokraatia võimalused kaasa rääkida kohalike asjade otsustamisel, osates vajadusel neid ka rakendada. Õppimine peaks lähtuma just kohalikest oludest, olema praktiline, nii et õppija seostaks õpitavat enda elu ja kogemustega.
|
Mõisted, märksõnad | Teab ja oskab kontekstis kasutada mõisteid: kohalikomavalitsus, volikogu, linnapea, vallavanem, linna-/vallvalitsus, eelarve, kohalikud maksud, kaasav eelarve, noortevolikogu, osalusdemokraatia, rahvaalgatus |
Õpitulemused | Õpilane: - selgitab näidete abil võimude lahususe põhimõtet;
- loetleb demokraatliku ühiskonna tunnuseid, selgitab, mille poolest erinevad demokraatlik ühiskond ja diktatuur;
- toob näiteid erinevatest võimalustest, kuidas käituda demokraatia põhimõtteid järgides;
- teab, mis on õigusriik, ja selgitab selle toimimise põhimõtteid;
- nimetab põhiseaduse abil kohaliku omavalitsuse peamisi ülesandeid;
- teab võimalusi, kuidas nii kodanikud kui mittekodanikud saavad mõjutada ühiskonna toimimist;
- analüüsib enda võimalusi kogukonna elu ning kohaliku omavalitsuse poliitika kujundamisel
|
Metoodilised soovitused, sh diferentseerimise võimalused | - Töö seadusega: tutvuge Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus § 6 , mis nimetab KOV ülesandeid. leidke ühiselt näiteid, mida kkohalik võim nimetatud valdkondades on teinud, abiks KOV kodulehekülg.
- Paaristöö: Diskussioonivõrgu (ämblik) meetodil arutada noorte valimisõiguse teemal. 2016. aastal muudeti põhiseadust ning KOV-i valmistel anti valimisõigus 16-aastastele noortele. Mis võis olla selle muudatuse põhjuseks? Kas see samm oli õigustatud? Põhjendada
- Töö allikatega: rühmatöö: tutvuge oma KOV eelarvega ning võrrelge seda mõne teise KOV eelarvega Võrdle, mille poolest sarnanevad ja mille poolest erinevad kahe valla tulud. Millised maksud laekuvad kohalikku eelarvesse? Kui suure osa tuludest moodustavad maksud? Kuidas on omavahel seotud valla elanike arv ja eelarve suurus?
- Loovkirjutamine: esmalt tutvuge klassis ühiselt Rahvaalgatuse kodulehega. Õpilased kirjutavad arvamusloo, kus arutlevad milliseid ettepanekuid nemad oma kohalikule omavalitsusele esitaksid.
- Projektõpe:
- fotonäituse “Vaatan ja märkan" korraldamine oma kodukoha aktuaalsetel teemadel. Õpilased püüavad leida kodukohast teemasid, mis neid kõnetavad ning millele peaks kohalik võim enam tähelepanu pöörama. Klassis ühiselt parimate fotode välja valimine ning näituse korraldamine.
- Kogukonnas olulise probleemi märkamine, defineerimine ning lahenduste pakkumine kasutades probleemiakna formaati. Ülesannet on võimalik edasi arendada ka projektõppe vormis, kus õpilased saaksid õppida läbi tegevuse. Külla kutsuda KOV esimdaja leitud küsimusi kommenteerima.
- Projektõpe: koostöös kohaliku noortevolikogu, kooli ja/või KOV võimuga korraldada ühiselt mõni üritus, mis aitaks parandada noorte jaoks kohalikuelu kitsaskohta nt ühistööpäev, millegi korrastamiseks; meelelahutuslik/heategevuslik spordiüritus “Vähem pulli, rohkem palli!” vms
|
Lõimingu võimalused: üldpädevused, läbivad teemad, teised õppeained | - Ettevõtlikkuspädevus, sotsiaaline ja kodanikupädevus, õpipädevus, lõiming teiste õppeainetega – inimeseõpetus, eesti keel.
|
Õppematerjali viited; õppekeskkonna laiendamise soovitused | EAÜS materjale: Eesti väitlusseltsi tunnikavad
|
Kontroll ja hindamine | Suuline ja kirjalik sõnaline hindamine, numbriline hindamine - Tööd seadusega võib hinnata järgmiselt:
Seaduse mõistmine: Hindamisel võib arvestada, kui hästi õpilased on mõistnud kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 sisu ja sellest tulenevaid kohaliku omavalitsuse ülesandeid. Kas nad suudavad välja tuua peamised valdkonnad ja ülesanded seaduse alusel?
Näidete leidmine: Hindamisel võib keskenduda sellele, kui hästi õpilased suutsid leida konkreetseid näiteid kohaliku omavalitsuse tegevusest vastavalt seaduses nimetatud ülesannetele. Kas nad suudavad tuua välja mitmekesiseid ja asjakohaseid näiteid ning neid selgelt seostada seaduses mainitud ülesannetega?
Allikate kasutamine: Hindamisel võiks arvestada ka allikate kasutamist, näiteks kohaliku omavalitsuse veebilehe kasutamist näidete leidmisel. Kas õpilased on suutnud kasutada usaldusväärseid allikaid ja tuua välja asjakohaseid näiteid?
Suhtlus- ja koostööoskus: Kui ülesanne oli rühmatöö, siis võiks hindamisel arvestada ka õpilaste suhtlus- ja koostööoskusi grupis. Kuidas nad suhtlesid ja jagasid ideid, et leida näiteid KOV tegevusest?
Hindamine võib toimuda näiteks arutelude, esitluste või kirjalike tööde kaudu, kus õpilased esitavad oma leitud näiteid ja selgitavad, kuidas need seonduvad seaduses nimetatud ülesannetega. Hindamisel võiks kasutada hindamisskaalasid või kriteeriumide loeteluid vastavalt ülesande eesmärkidele. Oluline on anda õpilastele tagasisidet nende töö tugevuste ja nõrkuste kohta ning juhiseid edasiseks arenguks.
|
4. Kodanikuühiskond - mida annab vabakonnas osalemine ning kuidas rahva tahet maksma panna. |
|
| Teema: Kodanikuühiskond - mida annab vabakonnas osalemine ning kuidas rahva tahet maksma panna. Põhifookus: osalemise tahte tekitamine. Õppija mõistab, milline on kodanikuühiskonna roll demokraatia tagamisel ning, millised on vabaühenduste eesmärgid ja toimimise põhimõtted. Saab aru, millised probleeme aitab vabakond kogukonnas ja laiemalt ühiskonnas lahendada ning oskab näha võimalusi, milliseid annab vabaühendustes või nende algatustes osalemine. Õppekeskmeks võiks olla õppijate praktiline suunamine mingi algatuse loomisele kogukonnas või kaasalöömine mõne kodanikuorganisatsiooni tegemistest nt läbi kogukonnapraktika, kooli kaasava eelarvestamise, õpilasomavalitsuse tegevuse vms. Õpe peaks kaasa aitama väärtuskavatusele edendamisele (nt: hoolivus, vabadus, demokraatia, ettevõtlikkus, kultuuriline mitmekesisus, keskkonna jätkusuutlikkus, solidaarsus, vastutustundlikkus).
|
Mõisted, märksõnad | Teab ja oskab kontekstis kasutada mõisteid: kodanikuühiskond, vabakond, huvirühmad, erakond/partei, arengu-/humanitaarabi; rahvaalgatus, streik, boikott, märgukiri, miiting, ühiskonnakriitika, polariseerumine. |
Õpitulemused | Õpilane: - analüüsib enda võimalusi kooli ja kogukonna elu ning kohaliku omavalitsuse poliitika kujundamisel;
- toob näiteid erinevatest võimalustest, kuidas käituda demokraatia põhimõtteid järgides;
- teab ja väärtustab kodanikuühiskonna võimalusi korraldada elu kodukohas, piirkonnas, riigis ja rahvusvaheliselt.
|
Metoodilised soovitused, sh diferentseerimise võimalused | - Projektõpe: osalemine kogukonnapraktika raames mõne vabaühenduse tegevuses. Praktika järgselt korraldada koolis/klassis praktika festival, kus kõik saavad jagada oma kogemusi ning analüüsitakse õpitut.
- Projektõpe: koostöös mõne kohaliku vabaühenduse, sotsiaal- või haridusasutusega heateo päeva korraldamine. Päev võib hõlmata, nt kas vanuritele/lastele jm esinemist, nendega ühist ajaveetmist; millegi korrastamist vms- variante on palju. Projekt eeldab klassis ajurünnakut teemafookuse leidmiseks; rollide jagamist ja vastutusala kokku leppimist ning õpilaste eneserefleksiooni ja tulemuste analüüsi.
- Külalistund: mõne kohaliku noorteorganisatsiooni (noortevolikogu vms) esindaja külla kutsumine. Tunnis mõelda esmalt küsimused, millele soovitakse vastust.
- Arutluse kirjutamine teemal: “Aktiivne kodanik muudab kodukohta/maailma”
- Koolidemokraatia edendamine - nt kooli kaasava eelarve projekti käivitamine koolis; õpilasesinduse tegevusele kaasaaitamine vms
- Projektõpe: osalusvõimaluste tutvustamine koolikaaslastele läbi tähelepanu juhtimise mingile ühiskonna probleemile ( kasutada võib: allkirjade kogumist; valjuhäälset vaidlust avalikus kohas, sõnumi levitamist vm metoodikat)
|
Lõimingu võimalused: üldpädevused, läbivad teemad, teised õppeained | Muusika, kunst, kirjandus: - õpilased leiavad ühiskonnakriitilist muusikat/kunstiteoseid/luulet jms ning selgitavad teineteisele selle loomise tausta ning sõnumit. Ühiselt valitakse enam puudutanud teos.
Kunst: - Rühmatöö: otsige fotosid ja koostage fotokollaaž, kus inimesed üle maailma osalevad päevakajalises sotsiaalses liikumises keskkonna-, rahu- või muul säärasel teemal.
Digipädevus: - Fotokollaaži juurde looge ka vastavasisuline taskuhääling
Suhtluspädevus, ettevõtlikkuspädevus: - Korralda klassis arvamusfestival teemal „Meie kogukonna mured ja rõõmud“. Ideekorje etapil tuleta meelde, millega tegeles kohalik omavalitsus. Tutvuge arvamusfestivali hea arvamustavaga ning järgi arutelu käigus seda.
Usundiõpetus - Mondo on Eesti organisatsioon, mis on pühendunud sellele, et toetada vaesemate riikide haridust, tervishoidu, keskkonda ja toimetulekut. Mondo tegeusetest annab ülevaate video “Mis on MTÜ Mondo?”. Arutlemiseks: heategevusena saab anda kolme asja: raha, oskuseid, aega. Mille andmine on sinu arvates kõige suuremeelsem? Mida on kõige lihtsam ja mida kõige raskem anda? Kas on parem head teha, või heategevusest kasu saada? Millisesse heategevusse sina kõige parema meelega panustaksid? Tegevusülesanne: vaata Mondo vabatahtlike päevikuid. Mõned neist on eestikeelsed, teised inglisekeelsed. Miks need inimesed pühendavad aega oma elust, et teisi aidata? Kas selliste oskustega, nagu neil on, saaks teha ka midagi, mis palju raha sisse toob? Kas sa oled kunagi teinud head ja tundnud, et see teeb sind õnnelikuks. Kui ei ole, proovi järgi.
- 1979. aastal sai Ema Teresa Nobeli rahupreemia ja aastal 2016, 19 aastat pärast Ema Teresa surma, kuuluras paavst ta pühakuks. Täna tegutsevad Ema Teresa õed igal pool maailmas, ka Tallinnas, kus nad abistavad hüljatuid, kodutuid ja haigeid. Arutlemiseks: Ema Teresa on öelnud: Kui muretseme liiga palju eneste pärast, pole meil aega teiste jaoks. Kas sa oled selle väitega nõus? Kas selline arvamus sobib tänapäeva ühiskonda või takistaks see iga inimese arengut?
|
Õppematerjali viited; õppekeskkonna laiendamise soovitused | Kogukonnapraktika veebileht https://kogukonnapraktika.ee/ Vabaühenduste Liit https://heakodanik.ee/ MTÜ Mondo mondo.org.ee Koolide kaasav eelarvestamine: https://demokraatia.rahvaalgatus.ee/eelarve Koolitusmaterja õpetajatele: Kolme päevaga heaks kodanikuks https://mitteformaalne.ee/wp-content/uploads/2020/01/heaks_kodanikuks.pdf Koolitusaterjal õpetajatele: “Kodanikuühiskond ja projektõpe” https://maailmakool.ee/wp-content/uploads/2017/08/kes-veel-kui-mitte-sina.pdf Tegusad koolid: käsiraamat õpetajale https://maailmakool.ee/materjalid/29043/tegusad-koolid-kasiraamat-opetajale/ mitteformaalne.ee E-külalistunnid:metoodika ja video
|
Kontroll ja hindamine | Suuline ja kirjalik sõnaline hidamine, numbriline hindamine - Arutluse hindamine võib hõlmata järgmisi aspekte:
- Teema arendamine ja selgitamine: Hindamisel võiks vaadata, kuidas on õpilased suutnud arendada antud teemat. Kas nad on suutnud selgelt ja põhjalikult selgitada, miks aktiivne kodanik on oluline muudatuste loomisel kohalikul või globaalsel tasandil?
- Argumentatsioon ja loogika: Hindamisel on oluline jälgida argumentatsiooni. Kas õpilased on suutnud pakkuda veenvaid argumente, mis toetavad väidet, et aktiivne kodanik suudab tõepoolest muuta kodukohta või maailma? Kuidas on loogika ja selgus nende argumentides?
- Vastaspoolte kaalumine: Kui õpilased on arutanud või käsitlevad vastuargumendeid, siis hindamisel tuleks vaadata, kuidas nad on suutnud kaaluda vastaspoolte seisukohti ja nendele adekvaatselt vastata.
- Faktidel ja allikatel põhinev argumentatsioon: Kas õpilased on oma seisukohti toetanud faktide ja usaldusväärsete allikatega? Hindamisel on oluline vaadata, kui hästi on nad suutnud toetuda kindlatele andmetele või usaldusväärsetele allikatele oma arutluses.
- Keel ja stiil: Kuidas on arutlus struktureeritud ja esitatud? Hindamisel võiks arvestada keelekasutuse selguse, grammatika ja stiiliga. Kui hästi on õpilased suutnud oma mõtteid ja argumente kirjalikult esitada? Seda osa võiks hinnata eesti keele ja kirjanduse õpetaja - nii saavad õpilased ühe töö kohta põhjalikumat ja mitmekülgsemat tagasisidet.
|
5. Ärisektori toimimine - milline on riigi roll majanduse reguleerimisel, kuidas olla ise ettevõtlik, saada hakkama (töö)turu kontekstis ning olla rahatark.
|
|
| 5.1. Teema: Turumajanduse olemus ja riigi roll selles. Põhifookus: kuidas tekib ühiskonnas tulu ning mõistab, kuidas toimib heaoluriik. Teab, mille alusel riik tulu ümber jagab. Õppija teab, kuidas tekib ühiskonnas tulu ning millistel alustel heaoluühiskonnas tulusid ümber jaotatakse mõistes, miks on tähtis ühiskonna sotsiaalse õigluse loomisele kaasa aitamine. Teab, mis on sotsiaalne ettevõtlus, ja toob näiteid selle võimalustest. Saab aru, et maailmakaubandussüsteemis on osalejad vastastikuses sõltuvus. Teab, et õiglane kaubandus võimaldab nii tarbijal kui tootjal panustada õiglasema süsteemi loomisesse. Mõistab, millest sõltuvad riigi tulud ning millised kohustused on riigil. Väärtustab ausat maksumaksmist ja mõistab maksude vajalikkust ühiskonna toimimiseks.
|
Mõisted, märksõnad |
Teab ja oskab kontekstis kasutada mõisteid: ressurss, majandussüsteem, vaba turg, momopol, osaühing, äriplaan, kasum, kahjum, teaduspõhine majandus, heaoluriik, riigieelarve, otsesed maksud, kaudsed maksud, tuludeklaratsioon, sotsiaalne ettevõtlus, õiglane kaubandus, eksport, import. |
|
|
Õpitulemused | Õpilane: - kirjeldab erinevate majandussüsteemide iseloomulikke tunnuseid ja toimimist;
- teab maksude vajalikkust ühiskonna toimimisel, eristab otseseid ja kaudseid makse;
- teab, mis on sotsiaalne ettevõtlus, ja toob näiteid selle võimalustest;
- järgib autoriõiguse ja intellektuaalse omandi kaitse põhimõtteid.
|
Metoodilised soovitused, sh diferentseerimise võimalused | - Arutlev vestlus: Ennustame, millised on sinu meelest tulevikutooted ja teenused, mida igapäevaselt kasutama hakkame? Milliseid teadmisi nende loomine eeldab? Võib kasutada eelistatud – arvatava tuleviku metoodikat.
- Rühmatöö: äriplaani koostamine - Esmalt vaadatakse ära e-külalistund Karl Oskar Haak - Kuidas koostada äriplaani? https://etunnid.tagasikooli.ee/e-tund/kuidas-koostada-ariplaani-2/ Edasi valitakse valdkond, kus soovitakse hakata tulu teenima. Edasi mõeldakse küsimustele: A) Millist probleemi aitab teie toode/teenus lahendada ehk kes on võimalikud tarbijad ehk kes hakkavad kaupu või teenuseid kasutama? B) Milliseid kaupu/teenuseid toota ja millises mahus tuleks seda teha? C) Kuidas toota või pakkuda teenust nii, et see oleks kõige tõhusam? D) milliseid ressursse selleks vajate? E) Kui kerge on minu poolt pakutavat toodet või teenust järele teha? F) Kui suur on konkurents ning millised on minu eelised? G) Kas mul on häid tutvusi ja kontakte, mis soodustavad projekti elluviimist jms? H) Milliseid oskusi äriidee elluviimine minult nõuab? Lõpptulemust tutvustavad kõik rühmad klassile. Kuulavad rühmad peavad sõnastama hea nõuande, kuidas võiks esitletavat äriplaani teha veelgi paremaks.
- Vaadeke koos video Kuidas leida äriidee. Arutluse kirjutamine teemal: “ Kui Sul oleks miljon eurot…”
- Töölehed: lahendada sobivaid harjutusi e-koolikotist " Edu ja tegu"
- Esitluse loomine: Esmalt tuvuda sotsiaalsete ettevõtete koduleheküljega kasutades Genially, Canva vms keskkonda loovad õpilased infograafika sotsiaalse ettevõtluse kohta. Lisainfo saamiseks kasutada AI tehisintellekti abi
- Tööleht: Vaadake e-tundi „Kuhu kulub riigi raha?“ Arutlev vestlus: tuua välja kolm valdkonda, millele kulub riigil kõige enam raha. Selgitada, miks just need valdkonnad neelavad enamiku riigi rahast. Täita tunni juurde kuuluv tööleht.
- Loominguline ülesanne: Õpime kasutama autoriõiguseid: Esmalt vaadake ühiselt video PS100: Autoril on võõrandamatu õigus oma loomingule Edasi tutvuvad õpilased CC avatud litsentsiga lähemalt ning märgistavad mõni enda tehtud foto vm teose sobiva litsentsiga.
- Uute mõistete õppimine läbi arvamusloo kirjutamise: õpilased kirjutavd arvamusloo teemal „Mida riik saab teha selleks, et soodustada vaba ettevõtlust?“ kasutades uusi mõisteid õpikust
|
Lõimingu võimalused: üldpädevused, läbivad teemad, teised õppeained | Geograafia Sissejuhatus majandusse. 9.kl ( majandusressursid, taastuvad ja taastumatud loodusvarad, kapital, tööjõud, hõive, üleilmastumine, rahvusvahelised ettevõtted, tarneahelad, majanduse struktuur, majandussektorid: hankiv majandus, tööstus, teenindus, ringmajandus.) Võõrkeeled ja matemaatika: Tehnoloogia: Inimeseõpetus, loodusained, kunst, tehnoloogia, emakeel: Ettevõtlikuspädevus, suhtluspädevus, Võõrkeeled:
|
Õppematerjali viited; õppekeskkonna laiendamise soovitused | E-külalistunnid Maailmakooli materjalid: Rühmamängud maailma kaubandusest: Töötuba alternatiivsetest majandusmudelitest „Võrdsem maailm on võimalik!“ https://maailmakool.ee/materjalid/14876/tootuba-alternatiivsetest-majandusmudelitest-vordsem-maailm-on-voimalik/ Lugemist: Kuidas hinnata majanduskasvu? https://maailmakool.ee/materjalid/1061/kuidas-hinnata-majanduskasvu/ |
Kontroll ja hindamine | Suuline ja kirjalik sõnaline hidamine, numbriline hindamine - Rühmatöö hindamisel võiks arvestada järgmiste aspektidega:
Äriplaani struktuur ja detailid: Hindamisel vaadake, kui hästi on äriplaan struktureeritud vastavalt antud juhendile. Kas kõik küsimused on piisavalt põhjalikult käsitletud?
Probleemi ja sihtrühma määratlemine: Kuidas on rühm suutnud määratleda probleemi, mida nende toode/teenus lahendab? Kas nad on selgelt identifitseerinud sihtrühma ja selle vajadusi?
Toote/teenuse kirjeldus ja tootmise/tarnimise tõhusus: Hindamisel võiks arvestada, kui hästi on kirjeldatud, milliseid kaupu/teenuseid toodetakse ja kuidas seda tehakse või pakutakse nii, et see oleks tõhus.
Ressursid ja konkurentsieelis: Kuidas on rühm mõelnud vajalike ressursside üle ning millised on nende konkurentsieelised? Kas nad on suutnud analüüsida konkurentsi ja välja tuua oma eelised?
Koostöö ja praktilisus: Kui tõhusalt on rühm koostööd teinud äriplaani koostamisel? Kui praktiline ja teostatav on nende äriidee, arvestades ressursse ja konkurentsikeskkonda?
Äriplaani esitlus ja parandusettepanekud: Kuidas rühm on suutnud oma äriplaani klassile tutvustada? Kas nad suudavad selgelt ja veenvalt oma ideed esitleda? Kuulajad võivad anda tagasisidet, mis võiks äriplaani veelgi paremaks muuta.
Hindamisel võib kasutada hindamisskaalasid, et hinnata iga kategooria vastavust ettenähtud kriteeriumitele. Lisaks võiks anda rühmadele tagasisidet nende äriplaanide tugevuste ja nõrkuste kohta ning soovitusi edasiseks arenguks. Arutelud ja tagasisidevoorusid saab kasutada ka selleks, et rühmad saaksid üksteise äriplaane hinnata ja soovitusi anda.
|
| 5.2. Teema: Tööturg. Põhifookus: noored ja täiskasvanud tööturul Õppija mõistab, millistest reeglitest lähtutakse töösuhte loomisel. On teadlik riskidest, mis noori tööturule sisenedes võivad puudutada. Teema avamine peaks noore vaatest olema väga praktiline hõlmates endast näiteid CV loomisest, tööläbirääkimise simulatsioonist, töölepingu koostamisest jms.
|
Mõisted, märksõnad | Teab ja oskab kontekstis kasutada mõisteid: tööturg, tööandja, töövõtja, brutopalk, netopalk, tööleping, ümbrikupalk, CV |
Õpitulemused | Õpilane: analüüsib valitud erialal tegutsemise võimalusi, lähtudes eriala spetsiifikast ja tuues esile palgatöötajana ja ettevõtjana tegutsemise erisused; analüüsib oma võimalusi tulevase töötajana ja ettevõtjana ning kavandab edasist haridusteed lähtuvalt oma huvidest ja võimetest ning ühiskondlikest teguritest.
|
Metoodilised soovitused, sh diferentseerimise võimalused | - Noorte tööturu andmetega tutvumine Statistikaameti kodulehelt. Arutlev vestlus: Miks on kriiside ajal just noortel suurem oht jääda töötuks? Mis võiksid olla need põhjused, et osa noori ei õpi ega tööta? Probleemipuu koostamine neil teemadel. Metoodika
- Paaristöö: CV/ töölepingu koostamine väljamõeldud tegelase profiilist lähtuvalt
- Tööintervjuu simulatsioon AI-tehnoloogiat kasutades - paluda AI koostada küsimused inimesele, kes on tulnud tööintervjuule. Vastata neile online. Tulemuste analüüs paarilistega - mis oli intervjuu ajal keeruline
- Memo koostamine sõpradele “Noore töötaja meelespea” teksti kasutades.
- Külalistunni korraldamine koostöös lapsevanemate/ vilistlastega teemal “Minu töö”. Mõelda esmalt klassis välja küsimused, millele sooviks vastust.
|
Lõimingu võimalused: üldpädevused, läbivad teemad, teised õppeained | Geograafia, Matemaatikapädevus: Kunst, emakeel. Digipädevus: - Koosta rühmaga plakat/esitlus/video teemal „Noorte töövõimalused“.
Liikumine: - liikumisjoone koostamine teemal: Kas tööl käimine on jätkuvalt pigem vajadus kui eneseteostus võimalus? -arutelu.
Enesemääratluspädevus, suhtluspädevus, digipädevus: - Paaristöö: Enesetutvustuse loomine. Tutvutakse tekstiga enesetutvustuse loomisest Õpilased koostavad endale videovormis enesetutvustuse. Selleks Tutvustavad paarilisega vastastikku oma enesetutvustusi. Mõelevad koos, mida võiks neis muuta nii, et enesetutvustused muutuksid veelgi paremaks.
Suhtluspädevus, enesemääratluspädevus, õpipädevus - Sotsiaalsete protsesside juhtimise ja enesejuhtimis alapädevusi arendavad videod. Vaadata ühiselt ära 4 video enesejuhtimisest. Refleksiooni ülesanne - koostada SWOT analüüs teemal "Mina töötajana".
|
Õppematerjali viited; õppekeskkonna laiendamise soovitused | - E-külalistunnid - tunnikavad ja video
|
Kontroll ja hindamine | Suuline ja kirjalik sõnaline hidamine, numbriline hindamine - Tööintervjuu simulatsioon kasutades AI-tehnoloogiat hindamine:
AI poolt koostatud küsimuste kvaliteet: Hindamisel võib arvestada, kui hästi AI suutis koostada tööintervjuu küsimusi. Kas küsimused olid asjakohased, selged ja seotud töökohaga? Kas küsimused olid mingis osas kallutatud (nt on korduvalt välja toodud probleem, et AI eelistab sellistes simulatsioonides meeskandidaate).
Vastused ja nende sobivus: Kuidas vastasid intervjuu küsimustele? Kas vastused olid piisavalt selged, põhjendatud ja seotud küsimustega? Kas suudeti demonstreerida oskusi ja teadmisi vastavalt küsimustele?
Võime töötada AI-ga: Kuidas õnnestus õpilastel kasutada AI-d vastuste andmiseks? Kas nad suutsid hõlpsalt ja efektiivselt kasutada antud tehnoloogiat?
Analüüs koos paarilistega: Hindamisel võiks arvestada, millised olid keerukused intervjuu ajal. Kas oli tehnilisi probleeme AI kasutamisel või vastustes? Kuidas õpilased suutsid koos paarilistega analüüsida ja lahendada intervjuu ajal tekkinud keerukusi?
Koostöö ja suhtlusoskus: Kui hästi suutsid õpilased koos paarilistega töötada ja suhelda olukorra lahendamisel? Kas nad suutsid jagada ideid, leida lahendusi ning analüüsida keerukaid olukordi koostöös?
|
| 5.3. Teema: Isiklik toimetulek ja arukas tarbimine. Põhifookus: oma kulude ja tulude teadlik planeerimine Õppija teab, kuidas planeerida vastutustundlikult oma rahaasju. Mõistab, millised ohud võivad kaasneda laenamise või investeerimisega, oskab neid seostada mõjutamise ning infokorratuse ohtudega. Mõistab, mida tähendab finantsiline vastutus ja kuidas võtta arukalt riske. Oskab koostada oma kuludest/tuludest lähtuvat eelarvet seostades seda aruka tarbimisega. Õppes peaks kasutama palju praktilisi tegevusi, külalistunde jms.
|
Mõisted, märksõnad |
Teab ja oskab kontekstis kasutada mõisteid: inflatsioon, intress, investeering, krediidi kulukuse määr, eelarve, ostubuum, tarbijakaitse, tootemärgised, ostujõud |
|
|
Õpitulemused | Õpilane: - analüüsib vabalt valitud näidete põhjal inimeste tarbimiskäitumist;
- selgitab liigtarbimise põhjusi ja mõju üksikisikule, ühiskonnale ja keskkonnale;
|
Metoodilised soovitused, sh diferentseerimise võimalused | - Paaristöö: Ostujõu kalkulaatoriga tutvumine. Iga paar valib endale võrdlusaastad (nt vahemiku 2,5,10 aastat) ning analüüsib, mis on muutunud ja millest need muutused võisid olla tingitud
- Videode vaatamine (5 sammu korras rahaasjadeni) teemal, kuidas planeerida rahaasju ja kuidas koostada isiklikku eelarvet. Isiklik eelarve koostamine. Arutlev vestlus klassiga, mis on eelarve koostamise juures keeruline. Kuu aja pärast analüüs, kuidas õnnestus eelarvest kinnipidamine. Vt ka TLU Rahatarkuse teema käsitlemise juhendmaterja Tunnikava 2 Pere eelarve koostamine
- Pildi analüüs: Banksy teos „Shop Until You Drop“. Klassi arutelu, milles seisneb autori ühiskonna kriitika? Tagajärgede ahela koostamine. Kirjutage ringi sisse probleem või küsimus, mida soovite uurida. Seejärel analüüsige tagajärgi ja neist tulenevaid uusi asjaolusid. Metoodika https://maailmakool.ee/wp-content/uploads/2015/10/ResourcePack_Estonian.pdf
- Finantspettustega toimetulemise virtuaalmäng. Mängu järel klassiarutelu, miks on lihtne inimesi petta? Juhendi koostamine lähedasele, kuidas end ohtude eest kaitsta.
- Remondi eelarve koostamine. Vaata TLU Rahatarkuse teema käsitlemise juhendmaterja Tunnikava 3. Remondieelarve koostamine
- Töölehed: E-külalistund Rasmus Heinla - Kuidas raha planeerimine mulle kasuks tuleb? https://etunnid.tagasikooli.ee/e-tund/kuidas-raha-planeerimine-mulle-kasuks-tuleb-2/ täita tööleht.
- Rühmatöö investeerimisest. Abistavaks taustaks võib soovitada enne kuulata taskuhäälingut Investeerimisraadio; saade varaklassid:
- Õpilased valivad vabalt ühe ettevõtte, mille aktsiatesse mõtteliselt investeerida. Nad analüüsivad ettevõtte tegevust, tooteid/teenuseid, turupositsiooni, kasumlikkust ja jätkusuutlikkust aga ka seda milline mõju võib nende valikul olla nii üksikisikule, ühiskonnale aga ka keskkonnale.
- Õpilased valivad ühe varaklassi (kinnisvara, väärtpaberid, väärisesemed, intellektuaalne omand (õigused, patendid, litsentsid jne.) vms) ning analüüsivad, millised on antud varaklassi investeerimise tugevused- nõrkused; riskid-võimalused.
- Õpilased reflekteerivad ennast, kas nad eelistavad pigem lühiajalist investeeringut (enamasti kuni 1 aasta) või pigem pikaajalist investeeringut? Mõlema võimaluse puhul peab olema esitatud argumenteeritult valitud inveteerimisvõimaluse tugevused ja nõrkused.
Rühmatöö tulemused esitatakse klassikaaslastele. Ühiselt arutatakse, miks on oluline sääste investeerida, millised võimalused selleks on ning millega tuleb investeerides arvestada. Samal teemal võivad õpilased kirjutada ka kokkuvõtva arutluse. Juhul, kui klassis on õpilasi, kes juba investeerimisega on kokku puutunud, siis võiks julgustada neid oma kogemusi
|
Lõimingu võimalused: üldpädevused, läbivad teemad, teised õppeained | Suhtluspädevus, ettevõtluspädevus Liikumine: - Liikumisülesanne: arvamusjoon: õpilased hindavad ennast viiepalliskaalal, kui hästi oskavad nad enda meelest rahaga ümber käia.
- Liikumisjoone koostamine teemal, kas ma olen säästja või tarbija. Reflekteerimisülesanne, mis on minu valikute +/ -?
Kunst, võõrkeeled, loodusained, väärtuspädevus, kodanikupädevus: - Projektõpe: Fair trade päeva korraldamine koolis
Tehnoloogiõpetus, loodusained, kunst. Matemaatika-, loodusteaduste- ja tehnoloogiaalane pädevus, ettevõtlikkuspädevus, väärtuspädevus: - Ringmajanduse õppepäev: “Prügist ellu.” Inspiratsiooniks ning ringmajanduse põhimõtete tundmaõppimiseks teha läbi esmalt E-külalistund Ann Runnel - Kuidas töötab ringmajandus?. Iga rühm klassis mõtleb välja ja teostab ringmajanduse põhimõtetest lähtuva toote. Toodete laat koolis.
Tehnoloogia. Kodundus. Geograafia Matemaatika: - Laenuintresside arvutamine, ülesanded , mis näitavad investeeringute kasvamist/kahanemist. Nt vaata TLU Rahatarkuse teema käsitlemise juhendmaterja tunnikava nr 5. Rahatarkus ja lineaarfunktsioon
- kahe tundmatuga lineaarvõrrandi kasutamine
|
Õppematerjali viited; õppekeskkonna laiendamise soovitused | - Rahandusministeeriumi videod: "5 sammu korras rahaasjadeni":
- "Rikas isa, vaene isa"
- "Rahavoo kvadrant"
- „Miks viielised õpilased töötavad kolmeliste õpilaste heaks“
- „Rikkaks saamise õpik“
- „Kuidas saada rahatargaks? Rikkaks saamise õpik koolinoortele“.
- „Kinnisvaraga rikkaks saamise õpik“
- „Aktsiatega rikkaks saamise õpik“
- Thomas J. Stanley, William D. Danko
- Kristjan Liivamägi, Tõnn Talpsepa, Tarvo Vaarmetsa
- „Minu finantsplaneerija“
- „Minimalism. Vähem on parem”
- „Kuidas alustada investeerimisega“,
|
Kontroll ja hindamine | Suuline ja kirjalik sõnaline hidamine, numbriline hindamine - Investeerimise teemalise rühmatöö hindamisel võib lähtuda järgnevast:
Ettevõtte analüüs: Kuidas põhjalikult ja detailselt on õpilased analüüsinud valitud a) ettevõtet b) varaklassi c) investeeringu pikkusega seotud küsimusi? Kas nad on kirjeldanud ettevõtte tegevust, tooteid/teenuseid, turupositsiooni, kasumlikkust ja jätkusuutlikkust? Kas on välja toodud varaklasside tugevuse-nõrkused; võimalused-ohud? Kas on esitatud argumenteeritult ivesteeringu ajalise kestvuse tugevused ja nõrkused?
Mõju analüüs: Kui hästi on õpilased suutnud välja tuua võimaliku mõju nende valitud ettevõtte investeerimisel nii üksikisikule, ühiskonnale kui ka keskkonnale? Kas nad on suutnud hinnata erinevate valikute tagajärgi nendele kolmele tasandile? Kui hästi on mõistetud ohte ja võimalusi erinevatesse varaklassidesse inveteerimisel?
Argumentatsioon ja põhjendused: Kuidas on õpilased oma analüüsi põhjendanud ja argumenteerinud? Kas nad on suutnud loogiliselt põhjendada oma valikut ja analüüsi tulemusi?
Andmete kasutamine ja usaldusväärsus: Kui hästi on õpilased kasutanud andmeid oma analüüsis? Kas nad on toetanud oma järeldusi ja väiteid asjakohaste ja usaldusväärsete allikatega?
Süntees ja kokkuvõte: Kuidas on õpilased suutnud kokku võtta oma analüüsi tulemused ja teha järeldusi? Kas nende kokkuvõte annab selge ülevaate nende investeerimisotsuse mõjust?
Hindamisel võiks kasutada punktisüsteemi või hindamisskaalat, kus igat kriteeriumit hinnatakse vastavalt etteantud standarditele. Lisaks võib anda õpilastele võimaluse suuliseks või kirjalikuks enesehindamiseks ning grupikaaslaste tagasisidele, mis võib anda täiendavat perspektiivi nende tööle ja analüüsile.
|
6. Eesti ja maailm: kuidas rahvusvaheline olukord Eestit mõjutab ning kuidas väikeriik saab oma huve rahvusvahelistes suhtluses teostada. |
|
| Teema: Eesti ja maailm: kuidas rahvusvaheline olukord Eestit mõjutab ning kuidas väikeriik saab oma huve rahvusvahelistes suhtluses teostada. Põhifookus: kuidas Eesti oma huve rahvusvahelises suhtluses realiseerib. Õppija mõistab, et Eesti peab arvestama rahvusvahelise olukorra ja rahvusvaheliste suhetega ning, et väikeriigile tagab just rahvusvaheline koostöö ja osalemine rahvusvahelistes organisatsioonides oma huvide parima esindatuse. Õppija teab, mida annab Eestile kuulumine EL ja NATO-sse. Mõistab, miks on väikeriigile oluline, et rahvusvahelistes suhetes järgitaks kokkulepitud reegleid, austatakse inimõiguseid ja demokraatiat.
|
Mõisted, märksõnad | Teab ja oskab kontekstis kasutada mõisteid: Euroopa Liit, EL Parlament, EL Komisjon, Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon (NATO), ÜRO, euro, diplomaatia, humanitaarabi organisatsioonid, hargmaised ettevõtted |
Õpitulemused | Õpilane: - analüüsib näidete põhjal suur- ja väikeriikide, naaberriikide, demokraatlike ja mittedemokraatlike riikide vastastikuseid suhteid;
- selgitab riikide koostööd rahvusvahelistes organisatsioonides, toob näiteid;
- teab Euroopa Liidu liikmesriike ja mõistab, miks Euroopa Liidu liikmesriik peab liikmesusest tulenevaid kohustusi täitma;
- toob näiteid Euroopa Liidu kodanike õigustest ja võimalustest, seostades neid enda eluga;
- teab, et Eesti peab arvestama rahvusvahelise olukorra ja rahvusvaheliste suhetega.
|
Metoodilised soovitused, sh diferentseerimise võimalused | - Kaardiülesanne "Maailm – kuhu ja miks tahan minna". Metoodika näide https://maailmakool.ee/materjalid/9926/kaardiulesanne-maailm-kuhu-ja-miks-tahan-minna/, edasi teha töölehed teemal Välisministeerium: reisi- ja konsulaarinfo https://drive.google.com/file/d/13ADEwBKCQXPP-7V4f8pAQqTW_GjdVtZR/view lk 79-81.
- Rühmatöö – „Eesti osalus rahvusvaheliste organisatsioonide töös“, kus õpetaja saab rakendada ka diferentseerimise põhimõtteid jagades õpilased ise rühmadesse. Rühmatööde tulemusi esitab iga grupp posterettekandena.
I rühm uurib Eesti liikmesust rahvusvahelistes organisatsioonides: Alustuseks tuleb selgitada, millistes rahvusvahelistes organisatsioonides Eesti osaleb. Õpilasi suunatakse külastama välisministeeriumi või vastava ametiasutuse veebisaiti, et leida teavet Eesti liikmesuse kohta erinevates organisatsioonides. Seejärel tutvutakse nende organisatsioonide põhikirjade, statuutide ja põhimõtetega, et mõista, kuidas nad tegutsevad ja millised on nende peamised eesmärgid ning luuakse vastav poster.
II rühm uurib Eesti osalemist ja panustamist: Uurige, millised on Eesti ametlikud seisukohad ja tegevused nendes organisatsioonides. See hõlmab nii Eesti delegaatide osalemist organisatsioonide koosolekutel kui ka Eesti seisukohtade väljendamist ja hääletamist erinevatel teemadel. Samuti saab jälgida, milliseid projekte või algatusi Eesti organisatsioonides edendab ning luuakse vastav poster.
III rühm uurib meediakajastust ja ekspertide arvamusi: Rahvusvaheliste organisatsioonide tegevuse kohta kirjutatakse tihti meedias ja ekspertide poolt. Õpilased otsivad uudiseid, et saada erinevaid vaatenurki Eesti osalemisele ja tegevusele rahvusvahelistes organisatsioonides ning luuakse vastav poster.
Selle lähenemisviisi abil saavad õpilased sügavamalt mõista, kuidas Eesti riik end rahvusvahelistes organisatsioonides teostab ja milline on tema panus rahvusvahelisse koostöösse. Samuti aitab see neil paremini mõista, kuidas rahvusvaheline diplomaatia toimib. - Argumenteerimise õppimine: Kasutades Eesti Väitlusseltsi argumenteerimise metoodikat koostada klassis argumendi ülesehituse skeemi järgiv argumente järgmistel teemal: Eesti jaoks on olulisim .... (rahv.organisatsiooni nimetus) liikmelisus.
- Töö piltidega: Tööleht rahv.organisatsioonide lippudega (EL, NATO, ÜRO). Milliste rahvusvaheliste organisatsioonide lippudega on tegemist? Lisa lühidalt ka nende organisatsioonide peamised tegevus eesmärgid.
- Töölehed: EL toimimine - kasutada tööraamat: Riigiportaalide kasutamine ühiskonnaõpetuses https://drive.google.com/file/d/13ADEwBKCQXPP-7V4f8pAQqTW_GjdVtZR/view lk 71-79
- Töö tekstidega+töölehed: EL toimimist õppida kasutades tööraamatut "EL ja mina"
|
Lõimingu võimalused: üldpädevused, läbivad teemad, teised õppeained |
Ajalugu: Arutelu, millised sündmused tingisid Eestile oluliste rahvusvaheliste organisatsioonide loomise? Millal Eesti ühines nimetatud organisatsioonidega? Muusika: Mitmetel rahvusvahelistel organisatsioonidel on oma hümn (nt EL, ROK) - kuulake neid ja uurige nimetatud palade päritolu. Arutlege, miks just nimetatud palad on valitud hümniks? Mis sõnumit ta kannab? Milline tänapäevane muusikapala võiks sobida uuritud organisatsioonidele? Miks? Kunst, digipädevus, õpipädevus, väärtuspädevus: Kasutage mõnda AI kunsti programmi nt https://www.craiyon.com/, paluge õpilastel joonistada selle abil pilt mõnest rahvusvahelisest organisatsioonist ja tema kantavatest väärtustest. Analüüsige ühiselt saadud pilte - kas need ühtivad teie enda ette kujutustega? Geograafia : - Maakaartide tundmine: õpilased kannavad kontuurkaardile EL liikmesriigid. Otsivad internetist teavet ja märgivad *(tärniga) kaardile riigid, kus on kasutusel euro. Selgitavad mis on Schengeni ala ja toovad näiteid, millist igapäevast kasu see meile annab.
- Maailma jagunemise toolimäng - metoodika https://maailmakool.ee/wp-content/uploads/2015/07/toolimang3.pdf. Lisa võimalus - otsida uuemad andmed maailma rahvastiku arvu ning jaotuse kohta.
Keemia - 9.kl Teema: Süsinikuühendite roll looduses, süsinikuühendid materjalidena. Globaalprobleemid - mõistab elukeskkonda säästva suhtumise vajalikkust ning analüüsib keskkonna säästmise võimalusi.
|
|
|
Õppematerjali viited; õppekeskkonna laiendamise soovitused | EL ja mina tööraamat: https://e-koolikott.ee/en/oppematerjal/27968-EL-ja-mina Maailmakooli maailmahariduse materjale: Lugemist: ÜRO https://maailmakool.ee/materjalid/830/uro-julgeolek-ja-areng/ E-koolikoti materjalid: Videoõps:
|
Kontroll ja hindamine | Suuline ja kirjalik sõnaline hidamine, numbriline hindamine - Töö piltidega hindamine:
Õigesti tuvastatud lipud: Kas õpilased suutsid õigesti tuvastada ja esitada lippe vastavate rahvusvaheliste organisatsioonide kohta? Kas kõik esitatud lipud on õiged?
Peamiste tegevuste eesmärkide selgitus: Kui hästi on õpilased suutnud selgitada iga organisatsiooni peamisi eesmärke või tegevusi? Kas nad on esitanud piisavalt olulist teavet, et anda ülevaade organisatsioonide põhieesmärkidest?
Esitlusviis: Kuidas on esitatud tööleht visuaalselt? Kas see on korrektselt vormindatud ja selge struktuuriga? Kas lippude ja eesmärkide selgitamine on esitatud loogiliselt ja arusaadavalt?
Täpsus ja detailsus: Kui täpsed ja detailirohked on õpilaste vastused organisatsioonide tegevuse ja eesmärkide kohta? Kas nad on suutnud esitada olulist ja vajalikku teavet?
Hindamisel võib kasutada punktide süsteemi või hindamisskaalat, kus iga kriteeriumi hindamine toimub kindla skaala alusel. Lisaks võib anda õpilastele võimaluse iseendale tagasisidet anda, et nad saaksid paremini mõista, milles nad on tugevad ja kus võiksid veel täiendusi teha.
|
|
|
