Salme põhikooli õppekava

I kooliaste

Ainevaldkond: Loodusained

LOODUSÕPETUS

Aine õppeeesmärgid

                                   

Põhikooli loodusõpetusega taotletakse, et õpilane:

1) tunneb huvi looduse vastu, huvitub looduse uurimisest ja loodusainete õppimisest;

2) oskab sihipäraselt vaadelda loodusobjekte, teha praktilisi töid ning esitada tulemusi;

3) rakendab loodusteaduslikke probleeme lahendades teaduslikku meetodit õpetaja juhendamisel;

4) omab teadmisi looduslikest objektidest ja nähtustest ning elusa ja eluta keskkonna seostest;

5) mõistab inimtegevuse ja looduskeskkonna seoseid, näitab üles empaatiat ümbritseva suhtes ning väljendab hoolivust ja respekti kõigi elusolendite suhtes;

6) oskab leida loodusteaduslikku infot, mõistab loetavat ja oskab luua lihtsat loodusteaduslikku teksti;

7) rakendab õpitud loodusteaduste- ning tehnoloogiaalaseid teadmisi ja oskusi igapäevaelus;

8) väärtustab elurikkust ja säästvat arengut.

I kooliastmes õpitakse tundma põhiliselt lähiümbrust ning igapäevaelu nähtusi. Uusi teadmisi ja oskusi kujundades keskendutakse peamiselt looduse vahetule kogemisele ning praktilisele tegevusele. Kooliastme lõpuks jõutakse loodusnähtuste kirjeldamiselt lihtsamate seoste loomiseni ja järelduste tegemiseni. Kujuneb huvi looduse vastu ning oskus looduses käituda. Peamiste praktiliste tegevustena, mis tagavad kooliastme õpitulemuste saavutamise, tehakse uurimuslikke ja praktilisi töid: objektide, sh looduslike objektide vaatlemist, võrdlemist, rühmitamist, mõõtmist, katsete tegemist; kollektsiooni koostamist ning plaani kasutamist.

Hindamine:                                                                                       

Hindamise eesmärk on eelkõige toetada õpilase arengut ja õpimotivatsiooni. Õpitulemusi hinnates lähtutakse põhikooli riikliku õppekava üldosa ning teiste hindamist reguleerivate õigusaktide käsitlusest. Hinnatakse teadmiste ja oskuste vastavust ainekavas taotletavatele õpitulemustele: teadmist ja arusaamist (äratundmine, nimetamine, näidete toomine, iseloomustamine, sõnastamine ja kirjeldamine), rakendamise ja analüüsi oskusi (katsete tegemine, omaduste kindlakstegemine, mõõtmine, eristamine, rühmitamine, seostamine, järelduste tegemine, valimine, otsuste tegemine, koostamine, vormistamine ning esitlemine). Hinnatakse õpilase teadmisi ja oskusi suuliste vastuste, kirjalike ja/või praktiliste tööde ning praktiliste tegevuste alusel, arvestades õpilase individuaalseid iseärasusi ja mõtlemistasandite arengut. Õpitulemusi hinnatakse sõnaliste hinnangute ja/või numbriliste hinnetega. Kirjalikke ülesandeid hinnates arvestatakse eelkõige töö sisu, kuid parandatakse ka õigekirjavead, mida hindamisel ei arvestata. Käitumisele (nagu huvi tundmine, tähtsuse mõistmine, väärtustamine, vajaduste arvestamine, käitumine looduses ja reeglite järgimine) antakse hinnanguid. Õpitulemuste kontrollimise vormid peavad olema mitmekesised ja vastavuses õpitulemustega. Õpilane peab teadma, mida ja millal hinnatakse, mis hindamisvahendeid kasutatakse ning mis on hindamise kriteeriumid.

                           

Kujundavalt hinnatakse õppe kestel toimuvat ja keskendutakse eelkõige õpilase arengu võrdlemisele tema varasemate saavutustega. Tagasiside antakse õigeaegselt ja täpselt ning kirjeldatakse õpilase tugevaid külgi ja vajakajäämisi. Esitatakse ettepanekuid edaspidisteks tegevusteks, mis toetavad õpilase arengut. Kujundavas hindamises on tähtis koht õpilase enesehinnangul.

Kokkuvõtva hindamise korral võrreldakse õpilase õpitulemusi tema õppe aluseks olevas kooli ainekavas toodud oodatavate tulemustega. Õpitulemuste kontrollimise vormid peavad olema mitmekesised ning vastavuses õpitulemustega.

Uurimuslike tööde puhul ei hinnata ainult lõpptulemust, vaid ka protsessi. Arvestatakse uurimisküsimuse sõnastamise/esitamise oskust, uurimistööde tegemise korrektsust, mõõtmise täpsust, juhendi ja ohutusnõuete järgimist, kogutud andmete töötlemise (kirjeldamine, võrdlemine jne) ning tulemuste vormistamise õigsust ja korrektsust ning tulemuste üldistamist oma teadmiste taustal.

Käitumisele (nagu huvi tundmine, tähtsuse mõistmine, väärtustamine, vajaduste arvestamine ning käitumine laboratooriumis ja looduses) antakse hinnanguid.

3. klassi lõpetaja:                 

I kooliastme õpitulemused kajastavad õpilase head saavutust.

Väärtused ja hoiakud

3. klassi õpilane:

1) tunneb huvi looduse ja selle uurimise vastu ning kasutab julgelt loovust ja fantaasiat;

2) mõistab, et inimene on osa loodusest ning inimeste elu sõltub loodusest; suhtub loodusesse säästvalt;

3) märkab looduse ilu ja erilisust ning väärtustab oma kodukoha elurikkust ja maastikulist mitmekesisust;

4) hoolib elusolenditest ja nende vajadustest;

5) liigub looduses turvaliselt, kahjustamata loodusväärtusi ja iseennast.

Uurimisoskused

3. klassi õpilane:

1) teeb lihtsamaid loodusvaatlusi ning uurimuslikke tegevusi;

2) sõnastab oma meelte abil saadud kogemusi ning nähtuste ja objektide omadusi;

3) teeb lihtsate vahenditega praktilisi töid, järgides juhendeid ja ohutusnõudeid;

4) vormistab vaatlusinfo, teeb järeldusi ning esitleb neid;

5) kasutab õppetekstides leiduvaid loodusteaduslikke mõisteid suulises ja kirjalikus kõnes;

6) kasutab õpitud loodusteaduslikke teadmisi ja oskusi igapäevaelus otsuseid tehes.

Loodusvaatlused

3. klassi õpilane:

1) teeb ilmavaatlusi, iseloomustab ilma ning valib ilmale vastava välisriietuse;

2) kirjeldab looduslikke ja tehislikke objekte erinevate meeltega saadud teabe alusel;

3) märkab muutusi looduses ning seostab neid aastaaegade vaheldumisega;

4) toob näiteid erinevate organismide eluavalduste ja omavaheliste seoste kohta erinevatel aastaaegadel;

5) toob näiteid looduses toimuvate aastaajaliste muutuste tähtsuse kohta inimese elus;

6) tunneb kodukoha levinumaid taime- ja loomaliike;

7) käitub loodushoidlikult ning järgib koostegutsemise reegleid.

Loodusnähtused

3. klassi õpilane:

1) eristab elus- ja eluta looduse objekte ja nähtusi ning vaatleb, nimetab, kirjeldab ja rühmitab neid;

2) eristab tahkeid ja vedelaid aineid ning omab ohutunnet tundmatute ainete vastu;

3) teeb juhendi järgi lihtsamaid praktilisi töid, järgides ohutusnõudeid;

4) kaalub kehi, mõõdab temperatuuri ja pikkusi korrektselt, valides sobivaid mõõtmisvahendeid;

5) selgitab kompassi töö põhimõtet, toetudes katsele magnetiga;

6) teeb katsega kindlaks elektrit juhtivad ja mittejuhtivad ained ning rakendab saadud teadmisi elektririistade ohutul kasutamisel;

7) oskab ette näha liikumisega seotud ohuolukordi; teab, millest sõltub liikuva keha peatamise aeg ja teepikkus.

Organismide mitmekesisus ja elupaigad

3. klassi õpilane:

1) kirjeldab taimede, loomade ja seente välisehitust, seostab seda elukeskkonnaga ning toob näiteid nende tähtsuse kohta looduses;

2) eristab seeni, taimi ja loomi toitumise, kasvamise ning liikumisvõime järgi;

3) teab, et ühte liiki kuuluvad organismid on sarnased;

4) eristab kala, kahepaikset, roomajat, lindu ja imetajat ning selgrootut, sh putukat;

5) kirjeldab õpitud loomaliikide eluviise ja elupaiku;

6) eristab õistaime, okaspuud, sõnajalg- ja sammaltaime;

7) teab seente mitmekesisust, eristab söödavaid ja mürgiseid kübarseeni ning oskab vältida mürgiste seentega seotud ohtusid;

8) arvestab taimede ja loomade vajadusi ning suhtub neisse vastutustundlikult;

9) toob näiteid erinevate organismide seoste kohta looduses ning koostab õpitud liikidest lihtsamaid toiduahelaid;

10) tunneb põhjalikult ühte taime-, seene- või loomaliiki, tuginedes koostatud uurimuslikule ülevaatele.

Inimene

3. klassi õpilane:

1) kirjeldab inimese välisehitust, kasutades mõõtmistulemusi;

2) järgib tervisliku toitumise põhimõtteid ja hügieeninõudeid ning väärtustab tervislikke eluviise;

3) teadvustab inimese vajadusi, tarbib vastutustundlikult, väldib enda ja teiste tervise kahjustamist ning toimib keskkonda hoidvalt;

4) toob näiteid, kuidas inimene sõltub loodusest ning muudab oma tegevusega loodust;

5) võrdleb inimeste elu maal ja linnas.

Plaan ja kaart

3. klassi õpilane:

1) saab aru lihtsast plaanist või kaardist ning leiab kooliümbruse plaanilt tuttavaid objekte;

2) mõistab, et kaardi järgi on võimalik tegelikkust tundma õppida;

3) näitab Eesti kaardil oma kodukohta, suuremaid kõrgustikke, saari, poolsaari, lahtesid, jõgesid, järvesid ja linnu;

4) määrab kompassi abil põhja- ja lõunasuunda;

5) kirjeldab Eesti kaardi järgi objektide asukohti, kasutades ilmakaari.


1. KLASS

1. Inimese meeled ja avastamine

Õppesisu

Inimese meeled ja avastamine. Elus ja eluta. Asjad ja materjalid. Tahked ained ja vedelikud. Teema suunab õpilasi märkama ja uurima ümbritsevat maailma, arendab õpilaste keskkonnatundlikkust, mis on keskkonnateadlikkuse oluliseks komponendiks. Kasutades erinevaid meeli (kuulmine, nägemine, kompimine, maitsmine, haistmine), õpitakse vaatlema, võrdlema ja rühmitama erinevaid elus- ja eluta looduse objekte, nende omadusi.

Põhimõisted

omadus, meeled, elus, eluta, elusolend, looduslik, tehislik, tahke, vedel

Praktilised tööd ja IKT rakendamine

  • Meelte kasutamine mängulises ja uurimuslikus tegevuses.                 
  • Elus- ja eluta looduse objektide rühmitamine.        
  • Õppekäik kooliümbruse elus- ja eluta loodusega tutvumiseks.        
  • Tahkete ja vedelate ainete omaduste võrdlemine.         
  • Looduslike ja tehismaterjalide/objektide rühmitamine.
  • Teemakohased arvutipõhised õppemängud.
  • Õppevideod, powerpoint esitlused, veebileheküljed teema ilmestamiseks.

Lõiming:
Ü- üldpädevused
L- läbivad teemad

A- teised ained

Ü: väärtuspädevus, sotsiaalpädevus, enesemääratluspädevus, õpipädevus, suhtluspädevus, matemaatikapädevus, digipädevus;

L: keskkond ja ühiskonna jätkusuutlik areng, väärtused ja kõlblus;

A: eesti keel (lugemispalad), muusika (kuulmisega seotud mängud), kehaline kasvatus (liikumismängud, kasutades erinevaid meeli), tööõpetus (käeline tegevus)

Õpitulemus

Õpilane

  • teab erinevaid omadusi;        
  • oskab oma meelte abil omadusi määrata;         
  • teab, et taimed, loomad ja seened on elusolendid;
  • teab nimetada elusa ja eluta looduse objekte ja nende omadusi;
  • viib läbi lihtsamaid loodusvaatlusi ning uurimuslikke tegevusi;
  • eristab elus- ja eluta looduse objekte ja nähtusi ning vaatleb, nimetab, kirjeldab ja rühmitab neid;
  • oskab käituda õppekäigul loodussõbralikult;        
  • teab, et on olemas looduslikud ja inimese tehtud asjad ning materjalid;
  • kirjeldab looduslikke ja tehislikke objekte erinevate meeltega saadud teabe alusel;
  • sõnastab oma meelte abil saadud kogemusi ning nähtuste ja objektide omadusi;                  
  • eristab tahkeid ja vedelaid aineid ning omab ohutunnet tundmatute ainete suhtes;
  • eristab        inimese valmistatut looduslikust;  
  • tunneb         huvi looduse ja selle uurimise vastu, kasutab julgelt loovust ja fantaasiat;         
  • märkab looduse ilu ja erilisust, väärtustab oma kodukoha elurikkust ja maastikulist mitmekesisust;
  • väärtustab maailma tunnetamist oma meelte kaudu;
  • tunneb         rõõmu looduses viibimisest;
  • väärtustab nii looduslikku kui inimese loodut ning suhtub kõigesse sellesse säästvalt;
  • väärtustab enda ja teiste tööd.

Kasutatavad meetodid

Paaris- ja rühmatöö, iseseisev töö, näitlikustamine, ajurünnak, mõistekaart, powerpoint esitlus, video, õppemäng (sh arvutipõhised), tööleht, vestlus, arutelu, õuesõpe, keskused, lugemine, kirjutamine, jutustamine, kirjeldamine, mõõtmine, võrdlemine, rühmitamine, rollimäng, joonistamine, esinemine, vaatlus, katse

Hindamine

Projektid, tunnikontrollid, kontrolltööd, praktilised tööd, uurimistööd sh elektroonilised testid (õpiveeb)

Kasutatav õppe-

kirjandus, vahendid

LOODUSÕPETUSE TÖÖRAAMAT 1. klassile I-II (Aivo Saar, Hergi Karik, Kalle Sirel; AS Koolibri)

LOODUSÕPETUS 1 klassis ÕPETAJARAAMAT I-II (Aivo Saar, Hergi Karik, Kalle Sirel; AS Koolibri)

2. Aastaajad

Õppesisu

Aastaaegade vaheldumine looduses seoses soojuse ja valguse muutustega. Taimed, loomad ja seened erinevatel aastaaegadel. Kodukoha elurikkus ja maastikuline mitmekesisus. Aastaajaliste muutustega ja nende tekkepõhjustega tutvumine suunab õpilasi märkama ja uurima looduses toimuvaid protsesse, nende põhjusi ja tagajärgi ning mõju inimesele.Aastaajaliste muutustega ja nende tekkepõhjustega tutvumine suunab õpilasi märkama ja uurima looduses toimuvaid protsesse, nende põhjusi ja tagajärgi ning mõju inimesele.

Põhimõisted

suvi, sügis, talv, kevad, soojus, valgus, taim, loom, seen, kodukoht, veekogu, maastik, loomastik, taimestik

Praktilised tööd ja IKT rakendamine

  • Õppekäigud aastaajaliste erinevuste vaatlemiseks. Maastikuvaatlus.
  • Puu ja temaga seotud elustiku aastaringne jälgimine.
  • Tutvumine aastaajaliste muutustega veebipõhiselt.
  • Tutvumine kooli ümbrusega õppekäikudel.
  • Teemakohased arvutipõhised õppemängud.
  • Õppevideod, powerpoint esitlused, veebileheküljed teema ilmestamiseks.

Jäljeaabits

Lõiming:
Ü- üldpädevused
L- läbivad teemad

A- teised ained

Ü: väärtuspädevus, sotsiaalne pädevus, enesemääratluspädevus, õpipädevus, suhtluspädevus, matemaatikapädevus, digipädevus

L: keskkond ja jätkusuutlik areng, väärtused ja kõlblused

A: kunstiõpetus (looduse kujutamine erinevatel aastaaegadel), eesti keel (lugemispalad), kehaline kasvatus (liikumismängud, näiteks tuule tugevuse määramiseks ja tunnetamiseks), kunsti- ja tööõpetus (käeline tegevus)

Õpitulemus

Õpilane:

  • teab, et looduses aset leiduvad muutused sõltuvalt aastaaegadest ning valgusest ja soojusest;
  • märkab muutusi looduses ja seostab neid aastaaegade vaheldumisega, kirjeldab aastaajalisi muutusi (kõnes, kirjas, joonistades);
  • toob näiteid looduses toimuvate aastaajaliste muutuste tähtsusest inimese elus;
  • teeb lihtsamaid loodusvaatlusi, kannab vaatlusinfo tabelisse, jutustab vaatlusinfo/tabeli põhjal ilma muutumisest;
  • teeb soojuse ja valguse peegeldumise kohta katseid, sõnastab järeldused;
  • oskab ennast kaitsta päikesepõletuse eest;
  • teab, et elusolendite mitmekesisus ja aktiivsus sõltub aastaaegadest;
  • toob näiteid erinevate organismide eluavalduste ja omavaheliste seoste kohta erinevatel aastaaegadel;
  • oskab käituda õppekäigul loodussõbralikult;
  • tunneb kodu- ja kooliümbrust, teab kodu- ja kooliümbruse tüüpilisemaid taimi ja loomi;
  • vormistab vaatlusinfo, teeb järeldusi ning esitleb neid;
  • oskab vaadelda, nimetada, rühmitada ja kirjeldada kodukoha, kooliümbruse elusa ja eluta looduse objekte;
  • oskab käituda veekogudel;
  • teab tuntumaid kodukoha/kooliümbruse vaatamisväärsusi;
  • mõistab, et aastaajalised muutused mõjutavad tema enda ja teiste elu;
  • tunneb huvi looduse ja selle uurimise vastu;
  • liigub looduses turvaliselt, kahjustamata loodusväärtusi ja iseennast, järgib koostegutsemise reegleid;
  • tunneb huvi oma kodukoha, inimeste/ajaloo/looduse vastu;
  • hoiab oma kodukoha loodust ja ehitisi

Kasutatavad meetodid

Paaris- ja rühmatöö, iseseisev töö, näitlikustamine, ajurünnak, mõistekaart, powerpoint esitlus, video, õppemäng (sh arvutipõhised), tööleht, vestlus, arutelu, õuesõpe, keskused, lugemine, kirjutamine, jutustamine, kirjeldamine, mõõtmine, võrdlemine, rühmitamine, rollimäng, joonistamine, esinemine, vaatlus, katse

Hindamine

Projektid, tunnikontrollid, kontrolltööd, praktilised tööd, uurimistööd sh elektroonilised testid (õpiveeb)

Kasutatav õppe-

kirjandus, vahendid

LOODUSÕPETUSE TÖÖRAAMAT 1. klassile I-II (Aivo Saar, Hergi Karik, Kalle Sirel; AS Koolibri)

LOODUSÕPETUS 1 klassis ÕPETAJARAAMAT I-II (Aivo Saar, Hergi Karik, Kalle Sirel; AS Koolibri)

2. KLASS

1. Organismid ja elupaigad

Õppesisu

Maismaataimed ja -loomad, nende välisehitus ja mitmekesisus. Taimede ja loomade eluavaldused: toitumine ja kasvamine. Koduloomad. Veetaimede ja -loomade erinevus maismaa organismidest.

Põhimõisted

puu, põõsas, rohttaim, teravili, juur, vars, leht, õis, vili, keha, pea, jalad, saba, kael, tiivad, nokk, suled, karvad, toitumine, kasvamine, elupaik, kasvukoht, metsloom, koduloom, lemmikloom, soomused, uimed, lõpused, ujulestad.

Praktilised tööd ja IKT rakendamine

  • Loodusvaatlused: taimede välisehitus, loomade välisehitus.
  • Ühe taime või looma uurimine, ülevaate koostamine.
  • Uurimus: taime kasvu sõltuvus soojusest ja valgusest.
  • Loomaaia või loomapargi külastus või lemmikloomapäeva korraldamine.
  • Õppekäik: organismid erinevates elukeskkondades.
  • Veebimaterjalide, videomaterjali ja SMART- tahvli materjalide kasutamine ja esitlused

Lõiming:
Ü- üldpädevused
L- läbivad teemad

A- teised ained

Ü: Väärtus-, sotsiaalne, õpi- ja suhtluspädevus, digipädevus

L: Keskkond ja ühiskonna jätkusuutlik areng, tervis ja ohutus

A:Tööõpetus, eesti keel, kehaline kasvatus, inimeseõpetus

Õpitulemus

Õpilane:

  • teab õpitud maismaaloomi ja -taimi, teab loomade ja taimedega seotud ohtusid ning looduslikke ohte;
  • oskab rühmitada ja ära tunda kodukoha levinumaid taime- ja loomaliike;
  • kasutab õppetekstides leiduvaid loodusteaduslikke mõisteid suulises ja kirjalikus kõnes;         
  • kirjeldab taimede ja loomade välisehitust, seostab selle elupaiga ja kasvukohaga ning toob näiteid nende tähtsusest looduses;
  • oskab         teha lihtsamaid loodusvaatlusi;
  • teab,         et organism hingab, toitub, kasvab, paljuneb;         
  • kirjeldab õpitud maismaaloomade välisehitust, toitumist ja kasvamist,         seostab neid elupaigaga;         
  • kirjeldab taimede välisehitust, märkab ja kirjeldab taimede arengut;
  • eristab         mets- ja koduloomi;
  • teab, miks peetakse koduloomi, ja oskab nimetada nende vajadusi;         
  • teab koduloomadega seotud ohtusid;
  • oskab märgata ja kirjeldada koduloomade arengut;         
  • teab õpitud veetaimi ja -loomi;
  • teab, et on olemas erinevad elupaigad, et erinevatel organismidel on erinevad nõuded elukeskkonnale;         
  • teab maismaa- ja veetaimede põhierinevusi;
  • vaatleb         taimi ja loomi erinevates elukeskkondades;
  • suhtub         hoolivalt elusolenditesse ja nende vajadustesse;        
  • väärtustab veetaimede ja -loomade mitmekesisust ja tähtsust looduses;
  • suhtub         vastutustundlikult koduloomadesse, ei jäta koduloomi hoolitsuseta;        
  • väärtustab uurimuslikku tegevust.

Kasutatavad meetodid

Praktilised tegevused, mis kindlustavad õpitulemuste saavutamise, rakendatakse uurimuslikke ja praktilisi töid: objektide, sh looduslike objektide vaatlemist, võrdlemist, rühmitamist, mõõtmist, katsete läbiviimist, kollektsiooni koostamist.

Hindamine

Kasutatav õppekirjandus ja vahendid

Loodusõpetuse tööraamat 1. ja 2.osa ( Marge Loks, Üllar Loks)

2. Inimene

Õppesisu

Inimene. Välisehitus. Inimese toiduvajadused ja tervislik toitumine. Hügieen kui tervist hoidev tegevus. Inimese elukeskkond.

Põhimõisted

Keha, kehaosad, toit, toiduaine, tervis, haigus, asula (linn, alev, küla).

Praktilised tööd ja IKT rakendamine

  • Enesevaatlus, mõõtmine.
  • Oma päevamenüü tervislikkuse hindamine.         
  • Õppekäik: asula kui inimese elukeskkond.

Lõiming:
Ü- üldpädevused
L- läbivad teemad

A- teised ained

Ü-väärtus-, sotsiaalset,  õpi-, suhtluspädevus,  ettevõtlikkuspädevus, digipädevus

L-„Keskkond ja ühiskonna jätkusuutlik areng“ ning „Tervis ja ohutus“

A- inimeseõpetus

Õpitulemus

Õpilane

  • teab kehaosade nimetusi;
  • näitab ja nimetab kehaosi;                 
  • kirjeldab inimese välisehitust, kasutades mõõtmistulemusi;                 
  • teab, et toituda tuleb võimalikult mitmekesiselt ning regulaarselt ja et väär         toitumine toob kaasa tervisehäireid;                 
  • teab, et kiirtoidud ei ole tervislikud;         
  • oskab järgida tervisliku toitumise põhimõtteid ning hügieeninõudeid;        
  • oskab leida toiduainete pakenditelt talle vajalikku teavet;
  • teab, kuidas hoida oma tervist, silmi, hambaid;
  • teab, kelle poole tervisemurega pöörduda;         
  • järgib hügieeninõudeid, hoolitseb keha puhtuse eest;
  • oskab näha ohtu tundmatutes esemetes, eristada tervisele kasulikke ja         kahjulikke tegevusi;         
  • teab, et inimesed elavad erinevates elukeskkondades;         
  • toob näiteid, kuidas inimene oma tegevusega muudab loodust;
  • teab, et oma tegevuses tuleb teistega arvestada;
  • tarbib vastutustundlikult, väldib enda ja teiste tervise kahjustamist ning         toimib keskkonda hoidvalt;
  • võrdleb inimeste elu maal ja linnas;         
  • väärtustab inimest ja tema vajadusi ning tervist.
  • väärtustab tervislikku eluviisi, tervislikku toitumist ja puhtust;         
  • püüab vältida enda ja teiste tervise kahjustamist;
  • väärtustab erinevaid huvisid ja harrastusi.

Kasutatavad meetodid

sarnasuste ja erinevuste vaatlemine, kirjeldamine, järjestamine vastavalt pikkusele või laiusele, informatsiooni märkimine kujundlikult joonistele ja tabelitesse, suhtelise pikkuse ja suuruse ennustamine, standardsete ja mittestandardsete mõõtmisvahendite kasutamine ja valmistamine, ühikute kümnekaupa rühmitamine suure hulga ühikute loendamisel, algus- ja lõpp-punkti kasutamine mõõtmisel, mõõtmistulemuste tõlgendamine jms.

Hindamine

projektid, tunnikontrollid, kontrolltööd, uurimistööd

Kasutatav õppematerjal, vahendid

Seinatabelid, mudelid, mulaažid, toiduainete pakendite näidised. „Avastustee” teema „Avasta mõõdud” õpetajaraamat, teemakast.

3. Mõõtmine ja võrdlemine

Õppesisu

Kaalumine, pikkuse ja temperatuuri mõõtmine.

Põhimõisted

Mõõtühik, termomeeter, temperatuur, kaalud, kaalumine, mõõtmine, katse.

Praktilised tööd ja IKT rakendamine

  • Kehade kaalumine.         
  • Õpilaste pikkuste võrdlemine ja mõõtmine.         
  • Temperatuuri mõõtmine erinevates keskkondades.
  • Veebimaterjalide,  SMART- tahvli kasutamine

Lõiming:
Ü- üldpädevused
L- läbivad teemad

A- teised ained

Ü: väärtus-, sotsiaalset, õpi- ja suhtluspädevust, digipädevus

A: matemaatika, in. õpetus

L:keskkond, tervis

Õpitulemus

Õpilane

  • teab, et mõõtmine on võrdlemine mõõtühikuga;         
  • viib läbi lihtsate vahenditega tehtavaid praktilisi töid, järgides juhendeid ja ohutusnõudeid;         
  • kaalub         kehi, mõõdab temperatuuri ja pikkusi korrektselt, valides sobivaid         mõõtmisvahendeid;
  • mõistab mõõtmise vajalikkust, saab aru, et mõõtmine peab olema täpne.

Kasutatavad meetodid

katsetamine vaatlemine, võrdlemine, mõõtmine ja järjestamine, avastusõpe

Hindamine

Projektid, tunnikontrollid, kontrolltööd, praktilised tööd, uurimistööd

Kasutatav õppematerjal, vahendid

praktiliste tööde vahendid: mõõdulindid, erinevad kaalud, termomeeter (üks kahe õpilase kohta).

4. Ilm

Õppesisu

Ilmastikunähtused. Ilmavaatlused.

Põhimõisted

pilvisus, tuul, õhutemperatuur, sademed: vihm, lumi

Praktilised tööd ja IKT rakendamine

  • Ilma vaatlemine.
  • Õhutemperatuuri mõõtmine.
  • Ilmaennustuse ja tegeliku ilma võrdlemine.
  • Veebimaterjalide kasutamine

Lõiming:
Ü- üldpädevused
L- läbivad teemad

A- teised ained

Ü: väärtus-, sotsiaalset,  õpi-, suhtlus-, matemaatika- ja ettevõtlikkuspädevus, digipädevus

L: „Keskkond ja ühiskonna jätkusuutlik areng“ ning „Tervis ja ohutus“

A: tööõpetus, eesti keel, muusika, kehaline kasvatus.

Õpitulemus

Õpilane

  • teeb ilmavaatlusi, iseloomustab ilma;        
  • teeb ilmateate põhjal järeldusi ning riietub vastavalt;         
  • tunneb         huvi uurimusliku tegevuse vastu.

Kasutatavad meetodid

  • seostamine teiste loodusõpetuse teemadega. Otsene seos on teemaga „Mõõtmine ja võrdlemine“
  • teemade „Inimene“ ning „Organismid ja elupaigad“ käsitlemisel on tähtis pöörata tähelepanu ilmastikule: nt enne õppekäike tuleks tutvuda ilmateatega
  • õppekäikude ajal võiks teha ilmavaatlusi ja võrrelda hiljem ilmaennustust tegelike ilmaoludega. Ilmavaatlusi võib teha erinevatel aastaaegadel pikemate perioodidena individuaalse, paaris-

Hindamine

Kodutöö, tunnitöö, tunnikontrollid, kontrolltööd, loovtööd, uurimistöö

Kasutatav õppekirjandus, vahendid

vahendid ilmavaatluste läbiviimiseks, sh termomeetrid, sademete kogujad, vaatlustabelid. „Avastustee” „Vaatle ilma” õpetajaraamat ja teemakast.

3. KLASS

1. Organismide rühmad ja kooselu

Õppesisu

Taimede mitmekesisus. Loomade mitmekesisus. Seente mitmekesisus. Liik, kooslus, toiduahel.

Põhimõisted

õistaim, vili, seeme, okaspuu, käbi, sõnajalg, sammal, selgroogsed, kalad, kahepaiksed, roomajad, linnud, imetajad, soomused, selgrootud, ussid, putukad, ämblikud, seeneniidistik, kübarseen, eosed, hallitus, pärm, liik, kooselu, taimtoiduline, loomtoiduline, segatoiduline, toiduahel.

Praktilised tööd ja IKT rakendamine

  • Lihtsa kollektsiooni koostamine mõnest organismirühmast.
  • Looma välisehituse ja eluviisi uurimine.
  • Seente vaatlemine või hallitusseente kasvamise uurimine.
  • Õppekäik organismide kooselu uurimiseks erinevates elupaikades.
  • Liikide võrdlus.

Veebimaterjalide, videomaterjali ja SMART - tahvli materjalide kasutamine ning esitlused. Tahvelarvuti kasutamine klassis tehtavate katsete ja töökäikude pildistamiseks, veebiplakati loomiseks ning õpetajaga jagamiseks (e-posti teel, läbi Virtuaalse Klassiruumi (Google Classroom)), QR-koodi lugemine tahvelarvutiga, internetiotsing.

Katse turbasambla veeimavuse kohta

Hallitusseene katse

Lõiming:
Ü- üldpädevused

L- läbivad teemad

A- teised ained

Ü: väärtus-, sotsiaalne, enesemääratlus-, õpi-, suhtlus- ja matemaatikapädevus, digipädevus

L: keskkond ja ühiskonna jätkusuutlik areng” ning tervis ja ohutus

A: eesti keel, kunstiõpetus, matemaatika

Õpitulemus

Õpilane:

  • teab, et taimed on elusad organismid;         
  • teab, et taimed vajavad päikesevalgust ning toodavad seente ja loomade poolt kasutatavaid toitaineid ja hapnikku;         
  • nimetab ja oskab näidata taimeosi, leida tunnuseid, mille abil taimi rühmitada;         
  • eristab õistaime, okaspuud, sõnajalg- ja sammaltaime;         
  • teab, et loomade hulka kuuluvad putukad, ämblikud, ussid, kalad, konnad, maod, linnud ja imetajad;         
  • teab, et ühte rühma kuuluvatel loomadel on sarnased tunnused;         
  • teab, et rästik, puuk ja herilane on ohtlikud;         
  • eristab kala, kahepaikset, roomajat, lindu ja imetajat ning selgrootut, sh         putukat;         
  • kirjeldab õpitud loomaliikide eluviise ja elupaiku;         
  • oskab seostada loomade ehituslikke ja käitumuslikke eripärasid nende elukeskkonnaga;         
  • tunneb ära õpitud loomi piltide järgi ja looduses;         
  • väldib loomadega seotud ohte (mürgiseid ja ohtlikke loomi);         
  • teab seente mitmekesisust ja seda, et seened elavad mullas ja teistes organismides;         
  • teab, et mõningaid seeni kasutatakse toiduainete valmistamiseks ning pagaritööstuses;
  • eristab söödavaid ja mürgiseid kübarseeni;         
  • oskab vältida mürgiste seentega (sh hallitusseentega) seotud ohtusid;
  • eristab seeni taimedest ja loomadest;         
  • tunneb õpitud seeni piltide järgi ja looduses;
  • teab, et igal liigil on nimi;
  • teab, et ühte liiki kuuluvad organismid on sarnased;         
  • teab, et looduses on kõik omavahel seotud, et toiduvõrgustike abil saab         iseloomustada organismidevahelisi suhteid;         
  • koostab õpitud liikidest lihtsamaid toiduahelaid;
  • tunneb         põhjalikult ühte taime-, seene- või loomaliiki, tuginedes koostatud uurimusülevaatele;
  • mõistab, et (liiki)de mitmekesisus on üks loodusrikkusi;
  • mõistab, et iga organism on looduses tähtis;
  • saab aru, et kõik taimed ja loomad on vajalikud, et nad on osa loodusest ja neid peab kaitsma;        
  • mõistab, et seened on elusorganismid ning neid tuleb kaitsta nagu teisigi organisme.

Kasutatavad meetodid

Uurimusõpe, rühmatöö, avastusõpe, õppekäik või ekskursioon

Hindamine

Kujundav hindamine, uurimusliku töö protsessi ja lõpptulemuse hindamine, kokkuvõttev hinne teema teadmiste kontollimisel

Kasutatav õppekirjandus, vahendid

Õppekirjandus: LOODUSÕPETUSE ÕPIK I (Kalle Sirel, AS Koolibri), LOODUSÕPETUSE TÖÖVIHIK I (Kalle Sirel, AS Koolibri); LOODUSÕPETUSE ÕPIK II (Priit Saareleht, Sirje Kaljula, AS Koolibri), LOODUSÕPETUSE TÖÖVIHIK II (Priit Saareleht, Sirje Kaljula, AS Koolibri)

Vahendid:

Luubid, topsluubid, seinatabelid, kollektsioonid, binokulaarmikroskoop, mudelid, mulaažid, lihtsad määrajad, auvised Eesti loodusest jne.

Veebimaterjalid: 

http://bio.edu.ee/loomad/ ja http://bio.edu.ee/taimed/

2. Liikumine

Õppesisu

Liikumise tunnused. Jõud liikumise põhjusena (katseliselt). Liiklusohutus.

Põhimõisted

Liikumine, kiirus, jõud

Praktilised tööd ja IKT rakendamine

  • Oma keha jõu tunnetamine liikumise alustamiseks ja peatamiseks.         
  • Liikuvate kehade kauguse ja kiiruse hindamine

Videomaterjali ja SMART-tahvli materjali kasutamine.

Lõiming:
Ü- üldpädevused
L- läbivad teemad

A- teised ained

Ü: väärtus-, sotsiaalne, enesemääratlus-, õpi-, suhtlus- ja matemaatikapädevus

L: tervis ja ohutus

A: kehaline kasvatus, inimeseõpetus (helkuri katse)

Õpitulemus

Õpilane:

  • teab liikumise tunnust: keha asukoht muutub teiste kehade suhtes;
  • eristab liikumist ja paigalseisu;         
  • teab, et keha ei saa hetkeliselt liikuma panna ega peatada;         
  • teab, et pidurdamisel läbib keha teatud teepikkuse;
  • teab, millest sõltub liikuva keha peatamise aeg ja tee pikkus (kiirus, teekatte libedus);
  • oskab ette näha liikumisega seotud ohuolukordi,
  • oskab tänavat (teed) ohutult ületada;         
  • oskab hinnata sõidukite liikumissuunda, -kiirust ja kaugust;         
  • oskab valida jalgrattaga, rulaga ja rulluiskudega sõitmiseks turvalise koha ja sobiva kiiruse;         
  • oskab kasutada turvavahendeid;         
  • suhtub positiivselt liikumisse kui kehalisse tegevusse.

Kasutatavad meetodid

Avastusõpe, rühmatöö

Hindamine

Protsessi hindamine

Kasutatav õppekirjandus, vahendid

Õppekirjandus: LOODUSÕPETUSE ÕPIK I (Kalle Sirel, AS Koolibri), LOODUSÕPETUSE TÖÖVIHIK I (Kalle Sirel, AS Koolibri); LOODUSÕPETUSE ÕPIK II (Priit Saareleht, Sirje Kaljula, AS Koolibri), LOODUSÕPETUSE TÖÖVIHIK II (Priit Saareleht, Sirje Kaljula, AS Koolibri)

Vahendid:

Kasutamiseks sobivad seinatabelid, mudelid, mõõdulindid, „Avastustee” kursuse materjal

3. Elekter ja magnetism

Õppesisu

Vooluring. Elektrijuhid ja mitteelektrijuhid. Elektri kasutamine ja säästmine. Ohutusnõuded. Magnetnähtused. Kompass.

Põhimõisted

Vooluallikas, elektripirn, juhe, lüliti, juht, mittejuht, ohutus, magnetpoolus, lõunapoolus, põhjapoolus, kompass, ilmakaared.

Praktilised tööd ja IKT rakendamine

  • Lihtsa vooluringi koostamine (lüliti vajalikkuse kindlakstegemine, võrdlemine, omakoostatud vooluringi võrdlemine klassis kasutatava vooluringiga, järeldamine).                 
  • Ainete         elektrijuhtivuse kindlakstegemine (Õpilane teeb katseliselt kindlaks, kas aine juhib elektrit või mitte). Koduse         elektritarbimisega tutvumine, elektri säästmise võimalustega tutvumine.
  • Püsimagnetitega tutvumine. Välitöö õues: põhja- ja lõunasuuna kindlakstegemine kompassi abil.

Vooluringi koostamine SMART-tahvlil.

Taskutark: Elekter ja vooluring

Learningapps: Vooluringi osad

Lõiming:
Ü- üldpädevused
L- läbivad teemad

A- teised ained

Ü: väärtus-, sotsiaalne, enesemääratlus-, õpi-, suhtlus- ja matemaatikapädevus, digipädevus

L: keskkond ja jätkusuutlik areng, tervis ja ohutus

A: matemaatika, kunstiõpetus

Õpitulemus

Õpilane

  • teab lüliti osa vooluringis;
  • teab, et mõned ained juhivad elektrivoolu ja teised ei juhi;
  • teab, et niiske keskkond juhib elektrivoolu ja et elekter võib olla ka ohtlik;         
  • oskab         pistikut pistikupeast õigesti välja tõmmata;         
  • eristab töötavat ja mittetöötavat vooluringi;
  • teeb katsega kindlaks elektrit juhtivad ja mittejuhtivad ained ning rakendab saadud teadmisi elektririistade ohutul kasutamis
  • kasutab elektrit säästlikult; oskab käsitseda majapidamis- ja olmeelektroonikat ning elektroonikaseadmeid;
  • saab aru elektri säästmise vajalikkusest;

Kasutatavad meetodid

Avastusõpe

Hindamine

Protsessi hindamine

Kasutatav õppekirjandus, vahendid

Õppekirjandus: LOODUSÕPETUSE ÕPIK I (Kalle Sirel, AS Koolibri), LOODUSÕPETUSE TÖÖVIHIK I (Kalle Sirel, AS Koolibri); LOODUSÕPETUSE ÕPIK II (Priit Saareleht, Sirje Kaljula, AS Koolibri), LOODUSÕPETUSE TÖÖVIHIK II (Priit Saareleht, Sirje Kaljula, AS Koolibri)

Vahendid:  Praktiliste tööde vahendid kahe õpilase kohta: vooluallikas (taskulambipatarei 4,5 V), taskulambipirn alusel, lüliti, kolm ühendusjuhet, kaks magnetit, väikseid naelu, kompass. Tahvelarvuti.

4. Plaan ja kaart

Õppesisu

Kooliümbruse plaan. Eesti kaart. Ilmakaared ning nende määramine kaardil ja looduses. Tuntumad kõrgustikud, madalikud saared, poolsaared, lahed, järved, jõed ja asulad Eesti kaardil.

Põhimõisted

plaan, pealtvaade, legend, leppemärk, leppevärv, kaart, kaardi legend, põhi- ja vaheilmakaared, kõrgustik, madalik, saar, poolsaar, laht, järv, jõgi, asulad

Praktilised tööd ja IKT rakendamine

  • Pildi järgi plaani koostamine.
  • Plaani järgi liikumine kooli ümbruses, mõõtkavata plaani täiendamine.         
  • Eesti kaardi tundmaõppimine Eesti kaardi põhiste lauamängude või pusle abil.
  • Ilmakaarte määramine kaardil, õues kompassiga või päikese järgi.         
  • Õppeekskursioon oma maakonnaga tutvumiseks.

Kuldvillak Liikumine, elekter, magnetid, kompass

Miljonimäng: Plaan ja kaart

Õppeekskursiooni muljete pildistamine, e-raamatu loomine õpetaja abiga.

Lõiming:
Ü- üldpädevused
L- läbivad teemad

A- teised ained

Ü: väärtus-, sotsiaalne, enesemääratlus-, õpi-, suhtlus- ja matemaatikapädevus, digipädevus

L: tervis ja ohutus, keskkond ja jätkusuutlik areng

A: matemaatika, inimeseõpetus, kunstiõpetus, eesti keel

Õpitulemus

Õpilane

  • teab, et kaart on suurema maa-ala mudel ja et värvused ja märgid kaardil on leppemärgid;         
  • saab aru lihtsast plaanist või kaardist, leiab kooliümbruse plaanilt tuttavaid objekte;         
  • kirjeldab kaardi abil tegelikke objekte, tunneb kaardil värvide järgi ära maismaa ja veekogud;
  • mõistab, et kaardi abil on võimalik tegelikkust tundma õppida;         
  • teab põhiilmakaari ja vaheilmakaari;         
  • teab õpitud kaardiobjekte ja oma kodukoha asukohta kaardil;         
  • kirjeldab Eesti kaardi järgi objektide asukohti, kasutades ilmakaari;
  • määrab kompassi abil põhja- ja lõunasuunda;         
  • näitab         Eesti kaardil oma kodukohta, suuremaid kõrgustikke, madalikke, saari, poolsaari, lahtesid, jõgesid, järvesid ja linnu;
  • seostab kaardiobjektid ilmakaartega (nt Valga asub Lõuna-Eestis)
  • saab aru, et ilmakaarte tundmine ning nende määramisoskus on elus vajalik;
  • mõistab, et kaardi järgi on võimalik maastikul orienteeruda;
  • mõistab, et kaartide kasutamine on vajalik ja uurimine põnev;
  • saab aru kaardi legendi ja leppemärkide tundmise vajalikkusest ja sellest, et kaardi või plaani (mudeli) abil on tegelikkust parem tundma õppida.                  

Kasutatavad meetodid

Arutlus, vestlus, rühmatöö, vaatlus

Hindamine

Protsessi hindamine, projekti esitlus

Kasutatav õppekirjandus, vahendid

Õppekirjandus: LOODUSÕPETUSE ÕPIK I (Kalle Sirel, AS Koolibri), LOODUSÕPETUSE TÖÖVIHIK I (Kalle Sirel, AS Koolibri); LOODUSÕPETUSE ÕPIK II (Priit Saareleht, Sirje Kaljula, AS Koolibri), LOODUSÕPETUSE TÖÖVIHIK II (Priit Saareleht, Sirje Kaljula, AS Koolibri)

Vahendid: seinatabelid, auvised Eesti loodusest, Eesti seinakaart, kooliümbruse kaart, Eesti kaardi põhised lauamängud jne. Tahvelarvutid.

Ainevaldkond LOODUSAINED

Loodusõpetus

I kooliaste