Salme põhikooli õppekava

III kooliaste

Ainevaldkond: Loodusained

KEEMIA

Aine õppeeesmärgid

Põhikooli keemiaõpetusega taotletakse, et õpilane:

  1. tunneb huvi keemia ja teiste loodusteaduste vastu ning mõistab keemia rolli inimühiskonna ajaloolises arengus, tänapäeva tehnoloogias ja igapäevaelus;
  2. suhtub vastutustundlikult elukeskkonda, väärtustades säästva arengu põhimõtteid, märkab, analüüsib ja hindab inimtegevuse tagajärgi ning hindab ja arvestab inimtegevuses kasutatavate materjalide ohtlikkust;
  3. kujundab erinevates loodusainetes õpitu põhjal seostatud maailmapildi, mõistab keemiliste nähtuste füüsikalist olemust ning looduslike protsesside keemilist tagapõhja;
  4. kasutab erinevaid keemiateabeallikaid, analüüsib kogutud teavet ja hindab seda kriitiliselt;
  5. omandab põhikooli tasemele vastava loodusteadusliku ja tehnoloogiaalase kirjaoskuse, sh funktsionaalse kirjaoskuse keemias;
  6. rakendab probleeme lahendades loodusteaduslikku meetodit ning langetab otsuseid, tuginedes teaduslikele, sotsiaalsetele, majanduslikele, eetilis-moraalsetele seisukohtadele ja õigusaktidele;
  7. tunneb keemiaga seotud elukutseid ning hindab keemiateadmisi ja -oskusi karjääri planeerides;
  8. suhtub probleemide lahendamisse süsteemselt ja loovalt ning on motiveeritud elukestvaks õppeks.

Üldpädevused

Hindamine:                                                                              

Õpitulemusi hinnates lähtutakse põhikooli riikliku õppekava üldosa ja teiste hindamist reguleerivate õigusaktide käsitlusest. Hinnatakse õpilase teadmisi ja oskusi suuliste vastuste (esituste), kirjalike ja/või praktiliste tööde ning praktiliste tegevuste alusel, arvestades õpilase teadmiste ja oskuste vastavust ainekavaga taotletavatele õpitulemustele.Teemade jooksul tagasisidena väiksemad tööd, teemad lõpevad kontrolltööga. Olulised on ka praktiliste tööde eest saadavad hinded.( oluline on nii töö teostamine, ohutusreeglite järgimine, tulemus ja andmete analüüs. Mõne teema puhul hinnatakse koostatud konspekti.

                                                             

                           

Kasutatav õppekirjandus: L. Tamm Keemia 8. klassile, Avita  ja õpiku juurde kuuluv töövihik

                                            L. Tamm, H. Timotheus Keemia 9. klassile, Avita  ja õpiku juurde kuuluv töövihik

Veebimaterjalid: http://www.ut.ee/keemiaope/.See , http://keemiavideod.ut.ee, http://mudelid.5dvision.ee/

8. KLASS

1. Millega tegeleb keemia

Õppesisu

1.        Keemia meie ümber. Ainete füüsikalised omadused (7. klassi loodusõpetuses õpitu rakendamine ainete omaduste uurimisel).

2.        Keemilised reaktsioonid, reaktsioonide esilekutsumise ja kiirendamise võimalused.

3.        Lahused ja pihused, pihuste alaliigid (vaht, aerosool, emulsioon, suspensioon), tarded. Lahused ja pihused looduses ning igapäevaelus.

4.        Lahuste protsendilise koostise arvutused

Põhimõisted

kemikaal, lahusti, lahustunud aine, pihus, emulsioon, suspensioon, aerosool, vaht, tarre, lahuse massiprotsent.

Praktilised tööd ja IKT rakendamine

                          

  1. Ainete füüsikaliste         omaduste uurimine ja kirjeldamine (agregaatolek, sulamis- ja         keemistemperatuur, tihedus vee suhtes, värvus jt).        
  2. Eri tüüpi pihuste         valmistamine (suspensioon, emulsioon, vaht jms), nende omaduste         uurimine.

Lõiming:
Ü- üldpädevused
L- läbivad teemad

A- teised ained

 tehnoloogia: toiduainete muutused kuumtöötlemisel,                                   

toiduainete riknemise põhjuseid ning säilitamise tingimused                           

ohutus: töötamine laboris

karjääri planeerimine: keemiku elukutse                                   

keskkond: sudu

tervis ja ohutus: aerosoolid kui terviseprobleemide tekitajad / ravimid

A:                                    

loodusõpetus: puhas aine, ainete segu, lahus, ainete olekud ja füüsikalised omadused; bioloogia: pihussüsteemid meie ümber; matemaatika: protsentarvutused.

Õpitulemus

Õpilane                                   

1)        võrdleb ja liigitab aineid füüsikaliste omaduste põhjal: sulamis- ja keemistemperatuur, tihedus, kõvadus, elektrijuhtivus, värvus jms (seostab varem õpituga loodusõpetuses);

2)        põhjendab keemiliste reaktsioonide esilekutsumise ja kiirendamise võimalusi;

3)        järgib põhilisi ohutusnõudeid, kasutades kemikaale laboritöödes ja argielus, ning mõistab ohutusnõuete järgimise vajalikkust;

4)        tunneb tähtsamaid laborivahendeid (nt katseklaas, keeduklaas, kolb, mõõtesilinder, lehter, uhmer, portselankauss, piirituslamp, katseklaasihoidja, statiiv) ja kasutab neid praktilisi töid tehes õigesti;

5)        eristab lahuseid ja pihuseid, toob näiteid lahuste ning pihuste kohta looduses ja igapäevaelus;

6)        lahendab arvutusülesandeid, rakendades lahuse ja lahustunud aine massi ning lahuse massiprotsendi seost; põhjendab lahenduskäiku (seostab osa ja terviku suhtega).

Kasutatavad meetodid

Praktiline töö, Rühmatöö, arvutusülesannete lahendamine

Kasutatav õppekirjandus, vahendid

                                   

ainete füüsikaliste omaduste uurimiseks vajalikud ained ja katsevahendid, termomeeter reageerivate ainete temperatuuri määramiseks, reaktiivid ja katsevahendid pihuste saamiseks ja uurimiseks, ohutusnõuete plakat.

http://www.chemicum.com teema „Lahused, pH“ all katsevideo „Universaalindikaatori värviskaala“

                                   

http://www.chemicum.com teema „Lahused, pH“ all katsevideo „Tugevad ja nõrgad happed ja alused“.

2. Aatomi­ehitus, perioodi­lisustabel. Ainete ehitus

Õppesisu

                                   

1.        Aatomi ehitus. Keemilised elemendid, nende tähised. Keemiliste elementide omaduste perioodilisus, perioodilisustabel. Perioodilisustabeli seos aatomite elektronstruktuuriga: tuumalaeng, elektronkihtide arv, väliskihi elektronide arv (elektronskeemid). Keemiliste elementide metallilised ja mittemetallilised omadused, metallilised ja mittemetallilised elemendid perioodilisustabelis, metallid ja mittemetallid.

2.        Liht- ja liitained (keemilised ühendid). Molekulid, aine valem. Ettekujutus keemilisest sidemest aatomite vahel molekulis (kovalentne side). Aatommass ja molekulmass (valemmass).

3.        Ioonide teke aatomitest, ioonide laengud. Aatomite ja ioonide erinevus. Ioonidest koosnevad ained (ioonsed ained). Ettekujutus ioonilisest sidemest (tutvustavalt).

4.        Molekulaarsed ja mittemolekulaarsed ained (metallide ja soolade näitel).

Põhimõisted

                                   

keemiline element, elemendi aatomnumber (järjenumber), väliskihi elektronide arv, perioodilisustabel, lihtaine, liitaine (keemiline ühend), aatommass, molekulmass (valemmass), metall, mittemetall, ioon, katioon, anioon, kovalentne side, iooniline side, molekulaarne aine, mittemolekulaarne aine.

Praktilised tööd ja IKT rakendamine

                           

  1.         Internetist andmete         otsimine keemiliste elementide kohta, nende võrdlemine ja         süstematiseerimine.

        

  1.         Molekulimudelite         koostamine ja uurimine.

Lõiming:
Ü- üldpädevused
L- läbivad teemad

A- teised ained

                                   

ettevõtlikkus: elementide avastuslood näidetena teaduse kui ühiskonda edasiviiva jõu kohta

kultuuriline identiteet: elementide eestikeelsete nimetuste päritolu                                   

F. R. Kreutzwald kui mitmete keemiliste elementide eestikeelsete nimetuste kasutuselevõtja (hapnik, vesinik, süsinik, lämmastik

teabekeskkond: infootsing internetist                                    

tervis ja ohutus: ioonid praktikas, nt inimese kehavedelikes ja spordijookides                 

                           

loodusõpetus: molekul, aatom, aatomi tuum ja elektronkate, elektrilaeng, aineosakesed elektron, prooton ja neutron;                                    

positiivne ja negatiivne elektrilaeng, laetud kehade vastastikmõju

füüsika: aatomiehitus.                                           

vastasmärgiliste laengute tõmbumine

                          

ajalugu: aatomiuuringud

Õpitulemus

Õpilane:                                   

1)        põhjendab hapniku rolli põlemisreaktsioonides ning eluslooduses (seostab varem õpituga loodusõpetuses ja bioloogias);

2)        kirjeldab hapniku ja vesiniku põhilisi omadusi;

3)        seostab gaasi (hapniku, vesiniku, süsinikdioksiidi jt) kogumiseks sobivaid võtteid vastava gaasi omadustega (gaasi tihedusega õhu suhtes ja lahustuvusega vees);

4)        määrab aine valemi põhjal tema koostiselementide oksüdatsiooniastmeid ning koostab elemendi oksüdatsiooniastme alusel vastava oksiidi valemi ja nimetuse;

5)        koostab reaktsioonivõrrandeid tuntumate lihtainete (nt H2, S, C, Na, Ca, Al jt) ühinemisreaktsioonide kohta hapnikuga ning toob näiteid igapäevaelus tuntumate oksiidide kohta (nt H2O, SO2, CO2, SiO2, CaO, Fe2O3);

6)        põhjendab vee tähtsust, seostab vee iseloomulikke füüsikalisi omadusi (paisumine jäätudes, suur erisoojus ja aurustumissoojus) vee rolliga Maa kli

Kasutatavad meetodid

 Praktiline töö, Rühmatöö, arvutusülesannete lahendamine, arutelu                          

Lihtsamate         molekulimudelite koostamine ja nende seostamine vastavate         molekulivalemitega.

Perioodilisustabeli kasutamine

Kasutatav õppekirjandus, vahendid

 keemiliste elementide perioodilisustabel, molekulimudelid, metallide ja mittemetallide ning molekulaarsete ja mittemolekulaarsete ainete näidised.                                   

molekulimudelid.

3. Hapnik ja vesinik, nende tuntuimad ühendid

Õppesisu

                                   

1.        Hapnik, selle omadused ja roll põlemisreaktsioonides ning eluslooduses (hapnik kui oksüdeerija). Põlemisreaktsioonid, oksiidide teke. Oksüdatsiooniaste. Oksiidide nimetused ja valemite koostamine. Oksiidid igapäevaelus. Ühinemisreaktsioon. Lihtsamate põlemisreaktsioonide võrrandite koostamine ja tasakaalustamine.

2.        Vesinik, selle füüsikalised omadused. Vesi, vee erilised omadused, vee tähtsus. Vesi lahustina. Vee toime ainetesse, märgumine (veesõbralikud ja vett-tõrjuvad ained).

Põhimõisted

                                   

põlemisreaktsioon, oksiid, oksüdeerija, oksüdeerumine, oksüdatsiooniaste, ühinemisreaktsioon, märgumine.

Praktilised tööd ja IKT rakendamine

                                   

  1.         Hapniku saamine ja         tõestamine, küünla põletamine kupli all.
  2.         Põlemisreaktsiooni         kujutamine molekulimudelite abil.
  3.         CO2         saamine ja kasutamine tule kustutamisel.
  4.         Vesiniku saamine ja         puhtuse kontrolli­mine.

Lõiming:
Ü- üldpädevused
L- läbivad teemad

A- teised ained

                           

teabekeskkond: infootsing internetist                                   

keskkond ja jätkusuutlik areng: vesi kui reostust kandev keskkond

tervis ja ohutus: õhk kui saasteainete levikukeskkond, saasteained õhus                                   

tehnoloogia ja innovatsioon: arvutimudelite kasutamine                                   

vesinik kui tulevikukütus, selle kasutamisega seotud probleemid                                   

karjääri planeerimine: teadlaste elulugude tutvustamine selgitamaks keemikute töötingimusi ja sihte kaasaj

A:                                   

loodusõpetus: atmosfäär, õhk, õhu koostisained, hingamine, põlemine, fotosüntees;                                    

kivim, setted, liiv, CO2 teke põlemisel, hingamisel, kõdunemisel

bioloogia: hapniku roll hingamisel, süsihappegaasi teke, fotosüntees; geograafia: vesi Maa kliima kujundajana.                                   

ajalugu: põlemisreaktsioonid (flogistoniteooria vs põlemise hapnikteooria)                                   

eaduse ja tehnika areng (vesinik dirižaablites ja kütusena)

Õpitulemus

Õpilane:                                   

1)        põhjendab hapniku rolli põlemisreaktsioonides ning eluslooduses (seostab varem õpituga loodusõpetuses ja bioloogias);

2)        kirjeldab hapniku ja vesiniku põhilisi omadusi;

3)        seostab gaasi (hapniku, vesiniku, süsinikdioksiidi jt) kogumiseks sobivaid võtteid vastava gaasi omadustega (gaasi tihedusega õhu suhtes ja lahustuvusega vees);

4)        määrab aine valemi põhjal tema koostiselementide oksüdatsiooniastmeid ning koostab elemendi oksüdatsiooniastme alusel vastava oksiidi valemi ja nimetuse;

5)        koostab reaktsioonivõrrandeid tuntumate lihtainete (nt H2, S, C, Na, Ca, Al jt) ühinemisreaktsioonide kohta hapnikuga ning toob näiteid igapäevaelus tuntumate oksiidide kohta (nt H2O, SO2, CO2, SiO2, CaO, Fe2O3);

                                   

6)        põhjendab vee tähtsust, seostab vee iseloomulikke füüsikalisi omadusi (paisumine jäätudes, suur erisoojus ja aurustumissoojus) vee rolliga Maa kliima kujundajana (seostab varem õpituga loodusõpetuses ja geograafias);

7)        eristab veesõbralikke (hüdrofiilseid) ja vett-tõrjuvaid (hüdrofoobseid) aineid ning toob nende kohta näiteid igapäevaelust

Kasutatavad meetodid

Laboratoorsed tööd, reaktsioonivõrrandite ja valemite koostamine

Kasutatav õppekirjandus ja vahendid

                                   

reaktiivid ja katsevahendid gaaside (hapnik, süsihappegaas, vesinik) saamiseks, kogumiseks ja omaduste uurimiseks; mitmesuguste oksiidide näidised, molekulimudelid.

4. Happed ja alused – vastandlike omadustega ained

Õppesisu

                                   

1.        Happed, nende koostis. Tähtsamad happed. Ohutusnõuded tugevate hapete kasutamise korral.

2.        Hapete reageerimine alustega, neutralisatsioonireaktsioon. Hüdroksiidide (kui tuntumate aluste) koostis ja nimetused. Ohutusnõuded tugevaid aluseid (leelisi) kasutades. Lahuste pH-skaala, selle kasutamine ainete lahuste happelisust/aluselisust iseloomustades. Soolad, nende koostis ja nimetused. Happed, alused ja soolad igapäevaelus.

Põhimõisted

hape, alus, indikaator, neutralisatsioonireaktsioon, lahuste pH-skaala, sool.

Praktilised tööd ja IKT rakendamine

                                   

Hapete ja aluste kindlakstegemine indikaatoriga, neutralisatsioonireaktsiooni uurimine.

Lõiming:
Ü- üldpädevused
L- läbivad teemad

A- teised ained

                                   

kultuuriline identiteet: paekivi kui Eesti rahvuskivi

                                   

ohutus: hapete kasutamine,  leeliste kasutamine

keskkond: happesademed

teabekeskkond: infootsing internetis

tehnoloogia: puhastusainete pH-tase ja otstarve, olmekeemia, puhastusvahendid, nende omadused ja ohutus                                   

soolamine kui toiduainete säilitamise viis

                                   

geograafia: lubjakivi

                                   

loodusõpetus: sool; bioloogia: looduslikud happelised ained, happevihmad.                                   

Õpitulemus

                                   

1)        tunneb valemi järgi happeid, hüdroksiide (kui tuntumaid aluseid) ja soolasid ning koostab hüdroksiidide ja soolade nimetuste alusel nende valemeid (ja vastupidi);

2)        mõistab hapete ja aluste vastandlikkust (võimet teineteist neutraliseerida);

3)        hindab lahuse happelisust, aluselisust või neutraalsust lahuse pH väärtuse alusel, määrab indikaatori abil keskkonda lahuses (neutraalne, happeline või aluseline);

4)        toob näiteid tuntumate hapete, aluste ja soolade kasutamise kohta igapäevaelus;

5)        järgib leeliste ja tugevate hapetega töötades ohutusnõudeid;

6)        koostab ning tasakaalustab lihtsamate hapete ja aluste vaheliste reaktsioonide võrrandeid;

7)        mõistab reaktsioonivõrrandite tasakaalustamise põhimõtet (keemilistes reaktsioonides elementide aatomite arv ei muutu).

Kasutatavad meetodid

                           

  •         Lahuse happelisuse, Lahuse aluselisuse         kindlakstegemine indikaatori abil.
  •         Hapete, eriti tugevate         hapete kasutamisel vajalike ohutusnõuete selgitamine.

  •         Hapete, hüdroksiidide         ja soolade valemite ja nimetamise põhimõtetega tutvumine.        
  •         Hapete ja aluste         vahelise neutralisatsioonireaktsiooni uurimine ja vastavate         reaktsioonivõrrandite koostamine.

Kasutatav õppematerjal, vahendid

                                   

hapete ja aluste lahused, värvusindikaatorid, neutralisatsioonireaktsiooni uurimiseks vajalikud katsevahendid, ohutusnõuete plakat.

5. Tuntumaid metalle

Õppesisu

                                   

1.        Metallid, metallide iseloomulikud omadused, ettekujutus metallilisest sidemest (tutvustavalt). Metallide füüsikaliste omaduste võrdlus.

2.        Metallide reageerimine hapnikuga jt         lihtainetega. Metallid kui redutseerijad. Metallide reageerimine hapete lahustega. Ettekujutus reaktsioonikiirusest (metalli ja happelahuse vahelise reaktsiooni näitel). Erinevate metallide aktiivsuse võrdlus (aktiivsed, keskmise aktiivsusega ja väheaktiivsed metallid), metallide pingerea tutvustus.

3.        Tähtsamad metallid ja nende sulamid igapäevaelus (Fe, Al, Cu jt). Metallide korrosioon (raua näitel).

Põhimõisted

aktiivne, keskmise aktiivsusega ja väheaktiivne metall, metallide pingerida, redutseerija, redutseerumine, redoksreaktsioon, reaktsioonikiirus, sulam, metalli korrosioon.

Praktilised tööd ja IKT rakendamine

                                  

  1.         Metallide füüsikaliste         omaduste võrdlemine (kõvadus, tihedus, magnetilised omadused vms).
  2.         Internetist andmete         otsimine metallide omaduste ja rakendusvõimaluste kohta, nende         võrdlemine ja süstematiseerimine.
  3.         Metallide aktiivsuse         võrdlemine reageerimisel happe lahusega (nt Zn, Fe, Sn, Cu).
  4.         Raua korrosiooni         uurimine erinevates tingimustes.

Lõiming:
Ü- üldpädevused
L- läbivad teemad

A- teised ained

                                   

karjääri planeerimine: metallide töötlemisega seotud elukutsed

tehnoloogia: metallurgia

teabekeskkond: infootsing internetist

                                   

loodusõpetus: ainete füüsikalised omadused; füüsika: metallide elektrijuhtivus ja magnetilised omadused; geograafia: metallimaagid ja nende leiukohad; ajalugu: metallid inimkonna ajaloos; sulamite kasutusele

tehnoloogiaõpetus: metallid materjalina.                                   

füüsika: metallide elektrijuhtivus ja magnetilised omadused;

emakeel: metallide nimetused fraseologismide koostises

Õpitulemus

                                   

1)        seostab metallide iseloomulikke füüsikalisi omadusi (hea elektri- ja soojusjuhtivus, läige, plastilisus) metallilise sideme iseärasustega;

2)        eristab aktiivseid, keskmise aktiivsusega ja väheaktiivseid metalle, hindab metalli aktiivsust (aktiivne, keskmise aktiivsusega või väheaktiivne) metalli asukoha järgi metallide pingereas;

3)        teeb katseid metallide ja hapete vaheliste reaktsioonide uurimiseks, võrdleb nende reaktsioonide kiirust (kvalitatiivselt) ning seostab kiiruse erinevust metallide aktiivsuse erinevusega;                                   

4)        seostab redoksreaktsioone keemiliste elementide oksüdatsiooniastmete muutumisega reaktsioonis;

5)        põhjendab metallide käitumist keemilistes reaktsioonides redutseerijana;

6)        koostab reaktsioonivõrrandeid metallide iseloomulike keemiliste reaktsioonide kohta (metall + hapnik, metall + happelahus);

7)        hindab tuntumate metallide ja nende sulamite (Fe, Al, Cu jt) rakendamise võimalusi igapäevaelus, seostades neid vastavate metallide iseloomulike füüsikaliste ja keemiliste omadustega;

8)        seostab metallide, sh raua korrosiooni aatomite üleminekuga püsivamasse olekusse (keemilisse ühendisse); nimetab põhilisi raua korrosiooni (roostetamist) soodustavaid tegureid ja selgitab korrosioonitõrje võimalusi.

Kasutatavad meetodid

                                   

  •         Metallide füüsikaliste         omaduste (soojus- ja elektrijuhtivuse, kõvaduse, tiheduse,         plastilisuse jms) uurimine ja võrdlemine.        
  •         Metallide aktiivsuse         võrdlemine reageerimisel happelahusega ning seostamine metalli         asukohaga metallide pingereas, kasutades metallide ligikaudset         liigitamist aktiivseteks, keskmise aktiivsusega ja väheaktiivseteks         metallideks;         Raua korrosiooni         uurimine erinevates tingimustes ja tulemuste põhjal järelduste         tegemine

Kasutatav õppematerjal, vahendid

                                           

Veebilehel http://www.chemicum.com „teemade „s-metallid“ ja „p,d-metallid“ all katsevideod

                                   

                           

metallide ja metallisulamite näidised, metallid ja hapete lahused ning katsevahendid metallide füüsikaliste ja keemiliste omaduste uurimiseks, perioodilisustabel, metallide aktiivsuse rida, geograafiline kaart tuntumate metallimaakide leiukohtade näitamiseks.

9. KLASS

1. Anorgaani­liste ainete põhiklassid

Õppesisu

                          

1.        Oksiidid. Happelised ja aluselised oksiidid, nende reageerimine veega.

2.        Happed. Hapete liigitamine (tugevad ja nõrgad happed, ühe- ja mitmeprootonihapped, hapnikhapped ja hapnikuta happed). Hapete keemilised omadused (reageerimine metallide, aluseliste oksiidide ja alustega). Happed argielus.

3.        Alused. Aluste liigitamine (tugevad ja nõrgad alused, hästi lahustuvad ja rasklahustuvad alused) ning keemilised omadused (reageerimine happeliste oksiidide ja hapetega). Hüdroksiidide koostis ja nimetused. Hüdroksiidide lagunemine kuumutamisel. Lagunemisreaktsioonid.                                   

4.        Soolad. Soolade saamise võimalusi (õpitud reaktsioonitüüpide piires), lahustuvustabel. Vesiniksoolad (söögisooda näitel). Seosed anorgaaniliste ainete põhiklasside vahel.

5.        Anorgaanilised ühendid igapäevaelus. Vee karedus, väetised, ehitusmaterjalid.

6.        Põhilised keemilise saaste allikad, keskkonnaprobleemid: happevihmad (happesademed), keskkonna saastumine raskmetallide ühenditega, veekogude saastumine, kasvuhoonegaasid, osoonikihi hõrenemine.

Põhimõisted

                                   

happeline oksiid, aluseline oksiid, tugev hape, nõrk hape, hapnikhape, tugev alus (leelis), nõrk alus, lagunemisreaktsioon, vee karedus, raskmetalliühendid.

Praktilised tööd ja IKT rakendamine

                  

1.        Erinevate oksiidide ja vee vahelise reaktsiooni uurimine (nt CaO, MgO, SO2 + H2O).

2.        Erinevate oksiidide ja hapete või aluste vaheliste reaktsioonide uurimine (nt CuO + H2SO4, CO2 + NaOH).

3.        Internetist andmete otsimine olmekemikaalide happelisuse/aluselisuse kohta, järelduste tegemine.

4.        Erinevat tüüpi hapete ja aluste vaheliste reaktsioonide uurimine.

5.        Rasklahustuva hüdroksiidi saamine; hüdroksiidi lagundamine kuumutamisel.                                   

6.        Lahuste elektrijuhtivuse võrdlemine.

Lõiming:
Ü- üldpädevused
L- läbivad teemad

A- teised ained

                    

väärtused ja kõlblus: keskkonna saastamine kui elu tulevaste põlvkondade arvelt

                          

keskkond: keskkonna saastumine (happesademed, üleväetamine, osoonikihi lagunemine, kasvuhooneefekt);

teabekeskkond: infootsing internetist

                           

bioloogia: keskkonna saastumine (happesademed, üleväetamine, osoonikihi lagunemine, kasvuhooneefekt);CO2 väljahingatavas õhus

 geograafia: maavarad (liiv, savi, lubjakivi jt); kodundus ja käsitöö: hapete ja soolade kasutamine toiduvalmistamisel, happelised ja aluselised puhastusvahendid igapäevaelus.

                                   

tehnoloogia, ajalugu: lubimördi kivistumine

Õpitulemus

1)        seostab omavahel tähtsamate hapete ning happeanioonide valemeid ja nimetusi (HCl, H2SO4, H2SO3, H2S, HNO3, H3PO4, H2CO3, H2SiO3);

2)        analüüsib valemite põhjal hapete koostist, eristab hapnikhappeid ja hapnikuta happeid ning ühe- ja mitmeprootonilisi happeid;

3)        eristab tugevaid ja nõrku happeid ning aluseid, seostab lahuse happelisi omadusi H+-ioonide ja aluselisi omadusi OH-ioonide esinemisega lahuses;

4)        kasutab aineklasside vahelisi seoseid ainetevahelisi reaktsioone põhjendades ja vastavaid reaktsioonivõrrandeid koostades (õpitud reaktsioonitüüpide piires: lihtaine + O2, happeline oksiid + vesi, (tugevalt) aluseline oksiid + vesi, hape + metall, hape + alus, aluseline oksiid + hape, happeline oksiid + alus, hüdroksiidi lagunemine kuumutamisel); korraldab neid reaktsioone praktiliselt;                                   

5)        kasutab vajaliku info saamiseks lahustuvustabelit;

6)        kirjeldab ja analüüsib mõnede tähtsamate anorgaaniliste ühendite (H2O, CO, CO2, SiO2, CaO, HCl, H2SO4,                                   

NaOH, Ca(OH)2, NaCl, Na2CO3, NaHCO3, CaSO4, CaCO3 jt) peamisi omadusi ning selgitab nende ühendite kasutamist igapäevaelus;

7)        analüüsib peamisi keemilise saaste allikaid ja saastumise tekkepõhjusi, saastumisest tingitud keskkonnaprobleeme (happesademed, raskmetallide ühendid, üleväetamine, osoonikihi lagunemine, kasvuhooneefekt) ja võimalikke keskkonna säästmise meetmeid.

Kasutatavad meetodid

Praktiline töö, ülesannete lahendamine, tabelite kasutamine.8. klassis õpitu kordamine

Hindamine

Iga aineklassi lõpus väike kt, hinnatakse ka praktilisi töid

Kasutatav õppekirjandus, vahendid

                                   

oksiidid, hapete, leeliste ja soolade lahused ning vajalikud katsevahendid aineklasside vaheliste reaktsioonide uurimiseks; olmekemikaalid ja katsevahendid nende happeliste/aluseliste omaduste uurimiseks; elektrijuhtivuse mõõtmise seade; mineraalide, ehitusmaterjalide ning klaasisortide näidised.

2. Lahustumis­protsess, lahustuvus

Õppesisu

                                   

  1. Lahustumisprotsess, lahustumise soojusefekt (kvalitatiivselt). Ainete lahustuvus vees (kvantitatiivselt), selle sõltuvus temperatuurist (gaaside ja soolade näitel).

2.        Lahuste koostise arvutused (tiheduse arvestamisega). Mahuprotsent (tutvustavalt)

Põhimõisted

                                   

lahustumise soojusefekt (kvalitatiivselt), lahustuvus (kvantitatiivselt), lahuse tihedus, mahuprotsent.

Praktilised tööd ja IKT rakendamine

                                   

Soolade lahustuvuse uurimine erinevatel temperatuuridel.

Lõiming:
Ü- üldpädevused

L- läbivad teemad

A- teised ained

                          

kodanikualgatus ja ettevõtlikkus: järvede ummuksile jäämine talvel, kodanikualgatuse korras aukude puurimine jäässe jms

                                   

Läbivate teemade valik sõltub valitud ülesannete kontekstist. Soovitatav on kasutada ülesandeid, mis juhivad tähelepanu nii tööstus- kui ka keskkonnaprobleemidele.

A:                                    

loodusõpetus: siseenergia, temperatuuri mõõtmine, aineosakeste liikumise ja temperatuuri seos; füüsika: massi, ruumala ja tiheduse vaheline seos, gaasi rõhk; matemaatika: graafikutelt vajaliku teabe leidmine.

Õpitulemus

Õpilane:                                   

1)        kasutab ainete lahustuvuse graafikut vajaliku info leidmiseks ning arvutuste ja järelduste tegemiseks;

2)        seostab ainete lahustumise soojusefekti aineosakeste vastastiktoime tugevusega lahustatavas aines ja lahuses (lahustatava aine ja lahusti osakeste vahel);

3)        selgitab temperatuuri mõju gaaside ning (enamiku) soolade lahustuvusele vees;

4)        lahendab lahuse protsendilisel koostisel põhinevaid arvutusülesandeid (kasutades lahuse, lahusti, lahustunud aine massi, lahuse ruumala ja tiheduse ning lahuse massiprotsendi vahelisi seoseid) ja põhjendab lahenduskäiku

Kasutatavad meetodid

Praktiline töö, tabelite ja graafikute lugemine, koostamine, ül. lahendamine

Hindamine

Teema lõpus kontrolltöö. Eraldi hinnatakse ülesannete lahendamise oskust, graafikute lugemisoskust.

Kasutatav õppekirjandus, vahendid

Õppekirjandus:

Vahendid:                                   

soolad ja katsevahendid nende lahustuvuse uurimiseks, termomeeter temperatuurisõltuvuse uurimiseks, kaalud lahustatava soola massi määramiseks, areomeeter lahuste tiheduse mõõtmiseks, soolade lahustuvuse temperatuurisõltuvust iseloomustav graafik, soolade lahustuvustabel.

Veebimaterjalid: 

3. Aine hulk. Mool­arvutused.

Õppesisu

                                   

1.        Aine hulk, mool. Molaarmass ja gaasi molaarruumala (normaaltingimustel). Ainekoguste teisendused.

2.         Arvutused reaktsioonivõrrandite põhjal (moolides, vajaduse korral teisendades lähteainete või saaduste koguseid).

Põhimõisted

                                   

ainehulk, mool, molaarmass, gaasi molaarruumala, normaaltingimused.

Praktilised tööd ja IKT rakendamine

-

Lõiming:
Ü- üldpädevused
L- läbivad teemad

A- teised ained

                           

loodusõpetus: massi, ruumala ja tiheduse vaheline seos; matemaatika: võrdeline sõltuvus ja ühikute teisendamine.

Õpitulemus

Õpilane:                                   

1)        tunneb põhilisi aine hulga, massi ja ruumala ühikuid (mol, kmol, g, kg, t, cm3, dm3, m3, ml, l) ning teeb vajalikke ühikute teisendusi;

2)        teeb arvutusi aine hulga, massi ja gaasi ruumala vaheliste seoste alusel, põhjendab neid loogiliselt;

3)        mõistab ainete massi jäävust keemilistes reaktsioonides ja reaktsioonivõrrandi kordajate tähendust (reageerivate ainete hulkade ehk moolide arvude suhe);

4)        analüüsib keemilise reaktsiooni võrrandis sisalduvat (kvalitatiivset ja kvantitatiivset) infot;                                   

5)        lahendab reaktsioonivõrranditel põhinevaid arvutusülesandeid, lähtudes reaktsioonivõrrandite kordajatest (ainete moolsuhtest) ja reaktsioonis osalevate ainete hulkadest (moolide arvust), tehes vajaduse korral ümberarvutusi ainehulga, massi ja (gaasi) ruumala vaheliste seoste alusel, põhjendab lahenduskäiku;

6)        hindab loogiliselt arvutustulemuste õigsust ning teeb arvutustulemuste põhjal järeldusi ja otsustusi.

Kasutatavad meetodid

Praktiline töö, Rühmatöö, arvutusülesannete lahendamine, arutelu

Hindamine

Kontrolltöö ülesannete lahendamisoskuste kontrollimiseks.

Kasutatav õppekirjandus, vahendid

Õppekirjandus:

Vahendid:

4. Süsinik ja süsiniku­ühendid.

Õppesisu

                                   

1.        Süsinik lihtainena. Süsinikoksiidid. Süsivesinikud. Süsinikuühendite paljusus. Molekulimudelid ja struktuurivalemid. Ettekujutus polümeeridest. Polümeerid igapäevaelus.

2.        Alkoholide ja karboksüülhapete tähtsamad esindajad (etanool, etaanhape), nende tähtsus igapäevaelus, etanooli füsioloogiline toime.

Põhimõisted

                                   

süsivesinik, struktuurivalem, polümeer, alkohol, karboksüülhape.

Praktilised tööd ja IKT rakendamine

  1. lihtsamate süsivesinike         jt süsinikuühendite molekulide mudelite koostamine.

2.        Süsinikuühendite         molekulide mudelite koostamine ja uurimine arvutikeskkonnas (vastava         tarkvara abil).

                                   

3. Süsivesinike omaduste         uurimine (lahustuvus, märguvus veega).

4.        Erinevate         süsinikuühendite (nt etanooli ja parafiini) põlemisreaktsioonide         uurimine.

5.        Etaanhappe happeliste         omaduste uurimine (nt etaanhape + sooda, etaanhape + leeliselahus).

Lõiming:
Ü- üldpädevused
L- läbivad teemad

A- teised ained

                                   

tervis, väärtused ja kõlblus, kultuuriline identiteet: alkohol ja ühiskond

                                   

Keskkond: süsivesinike füüsikalised omadused seoses keskkonnaprobleemide (nafta püsib vee pinnal ega lahustu vees; veelindude sulestiku ja nafta vastastiktoime)tehnoloogia: süsiniku uued allotroobid (fullereenid, grafeen), nanotehnoloogia

A:                                   

                           

tehnoloogiaõpetus: süsinikuühendid materjalidena;                                   

                                   

inimeseõpetus: riskikäitumine (alkohoolsed joogid

ajalugu: alkohoolsete jookide tähendus kultuuris (nt Vana-Kreeka kontekstis: veiniluule, Dionysos, teater...), riikidevahelised poliitilised probleemid seoses kütustega,                                    

äädikhape kui esimene hape, mida inimene kasutama õppis, seos tuntud nimedega (nt Kleopatra, Caesar, Jeesus Kristus)

ühiskonnaõpetus: rahvusvahelised suhted                                   

bioloogia: süsinikuühendid looduses; inimorganismis, valkude seedimine, alkoholi kahjustav toime. geograafia: süsinikku sisaldavad maavarad ja nende leiukohad.

Õpitulemus

                                   

1)        võrdleb ning põhjendab süsiniku lihtainete ja süsinikoksiidide omadusi;

2)        analüüsib süsinikuühendite paljususe põhjust (süsiniku võime moodustada lineaarseid ja hargnevaid ahelaid, tsükleid, kordseid sidemeid);

3)        koostab süsinikuühendite struktuurivalemeid etteantud aatomite (C, H, O) arvu järgi (arvestades süsiniku, hapniku ja vesiniku aatomite moodustatavate kovalentsete sidemete arvu);

4)        kirjeldab süsivesinike esinemisvorme looduses (maagaas, nafta) ja kasutusalasid (kütused, määrdeained) ning selgitab nende praktilisi kasutamis­võimalusi;

5)        koostab süsivesinike täieliku põlemise reaktsioonivõrrandeid;                                   

6)        eristab struktuurivalemi põhjal süsivesinikke, alkohole ja karboksüülhappeid;

7)        koostab mõnedele tähtsamatele süsinikuühenditele (CH4, C2H5OH, CH3COOH) iseloomulike keemiliste reaktsioonide võrrandeid (õpitud reaktsioonitüüpide piires) ja teeb katseid nende reaktsioonide uurimiseks;

8)        hindab etanooli füsioloogilist toimet ja sellega seotud probleeme igapäevaelus.

Kasutatavad meetodid

                                   

Molekulimudelite koostamine plastmudelitena ja arvutis (nt ACDChemSketch’i abil)

Hindamine

Väiksemad tööd teemade lõpus. hindan ka praktilisi töid

Kasutatav õppekirjandus, vahendid

.Tamm, H. Timotheus Keemia 9. klassile, Avita

Vahendid:                                     

molekulimudelid; uuritavad süsinikuühendid (süsivesinikud, etanool, etaanhape) ja katsevahendid nende lahustuvuse uurimiseks; reaktiivid ja katsevahendid etanooli ja etaanhappe keemiliste omaduste uurimiseks.

                                   

http://www.chemicum.com teema „Katseid orgaaniliste ainetega“ all video „Süsivesinike põlemine“

                                   

http://www.chemicum.com teema „Katseid orgaaniliste ainetega“ all video „Alkoholide põlemine“

5. Süsiniku­ühendite roll looduses, süsiniku­ühendid materjali­dena.

Õppesisu

                                   

  1.  Energia eraldumine ja neeldumine keemilistes reaktsioonides, ekso- ja endotermilised reaktsioonid.

2.        Eluks vajalikud süsinikuühendid (sahhariidid, rasvad, valgud), nende roll organismis. Tervisliku toitumise põhimõtted, tervislik eluviis.

3.        Süsinikuühendid kütusena. Tarbekeemia saadused, plastid ja kiudained. Olmekemikaalide kasutamise ohutusnõuded. Keemia ja elukeskkond.

Põhimõisted

                                   

eksotermiline reaktsioon, endotermiline reaktsioon, reaktsiooni soojusefekt (kvalitatiivselt), taastuvad ja taastumatud energiaallikad.

Praktilised tööd ja IKT rakendamine

                                   

  •         Rasva sulatamine, rasva         lahustuvuse uurimine erinevates lahustites.
  • valkude keemilised omadused piima ja muna näitel

Lõiming:
Ü- üldpädevused
L- läbivad teemad

A- teised ained

                                   

kultuuriline identiteet: süsivesikute mõiste seos Tartu Ülikkooliga, põlevkivikeemia ja -energeetika tähtsus Eesti jaoks

                                   

karjääri planeerimine: karjäärivõimalused Eesti keemiatööstuses

keskkond: plastide lagunemine looduses, plastid saastajatena

ettevõtlikkus: materjalide avastuslood näidetena teaduse kui ühiskonda edasiviiva jõu kohta; maaturism (esivanemate tööd: taimedega värvimine, seebikeetmine, lubjapõletus, tõrvaajamine jne).

                                   

kodanikualgatus: keskkonnaalaste kodanikuorganisatsioonide tegevus (Teeme ära jms), fosforiidisõda

                  

väärtused ja kõlblus: taastumatute kütuste raiskamine kui elu tulevaste põlvkondade

digipädevus: teabekeskkond: infootsing internetist

A:                          

füüsika: energia ja energia üleminek, kütteväärtus; bioloogia: toitumine, toitained ja nende toiteväärtused, elukeskkonna kaitse; terviseõpetus: tervisliku toitumise põhimõtted, ohutusnõuded olmekemikaalide kasutamisel; tehnoloogiaõpetus: süsinikuühendid materjalidena;                                   

tehnoloogia: valkude lagunemine temperatuuri toimel

 ajalugu: riikidevahelised poliitilised probleemid seoses kütustega.

Õpitulemus

3)        analüüsib süsinikuühendite kasutusvõimalusi kütusena ning eristab taastuvaid ja taastumatuid energiaallikaid (seostab varem õpituga loodusõpetuses);

4)        iseloomustab tuntumaid süsinikuühenditel põhinevaid materjale (kiudained, plastid) ning analüüsib nende põhiomadusi ja kasutusvõimalusi;

5)        mõistab tuntumate olmekemikaalide ohtlikkust ning järgib                           neid kasutades ohutusnõudeid;                                   

6)        mõistab elukeskkonda säästva suhtumise vajalikkust, analüüsib keskkonna säästmise võimalusi.                                           

1)        selgitab keemiliste reaktsioonide soojusefekti (energia eraldumist või neeldumist);

2)        hindab eluks vajalike süsinikuühendite (sahhariidide, rasvade, valkude) rolli elusorganismides ja põhjendab nende muundumise lõppsaadusi organismis (vesi ja süsinikdioksiid), seostab neid teadmisi varem loodusõpetuses ja bioloogias õpituga;

        

Kasutatavad meetodid

Praktiline töö, Rühmatöö, arvutusülesannete lahendamine, arutelu

Hindamine

Väiksemad tööd teemade lõpus. hindan ka praktilisi töid

Kasutatav õppekirjandus, vahendid

                           

rasv, mitmesugused lahustid ja vajalikud katsevahendid rasva lahustuvuse uurimiseks; kütuste ja mitmesuguste süsinikuühenditel põhinevate materjalide näidised, ohutusnõuete plakat.

                                   

http://www.ut.ee/BGGM/maavara/ Eesti maavarade leiukohad

Ainevaldkond LOODUSAINED

Keemia

III kooliaste