Salme põhikooli õppekava
 III kooliaste
Ainevaldkond: Loodusained
BIOLOOGIA
Aine õppeeesmärgid
Bioloogia kujundab õpilastel tervikarusaama eluslooduse põhilistest objektidest ja protsessidest ning elus- ja eluta looduse vastastikustest seostest. Sellega omandatakse elukeskkonnaga seotud probleemide lahendamise oskus ning suurendatakse õpilaste sotsiaalset toimetulekut. Ühtlasi omandatakse positiivne hoiak kõige elava ja ümbritseva suhtes, väärtustatakse looduslikku mitmekesisust ning vastutustundlikku ja säästvat eluviisi.
                                 Â
Üldpädevused:
• Väärtuspädevus. Bioloogiaga kujundatakse positiivne hoiak erinevate organismide ja keskkonna ning laiemalt bioloogilise mitmekesisuse suhtes. Seejuures tuleb mõista, et ehkki ka kõige lihtsamate bakterite, seente või taimede kasutamine ei ole üldiselt väär, ei ole õigustatud nende mõtlematu hävitamine. Väärtustatakse teadmiste ja oskuste omandamist enesejuhitud õpiprotsessi kaudu, rakendades seejuures uurimuslikku lähenemist ja probleemide lahendamist. Kujundatakse tervislikke eluviise. Väärtuspädevust kujundatakse üldiselt samal tasemel 7.–9. klassini, ent kui 7. ja 8. klassis on põhitähelepanu inimesest eemal, siis 9. klassis asetub rõhk inimeste eripärade ja tervislike eluviiside väärtustamisele.
• Sotsiaalne pädevus. Bioloogias õpitakse tundma ühiskonnas kehtivaid norme seoses eluslooduse kaitse ning kasutamisega. Reeglitega tutvutakse valdavalt rühmatöödes ja rollimängudes, kus mitmesugustes situatsioonides õpitakse omavahel koostööd tegema ning leidma lahendusi looduskeskkonda ja erinevaid organisme ohustavatele probleemidele nii kohalikul kui ka globaalsel tasandil. Keskkonnakaitse ja inimese tervisega seonduvate teemade käsitlemisel on võimalik rakendada väitlusi, milles lahendatakse keerukaid dilemmaprobleeme, võttes arvesse lisaks teaduslikele ka seadusandlikke, majanduslikke ning eetilis-moraalseid aspekte. Sotsiaalset pädevust arendatakse nii 7. kui ka 8. klassis erinevate organismide tähtsust ja nende kasutamise reegleid käsitledes ning ühisõppevorme rakendades.
• Enesemääratluspädevus. Bioloogias õpitakse tundma inimese normaalset ehitust ja talitlust ning tavalisemaid kõrvalekaldeid koos nende põhjuste ja vältimise võimalustega. Seeläbi omandavad õpilased oskused iseennast mõista ja hinnata ning ka tervislikke eluviise järgida. Enesemääratluspädevuse arendamisele on suunatud enamik 9. klassi bioloogiateemadest.
• Õpipädevus. Kui üldine õpipädevus on kujundatud juba 1.–6. klassis, siis 7.–9. klassi bioloogias viiakse rõhuasetus enesejuhitud õpioskuste kujundamisele nii probleemide lahendamisel kui ka uurimusliku õppe rakendamisel reaalsetes ja arvutipõhistes õpikeskkondades. Seejuures arendatakse õpilaste oskusi uute teadmiste omandamiseks, hüpoteeside kontrollimiseks ning probleemide lahendamiseks vajalike tegevuste planeerimiseks, läbiviimiseks ja kokkuvõtete tegemiseks. Erinevaid ülesandeid lahendades õpitakse ka õppimiseks vajalikku taustinfot leidma ning kriitiliselt hindama. 9. klassi lõpetajad peaksid suutma iseseisvalt õppida ning oma teadmisi ja oskusi hinnata, et seeläbi edasisi õpinguid planeerida. Õpipädevust kujundatakse võrdsel määral 7.–9. klassini.
• Suhtluspädevus. Suhtluspädevust arendatakse bioloogias, tõstes senisest palju tähtsamale kohale õpilaste analüüsi- ja tõlgendamisoskused ning õpitava erineval viisil väljendamise. Sellega seoses õpitakse korrektselt kasutama bioloogilisi termineid ja teaduskeelele omast stiili. Uurimuslike ülesannete ja probleemide lahendamise tulemuste kirjalikul ja suulisel esitamisel hindavad keelekasutuse korrektsust nii õpetaja kui ka kaasõpilased. Suhtluspädevuse arendamisele pööratakse samaväärset tähelepanu 7.–9. klassini.
• Matemaatikapädevus. Matemaatikapädevust kujundatakse eelkõige uurimusliku õppega, kus on tähtis koht andmete analüüsil ja tõlgendamisel, aga ka tulemuste esitamisel tabelite ja joonistena ning eri vormides esitatud info ülekandmisel ühest vormist teise. Samas on matemaatilise info analüüs ja esitamine kõigi bioloogias käsitletavate teemade juures olulisel kohal. Lisaks sellele õpitakse mitmesuguste ülesannete lahendamisel (näiteks biomassi arvutamisel või geneetikaülesannete lahendamisel) kasutama sümboleid. 7. klassis pööratakse matemaatikapädevuse arendamisel põhirõhk arvandmete analüüsile, kuid 8. ja 9. klassis planeeritakse märksa rohkem aega ka tulemuste esitamisele matemaatilisi võimalusi rakendades.
• Ettevõtlikkuspädevus. Ettevõtlikkuspädevust kujundatakse probleemide sõnastamise ja nende lahendamiseks sobilike strateegiate väljatöötamisega. Seejuures tutvutakse ka mitmesuguste elukutsete ja tehnoloogiliste võimalustega bioloogiliste ressursside rakendamiseks nii teaduslikel kui ka rakenduslikel eesmärkidel. Uurimuslik õpe on iseenesest suunatud sellele, et õpilased õpiksid probleemide esinemise korral püstitama eesmärke nende lahendamiseks, leidma iseseisvalt lahendusi ning reageerima paindlikult ideede teostamisel ilmnenud piirangutele ja võimalustele. Ettevõtlikkuspädevus leiab võrdselt arendamist 7.–9. klassini.
• Digipädevus. Suutlikkus kasutada uuenevat digitehnoloogiat toimetulekuks kiiresti muutuvas ühiskonnas.  Leida ja säilitada digivahendite abil infot ning hinnata selle asjakohasust ja usaldusväärsust; osaleda digitaalses sisuloomes, sh  tekstide, piltide, multimeediumide loomisel ja kasutamisel; kasutada  probleemilahenduseks sobivaid digivahendeid ja võtteid,  suhelda ja teha koostööd erinevates digikeskkondades; olla teadlik digikeskkonna  ohtudest ning osata  kaitsta oma privaatsust, isikuandmeid ja digitaalset identiteeti; järgida digikeskkonnas samu moraali- ja väärtuspõhimõtteid nagu igapäevaelus.
Hindamine:Â Â Â Â Â Â Â Â Â Â Â Â Â Â Â Â Â Â Â Â Â Â Â Â Â Â Â Â Â Â Â Â Â Â Â Â Â Â Â Â Â Â Â Â Â Â Â Â Â Â Â Â Â Â Â Â Â Â Â Â Â Â Â Â Â Â Â Â Â Â Â Â Â Â Â Â Â Â Â Â Â Â Â Â
Õpitulemusi hinnates lähtutakse põhikooli riikliku õppekava üldosa ja teiste hindamist reguleerivate õigusaktide käsitlusest. Hinnatakse õpilase teadmisi ja oskusi suuliste vastuste (esituste), kirjalike ja/või praktiliste tööde ning praktiliste tegevuste alusel, arvestades õpilase teadmiste ja oskuste vastavust ainekavaga taotletavatele õpitulemustele. Õpitulemusi hinnatakse sõnaliste hinnangute ja numbriliste hinnetega. Kirjalikke ülesandeid hinnates arvestatakse eelkõige töö sisu, kuid parandatakse ka õigekirjavead, mida hindamisel ei arvestata. Õpitulemuste kontrollimise vormid peavad olema mitmekesised ning vastavuses õpitulemustega. Õpilane peab teadma, mida ja millal hinnatakse, mis hindamisvahendeid kasutatakse ning mis on hindamise kriteeriumid.
Bioloogia õpitulemusi hinnates on oluline hinnata nii erinevate mõtlemistasandite arendamist bioloogia kontekstis kui ka uurimuslike ja otsuste tegemise oskuste arendamist. Nende suhe hinde moodustumisel võiks kujuneda vastavalt 80% ja 20%. Mõtlemistasandite arendamisel peaks 50% hindest moodustama madalamat järku ning 50% kõrgemat järku mõtlemistasandite oskuste rakendamist eeldavad ülesanded. Uurimuslikke oskusi võib hinnata nii terviklike uurimuslike tööde käigus kui ka üksikuid oskusi eraldi arendades. Põhikoolis arendatavad peamised uurimuslikud oskused on probleemi sõnastamise, taustinfo kogumise, uurimisküsimuste sõnastamise, töövahendite käsitsemise, katse hoolika ja organiseeritud tegemise, mõõtmise, andmekogumise, täpsuse tagamise, ohutusnõuete järgimise, tabelite ja diagrammide koostamise ning analüüsi, järelduste tegemise ning tulemuste esitamise oskused.
9. klassi lõpetaja:                Â
Põhikooli lõpetaja:
1) selgitab eluslooduse tähtsamaid protsesse, organismide omavahelisi suhteid ja seoseid eluta keskkonnaga ning kasutab korrektset bioloogiasõnavara;
2) suhtub vastutustundlikult elukeskkonnasse, väärtustab elurikkust, jätkusuutlikku ja vastutustundlikku eluviisi ning säästva arengu põhimõtteid;
3) kasutab bioloogiateadmisi ja loodusteaduslikku meetodit igapäevaelu probleeme lahendades ning põhjendatud otsuseid langetades;
4) oskab sõnastada uurimisküsimusi, plaanida, korraldada ohutusnõudeid silmas pidades vaatlusi ja katseid, teha korrektseid järeldusi ning esitada saadud tulemusi suuliselt ja kirjalikult;
5) kasutab bioloogiainfo erinevaid allikaid, hindab kriitiliselt neis sisalduvat teavet, eristab seda mitteteaduslikest seisukohtadest ning kasutab teadusinfot probleeme lahendades;
6) väärtustab looduskeskkonda kui kultuuri osa, tunneb huvi bioloogia ja teiste loodusteaduste vastu, saab aru loovuse ja innovatsiooni osast teaduse ning tehnoloogia arengus, nende omavahelistest seostest, piirangutest ja riskidest ning tähtsusest igapäevaelus;
7) on omandanud ülevaate bioloogiaga seotud elukutsetest, kasutab bioloogiateadmisi ja -oskusi elukutsevalikul ning on sisemiselt motiveeritud elukestvaks õppeks.
7. KLASS | |
1. Bioloogia uurimisvaldkond | |
Õppesisu | Bioloogia sisu ja seos teiste loodusteadustega ning roll tänapäeva tehnoloogia arendamisel. Organismide jaotamine loomadeks, taimedeks, seenteks, algloomadeks ja bakteriteks, nende välistunnuste võrdlus. Eri organismirühmade esindajate eluavaldused. |
Põhimõisted | bioloogia, vaatlus, katse ehk eksperiment, organism. |
Praktilised tööd ja IKT rakendamine | 1. Märgpreparaadi valmistamine ning erinevate objektide võrdlemine mikroskoobiga. 2. Eri organismirühmade välistunnuste võrdlemine reaalsete objektide või veebist saadud info alusel. |
Lõiming: | Teema põhineb varasemate kooliastmete loodusõpetuse teadmistel ja on otseselt seotud samal ajal õpetatava loodusõpetuse teemaga „Inimene uurib loodust“. Seos 8. kl. geograafia ja keemiaga: loodusteadustega seotud elukutsed ja haruteadused. Elukutsete ja bioloogia haruteaduste tutvustamine on otseselt seotud läbiva teemaga "Elukestev õpe ja karjääri planeerimine". Mikroskoopimine, digimäärajate kasutamine, info leidmine kujundab teabeteadlikkust ("Teabekeskkond") ja tehnoloogiate kasutamist ("Tehnoloogia ja innovatsioon").  Pea kõikide bioloogias käsitletavate teemade õpetamine tõstab keskkonnateadlikkust ("Keskkond ja jätkusuutlik areng"). Keeleõpetus: võrdlusoskuse kujundamine, üldistuse sõnastamine.                                 tööjuhisega töötades teksti mõistmine, jooniste ja skeemide analüüs ja hinnangu andmine, vastuste vormistamine Ajalugu: teaduse areng                                 Matemaatika: rühmitamine ühiste tunnuste alusel. |
Õpitulemus | 1) analüüsib bioloogiateadmiste ja -oskuste vajalikkust igapäevaelus ning erinevates elukutsetes; 2) võrdleb loomi, taimi, seeni, algloomi ja baktereid; 3) toob näiteid erinevate organismirühmade eluavaldustest (elu tunnustest). |
Kasutatavad meetodid | süstematiseerimine, võrdlemine, praktiline töö- mikroskoobi kasutamine, preparaatide valmistamine. |
Hindamine | Hindamise objektideks saavad olla näiteks: 1) õppekäigust tehtud kokkuvõte, mille hindamisel arvestatakse varem kokkulepitud nõudeid, (mida kokkuvõte peab täpselt sisaldama, kuidas peab olema vormistatud jm); 2) paaris- või rühmatööna koostatud esitlus bioloogia teaduse harudest, teadus- ja tehnoloogia saavutustest, bioloogia teadmiste abil lahendatavatest probleemidest vm. (hindamise aluseks võiks olla hindamismudel, mida eelnevalt on tutvustatud) 3) praktilise töö (mikroskoopimise) protokoll; 4) koostatud ja vormistatud määramistabel; 5) koostatud mõisteskeem 6) digitaalsed või paberkandjal harjutusülesanded; 7) teemat kokkuvõttev kirjalik töö. Teemat kokkuvõtvale kirjalikule tööle võib eelneda näiteks harjutustöö, millele anda sõnaline tagasiside, et õpilane mõistaks, mida peab veel õppima või milliseid oskusi arendama. Samuti võib kokkuvõtva kirjaliku töö ajal lubada kasutada näiteks õpilase enda koostatud mõttekaarti või töölehti, et anda õpilastele aega ainespetsiifikaga harjumiseks. Teema õppimise käigus kogutud info õpilase õpitulemuste saavutamise kohta annab õpetajale sisendi kokkuvõtva hinde panekuks. Hindeline töö teema lõpus |
õppevara. |
RMK õppeprogrammid         ????                  mikroskoobid, alus- ja katteklaasid, pipetid, prepareerimisnõelad, filterpaber.                                 püsipreparaadid või märgpreparaadid algloomadest ja bakteritest ning jaotusmaterjal (seened, taimed ja loomad).Võimaluse puudumisel fotod esitlus eluavaldused (autor Helina Reino)http://www.slideshare.net/helina20/eluavaldused-presentation |
2. Selgroogsete loomade tunnused | |
Õppesisu | Loomade jaotamine selgrootuteks ja selgroogseteks. Selgroogsete loomade kohastumused eluks oma elukeskkonnas. Selgroogsete loomade peamised meeleorganid infovahetuseks elukeskkonnaga. Juhtivate meelte sõltuvus loomade eluviisist. Imetajate, lindude, roomajate, kahepaiksete ja kalade osa looduses ning inimtegevuses. Loomade püügi, jahi ning kaitsega seotud piirangud. |
Põhimõisted | selgroogne loom, selgrootu loom, meeleelund, elukeskkond, elupaik |
Praktilised tööd ja IKT rakendamine | 1) selgroogsete loomade tunnuste uurimine ja võrdlemine (nt kala lahkamine, linnu sulgede ehituse uurimine, imetajate kehakatete või koljude võrdlemine); 2) selgroogsete loomade tegevusjälgede leidmine, uurimine ja selgroogsete mitmekesisuse kaardistamine kooli lähiümbruses. |
Lõiming A- teised ained | Teema on otseselt seotud eelnevate kooliastmete loodusõpetuses omandatud teadmiste ja oskustega (5. ja 6. kl Eesti elukooslused) Seos geograafiaga: loomade levikukaartide analüüs (seostub 8.kl. teemadega loodusvöötmed ning ilm ja kliima). Seos emakeelega: tekstide koostamine. Seos matemaatikaga: diagrammide interpreteerimine ja koostamine. Loodus- ja keskkonnakaitse küsimuste arutelud, probleemide analüüs aitab kujundada õpilaste isiklikke seisukohti, väärtushinnanguid ja mõttelaadi, mis on seotud  läbivate teemadega "Väärtused ja kõlblus", "Kultuuriline identiteet".  Oma seisukohtade esitamine ja kaitsmine väitluse käigus toetab vastutustundliku ja aktiivse ühiskonnaliikme kujunemist ("Kodanikualgatus ja ettevõtlikkus"). |
Õpitulemus | 1) seostab imetajate, lindude, roomajate, kahepaiksete ja kalade kohastumusi nende elukeskkonnaga; 2) analüüsib imetajate, lindude, roomajate, kahepaiksete ja kalade erinevate meelte kohastumuste olulisust sõltuvalt nende elupaigast ja -viisist; 3) selgitab ja toob näiteid selgroogsete loomade tähtsusest looduses ja inimtegevuses ning põhjendab nende kaitsega seotud piiranguid, toob näiteid kaitsealustest liikidest ja selgitab nende ohustatuse põhjuseid. |
Kasutatavad meetodid | uurimuslik töö, võrdlustabeli koostamine, |
Hindamine | Hindamisobjektideks saavad olla näiteks: 1) koostatud ja vormistatud võrdlustabelid, skeemid, joonised loomarühmadest ja nende kohastumustest; 2) praktilise töö protokollid ja töölehed (nt kala lahkamine, linnusulgede uuring, imetajate nahkade võrdlemine, koljude uuring ja määramine) ( 3) stendiettekannet, minutiloengut või rühmatöö esitlust hinnatakse vastavalt eelnevalt kokkulepitud nõuetele (sisu, maht, vormistamine või esitluse veenvus, väljendusoskus jm) kasutades hindamisudelit, sobib ka vastastikune ja enesehindamine; 4) koostatud diagrammid (nt loomade arvukuse muutustest), nende interpreteerimine ja analüüs; 5) digitaalseid või paberkandjal harjutused, ülesanded ja teemat kokkuvõtvad tööd, kusjuures digitaalsed automaatkontrollitavad ülesanded ja testid sobivad hästi enesekontrolliks ja enesehindamiseks; 6) EIS-i diagnostiline test: selgrootute loomade tunnused ja eluprotsessid. 7) projektitöö läbiviimine ja esitlus, miniuurimus või loovtöö nt lemmikloomade, koduloomade, loomapidamisega seotud teemal. Teema õppimise käigus kogutud info õpilase õpitulemuste saavutamise kohta annab õpetajale sisendi kokkuvõtva hinde panekuks. |
Kasutatav õppekirjandus, vahendid |
|
3. Selgroogsete loomade aine- ja energiavahetus | |
Õppesisu |
|
Põhimõisted | ainevahetus, hingamine, seedimine, organ, süda, suur vereringe, väike vereringe, lõpus, kops, õhukott, magu, soolestik, kloaak, püsisoojane, kõigusoojane, loomtoidulisus, taimtoidulisus, segatoidulisus, lepiskala, röövkala, röövloom, saakloom |
Praktilised tööd ja IKT rakendamine | Valikuliselt uurimuslik töö arvutikeskkonnas toidu või hapniku mõjust organismide elutegevusele. |
Lõiming | Teema tugineb II kooliastme loodusõpetuses õpetatavale ja on aluseks edaspidi 9. klassi inimese organismiga seotud teemade õpetamiseks. Seos 7. kl. loodusõpetuse teemadega: energia, soojusjuhtivus. Seos geograafiaga: rändekaartide uurimine Selgroogsete loomade elundkondade õppimine toetab arusaamist inimese organismi ehitusest ja talitlusest ning seostub läbiva teemaga "Tervis ja ohutus".  Teemakohaste laboratoorsete tööde ja välivaatluste tegemisel kasutatakse mitmekesiseid tehnoloogilisi vahendeid (nt andmekogujad), rännete uurimisel tutvutakse biotelemeetria võimalustega, mis harjutab kasutama ja mõistma nüüdisaegseid tehnoloogiaid seostudes läbiva teemaga "Tehnoloogia ja innovatsioon".                 Elukestev õpe omandatud teadmiste ja oskuste kasutamine skeemide, jooniste, piltide iseloomustamisel, protsesside seostamine konkreetse elundig        karjääri planeerimine Tervis ja ohutus:Tervisliku toitumise väärtustamine.                                 Inimeseõpetus:tervislik toitumine, tasakaalustatud segatoit. Keeleõpetus:võrdlemine ja üldistamine, sõnavara täiendamine |
Õpitulemus | 1) selgitab aine- ja energiavahetuse omavahelisi seoseid; 2) seostab selgroogsete loomade erinevaid toiduobjekte toidu hankimise viiside ja seedeelundkonna eripäraga; 3) seostab eri selgroogsete loomarühmade hingamis- ja vereringeelundkonna eripära püsi- ja kõigusoojasusega; 4) toob näiteid ebasoodsate elutingimuste üleelamise viiside kohta püsi- ja kõigusoojastel loomadel. |
Kasutatavad meetodid | uurimuslik töö arvutikeskkonnas,, tabeli koostamine |
Hindamine | Hindamisobjektideks saavad olla näiteks: 1) koostatud ja vormistatud skeemid, joonised jt visualiseerivad materjalid selgroogsete loomade elundkondadest ja nende ülesannetest; 2) individuaalselt või rühmatöö käigus valminud elundite või elundkondade mudelid;  3) praktilise töö protokollid (nt andmekoguja abil tehtud uuring hapniku ja/või toidu mõjust organismi elutegevusele) 4) projektitöö või kirjalik või suuline kokkuvõte miniuurimusest raskete aegade üleelamise viisidest loomariigis (nt lindude rändekaartide analüüs, ülevaade nahkhiirte jt imetajate talvitusviisidest, toiduvarude kogumisest loomariigis) 5) välivaatluse või õppekäigu tööleht; 6) töövihiku ja töölehe harjutused, ülesanded ja teemat kokkuvõtvad tööd, sh digitaalsed enesekontrolliks ja enesehindamiseks sobivad testid ja harjutused. Teema õppimise käigus kogutud info õpilase õpitulemuste saavutamise kohta annab õpetajale sisendi kokkuvõtva hinde panekuks. |
Kasutatav õppekirjandus ja vahendid |
|
4. Selgroogsete loomade paljunemine ja areng | |
Õppesisu |
|
Põhimõisted | lahksugulisus, suguline paljunemine, munarakk, seemnerakk, viljastumine, kehasisene viljastumine, kehaväline viljastumine, haudumine, otsene areng, moondega areng. |
Praktilised tööd ja IKT rakendamine | 1) kanamuna ehituse uurimine |
Lõiming A- teised ained |  Teema tugineb varasemate kooliastmete loodusõpetusele ja on aluseks 8. ja 9. klassi bioloogia (vastavalt taimede ja selgrootute paljunemine ja inimese paljunemine) õppimisel. 8. kl. keemia: soolade keemilised omadused ja kanamuna koore koostis; 8. kl. inimeseõpetuse teema "Suhted ja seksuaalsus" Selgroogsete loomade paljunemise teema aitab mõista inimese reproduktiivfunktsiooni ja seostub läbiva teemaga "Tervis ja ohustus". Lõimetishoole ja paljunemiskäitumine loomariigis lubab tuua paralleele inimühiskonnaga ja seostub läbiva teemaga "Väärtused ja kõlblus".                                  Keskkond ja jätkusuutlik areng: käitumine looduses                                 Väärtused ja kõlblus: Oskus käituda mahajäetud metsloomapojaga                         Loodusõpetus: Loomade paljunemine ja järglaste eest hoolitsemine Matemaatika:Graafiku lugemine ja järelduste tegemine graafiku alusel. Keeleõpetus: arvamuse avaldamine, võrdlemine ja üldistamine                                 suulise eneseväljendusoskuse arendamine. Jooniste ja piltide kirjeldamine, Inimeseõpetus: inimese areng ja paljunemine, soo jätkamine |
Õpitulemus | 1) analüüsib kehasisese ja -välise viljastumise eeliseid ning lootelise arengu erinevusi selgroogsete loomade rühmadel; 2) võrdleb otsest ja moondelist arengut ning toob selle kohta näiteid; 3) seostab selgroogsete loomade järglaste eest hoolitsemise vajadust eri rühmade paljunemise ja arengu eripäraga. |
Kasutatavad meetodid | Venni diagramm, tabeli koostamine, hinnangute andmine |
Hindamine | Hindamisobjektideks saavad olla näiteks: 1) harjutused, töölehed, digitaalsed harjutused ja testid; 2) katsete ja vaatluste protokollid; 3) katsevideo koos selgitustega; 4) skeem või selgitustega joonis moondega ja otsese arengu võrdlusest; 5) miniuurimus ja/või uurimistöö esitlus, väli- või veebivaatluste (nt looduskaamera andmete) põhjal tehtud kokkuvõte või loodusteaduslik tekst 6) uurimuse või katse protokoll, mille hindamisel sobib kasutada hindamismudelit või suulist tagasisidet; 7) teemat kokkuvõttev kirjalik töö või digitest. Teema õppimise käigus kogutud info õpilase õpitulemuste saavutamise kohta annab õpetajale sisendi kokkuvõtva hinde panekuks. |
Kasutatav õppematerjal, vahendid |
|
5. Selgroogsete loomade evolutsioon | |
Õppesisu | Selgroogsete loomade täiustumine evolutsiooni käigus. Tõendid põlvnemisest. |
Põhimõisted | evolutsioon, evolutsiooni tõendid, kivistis. |
Praktilised tööd ja IKT rakendamine | fossiilide vaatlus |
Lõiming A- teised ained | Loodusõpetus (4.kl) : evolutsioon; Seos geograafiaga: kivimid; Selgroogsete evolutsiooni teema aitab mõista elurikkuse kujunemist ja on seotud läbiva teemaga "Keskkond ja jätkusuutlik areng". |
Õpitulemus | 1) selgitab selgroogsete loomade täiustumist evolutsiooni käigus; 2) toob näiteid tõenditest selgroogsete loomade põlvnemise kohta. |
Kasutatavad meetodid | |
Hindamine | Hindamise objektideks saavad olla näiteks: 1) digitaalsed või paberkandjal harjutused ja ülesanded (sh lühike loodusteaduslik tekst) selgroogsete evolutsioonist; 2) arutelus osalemise protsess ja/või arutelu põhjal koostatud diskussioonivõrk vm kokkuvõte, mille kohta saab anda suulist tagasisidet; 3) praktilise töö protokoll või kokkuvõte õppekäigust, lühiettekanne muuseumi või näituse külastuse põhjal (eriti juhul, kui külastus oli individuaalne); 4) ühe selgroogsete rühma evolutsiooni käsitleva rühmatöö protsess ja esitlus või kokkuvõte muul moel (nt poster), mida hinnatakse hindamismudeli alusel. Olulisel kohal on ka õpilase enesehindamine (õpilane annab ise oma tööle tagasisidet, mida tööd tehes õppis ja millele järgmine kord tähelepanu pöörata) kui ka kaaslase tööle hinnangu andmine. Teema õppimise käigus kogutud info õpilase õpitulemuste saavutamise kohta annab õpetajale sisendi kokkuvõtva hinde panekuks. |
Kasutatav õppematerjal, vahendid |
|
8. KLASS | |
1. Taimede tunnused ja eluprotsessid. | |
Õppesisu |
|
Põhimõisted | rakk, rakukest, rakumembraan, rakutuum, mitokonder, klorofüll, kloroplast, kromoplast, leukoplast, vakuool, kude, õhulõhe, tõusev vool, laskuv vool, fotosüntees, anorgaaniline aine, orgaaniline aine, õis, tolmukas, emakas, tolmlemine, seeme, vili, käbi, mittesuguline paljunemine, eoseline paljunemine, eos, vegetatiivne paljunemine. |
Praktilised tööd ja IKT rakendamine | 1) taimede mitmekesisuse kaardistamine kooli lähiümbruses; 4) taimede õite, viljade kogumine, võrdlemine; 5) toataime kasvatamine pistikust või tütartaimest (säntpoolia, tradeskantsia või kalanhoe). |
Lõiming:  läbivad teemad A- teised ained |  Taimede eluprotsesside uurimine võimaldab kavandada mitmeid  uurimuslikke töid (fotosünteesi, tõusvat voolu või idanemist mõjutavad keskkonnategurid) ja läbi nende saab bioloogias õpitavat lõimida matemaatika (arvutamine, andmete analüüs ja esitamine, tabelite ja diagrammide koostamine ja analüüs), keemia (eksperimentide läbiviimise üldised reeglid ja võtted), füüsika (füüsikaliste nähtuste mõju elusorganismidele) ja geograafiaga (taimkatte kaardistamine); eesti keel (korrektne bioloogia alase sõnavara, emakeele kasutus enda teksti loomisel), liikumisõpetus (ohutu liikumine vaatluste tegemise ajal). Loodusõpetuses II kooliastmes on õpitud erinevaid ökosüsteeme (aed, põld, mets, niit) ja nendes kasvavaid taimeliike. Taimede tähtsus ja kasutamine  lõimub 9. kl. geograafia teemaga "Eesti ja põllumajandus". Tegevused on otseselt seotud läbivate teemadega "Väärtused ja kõlblus", "Keskkond ja jätkusuutlik areng", aga ka "Teabekeskkond ja meediakasutus" (info hankimine, selle hindamine, analüüsimine ja kasutamine), "Tehnoloogia ja innovatsioon" (digitaalsete ja laboratoorsete katsevahendite ja seadmete kasutamine uurimistegevuses) ja "Tervis ja ohutus" (hoidumine mürgistest taimedest, ohutusnõuete järgimine katsete ja uurimuste tegemisel). |
Õpitulemus | 1) eristab looma- ja taimerakku ning nende peamisi osi joonistel ning analüüsib nende osade ülesandeid; 2) analüüsib õistaimede organite ehituse ja talitluse kooskõla, seostab seda ainete liikumisega taimes, taime kasvukohaga ning paljunemise ja levimise viisiga; 3) koostab ja analüüsib skeeme fotosünteesi lähteainetest, lõppsaadustest ja protsessi mõjutavatest tingimustest; 4) selgitab fotosünteesi ja hingamise tähtsust taimede ning teiste organismide elutegevuses; 5) võrdleb eri taimerühmadele iseloomulikku välisehitust ning toob näiteid Eesti tavaliste (enamlevinud) taimede kohta; 6) analüüsib sugulise ja mittesugulise paljunemise eeliseid eri taimede näitel, võrdleb erinevaid paljunemis-, tolmlemis- ja levimisviise ning toob nende kohta näiteid; 7) analüüsib taimede osa looduse kui terviksüsteemi jätkusuutlikkuse tagamisel ja inimtegevuses ning toob selle kohta näiteid. |
Kasutatavad meetodid | |
Hindamine | Hindamisobjektideks saavad olla näiteks: 1) koostatud kogude vormistus ja sisu; 2) katsete ja vaatluste protokollid, millega hinnatakse uurimisoskusi; 3) liikide vms teema kohta koostatud esitlused (paaristööna või individuaalselt); 4)  essee, mõistekaardi, ristsõna,  postri või video sisu ja teostus; 6) teemat kokkuvõttev töö. Arutelus osalemist, esitlusi, praktilisi ja rühmatöid saab hinnata hindamismudeli abil. Hindamismudelis olevad kriteeriumid võib koostada koostöiselt õpilastega. Sellisel juhul on hindamine õppimise osa, kui õpilased enda või kaaslase tehtud tööd kokkulepitud kriteeriumite põhjal hindavad. Õpilased arutlevad iseseisvalt rühmas või koos õpetajaga õppimise üle - mis läks töös hästi ja mida saaks järgmisel korral paremini teha. Tööde hindamisel ja tagasisidestamisel võib kasutada kujundavat  hindamist ning vastastikust tagasisidestamist. Kokkuvõtlike kirjalike tööde puhul on soovitatav teha tundides harjutusi ning õpilastele anda jooksvalt nende kohta ka tagasisidet. Oluline on anda õpilastele ülevaade tema teadmistest ja oskustest selliselt, et ta mõistaks paremini, mida peab veel õppima ning milliseid oskusi ka arendama. Kirjalike tööde puhul võib õpetaja kaaluda ka avatud materjalide (nt vihiku või õpiku) kasutamist. Teema õppimise käigus kogutud info õpilase õpitulemuste saavutamise kohta annab õpetajale sisendi kokkuvõtva hinde panekuks. |
Kasutatav õppekirjandus, veebimaterjalid, vahendid |
|
2. Seente tunnused ja eluprotsessid | |
Õppesisu |
|
Põhimõisted | ainurakne, hulkrakne, käärimine, pungumine, sümbioos, mükoriisa, mütseel. |
Praktilised tööd ja IKT rakendamine | 1) seente välistunnuste võrdlemine, kasutades näidisobjekte või veebipõhiseid õppematerjale; 2) seente ehituse uurimine mikroskoobiga; 3) uurimistöö hallitus- või pärmseente arengut mõjutavate tegurite leidmiseks; 4) praktiline töö või arvutimudeli kasutamine õhu saastatuse hindamiseks samblike leviku järgi. |
| Digipädevus: leida ja säilitada digivahendite abil infot ning hinnata selle asjakohasust ja usaldusväärsust; osaleda digitaalses sisuloomes, sh  tekstide, piltide, jm. kasutamisel; kasutada  probleemilahenduseks sobivaid digivahendeid ja võtteid 8. kl. bioloogia, ökoloogia (organismidevaheised suhted, aineringed). 8. kl. keemia (katsevahendid, laboritöö nõuded; hapnik ja hingamine, käärimine). 8. kl. inimeseõpetus (tervisekäitumine). 9. kl. bioloogia (mikroorganismid, naha tervishoid). Koostöös kunstiõpetusega saab teha nt seenekunsti (eospiltidega kaardid, seenepaber). Teema sobib läbivate teemade "keskkond ja jätkusuutlik areng", ning "tehnoloogia ja innovatsioon" käsitlemiseks. |
Õpitulemus | 1) võrdleb seeni taimede ja loomadega; 2) kirjeldab erinevate seenerühmade ja samblike ehituse ja talitluse mitmekesisust ning toob selle kohta näiteid, sh selgitab parasiitluse ja sümbioosi tähtsust; 3) selgitab seente ja samblike paljunemise viise ning arenguks vajalikke tingimusi; 4) analüüsib seente ning samblike osa looduses ja inimtegevuses ning toob selle kohta näiteid, väärtustades neid eluslooduse tähtsate osadena; 5) teab tähtsamaid söödavaid ja mürgiseid seeneliike ja tunneb neid looduses ära. |
Kasutatavad meetodid | Arutelu, mõistekaardi koostamine, praktiline töö, töötamine erinevate teabeallikatega, IKT rakendamine. |
Hindamine | Hindamisobjektideks saavad olla näiteks: 1) seente ja samblike ehitust iseloomustavad joonised, kirjeldused ja mõistekaardid; 2) uurimistöö protokoll ja tulemuste analüüs ning töö esitluste esitlemine kaaslastele 3) seenenäituse või seeneteemalise õppeprogrammi tööleht; 4) teemakohase rühmatöö protsess, selle tutvustus ja arutelu ; 5) õhu kvaliteedi määramise protsess, tulemuste vormistamine ja analüüs; 6) töövihiku valikulised harjutused või digitaalsed ülesanded või õpimapp. 7) kokkuvõttev töö või kirjalik test. Teema õppimise käigus kogutud info õpilase õpitulemuste saavutamise kohta annab õpetajale sisendi kokkuvõtva hinde panekuks. |
Kasutatav õppekirjandus, veebimaterjalid, vahendid |
|
3. Selgrootute loomade tunnused ja eluprotsessid | |
Õppesisu |
|
Põhimõisted | trahhee, lihtsilm, liitsilm, suised, kombits, tundel, liitsugulisus, lahksugulisus, täismoondega areng, vaegmoondega areng, vastne, nukk, parasitism, peremees, vaheperemees. |
Praktilised tööd ja IKT rakendamine | 1) selgrootute loomarühmade iseloomulike välistunnuste võrdlemine, kasutades näidisobjekte või veebipõhiseid õppematerjale ning sisuloomeks sobivaid digikeskkondi; 2) lülijalgsete loomade välistunnuste võrdlemine luubi või binokulaariga; 3) praktiline töö või arvutimudeli kasutamine vee reostuse hindamiseks vee-selgrootute leviku alusel. |
Lõiming:  läbivad teemad A- teised ained | 8. kl. geograafia: loodusvööndid seostuvad liikide ja liigirühmade levikuga; 7. kl. geograafia: kaardiõpetus on seotud liikide levikukaartidega; 8. kl. inimeseõpetuse tervisekäitumise teemadega haakuvad selgrootud parasiidid ja hoidumine nakatumisest; Koostööd saab teha kunstiõpetusega (jooniste tegemine, bioloogiliste objektide eakohane tõetruu kujutamine) ja eesti keelega: korrektse emakeele kasutamine bioloogia alaste tekstide ja ettekannete koostamisel (vt ka putukaajakirja ja -raamatu kohta metoodika juures); Loomade uurimisel ja katsete tegemisel kujundame aukartust elu ees, säästame teisi liike ja ei põhjenda neile asjatuid kannatusi. Tegevused on otseselt seotud läbivate teemadega "Väärtused ja kõlblus", "Keskkond ja jätkusuutlik areng", aga ka "Teabekeskkond ja meediakasutus" (info hankimine, selle hindamine, analüüsimine ja kasutamine), "Tehnoloogia ja innovatsioon" (digitaalsete ja laboratoorsete katsevahendite ja seadmete kasutamine uurimistegevuses) ja "Tervis ja ohutus" (hoidumine selgrootutest parasiitidest, ohutusnõuete järgimine katsete ja uurimuste tegemisel). |
Õpitulemus | 1) võrdleb selgrootute ja selgroogsete loomade ehitust ning selgrootute olulisemate rühmade tunnuseid, toob vastavate loomarühmade kohta näiteid; 2) seostab erinevate selgrootute loomade välisehituse ja kohastumuse liikuda, hingata, toituda ning orienteeruda nende elukeskkonnas; 3) analüüsib lahk- ja liitsugulisuse eeliseid erinevatel selgrootute rühmadel ning selgitab ja toob näiteid otsese ning täis- ja vaegmoondelise arengu kohta; 4) selgitab parasiitse eluviisiga organismide arengu vältel peremeesorganismi, toiduobjekti ja elupaiga vahetamise tähtsust ning toob selle kohta näiteid; 5) analüüsib erinevate selgrootute loomade osa looduses ja inimtegevuses, väärtustades selgrootuid eluslooduse olulise osana, ning toob selle kohta näiteid. |
Kasutatavad meetodid | Arutelu, rühmatöö, mõistekaardi koostamine, praktiline töö, töötamine erinevate teabeallikatega, IKT rakendamine. |
Hindamine | Hindamisobjektideks saavad olla näiteks: 1) õpilase koostatud võrdlustabelid, diagrammid ja mõistekaardid; 2) lühiettekanne (hinnatakse hindamismudeli alusel); 3) limuste määramise tööleht; 4) projektitöö tulemus: putukateemaline artikkel klassi ajakirja tarvis või koostatud ja putukaraamatu leht eelnevalt kokku lepitud vormis; 5) tööleht või muul kujul vormistatud uurimustulemus (vee kvaliteedi hindamine selgrootute leviku järgi);  6) digitaalsed või paberkandjal ülesannete lahendused selgrootute eluprotsesside kohta; 7)  katse protokoll või muul kujul vormistatud uurimuse tulemus selgrootute hingamist mõjutavate tegurite kohta; 8) skeem, joonis, mõistekaart selgrootute arengutsüklitest.9) kokkuvõttev töö või kirjalik test. Teema õppimise käigus kogutud info õpilase õpitulemuste saavutamise kohta annab õpetajale sisendi kokkuvõtva hinde panekuks. |
Kasutatav õppekirjandus, veebimaterjalid, vahendid |
|
4. Eluslooduse evolutsioon | |
Õppesisu | Bioloogilise evolutsiooni olemus ja tõendid. Loodusliku valiku kujunemine olelusvõitluse tagajärjel. Liikide teke ja suuremate organismirühmade, taime-ja loomariigi evolutsioon. Inimese evolutsioon. |
Põhimõisted | bioevolutsioon, olelusvõitlus, looduslik valik, liigiteke, mandunud elundid, fossiilid. |
Praktilised tööd ja IKT rakendamine | 1) evolutsiooni ajatelje koostamine. |
Lõiming:  läbivad teemad A- teised ained | 4. kl loodusõpetuse teemad: Elu mitmekesisus. Elu teke ja selle arenemine. Inimese põlvnemine 7. kl. bioloogia selgroogsete loomade evolutsiooni teema. 7. kl. geograafia kivimite teema, geoloogia. Ajatelje koostamine (aastamiljonite ja -tuhandetega arvestamine) arendab matemaatilisi oskusi. Tehnoloogia - käeliste oskuste arendamine fossiilide meisterdamisel koostöös tehnoloogia õpetajaga. Evolutsiooniteooria mõistmine ja elu arengu uurimisega tutvumine on seotud pea kõikide läbivate teemadega, nt "Kultuuriline identiteet", "Teabekeskkond", "Väärtused ja kõlblus". |
Õpitulemus | 1) selgitab bioloogilise evolutsiooni olemust ning toob näiteid evolutsiooni tõendite kohta looma- ja taimeriigis; 2) põhjendab olelusvõitluse tekkepõhjusi ja seostab olelusvõitluse loodusliku valikuga; 3) selgitab liikide teket ja suuremate organismirühmade evolutsiooni põhisuundi; 4) toob näiteid inimese evolutsiooni olulisemate etappide kohta. |
Kasutatavad meetodid | Arutelu, rühmatöö, mõistekaardi koostamine, praktiline töö, töötamine erinevate teabeallikatega, IKT rakendamine. |
Hindamine | Hindamisobjektideks võivad olla näiteks: 1) digitaalsed ja paberkandjal ülesanded ning harjutused; 2) ajatelje koostamise protsess (rühmatöö), Maad mingil ajahetkel asustanud organismi välimuse, eluviisi ja kohastumuste tutvustust saab hinnata hindamismaatriksi abil; 3) õpilase enda koostatud loodusteaduslik tekst mõne taimerühma, looma või inimese evolutsiooni kohta või teksti (nt ajakirja artikli) analüüs; 4) kivististe määramise ja/või modelleerimise protsess; 5) õppekäigu suuline või kirjalik kokkuvõte või suuline tutvustus kaaslastele; 6) õppeprogrammil osaleja tööleht (paaris- või individuaaltöö); 7) kokkuvõttev töö või kirjalik test. Teema õppimise käigus kogutud info õpilase õpitulemuste saavutamise kohta annab õpetajale sisendi kokkuvõtva hinde panekuks. |
Kasutatav õppekirjandus, veebimaterjalid, vahendid |
|
5. Ökoloogia ja keskkonnaÂkaitse | |
Õppesisu |
|
Põhimõisted | liik, populatsioon, levila, ökosüsteem, kooslus, eluta looduse tegurid, eluslooduse tegurid, aineringe, konkurents, looduslik tasakaal, keskkonnakaitse, looduskaitse, bioloogiline mitmekesisus ehk elurikkus, biosfäär, rohepööre, looduse iseväärtus. |
Praktilised tööd ja IKT rakendamine | 1) praktiline uuring populatsioonide arvukuse sõltuvuse kohta ökoloogilistest teguritest; 2) seoste leidmine toiduahela lülide arvukuse ja biomassi juurdekasvu vahel arvutimudeli abil; 3) loodusliku tasakaalu muutumise seaduspärasuste uurimine arvutimudeliga. |
Lõiming:  läbivad teemad A- teised ained | Loodusõpetus 5. ja 6. klass (Eesti elukooslused, loodusvarad), 7. klass (Elus ja eluta looduse seosed. Süsinikuringe, ökoloogiline jalajälg, energia tarbimine ja materjalide taaskasutus, säästev eluviis). Ainesisene lõiming 7. klassi bioloogiaga (liigi mõiste, selgroogsete ohustatus ja kaitse, selgroogsed loomad inimese elus). 7. kl. geograafia kaardiõpetuse teema on seotud liikide levikukaartide analüüsimisega. Inimeseõpetus 7. kl. turvalisuse, tervise- ja riskikäitumise teema. Ühiskonnaõpetuse ühiskonna toimimise ja kodanikuühiskonna teema. Kehaline kasvatus - looduses liikumine. Lisaks läbivale teemale "Keskkond ja jätkusuutlik areng" on ökoloogia alustõdede õppimine ja keskkonnaprobleemide analüüs seotud läbivate teemadega "Tervis ja ohutus", "Kultuuriline identiteet" ning "Väärtused ja kõlblus". Õppeprotsessi käigus kujundatakse õpilase väärtushinnanguid, mõtte- ja käitumislaadi, keskkonnasõbralikku käitumist ja kodanikujulgust oma seisukohtade kaitsmisel ja tegutsemisel. |
Õpitulemus | 1) selgitab ökosüsteemide ja biosfääri struktuuri ning toob selle kohta näiteid; 2) analüüsib elus- ja eluta looduse tegurite mõju eri organismirühmadele ning toob selle kohta näiteid; 3) analüüsib diagrammidel ja tabelites esitatud infot keskkonnategurite mõju kohta organismide arvukusele; 4) analüüsib organismidevahelisi seoseid ökosüsteemis, mõistab eluslooduses toimuvaid protsesse ja hindab inimtegevuse positiivset ja negatiivset mõju populatsioonidele ning ökosüsteemide püsimisele; 5) mõistab rohepöörde vajalikkust ning märkab keskkonnaprobleeme, leiab eakohasel moel võimalusi nende leevendamiseks; 6) selgitab ja väärtustab bioloogilist mitmekesisust ehk elurikkust ja lahendab bioloogilise mitmekesisuse kaitsega seotud dilemmaprobleeme. |
Kasutatavad meetodid | Arutelu, ajurünnak, rühmatöö, mõistekaardi koostamine, praktiline töö, töötamine erinevate teabeallikatega, IKT rakendamine. |
Hindamine | Hindamisobjektideks saavad olla näiteks: 1) ökosüsteemi kirjalik tutvustus ja/või selle esitlemine, poster, laualeht, joonis; 2) teemakohased harjutused ja ülesannete lahendused; 3) ökoloogilise püramiidi mudel; 4) koostatud arvukuse diagramm või loodusteaduslik tekst; etteantud teksti või arvukuse diagrammi analüüs ja hindamine; 5) praktilise töö protokoll või kokkuvõte arvukust mõjutavate tegurite uurimusest arvutimudeli abil; 6) osalemine arutelus, probleemide lahendamisel või rollimängus; 7) EIS-i diagnostiline test: ökoloogiast ja keskkonnakaitsest; 8) kokkuvõttev kirjalik töö või digitest. Teema õppimise käigus kogutud info õpilase õpitulemuste saavutamise kohta annab õpetajale sisendi kokkuvõtva hinde panekuks. |
Kasutatav õppekirjandus, veebimaterjalid, vahendid |
|
9. KLASS | |
Mikroorganismide ehitus ja eluprotsessid. | |
Õppesisu |
|
Põhimõisted | bakter, algloom, viirus, silmtäpp, pooldumine, aeroobne eluviis, anaeroobne eluviis. |
Praktilised tööd ja IKT rakendamine |  1)bakterite elutegevust mõjutavate tegurite uurimine arvutimudeliga; 2) bakterite leviku hindamine bakterikultuuri kasvatades; 3) jogurti valmistamine juuretise abil. |
Lõiming:  läbivad teemad A- teised ained | Teema põhineb  varasematel loodusõpetuse(I ja II kooliaste) ja loodusainete ning inimeseõpetuse tundides käsitletud teemasel. Bioloogia. 7. klass: mis on teadus? Inimeseõpetus. 8. klass: seksuaalsel teel levivad nakkused. Geograafia. 8. klass: mullastik. Oluline on meenutada varasemalt õpitut ning seostada seda uute teadmistega ning sellega toetada õpilaste tähenduslikku õppimist. Loodusteaduslikud uurimismeetodid (vaatlus, katse)  on kõikides loodusainetes (sh füüsika, keemia ja geograafia) rakendatavad ja seega on need oluliseks lõimingu toetamise viisideks. Seos teiste loodusainetega on elukutsete ja haruteaduste käsitlemisel, sest tänapäeva maailmas on loodusteadused oma vahel kombineerunud (biofüüsika, biokeemia jne). Lisaks saab bioloogia tunde lõimida keele ja kirjanduse, sh võõrkeeltega koostades ettekandeid ja esseid saab neid hinnata koostöös keele õpetajatega. Erinevaid esitlusi ning ettekandeid (poster, refraat, essee, PowerPoint ettekanne vms) luues kujundatakse oskust end selgelt ja asjakohaselt  väljendada nii suuliselt kui ka kirjalikult. Õpilastes arendatakse oskust hankida teavet ning hinnata kriitiliselt allikate usaldusväärsust. Tekstülesannete (probleemülesannete) lahendamine lahendab õpilastes funktsionaalset lugemisoskust. Bioloogia tundides uurimuslikku õppe või ka probleemõppe rakendamisel saab luua mitmeid lõimingu kohti matemaatikaga. Siia kuuluvad andmete analüüsimine, tõlgendamine ning tulemuste esitamine tabelite ja graafikutena. Kunstiained  toetavad uurimistulemuste vormistamist ja esitlust, samuti loovtööde (mudelite) valmistamist. Tundides tehtavate posterite illustreerimine  arendab  õpilaste joonistamis-, kujundamisoskusi  (ruumilist taju) ning  loovust. Teema toetab läbiva teema "Väärtused ja kõlblus" vaktsineerimisega seotud eriarvamustega arvestamine; "Tervis ja ohutus" vaktsineerimisega seotud müütide ümberlükkamine, samuti oma tervise toetamine valides tervislikud eluviisid. |
Õpitulemus | 1) selgitab bakterite, algloomade ja viiruste põhitunnuste eripära võrreldes taimede ja loomadega; 2) toob näiteid bakterite ja algloomade leviku kohta eri elupaikades, sh aeroobses ning anaeroobses keskkonnas; hindab kiire paljunemise ja püsieoste moodustumise olulisust bakterite levikus; 3) analüüsib ning selgitab bakterite ja algloomade tähtsust looduses ning inimtegevuses; 4) selgitab, kuidas kaitsta toitu bakteriaalse riknemise eest; 5) seostab inimese sagedasemaid bakteritest, viirustest ja algloomadest põhjustatud haigusi nende levikuviisidega ning teab, kuidas neid vältida. |
Kasutatavad meetodid | |
Hindamine | Hindamise objektideks saavad olla näiteks: 1) rühmatööna läbiviidud katse protokoll (hindamise aluseks võiks olla  hindamismudel,  mida on õpilastele eelnevalt tutvustatud) 2) mudelid või  joonised; 3) plakat, video või lühiülevaade viiruslikust või bakteriaalsest haigusest; 4) töölehed, digitaalsed ning paberkandjal harjutused;  5) mõistekaart bakterite tähtsusest; 5) mikroskopeerimise praktikumi protokoll (sh joonised); 6) osalemine arutelus või probleemide lahendamisel;7) kokkuvõttev töö või kirjalik test. Arutelus osalemist, esitlusi, praktilisi ja rühmatöid saab hinnata hindamismudeli abil ning. Hindamismudeli kriteeriumid võib koostada koostöiselt õpilastega. Tööde hindamisel ja tagasisidestamisel võib kasutada ka õpilaste vastastikust tagasisidestamist Kokkuvõtlike kirjalike tööde puhul on soovitatav teha tundides harjutusi ning õpilastele anda jooksvalt nende kohta ka tagasisidet. Oluline on anda õpilastele ülevaade tema teadmistest ja oskustest selliselt, et ta mõistaks paremini, mida peab veel õppima ning milliseid oskusi arendama. Kirjalike tööde puhul võib õpetaja kaaluda ka avatud materjalide (nt vihiku või õpiku) kasutamist. Teema õppimise käigus kogutud info õpilase õpitulemuste saavutamise kohta annab õpetajale sisendi kokkuvõtva hinde panekuks. |
Kasutatav õppekirjandus, veebimaterjalid, vahendid |
|
Inimese elundkonnad | |
Õppesisu |
|
Põhimõisted | tugi- ja liikumiselundkond, seedeelundkond, närvisüsteem, vereringe, hingamiselundkond, erituselundkond, suguelundkond, nahk, epiteel-, lihas-, side-, närvikude. |
Praktilised tööd ja IKT rakendamine | 1) naha tundlikkuse määramine selle erinevates piirkondades; 2) loomsete kudede ehituse võrdlemine mikroskoobiga. |
Lõiming:  läbivad teemad A- teised ained | Teema põhineb  varasematel loodusõpetuse(I ja II kooliaste) ja loodusainete  tundides käsitletud teemadel. Füüsika. 8. klass: nähtamatu valgus. Bioloogia. 7. klass: elu tunnused. 8. klass: rakk. Loodusõpetus. 4. klass: elundite ülesanded. Teema toetab läbiva teema "Tervis ja ohutus" käsitlemist koolis suunates õpilast teadvustama keskkonna mõju oma tervisele, leidma ja kasutama usaldusväärselt terviseteavet , teadvustama  oma otsuste ja käitumise ning selle tagajärgede seost tervise ja turvalisusega, tegema teadlikult ja põhjendatult tervislikke valikuid. |
Õpitulemus | 1) võrdleb ja põhjendab eri kudede ehituse ja talitluse seotust ning ülesandeid; toob näiteid eri elundite, kudede ja elundkondade kohta; 2) analüüsib naha ehituse ja talitluse kooskõla kompimis-, kaitse-, termoregulatsiooni- ja eritusfunktsiooni täitmisel; väärtustab naha tervishoiuga seotud tervislikku eluviisi. |
Kasutatavad meetodid | Arutelu, rühmatöö, mõistekaardi koostamine, praktiline töö, töötamine erinevate teabeallikatega, IKT rakendamine. |
Hindamine | Hindamisobjektideks saavad olla näiteks: 1) rühmatööna läbiviidud katse protokoll (hindamise aluseks võiks olla hindamismudel, mida on õpilastele eelnevalt tutvustatud); 2) loomaraku mudel; 3) mikroskopeerimise praktikumi protokoll (sh joonised); 4) osalemine arutelus või probleemülesande probleemülesande lahendamisel; 5) digitaalsed ning paberkandjal harjutused; 6) infootsing naha tervishoiu ja sellega seotud ametite kohta; 7) õppekäigul täidetud töölehed, ülesanded; 9) EIS-i diagnostiline test inimese elundkondadest. 10) kokkuvõttev töö või kirjalik test Teema õppimise käigus kogutud info õpilase õpitulemuste saavutamise kohta annab õpetajale sisendi kokkuvõtva hinde panekuks. |
Kasutatav õppekirjandus, veebimaterjalid, vahendid |
|
2. Luud ja lihased | |
Õppesisu |
|
Põhimõisted | oes, lameluu, toruluu, lihas, liiges, luuüdi, käsnollus. |
Praktilised tööd ja IKT rakendamine | 1) uurimistöö lihasväsimuse tekke ja treenituse seosest; 2) kanatiiva lahkamine. |
Lõiming:  läbivad teemad A- teised ained | Teema põhineb  varasematel loodusõpetuse (I ja II kooliaste) ja loodusainete  ja inimeseõpetuse tundides käsitletud teemadel. Bioloogia. 7. klass: selgroogsete loomade tunnused. Inimeseõpetus. 5. klass: tervislik eluviis. 8. klass: kehaline aktiivsus ja toitumine. Õnnetused ja esmaabi. Loodusõpetus. 4. klass: tugi- ja liikumiselundkond. Elundite ülesanded. Kunstiained toetavad uurimistulemuste vormistamist ja esitlust, samuti loovtööde (mudelite) valmistamist. Tundides tehtavate posterite illustreerimisel arendavad  õpilased oma  joonistamise, ruumilise planeerimise, graafilise disainimise oskusi ning loovust. Kehaline kasvatus - arutelu, kuidas  füüsiline koormus mõjutab inimese tervist. Teema toetab läbiva teema "Tervis ja ohutus" käsitlemist koolis,  tervisliku eluviisi tähtsus inimese tervisele, samuti milliseid ohutusnõudeid tuleb järgida erinevate spordialadega tegelemisel, ohutu liiklemine. |
Õpitulemus | 1) eristab joonisel või mudelil inimese peamisi luid ning lihaseid; 2) selgitab luude ja lihaste ehituse ning talitluse kooskõla, võrdleb sile-, vööt- ja südamelihaste ehitust ning talitlust; 3) analüüsib erinevate luudevaheliste ühenduste seoseid nende ülesannetega ning toob nende kohta näiteid; 4) analüüsib õige toitumise ja treeningu mõju tugi- ja liikumiselundkonnale ning toob selle kohta näiteid; peab tähtsaks enda lihaste tervislikku treenimist. |
Kasutatavad meetodid | Arutelu, rühmatöö, mõistekaardi koostamine, praktiline töö, töötamine erinevate teabeallikatega, IKT rakendamine. |
Hindamine | Hindamisobjektideks saavad olla näiteks: 1) rühmatööna läbiviidud katse protokoll (hindamise aluseks võiks olla hindamismudel) 2) osalemine arutelus või  probleemülesande lahendamisel; 3) digitaalsed ning paberkandjal harjutused; 4) infootsing levinumate spordivigastuste kohta; 5) õppekäigul täidetud töölehed, ülesanded; 6) analüüs enda tugi- ja liikumiselundkonna seisundist ning eesmärkide seadmine; 7) mõistekaart, lühiessee;(essee 8) kokkuvõttev töö või kirjalik test. Teema õppimise käigus kogutud info õpilase õpitulemuste saavutamise kohta annab õpetajale sisendi kokkuvõtva hinde panekuks. |
Kasutatav õppekirjandus, veebimaterjalid, vahendid | BÜ õppematerjalid teemadel: inimese luustik ja lihaskond. BioAniKal projekti raames koostatud õppevideo teemal: lihastik BioAniKal projekti raames koostatud õppevideo teemal: luude koostisest ja ehitusest. BioAniKal projekti raames koostatud õppevideo teemal: luudest ja nende ühendustest. EISi diagnostiline test: mis ülesandeid täidavad luud ja lihased? Kokassaar, U. (2002) Laboratoorsed tööd koolibioloogias. Interaktiivne mäng: lihaste märkimine joonisele. Interaktiivne mäng: inimese luustik, luude märkimine joonisele. Inimese lihased õppematerjal (Opiq): interaktiivsed ülesanded ja tööleht. Reieluu näidis (ristlõik) (3), luukoe püsipreparaadid, mikroskoop (3) inimese, linnu, roomaja, kahepaikse ja kala skeletid. mikroskoop, püsipreparaadid lihaskoest (2),lihaste plakat |
3. Vereringe | |
Õppesisu |
|
Põhimõisted | süda, veresoon, arter, veen, kapillaar, arteriaalne veri, venoosne veri, vererõhk, elektrokardiogramm, hemoglobiin, punane vererakk, valge vererakk, vereliistak, vereplasma, hüübimine, lümf, lümfisõlm, antikeha, immuunsus, immuunsüsteem, HIV, AIDS. |
Praktilised tööd ja IKT rakendamine | Uurimuslik töö füüsilise koormuse mõjust pulsile või vererõhule. |
Lõiming:  läbivad teemad A- teised ained | Digipädevus: leida ja säilitada digivahendite abil infot ning hinnata selle asjakohasust ja usaldusväärsust; osaleda digitaalses sisuloomes, sh  tekstide, piltide, jm. kasutamisel; kasutada  probleemilahenduseks sobivaid digivahendeid ja võtteid.  IKT rakendamine, mudelite kasutamine loodusteaduslike protsesside mõistmisel Teema põhineb  varasematel loodusõpetuse (II kooliaste), bioloogia ning inimeseõpetuse tundides käsitletud teemadel. Loodusõpetus. II kooliaste: vereringeelundkonna ülesanded. Mõisted süda, veresoon, arter, veen. Elundi ehituse seos talitlusega. Bioloogia. 7. klass: vereringeelundkonna ehitus ja ülesanded; selgroogsete südamete ja vereringe võrdlus. 8. klass: bakterhaigustesse nakatumine ja nendest hoidumine; viirustega nakatumine, peiteaeg ja tervenemine. Füüsika. 8. klass: rõhk; rõhumisjõud; rõhu edasikandumine vedelikes ja gaasides. 9. klass: elektrivool. Liikumisõpetus Treeningu mõju organismile; füüsilise koormuse mõju südame tööle. Teema toetab läbiva teema "Tervis ja ohutus" käsitlemist koolis, südame tervishoid. |
Õpitulemus | 1) analüüsib inimese vereringeelundkonna jooniseid ja skeeme; 2) seostab südame, erinevate veresoonte ehituse  ja vere koostisosade  eripära nende talitlusega; 3) seostab inimese sagedasemaid südame- ja veresoonkonnahaigusi nende tekkepõhjustega ning väärtustab vereringeelundkonda ja immuunsüsteemi tugevdavat eluviisi; 4) selgitab vere osa organismi lühi- ja pikaajalise immuunsuse kujunemisel, immuunsüsteemi häirete tekkimist ning vaktsineerimise tähtsust nakkushaiguste vältimiseks. |
Kasutatavad meetodid | Arutelu, rühmatöö, mõistekaardi koostamine, praktiline töö, töötamine erinevate teabeallikatega, IKT rakendamine. |
Hindamine | Hindamisobjektideks saavad olla näiteks 1) rühmatööna läbiviidud katse protokoll(hindamise aluseks võiks olla hindamismudelid, mida on õpilastele eelnevalt tutvustatud); 2) plakat, video või lühiülevaade südameveresoonkonna haigustest ja riskiteguritest; 3) mõistekaart (hindamismudeli näidis), võrdlevad tabelid, reklaamplakat, lühiessee 4) mikroskopeerimise praktikumi protokoll (sh joonised); 5) osalemine arutelus või probleemide lahendamisel; 6) digitaaalsed või paberkandjal ülesanded ringeelundkonna ehitusest ja ülesannetest ning tähtsusest; 7) õppekäigu (nt muuseumi) töölehe protokoll või lühikokkuvõte õppekäigust; 8) kokkuvõttev töö või kirjalik test.docx Teema õppimise käigus kogutud info õpilase õpitulemuste saavutamise kohta annab õpetajale sisendi kokkuvõtva hinde panekuks. |
Kasutatav õppekirjandus, veebimaterjalid, vahendid |
|
4. Seedimine ja eritamine | |
Õppesisu |
|
Põhimõisted |  valgud, rasvad, süsivesikud, kiudained, ensüüm, vitamiin, sülg, maks, sapp, kõhunääre, peensool, soolehatt, jämesool, neer, uriin. |
Praktilised tööd ja IKT rakendamine | 1) inimese energiavajadust mõjutavate tegurite uurimine praktilise tööga või arvutimudeliga; 2) isikliku toitumisharjumuse analüüs; 3) piimavalkude lagunemine HCl ja pepsiini toimel; 4) tärklise tõestamine joodilahusega. |
Lõiming:  läbivad teemad A- teised ained | Teema põhineb  loodusainete, inimeseõpetuse ja käsitöö ja kodunduse  tundides käsitletud teemadel. Bioloogia. 7. klass: selgroogsete aine- ja energiavahetus; selgroogsete seedimise eripära sõltuvus toidust. 8. klass: bakterid. Inimeseõpetus. 5. klass: tervislik eluviis. 8. klass: kehaline aktiivsus ja toitumine. Keemia. 8. klass: ainete ehitus; anorgaaniliste ainete põhiklassid; süsinik ja süsinikuühendid. Käsitöö ja kodundus. 9. klass: toit ja toitained; toidu valmistamise organiseerimine ja tarbijakasvatus; toidu valmistamine. Teema toetab läbiva teema "Väärtused ja kõlblus" toitumiseelistused, religioonist tingitud toitumistavad, toitumisega seotud  eriarvamustega arvestamine; "Tervis ja ohutus"  tervisliku toitumise väärtustamine. |
Õpitulemus | 1) koostab ning analüüsib seedeelundkonna ehituse jooniseid ja skeeme ning selgitab nende alusel toidu seedimist ja toitainete imendumist; 2) selgitab valkude, rasvade, süsivesikute, vitamiinide, mineraalainete ja vee ülesandeid inimorganismis ning nende üle- või alatarbimisega kaasnevaid probleeme; 3) hindab neerude, kopsude ja naha osa jääkainete eritamisel. |
Kasutatavad meetodid | Arutelu, rühmatöö, mõistekaardi koostamine, praktiline töö, töötamine erinevate teabeallikatega, IKT rakendamine. |
Hindamine | Hindamise objektideks saavad olla näiteks: 1) rühmatööna läbiviidud katse protokoll (hindamise aluseks võiks olla hindamismudel, mida on õpilastele eelnevalt tutvustatud) 2) mudelid või  joonised; 3) plakat, video või lühiülevaade tervislikust toitumisest; 4) mõistekaart (hindamismudel), võrdlevad tabelid, reklaamplakat; 5) toitumisharjumuste analüüs; 6) osalemine arutelus või  probleemide lahendamisel; 7) digitaalsed või paberkandjal ülesanded seedeelundkonna ehitusest ja ülesannetest ning tähtsusest; 8) õppekäigu (nt muuseumi) töölehe protokoll või lühikokkuvõte õppekäigust; 9) kokkuvõttev töö või kirjalik test. Teema õppimise käigus kogutud info õpilase õpitulemuste saavutamise kohta annab õpetajale sisendi kokkuvõtva hinde panekuks. |
Kasutatav õppekirjandus, veebimaterjalid, vahendid |
|
5. Hingamine | |
Õppesisu | Hingamiselundkonna ehituse ja talitluse seos. Sisse- ja väljahingatava õhu koostise võrdlus. Hapniku ülesanne rakkudes (rakuhingamine). Organismi hapnikuvajadust määravad tegurid ja hingamise regulatsioon. Treeningu mõju hingamiselundkonnale. Hingamiselundkonna levinumad haigused ning nende vältimine. |
Põhimõisted | hingetoru, kopsutoru, kopsusomp, hingamiskeskus, gaasivahetus, rakuhingamine |
Praktilised tööd ja IKT rakendamine |  praktilise töö või arvutimudeliga kopsumahu, hingamissügavuse ja -sageduse ning omastatava hapniku hulga seoste uurimine |
Lõiming:  läbivad teemad A- teised ained | Digipädevus: leida ja säilitada digivahendite abil infot ning hinnata selle asjakohasust ja usaldusväärsust; osaleda digitaalses sisuloomes, sh  tekstide, piltide, jm. kasutamisel; kasutada  probleemilahenduseks sobivaid digivahendeid ja võtteid Teema põhineb  loodusainete ja loodusõpetuse (II kooliaste) tundides  käsitletud teemadel. Loodusõpetus. II kooliaste: hingamiselundkonna ülesanded. Mõiste kopsud. 7. klass: hingamine ja fotosüntees. Bioloogia. 7. klass: aine- ja energiavahetus; erinevate selgroogsete hingamiselundite mitmekesisus. 8. klass: selgrootute eluprotsessid; selgrootute hingamine. Füüsika. 9. klass: soojusliikumine. Keemia Süsihappegaasi tõestamine väljahingatavas õhus. Teema toetab läbiva teema "Tervis ja ohutus" käsitlemist koolis suunates õpilast teadvustama keskkonna mõju (õhu kvaliteet, samuti tubakatoodete mõju)  oma tervisele, leidma ja kasutama usaldusväärselt terviseteavet, teadvustama  enda otsuste ja käitumise ning selle tagajärgede seost tervise ja turvalisusega, tegema teadlikult ja põhjendatult tervislikke valikuid. |
Õpitulemus | 1) analüüsib hingamiselundkonna ehituse ja talitluse kooskõla; 2) koostab ning analüüsib jooniseid ja skeeme hingamiselundkonna ehitusest ja talitlusest ning sisse- ja väljahingatava õhu koostisest; 3) selgitab hingamise olemust, sh hapniku ülesannet rakkudes, sisse- ja väljahingamist ning hingamise regulatsiooni; 4) analüüsib treeningu mõju hingamiselundkonnale; 5) selgitab hingamiselundite levinumate haiguste tekkepõhjusi ja haiguste vältimise võimalusi. |
Kasutatavad meetodid | Arutelu, rühmatöö, mõistekaardi koostamine, praktiline töö, töötamine erinevate teabeallikatega, IKT rakendamine. |
Hindamine | Hindamisobjektideks saavad olla näiteks: 1) rühmatööna läbiviidud  katse protokoll (hindamise aluseks võiks olla hindamismudelid,  mida on õpilastele eelnevalt tutvustatud); 2) mudelid või  joonised; 3) plakat, video või lühiülevaade tubakatoodete mõjust inimese tervisele; 4) töölehed,  mõistekaart(hindamismudeli näidis); 5) osalemine arutelus või probleemide lahendamisel; 6) digitaalsed ning paberkandjal harjutused; 7) kokkuvõttev töö või kirjalik test.docx. Teema õppimise käigus kogutud info õpilase õpitulemuste saavutamise kohta annab õpetajale sisendi kokkuvõtva hinde panekuks. |
Kasutatav õppekirjandus, veebimaterjalid, vahendid |
|
6. Paljunemine ja areng | |
Õppesisu | Mehe ja naise suguelundkonna ehituse ning talitluse võrdlus. Muna- ja seemnerakkude küpsemine. Munaraku viljastumine, loote areng, raseduse kulg ja sünnitus. Inimorganismi talitluse muutused sünnist surmani. |
Põhimõisted | emakas, munasari, seemnesari, munand, ovulatsioon, sperma, munajuha, loode, platsenta, nabanöör, sünnitamine, kliiniline surm, bioloogiline surm. |
Praktilised tööd ja IKT rakendamine | 1) oskab selgitada skeemi või joonise abil enda suguelundkonnas toimuvaid protsesse; 2) rasestumisvastaste vahendite võrdlemine. |
Lõiming:  läbivad teemad A- teised ained | Digipädevus: leida ja säilitada digivahendite abil infot ning hinnata selle asjakohasust ja usaldusväärsust; osaleda digitaalses sisuloomes, sh  tekstide, piltide, jm. kasutamisel; kasutada  probleemilahenduseks sobivaid digivahendeid ja võtteid Loodusõpetus. 4. klass: suguelundkonna ülesanded. Mõisted munandid, munasarjad, emakas, viljastumine, näärmed. Bioloogia. 7. klass: selgroogsete paljunemine ja areng. 8. klass: paljunemise ja arengu eripära otsese, täismoondelise ning vaegmoondelise arenguga loomadel. Inimeseõpetus. 7. klass: Inimese areng ja murdeiga; 8. klass: suhted ja seksuaalsus. Teema sobib läbivate teemade "tervis ja ohutus", "väärtused ja kõlblus" ning "tehnoloogia ja innovatsioon" käsitlemiseks. |
Õpitulemus | 1) võrdleb naise ja mehe suguelundkonna ehitust ning talitlust; 2) võrdleb inimese muna- ja seemnerakkude ehitust ning arengut, selgitab munaraku viljastumist ja seda mõjutavaid tegureid ning toob näiteid muutuste kohta loote arengus; 3) seostab inimorganismi anatoomilisi vanuselisi muutusi talitluslike muutustega. |
Kasutatavad meetodid | Arutelu, rühmatöö, mõistekaardi koostamine, praktiline töö, töötamine erinevate teabeallikatega, IKT rakendamine. |
Hindamine | Hindamisobjektideks saavad olla näiteks: 1) digitaaalsed või paberkandjal ülesanded suguelundkonna ehitusest, loote arengust ja inimorganismi talitluse muutustest sünnist surmani; 2) rühmatöö protsess ja esitlus sugulisel teel levivatest nakkustest; 3) osalemine arutelus, enda mõtete väljendamine, küsimuste formuleerimine, argumenteerimisoskus; 4) joonis või skeem inimese elukaarest; 5)  õppekäigu tööleht või lühikokkuvõte õppekäigust; 6) kokkuvõttev töö või kirjalik test.docx Teema õppimise käigus kogutud info õpilase õpitulemuste saavutamise kohta annab õpetajale sisendi kokkuvõtva hinde panekuks. |
Kasutatav õppekirjandus, veebimaterjalid, vahendid |
|
7. Talitluste regulatsioon | |
Õppesisu |
|
Põhimõisted | peaaju, seljaaju, närv, närvirakk, retseptor, närviimpulss, dendriit, neuriit, refleks, sisenõrenäärmed, hormoon. |
Praktilised tööd ja IKT rakendamine | 1) reaktsioonikiirust mõjutavate tegurite määramiseks ja õpilaste reaktsioonikiiruse võrdlemiseks; 2) refleksikaare töö uurimine arvutimudeliga; |
Lõiming:  läbivad teemad A- teised ained | Loodusõpetus. II kooliaste: närvisüsteemi ülesanded. Mõisted närvid, peaaju, seljaaju. Bioloogia. 7. klass: selgroogsete paljunemine. Inimeseõpetus. 8. klass: turvalisus meie ümber; uimastid, sõltuvus. Füüsika. 9. klass: soojusülekanne; elektriõpetus (elektriimpulss). Teema sobib läbivate teemade "tervis ja ohutus", ning "tehnoloogia ja innovatsioon" käsitlemiseks. |
Õpitulemus | 1) selgitab kesk- ja piirdenärvisüsteemi ehitust ning põhiülesandeid; 2) seostab närviraku ehitust selle talitlusega; koostab ja analüüsib refleksikaare skeeme ning selgitab nende alusel selle talitlust; 3) seostab erinevaid sisenõrenäärmeid nende toodetavate hormoonide toimega; 4) selgitab närvisüsteemi ja hormoonide osa elundkondade talitluste regulatsioonis; 5) suhtub kriitiliselt närvisüsteemi kahjustavate ainete tarbimisse. |
Kasutatavad meetodid | Arutelu, rühmatöö, mõistekaardi koostamine, praktiline töö, töötamine erinevate teabeallikatega, IKT rakendamine. |
Hindamine | Hindamisobjektideks saavad olla näiteks: 1) digitaalsed või paberkandjal ülesanded närvisüsteemi ehituse ja talitluse kohta; 2) katse protokoll või kirjeldus ja analüüs, uurimuse esitlus; 3) unepäevik ja selle analüüs; 4) skeemid ja joonised; 5) töölehtede või töövihiku ülesanded; 6) kokkuvõttev töö või kirjalik test.docx Teema õppimise käigus kogutud info õpilase õpitulemuste saavutamise kohta annab õpetajale sisendi kokkuvõtva hinde panekuks. |
Kasutatav õppekirjandus, veebimaterjalid, vahendid |
|
8. Infovahetus väliskeskÂkonnaga | |
Õppesisu |
|
Põhimõisted |  pupill, silmalääts, võrkkest, vikerkest, kepikesed, kolvikesed, kollatähn, pimetähn, lühinägevus, kaugelenägevus, värvipimedus, kõrvalest, väliskõrv, keskkõrv, sisekõrv, trummikile, kuulmeluud, kuulmetõri, tigu, poolringkanalid, tasakaaluelund, retseptor, haisterakk. |
Praktilised tööd ja IKT rakendamine | 1. Uurimuslik töö meeleelundite tundlikkuse määramiseks. 2. Nägemisaistingu tekke ja kuulmise uurimine arvutimudeliga. |
Lõiming:  läbivad teemad A- teised ained | Digipädevus: leida ja säilitada digivahendite abil infot ning hinnata selle asjakohasust ja usaldusväärsust; osaleda digitaalses sisuloomes, sh  tekstide, piltide, jm. kasutamisel; kasutada  probleemilahenduseks sobivaid digivahendeid ja võtteid Tervis ja ohutus nägemist kahjustavate tegurite vältimine, televiisori vaatamine, arvuti, lugemine, ruumide valgustus. kuulmist kahjustavate tegurite vältimine maitsmis- ja haistnmismeele tervishoid .Kärjääriõpetussilmaarsti Tehnoloogia ja innovatsioon IKT rakendamine, arvutimudelite kasutamine loodusteaduslike protsesside mõistmiseks) Teabekeskkond erinevate infoallikate kasutamine ja info kriitiline hindamine.  Inimeseõpetus: (nägemise tervishoid, esmaabi: praht silmas) nägemine ja nägemishäired Keeleõpetus: analüüsioskuse kujundamine Loodusõpetus. II kooliaste: meeleelundite ülesanded; mõiste meeleelundid. Füüsika. 8. klass: optika; valgus ja valguse sirgjooneline levimine; valguse murdumine; nõgus- ja kumerlääts; heli; heli kõrgus, valjus, tämber. Teema sobib läbivate teemade "tervis ja ohutus", ning "tehnoloogia ja innovatsioon" käsitlemiseks. |
Õpitulemus | 1) analüüsib silma osade ja suuraju nägemiskeskuse koostööd nägemisaistingu tekkimisel ning tõlgendamisel; 2) selgitab kaug- ja lühinägelikkuse tekkepõhjusi ning nägemishäirete vältimise ja korrigeerimise viise; 3) seostab kõrva ehitust kuulmis- ja tasakaalumeelega ning väärtustab meeleelundeid säästvat eluviisi; 4) võrdleb ning seostab haistmis- ja maitsmismeelega seotud organite ehitust ning talitlust. |
Kasutatavad meetodid | Arutelu, praktiline töö, rühmatöö, mõistekaardi koostamine, töötamine erinevate teabeallikatega, IKT rakendamine. |
Hindamine | Hindamisobjektideks saavad olla näiteks: 1) digitaalsed või paberkandjal ülesanded meeleelundite ehituse ja talitluse kohta; 2) õppekäigu (nt muuseumi) töölehe protokoll või lühikokkuvõte õppekäigust; 3) töölehtede või töövihiku ülesanded; 4) probleemülesanded; 5) lühiessee (60 -100 tekst); 6) mõistekaart hindamismudeli näidis; 7) info usaldusväärsuse hindamine juhend; 8) kokkuvõttev töö või kirjalik test.docx Teema õppimise käigus kogutud info õpilase õpitulemuste saavutamise kohta annab õpetajale sisendi kokkuvõtva hinde panekuks. |
Kasutatav õppekirjandus, veebimaterjalid, vahendid |
|
9. Pärilikkus ja muutlikkus | |
Õppesisu |
|
Põhimõisted | pärilik muutlikkus, mittepärilik muutlikkus, mutatsioon, kromosoom, DNA, geen, dominantsus, retsessiivsus, geenitehnoloogia. |
Praktilised tööd ja IKT rakendamine | 1) pärilikkuse seaduspärasuste avaldumise ja muutlikkuse tekkemehhanismide uurimine arvutimudeliga; 2) uurimistöö mittepäriliku muutlikkuse ulatusest vabalt valitud organismide tunnuste põhjal; 3) päriliku ja mittepäriliku muutlikkuse kohta täiendava info otsimine internetist ja selle usaldusväärsuse hindamine. |
Lõiming:  läbivad teemad A- teised ained | Digipädevus: leida ja säilitada digivahendite abil infot ning hinnata selle asjakohasust ja usaldusväärsust; osaleda digitaalses sisuloomes, sh  tekstide, piltide, jm. kasutamisel; kasutada  probleemilahenduseks sobivaid digivahendeid ja võtteid Tehnoloogia ja innovatsioon (arvutimudeli kasutamine loodusteaduslike protsesside mõistmiseks Teabekeskkond ( info otsimine ja usaldusväärsuse kriitiline hindamine  Tervis ja ohutus:pärilike ja päriliku eelsoodumustega haiguste vältimisvõimalused, riskide hindamine Elukestev õpe ja karjääri planeerimine: geenitehnoloogi elukutse tutvustamine Elukestev õpe: õpioskuste arendamine, enesekontroll, teadmiste ja oskuste rakendamine ka tulevikus, õpitu väärtustamine kogu eluks) Väärtused ja kõlblus: organismide geneetilise muundamisega kaasnevad eetilised probleemid Keeleõpetus: sõnavara täiendamine, :võrdlemine ja üldistamine, tööjuhisega töötades teksti mõistmine, skeemi kirjeldamine Matemaatika: graafiku joonistamine Keemia: olmekemikaalide ohtlikkus, etanooli füsioloogiline toime Bioloogia 8. klass: taime- ja loomaraku peamiste osade ehitus ning talitlus; eluta ja eluslooduse tegurid ning nende mõju eri organismirühmadele. Matemaatika 7. klass: tõenäosus ja statistika Inimeseõpetus 8. klass: tervisekäitumine. Teema seostub läbivate teemadega "tervis ja ohutus", "väärtused ja kõlblus", "elukestev õpe ja karjääri planeerimine" ning "tehnoloogia ja innovatsioon" |
Õpitulemus | 1) analüüsib pärilikkuse ja muutlikkuse osa inimese tunnuste näitel; 2) selgitab DNA, geenide ning kromosoomide seost ja osa pärilikkuses ning geenide pärandumist ja avaldumist; 3) lahendab dominantsete ja retsessiivsete geenialleelide avaldumisega seotud lihtsamaid geneetikaülesandeid; 4) hindab päriliku ja mittepäriliku muutlikkuse osa inimese tunnuste näitel ning analüüsib diagrammidel ja tabelites esitatud infot mittepäriliku muutlikkuse ulatuse kohta; 5) toob näiteid geenitehnoloogia tegevusvaldkondade kohta ja hindab organismide geneetilise muutmise võimalusi, tuginedes teaduslikele ja teistele kaalukatele seisukohtadele; 6) toob näiteid pärilike ja päriliku eelsoodumusega haiguste vältimise võimaluste kohta ning analüüsib neid; 7) oskab selgitada inimeste pärilikku ja mittepärilikku mitmekesisust ning suhtub sellesse mõistvalt |
Kasutatavad meetodid | Arutelu, rühmatöö, mõistekaardi koostamine, töötamine erinevate teabeallikatega, IKT rakendamine.väitlus |
Hindamine | Hindamisobjektideks saavad olla näiteks: 1) digitaaalsed või paberkandjal ülesanded ja harjutused; 2) geneetikaülesannete lahendused;' 3) mittepäriliku muutlikkuse avaldumist ja vastavate andmete analüüsi ning hindamist kajastav tööleht või muul kujul kokkuvõte; 4) praktilise töö protsess ning selle tulemuste tutvustamine; 5) GMO- teemalise rühmatöö esitlus või osalemine rollimängus; 6) osalemine arutelus, oma seisukohtade ja arusaamiste sõnastamine ja argumenteerimine, oskus esitada küsimusi ja tõstatada probleeme; 7)  loodusteaduslik tekst(kokkulepitud mahus) või suuline esitlus pärilikest ja päriliku eelsoodumusega haigustest. 8) kokkuvõttev töö või kirjalik test. Teema õppimise käigus kogutud info õpilase õpitulemuste saavutamise kohta annab õpetajale sisendi kokkuvõtva hinde panekuks. |
Kasutatav õppekirjandus, veebimaterjalid, vahendid |
|
Ainevaldkond LOODUSAINED
Bioloogia
III kooliaste