III kooliaste Ainevaldkond: loodusained; füüsika

Salme põhikooli õppekava

III kooliaste

Ainevaldkond: Loodusained

FÜÜSIKA

Aine õppeeesmärgid

Põhikooli füüsikaõpetusega taotletakse, et õpilane:

tunneb huvi füüsika ja teiste loodusteaduste vastu ning saab aru nende tähtsusest igapäevaelus ja ühiskonna arengus;
on omandanud argielus toimimiseks ja elukestvaks õppimiseks vajalikke füüsikateadmisi ning protsessioskusi;
oskab probleeme lahendades rakendada loodusteaduslikku meetodit;
on omandanud ülevaate füüsika keelest ja oskab seda lihtsamatel juhtudel kasutada;
arendab loodusteadusliku teksti lugemise ja mõistmise oskust, õpib teatmeteostest ning internetist leidma füüsika-alast teavet;
väärtustab ühiskonna jätkusuutlikku arengut ning suhtub vastutustundlikult loodusesse ja ühiskonda;
on omandanud ülevaate füüsika seosest tehnika ja tehnoloogiaga ning vastavatest elukutsetest;
arendab loodusteaduste- ja tehnoloogiaalast kirjaoskust, loovust ja süsteemset mõtlemist ning on motiveeritud elukestvaks õppeks.

Hindamine:

Füüsika õpitulemuste hindamine lähtub õppekava üldosas ja teistes hindamist reguleerivates dokumentides toodud hindamisalustest. Kasutatakse nii kujundavat kui kokkuvõtvat hindamist. Kokkuvõtva hindamise korral kasutatakse kriteeriumhindamist.

Õpitulemusi tuleks hinnata lähtudes kahest aspektist: 1) õpilase mõtlemistasandite arenemine füüsika kontekstis; 2) uurimuslikud ja otsuste tegemise oskused. Nende suhe hinde moodustumisel võiks kujuneda vastavalt 80 % ja 20 %.

Õpilaste mõtlemistasandite arengut füüsikas hinnatakse kahel tasemel lähtuvalt saavutatud õpitulemustest:

madalamat järku mõtlemistasandid – hõlmavad teadmist ja arusaamist. Õpitulemuste sõnastuses seostuvad madalamat järku mõtlemisoperatsioonidega järgnevad märksõnad: liigitab, toob näiteid, loetleb, selgitab, tunneb ära, kasutab, oskab, leiab jne.
kõrgemat järku mõtlemistasandid – hõlmavad analüüsi, sünteesi ja hinnangute andmist (hindamist). Kõrgemat järku mõtlemisoperatsioonidega seostuvad märksõnad: analüüsib, võrdleb, seostab, koostab, sõnastab, hindab, teisendab, lahendab ülesandeid.

Hinde moodustumisel peaks nende vahekord olema põhikoolis 50 % ja 50 %. Õpilase mõtlemistasandite arenemisega kaasnevad ka rakendused. Seejuures hinnatakse tulemuste saavutamiseks vajalikke alaoskusi, need võivad mõnel juhul kuuluda madalamale (enamasti arusaamise), mõnel juhul aga kõrgemale tasandile.

Hindamine eeldab kindlate hindamiskriteeriumide olemasolu. Hindamise kriteeriumid teatatakse õpilastele õppeaasta algul. Õppeaasta kestel võivad muudatused toimuda ainult vastastikusel kokkuleppel.. Kontrollivormideks on tunnikontroll, kontrolltöö, laboratoorne töö, essee, ainetest, õpimapp, uurimuslik töö, tasemetöö, üleminekueksam, arvestus, eksam. Pikema teema tulemushindamise peamiseks vormiks on kontrolltöö. Kontrolltöö sisaldab nii faktide tundmist kui ka tõlgendamist, rakendamist, analüüsi, sünteesi ja hinnangu andmist. Kontrolltööga esitatakse ka konkreetne hindamisskaala, kus näidatakse ära ülesande korrektse lahenduse eest saadav punktide arv ja hindeskaala. (Seejuures võib õpilane kasutada õppekavas esitatud kvalitatiivseid seoseid kajastavat valemilehte).. Kasutatakse hindamist iseseisva töö alusel (projektid ja õpilasuuringud). Enesehindamine võib kasutada mitmetel juhtudel, eriti aga õpimapi koostamisel, õppeprojektide läbiviimisel ja ülesande lahendustulemuse tõepärasuse hindamisel.

Uurimuslike oskuste hindamisel tuleks kasutada ühist lähenemist kõikides loodusainetes. Sellest lähtudes tuleks eraldi tähelepanu pöörata uuringute planeerimise, läbiviimise ning tulemuste analüüsi ja tõlgendamise ning esitamise oskustele.

9. klassi lõpetaja:

Füüsika teemade õppimine on suunatud loomulikult kõikide üldpädevuste arendamisele, siiski tuleb nentida, et mõnede pädevuste kujundamisel on füüsika õppimise osatähtsus suurem, osade pädevuste kujundamisel väiksem.

Üldpädevused

Kultuuri- ja väärtuspädevus. Väärtustatakse teadmiste ja oskuste omandamist läbi õpiprotsessi rakendades seejuures uurimusliku lähenemist ja probleemide lahendamist. Loomulikult arendab õpetaja kõikides ainetundides mitmesuguseid väärtusi läbi isikliku eeskuju. Dilemmaülesanded on omased küll rohkem eluslooduse käsitlusel, kuid energeetikaprobleemide kaudu saab vägagi erinevaid väärtustega seotud pädevusi edukalt arendada.

Sotsiaalne ja kodanikupädevus. Õpitakse erinevates situatsioonides – praktilistes töödes, projektides, rühmatöödes ja rollimängudes omavahel koostööd tegema, üksteisega arvestama, kaasõpilaste arvamust kuulama. Keskkonnakaitse ja inimese tervisega seonduvate teemade käsitlemisel on võimalik rakendada rühmatöid või väitlusi võttes probleemide lahendamisel arvesse lisaks teaduslikele ka seadusandlikke, majanduslikke ning eetilis-moraalseid aspekte.

Õpipädevus. Kui üldine õpipädevus on kujundatud juba 1.-7. klassis, siis 8.-9. klassi füüsikas viiakse rõhuasetus enesejuhitud õppimise oskuste kujundamisele probleemide lahendamisel ja uurimusliku õppe rakendamisel nii reaalses kui ka arvutipõhistes õpikeskkondades. Seejuures arendatakse õpilastel oskusi uute teadmiste omandamiseks ja hüpoteeside kontrollimiseks, probleemide lahendamiseks vajalike tegevuste planeerimiseks, läbiviimiseks ja kokkuvõtete tegemiseks. Erinevate ülesannete lahendamisel õpitakse ka õppimiseks vajalikku taustinfot leidma ning kriitiliselt hindama. 9. klassi lõpetamisel peaks õpilased olema suutelised iseseisvalt õppima ning oma teadmisi ja oskusi hindama, et seeläbi edasisi õpinguid planeerida.

Suhtluspädevus. Õpitakse korrektselt kasutama füüsikalisi termineid ja teaduskeelele omast stiili. Uurimuslike ülesannete ja probleemide lahendamise tulemuste kirjalikul ja suulisel esitamisel hinnatakse keele kasutamise korrektsust nii õpetaja kui ka kaasõpilaste poolt.

Matemaatika-, loodusteaduste ja tehnoloogiaalane pädevus. Matemaatikapädevust on see üldpädevus, mille arendamist füüsikatundides ehk kõige enam läbi viia. Uues ainekavas on sellekohaseid suuniseid palju – alates füüsikaülesannete lahendamisel ettetulevatele matemaatiliste oskuste (tehted kümneastmetega, protsentarvutused, seoste rakendused füüsika ülesannete lahendamisel) arendamisele ja kriitilise mõtlemise kujundamisele kuni kõikidele loodusainetele omase uurimusliku õppe kasutamisel ettetulevate probleemide lahendamisele. Loomulikult tuleb uurimusliku õppe kasutamisel andmeid analüüsida ja tõlgendada, aga ka tulemused esitada tabelite ja joonistena. Kindlasti arendatakse matemaatilise info analüüsi ja esitamise oskust kõigi füüsikas käsitletavate teemade juures.

Ettevõtlikkuspädevus. Ettevõtlikkuspädevust kujundatakse läbi probleemide sõnastamise ja nende lahendamiseks sobilike strateegiate väljatöötamise. Seejuures tutvutakse ka erinevate elukutsete ja tehnoloogiliste rakendustega, mis eeldavad füüsika-alaseid teadmisi ja oskuseid. Uurimuslik õpe on iseenesest suunatud sellele, et õpilased õpiksid probleemide esinemisel püstitama eesmärke nende lahendamiseks, leidma iseseisvalt lahendusi ning reageerima paindlikult ideede teostamisel ilmnenud piirangutele ja võimalustele.

Enesemääratluspädevus. Füüsikatundides toimub lisaks süstemaatilisele uute teadmiste saamisele ka nende väärtustamine ning nende teadmiste rakendusvõimaluste näitamine. Seeläbi tekib õpilasel arusaamine mitmesugustest looduse ja tehnoloogiaga seotud elukutsetest ning saadud teadmised aitavad kindlasti õpilast järgneval kutsevalikul.
Digipädevus. Suutlikkus kasutada uuenevat digitehnoloogiat toimetulekuks kiiresti muutuvas ühiskonnas. Leida ja säilitada digivahendite abil infot ning hinnata selle asjakohasust ja usaldusväärsust; osaleda digitaalses sisuloomes, sh tekstide, piltide, multimeediumide loomisel ja kasutamisel; kasutada probleemilahenduseks sobivaid digivahendeid ja võtteid, suhelda ja teha koostööd erinevates digikeskkondades; olla teadlik digikeskkonna ohtudest ning osata kaitsta oma privaatsust, isikuandmeid ja digitaalset identiteeti; järgida digikeskkonnas samu moraali- ja väärtuspõhimõtteid nagu igapäevaelus.

Läbivad teemad

Elukestev õpe ja karjääri planeerimine. Senisest enam on füüsika ainekavas pööratud tähelepanu enesejuhitud õpioskuste kujundamisele. Selleks on planeeritud paljude uurimuslike tööde läbiviimine, aga ka arvutipõhiste õpikeskkondade rakendamine ning töö veebimaterjalide ja teiste teabeallikatega. Aktiivõppevormide eesmärk ei ole ainult uute teadmiste omandamine, vaid ka elukestvaks õppimiseks vajalike oskuste harjutamine. Erinevate teemadega seonduvalt tutvustatakse füüsikaga seonduvaid elukutseid ning edasiõppimise ja karjäärivõimalusi.
Keskkond ja jätkusuutlik areng. Eelkõige käsitletakse seda läbivat teemat 8. ja 9. klassis energiateemaga seonduvalt.
Kodanikualgatus ja ettevõtlikkus. Kodanikualgatust ja ettevõtlikkust arendatakse koos ettevõtlikkuspädevuse arendamisega mitmesuguste probleemide määratlemisel, lahendusstrateegiate leidmisel ja lahendamisel.
Kultuuriline identiteet. Füüsikas pööratakse tähelepanu sellele, kuidas avastused ja leiutised mõjutavad kultuuriloolist arengut, ning käsitletakse füüsikute osa teadusloos.
Teabekeskkond. See läbiv teema leiab käsitlemist eelkõige probleemide lahendamise ja uurimuslike töödega seonduvalt, kus tuleb koguda, kriitiliselt analüüsida ja kasutada erinevaid infoallikaid ning teatud töödes kõrvutada olemasolevat infot enda läbiviidud uuringutest saadud tulemustega.
Tehnoloogia ja innovatsioon. Tehnoloogia ja innovatsioon tutvustab füüsika õppimisel looduse ja tehnoloogia omavahelisi seoseid ning laseb kasutada õppetöös tehnoloogilisi vahendeid. Nii on füüsika ainekavas esitatud palju võimalusi IKT kasutamiseks, sh uurimuslike tööde tegemiseks. Eraldi tähelepanu on pööratud mobiilsete mõõtevahendite kasutuselevõtule (Vernier’i seadmed), mis on nimetatud õpikeskkonna kirjelduses kui ühed vajalikud õppevahendid.
Tervis ja ohutus. Seda läbivat teemat käsitletakse kõikide teemade juures füüsika spetsiifikaga seonduvalt.

Valdkonnapädevused

õpitakse mõistma ja selgitama loodus-, tehis- ja sotsiaalses keskkonnas eksisteerivaid objekte ja nähtuseid;
õpitakse probleemide lahendamisel kasutama loodusteaduslikku meetodit ja uurimuslikku lähenemist sõltuvalt probleemi tüübist;
õpitakse võtma vastu pädevaid keskkonnaalaseid otsuseid ja prognoosima nende mõju, arvestades erinevaid aspekte;
kujundatakse huvi loodusteaduste kui maailmakäsitluse aluse ja areneva kultuurinähtuse vastu;Füüsikal on oluline koht loodusteadusliku pädevuse kujundamisel. Selleks arendatakse loodusteaduste- ja tehnoloogiaalast kirjaoskust füüsika kontekstis:
väärtustakse vastutustundlikku ja säästvat eluviisi.

	8. KLASS
	1. Optika 1.1. Valgus ja valguse sirgjooneline levimine
Õppesisu	Valgusallikas. Päike. Täht. Valgus kui energia. Valgus kui liitvalgus. Valguse spektraalne koostis. Valguse värvustega seotud nähtused looduses ja tehnikas. Valguse sirgjooneline levimine. Valguse kiirus. Vari. Varjutused.
Põhimõisted	täht, täis- ja poolvari,
Praktilised tööd ja IKT rakendamine	Kohustuslik katse Varju uurimine: Piluga ekraan, kaks küünalt alusel, markerpliiats. Valgusallikas: küünal, laser, monitor, hõõglamp, säästupirn Paralleelne, koonduv, hajuv valgusvihk: koondav ja hajutav lääts, õppefilm Valguse energia: päikese valgus ,koondav lääts, must paber Maa ja Päikese mudel aastaaegade demonstreerimiseks;
Lõiming	KEEMIA, Bioloogia– Reaktsioonide toimumise tingimused:,fotosüntees Geograafia- aastaaegade vaheldumine, kliimavöötmed
Õpitulemus	Õpilane selgitab objekti Päike kui valgusallikas olulisi tunnuseid; selgitab mõistete: valgusallikas, valgusallikate liigid, liitvalgus, olulisi tunnuseid; loetleb valguse spektri, varju ja varjutuste olulisi tunnuseid, selgitab seost teiste nähtustega; teab seose, et optiliselt ühtlases keskkonnas levib valgus sirgjooneliselt, tähendust.
Kasutatavad meetodid	Praktiline töö, vaatlus, rühmatöö Laboratoorne töö: Varju tekkimine. Protokolli vormistamine. Protokolli esitamine. Varju tekke konstrueerimine erinevate valgusallikatega (punktvalgusallikas, suur valgusallikas, mitu valgusallikat)
Hindamine	Hinnatakse praktilist rühmatööd, teema lõpeb kontrolltööga
Kasutatav õppekirjandus, vahendid	Enn Pärtel “Füüsika 8. klassile”2014, sinna juurde kuuluv tv., kontrolltööde kogumik, Päikese pind; erinevad tähed http://www.youtube.com/watch?v=HEheh1BH34Q http://phet.colorado.edu/en/simulation/
	1.2. Valguse peegeldumine
Õppesisu	Peegeldumisseadus. Tasapeegel, eseme ja kujutise sümmeetrilisus. Mattpind. Esemete nägemine. Valguse peegeldumise nähtus looduses ja tehnikas. Kuu faaside teke. Kumer- ja nõguspeegel.
Põhimõisted	langemis-, peegeldumisnurk, mattpind,
Praktilised tööd ja IKT rakendamine	Eseme ja kujutise kaugus peeglist: tasapeegel, paberileht, mõõtejoonlaud, kaks pliiatsit Eseme ja selle kujutise sümmeetrilisus tasapeeglis:tasapeegel, paberileht, mõõtejoonlaud, kaks pliiatsit Peegeldumine peegelpinnalt ja mattpinnalt: tasapeegel võib ka šokolaadipaber , mattpind, laser
Lõiming:	kumerpeeglid liikluses, meditsiinis : autojuht ja auto esituled. liiklus –valguse neeldumine ja peegeldumine erinevat värvi pindadelt ja riietelt, nähtavus. Helkurid Mate: nurga mõiste, nurga mõõtmine malliga. Nurkade joonestamine malli abil Geo: päikesekiirte langemisnurk maapinnale, valguse peegeldumine erinevatelt pindadelt
Õpitulemus	Õpilane: teab peegeldumise ja valguse neeldumise olulisi tunnuseid, kirjeldab seost teiste nähtustega ning kasutab neid praktikas; nimetab mõistete: langemisnurk, peegeldumisnurk ja mattpind olulisi tunnuseid selgitab peegeldumisseadust, s.o valguse peegeldumisel on peegeldumisnurk võrdne langemisnurgaga, ja selle tähendust, kirjeldab seose õigsust kinnitavat katset ning kasutab seost praktikas; toob näiteid tasapeegli, kumer- ja nõguspeegli kasutamise kohta.
Kasutatavad meetodid	Vestlus. Näited.Katsed, Tasa- Kumer- ja nõguspeeglilt peegeldunud kiirte konstrueerimine.
Hindamine	Konstrueerimine hindele, Teema lõpeb kontrolltööga
Kasutatav õppekirjandus, vahendid	Enn Pärtel “Füüsika 8. klassile”2014, sinna juurde kuuluv tv., kontrolltööde kogumik, Õppefilm
	1.3. Valguse murdumine
Õppesisu	Valguse murdumine. Prisma. Kumerlääts. Nõguslääts. Läätse fookuskaugus. Läätse optiline tugevus. Kujutised. Luup. Silm. Prillid. Kaug- ja lühinägelikkus. Fotoaparaat. Valguse murdumise nähtus looduses ja tehnikas. Kehade värvus. Valguse neeldumine, valgusfilter.
Põhimõisted	murdumisnurk, fookus, lääts, fookuskaugus, optiline tugevus, tõeline kujutis, näiv kujutis, prillid.
Praktilised tööd ja IKT rakendamine	Katse: valguse murdumise uurimine klaas veega, erinevad esemed Katse: klaaskehad erineva paksuse ja kujuga, uurida läbi nendekeha tegelikku ja näivat asukohta; Kiirte käigu konstrueerimine valguse üleminekul ühest keskkonnast teise IKT - http://phet.colorado.edu/en/simulation/bending-light – kiirte käik erineva kujuga klaaskehades
Lõiming:	Silma tervishoid, optilise tehnika areng MATEMAATIKA – Võrdeline ja pöördvõrdeline seos BIOLOOGIA - Infovahetus väliskeskkonnaga: silma ehituse ja talituse seos, nägemishäirete ennetamine ja korrigeerimine
Õpitulemus	Õpilane: kirjeldab valguse murdumise olulisi tunnuseid, selgitab seost teiste nähtustega ning kasutab neid probleemide lahendamisel; selgitab fookuskauguse ja läätse optilise tugevuse tähendust ning mõõtmisviisi, teab kasutatavat mõõtühikut; kirjeldab mõistete: murdumisnurk, fookus, tõeline kujutis ja näiv kujutis, olulisi tunnuseid; selgitab valguse murdumise seaduspärasust, s.o valguse üleminekul ühest keskkonnast teise murdub valguskiir sõltuvalt valguse kiirusest ainetes kas pinna ristsirge poole või pinna ristsirgest eemale; selgitab seose tähendust ning kasutab seost probleemide lahendamisel; kirjeldab kumerläätse, nõgusläätse, prillide, valgusfiltrite otstarvet ning toob kasutamise näiteid; viib läbi eksperimendi, mõõtes kumerläätse fookuskaugust või tekitades kumerläätsega esemest suurendatud või vähendatud kujutise, oskab kirjeldada tekkinud kujutist, konstrueerida katseseadme joonist, millele kannab eseme, läätse ja ekraani omavahelised kaugused, ning töödelda katseandmeid.
Kasutatavad meetodid	Vestlus. Vaatlus, Näited.Katsed, murdunud kiire konstrueerimine
Hindamine	Konstrueerimine hindele, Teema lõpeb kontrolltööga
Kasutatav õppekirjandus ja vahendid	Enn Pärtel “Füüsika 8. klassile”2014, sinna juurde kuuluv tv., kontrolltööde kogumik, Õppefilm http://phet.colorado.edu/en/simulation/ Nõgusad ja kumerad läätsed, küünal, ekraan, Binokkel, mikroskoop, fotoaparaat, luubid
	2. Mehaanika. 2.1. Liikumine ja jõud
Õppesisu	Mass kui keha inertsuse mõõt. Aine tihedus. Kehade vastastikmõju. Jõud kui keha kiireneva või aeglustuva liikumise põhjustaja. Kehale mõjuva jõu rakenduspunkt. Jõudude tasakaal ja keha liikumine. Liikumine ja jõud looduses ning tehnikas.
Põhimõisted	tihedus, kiirus, mass, jõud, gravitatsioon, raskusjõud, hõõrdejõud, elastsusjõud,
Praktilised tööd ja IKT rakendamine	Pikkuse mõõtmine: mõõtejoonlaud, esemeid Traadi jämeduse mõõtmine: mõõtejoonlaud, traat, pliiats või nael, nihik Pindala mõõtmine: mõõtejoonlaud, esemeid Ebakorrapärase kujuga keha pindala mõõtmine: ruuduline paber, keha Aine tiheduse tunnetamine : sama suurusega erinevast ainetest kehad Kohustuslik katse Keha tiheduse määramine (kas korrapärane või ebakorrapärane keha) kaalud:mõõtesilinder, keha, mõõtejoonlaud,
Lõiming:	mõõtühikute detsimaaleesliiteid, pikkuse mõõtühikuid Mõõtmisega seonduvad elukutsed GEOGRAAFIA – Kaardiõpetus: vahemaade mõõtmine looduses ja kaardil MATEMAATIKA – positiivsed ja negatiivsed täisarvud: lihtsamad graafikud , võrdelise sõltuvuse graafik , geomeetrilised kujundid: pikkuste kaudne mõõtmine Statistika algmõisted: aritmeetiline keskmine KEEMIA – Millega tegeleb keemia: ainete füüsikalised omadused, aine tihedus , lahuste tihedus Ajal: vanad mõõteühikud
Õpitulemus	kirjeldab nähtuse– liikumine, – olulisi tunnuseid ja seost teiste nähtustega; selgitab pikkuse, ruumala, massi, pindala, tiheduse, kiiruse, keskmise kiiruse ja jõu tähendust ning mõõtmisviise, teab kasutatavaid mõõtühik teab seose l=vt , s=vt tähendust ja kasutab seost probleemide lahendamisel; kasutab liikumisgraafikuid liikumise kirjeldamiseks; teab seose vastastikmõju tõttu muutuvad kehade kiirused seda vähem, mida suurem on keha mass; teab seose tähendust ning kasutab seost probleemide lahendamisel; selgitab mõõteriistade: mõõtejoonlaud, nihik, mõõtesilinder ja kaalud otstarvet ja kasutamise reegleid ning kasutab mõõteriistu praktikas; viib läbi eksperimendi, mõõtes proovikeha massi ja ruumala, töötleb katseandmeid, teeb katseandmete põhjal vajalikud arvutused ning teeb järelduse tabeliandmete põhjal proovikeha materjali kohta; teab, kui kehale mõjuvad jõud on võrdsed siis keha on paigal või liigub ühtlaselt sirgjooneliselt; teab jõudude tasakaalu kehade ühtlasel liikumisel.
Kasutatavad meetodid	mõõtühikute teisendamine, praktiline töö, vestlus, katsed.
Hindamine	Praktiliste tööde hindamine, kontrolltöö teema lõpus.
Kasutatav õppematerjal, vahendid	Enn Pärtel “Füüsika 8. klassile”2014, sinna juurde kuuluv tv., kontrolltööde kogumik, Inertsus: siledad vihid või klotsid, joonlaud, paberi riba Jõud kui keha kiiruse muutuse põhjus: raske klots, vedru Jõudude tasakaal: klots konksuga kummaski otsas, 2 dünamomeetrit Koormis vedru otsas: vedru, koormis Sild: pikk vineeririba või laud kahe klotsi peal, koormis ribal
	2.2. Kehade vastastikmõju.
Õppesisu	Gravitatsioon. Päikesesüsteem. Raskusjõud. Hõõrdumine, hõõrdejõud. Kehade elastsus ja plastsus. Deformeerimine, elastsusjõud. Dünamomeetri tööpõhimõte. Vastastikmõju esinemine looduses ja selle rakendamine tehnikas.
Põhimõisted	gravitatsioon, raskusjõud, hõõrdejõud, elastsusjõud,
Praktilised tööd ja IKT rakendamine	Kohustuslik katse ; Raskusjõu ja hõõrdejõu uurimine dünamomeetriga: Hõõrdejõu sõltuvus pindade töötlusest ja materialist: Kehade elastsus, plastsus, rabedus: Deformatsiooni liigid: venitus, kokkusurumine, paine, vääne: Vedru gradueerimine dünamomeetriks (osaluskatse)
Lõiming:	lihaste venitus, lihase rebestused; elastsusjõud ja sõidukite mugavus ja ohutus Matemaatika: võrdeline seos, võrdelise seose graafik Bioloogia, kehaline kasvatus: lihaste venitus, lihase rebestused; hõõrdumine, elastsus, gravitatsioon spordis
Õpitulemus	kirjeldab nähtuste, vastastikmõju, gravitatsioon, hõõrdumine, deformatsioon, olulisi tunnuseid, selgitab seost teiste nähtustega ning kasutab neid nähtusi probleemide lahendamisel; selgitab Päikesesüsteemi ehitust; nimetab mõistete raskusjõud, hõõrdejõud, elastsusjõud olulisi tunnuseid; teab seose F = m g tähendust ning kasutab seost probleemide lahendamisel; selgitab dünamomeetri otstarvet ja kasutamise reegleid ning kasutab dünamomeetrit jõudude mõõtmisel; viib läbi eksperimendi, mõõtes dünamomeetriga proovikehade raskusjõudu ja hõõrdejõudu kehade liikumisel, töötleb katseandmeid ning teeb järeldusi uurimusküsimuses sisalduva hüpoteesi kehtivuse kohta; toob näiteid jõududest looduses ja tehnikas ning loetleb nende rakendusi.
Kasutatavad meetodid	Ülesannete lahendamine, praktiline töö, andmete kandmine tabelisse ja graafiku koostamine, Andmete analüüs
Hindamine	praktiliste tööde hindamine, kontrolltöö teema lõpus.
Kasutatav õppematerjal, vahendid	Enn Pärtel “Füüsika 8. klassile”2014, sinna juurde kuuluv tv., kontrolltööde kogumik, dünamomeeter, klots, koormised, erineva karedusega pinnad (sile laud, sile laud ülekleebitud liivapaberiga) ja erinevad materjalid, Vedrud, švammid, elastse keha mudel, metallist, puidust joonlaud
	2.3. Rõhumisjõud looduses ja tehnikas
Õppesisu	Rõhk. Pascali seadus. Manomeeter. Maa atmosfäär. Õhurõhk. Baromeeter. Rõhk vedelikes erinevatel sügavustel. Üleslükkejõud. Keha ujumine, ujumise ja uppumise tingimus. Areomeeter. Rõhk looduses ja selle rakendamine tehnikas.
Põhimõisted	rõhk, õhurõhk, üleslükkejõud, kehade ujumine ja uppumine.
Praktilised tööd ja IKT rakendamine	Kohustuslik katse: Üleslükkejõu uurimine: dünamomeeter, anum veega, erineva ruumalaga koormised, vesi (soolvesi). Rõhu sõltuvus rõhumisjõust: Pascali prits, Cartesiuse tuuker ,U-toru manomeeter, Õhupall vaakumpumba kupli all, Paberileht vett täis klaasi all, Üleslükkejõu sõltuvus keha ruumalast: Üleslükkejõu sõltuvus vedeliku tihedusest:, Areomeeter:
Lõiming:	hoonete vundament, laevade süvised GEOGRAAFIA – Kliima: õhurõhk , rõhkkonnad, õhurõhu mõõtmine, õhurõhu ühikud. BIOLOOGIA – Vereringe: vererõhk rõhk rakkudes , iminapp, üleslükkejõud ja raskusjõud veeloomadel KEEMIA vedelike tihedus erineva kontsentratsiooniga soolalahused MATEMAATIKA võrdeline ja pöördvõrdeline sõltuvus
Õpitulemus	nimetab nähtuse, ujumine, olulisi tunnuseid ja seoseid teiste nähtustega ning selgitab seost teiste nähtustega ja kasutamist praktikas; selgitab rõhu tähendust, nimetab mõõtühikuid ja kirjeldab mõõtmise viisi; kirjeldab mõisteid õhurõhk ja üleslükkejõud; sõnastab seosed, et rõhk vedelikes ja gaasides antakse edasi igas suunas ühteviisi (Pascali seadus); ujumisel ja heljumisel on üleslükkejõud võrdne kehale mõjuva raskusjõuga selgitab seoste ; ; tähendust ja kasutab neid probleemide lahendamisel; selgitab baromeetri otstarvet ja kasutamise reegleid; viib läbi eksperimendi, mõõtes erinevate katsetingimuste korral kehale mõjuva üleslükkejõu.
Kasutatavad meetodid	Ülesannete lahendamine, probleemülesanded, katsed, vestlus, arutelu, mõistekaart
Hindamine	praktiliste tööde hindamine, kontrolltöö teema lõpus.
Kasutatav õppekirjandus, vahendid	Enn Pärtel “Füüsika 8. klassile”2014, sinna juurde kuuluv tv., kontrolltööde kogumik, suur švamm, klots, kaaluvihid. Pascali prits, süstal, kilekott veega, õhuga, augud sees. Iminapp – näiteks mängunoole ots, WC pump. Keeduklaas veega, erinevad kehad, erineva tihedusega vedelikud (soola lahus). Areomeeter, kartul, soola lahused
	2.4. Mehaaniline töö ja energia
Õppesisu	Töö. Võimsus. Energia, kineetiline ja potentsiaalne energia. Mehaanilise energia jäävuse seadus. Lihtmehhanism, kasutegur. Lihtmehhanismid looduses ja nende rakendamine tehnikas.
Põhimõisted	Töö, võimsus, kineetiline ja potentsiaalne energia, energia jäävuse seadus, kasutegur.
Praktilised tööd ja IKT rakendamine	Katsed: a) kineetilise energia sõltuvus kiirusest ja massist, b) potentsiaalse energia sõltuvus kaugusest ja massist. Arvutus- ja probleemülesanded töö ja energia kohta a) pendli liikumine, b) joonlaua deformeerimine ja paberkuuli lennutamine Kangi reegli tuletamine
Lõiming:	mootori võimsused, võimsuse ühikud tehnikas; kasuteguri suurendamine tootmises, tehnoloogi lihtmehhanismid tehnikas Keem, bio, – energia mõiste teistes loodusainetes Keem: kasutegur ja saagis geo:Tööstus ja energiamajandus: energia liigid MATEMAATIKA - %-arvutus
Õpitulemus	Õpilane: selgitab mehaanilise töö, mehaanilise energia ja võimsuse tähendust ning määramisviisi, teab kasutatavaid mõõtühikuid; selgitab mõisteid potentsiaalne energia, kineetiline energia ja kasutegur; selgitab seoseid, et: keha saab tööd teha ainult siis, kui ta omab energiat;sooritatud töö on võrdne energia muutusega,keha või kehade süsteemi mehaaniline energia ei teki ega kao, energia võib vaid muunduda ühest liigist teise (mehaanilise energia jäävuse seadus);Kogu tehtud töö on alati suurem kasulikust tööst; ükski lihtmehhanism ei anna võitu töös (energia jäävuse seadus lihtmehhanismide korral); selgitab seost; tähendust ning kasutab neid probleemide lahendamisel; selgitab lihtmehhanismide: kang, kaldpind, pöör, hammasülekanne otstarvet, kasutamise viise ning ohutusnõudeid.
Kasutatavad meetodid	Ülesannete lahendamine, probleemülesanded, katsed, vestlus, arutelu,
Hindamine	praktiliste tööde hindamine, kontrolltöö teema lõpus.
Kasutatav õppekirjandus, vahendid	Õppekirjandus: Enn Pärtel “Füüsika 8. klassile”2014, sinna juurde kuuluv tv., kontrolltööde kogumik, Vahendid: Klotsid erineva raskusega, paber Mehaaniline pendel – raskus niidi otsas, Joonlaud ja paberkuul Kang, koormised Veebimaterjalid: http://www.slideshare.net/AndrusMetsma/t-vimsus-ja-energia https://sisu.ut.ee/mehaanika/avaleht
	2.5. Võnkumine ja laine
Õppesisu	Võnkumine. Võnkumise amplituud, periood, sagedus. Lained. Heli, heli kiirus, võnkesageduse ja heli kõrguse seos. Heli valjus. Elusorganismide hääleaparaat. Kõrv ja kuulmine. Müra ja mürakaitse. Võnkumiste avaldumine looduses ja rakendamine tehnikas.
Põhimõisted	võnkeamplituud, võnkesagedus, võnkeperiood, heli kõrgus.
Praktilised tööd ja IKT rakendamine	Pendli võnkumise uurimine: Praktiline töö: võnkumise uurimine (perioodi või sageduse sõltuvus pendli pikkusest, raskusest, Heli a) võnkuv metalljoonlaud, b) helihark, c) pillikeel
Lõiming:	heliisolatsioon GEOGRAAFIA – Geoloogia: maavärin, seismilised lained merelained, BIOLOOGIA – Infovahetus väliskeskkonnaga: kuulmine, kõrvaehitus häälepaelad Muus: pillid ja heli
Õpitulemus	Õpilane: kirjeldab nähtuste, võnkumine, heli ja laine, olulisi tunnuseid ja seost teiste nähtustega; selgitab võnkeperioodi ja võnkesageduse tähendust ning mõõtmisviisi, teab kasutatavaid mõõtühikuid; nimetab mõistete, võnkeamplituud, heli valjus, heli kõrgus, heli kiirus, olulisi tunnuseid; viib läbi eksperimendi, mõõtes niitpendli (vedrupendli) võnkeperioodi sõltuvust pendli pikkusest, proovikeha massist ja võnkeamplituudist, töötleb katseandmeid ning teeb järeldusi uurimusküsimuses sisalduva hüpoteesi kohta.
Kasutatavad meetodid	Ülesannete lahendamine, probleemülesanded, katsed, vestlus, arutelu,
Hindamine	Praktiliste tööde hindamine, kontrolltöö teema lõpus.
Kasutatav õppekirjandus, vahendid	Õppekirjandus:Enn Pärtel “Füüsika 8. klassile”2014, sinna juurde kuuluv tv., kontrolltööde kogumik, Vahendid:Niit, raskused, stopper ,mõõtejoonlaud, statiiv erinevad pillid, erineva pikkusega, joonlauad, erinevalt täidetud pudelid. Helihark, metalljoonlaud Veebimaterjalid: https://sites.google.com/a/salme.edu.ee/marika/fueuesika3
	9. KLASS
	1. Elektriõpetus. 1.1.Elektriline vastastikmõju
Õppesisu	Kehade elektriseerimine. Elektrilaeng. Elementaarlaeng. Elektriväli. Juht. Isolaator. Laetud kehadega seotud nähtused looduses ja tehnikas.
Põhimõisted	Elektriseeritud keha, elektrilaeng, elementaarlaeng, elektriväli, elektrivool, vabad laengukandjad, elektrijuht, isolaator, , elektritakistus, vooluallikas, vooluring, juhtide jada- ja rööpühendus, voolutugevus, pinge, lüliti, elektrienergia tarviti, elektrivoolu töö, elektrivoolu võimsus, lühis, kaitse, kaitsemaandus, magnetväli.
Praktilised tööd ja IKT rakendamine	Katsed: a) Laetud keha tõmbab enda pole paberitükikesi, raud– ja plastoru, veejuga; b) hõõrumisel laaduvad mõlemad kokkupuutuvad kehad; c) laengu ülekanne laetud kehalt neutraalsele kehale; d) laetud fooliumhülsside ja laetud pulkade vastastikmõju; e) kahe laetud fooliumhülsi vastastikmõju. Katse: erinevatest materjalidest kehade elektriseerimine IKT - http://phet.colorado.edu/en/simulation/balloons
Lõiming:	KEEMIA: ioonide vaheline vastastikmõju, tuuma ja elektronkatte vaheline vastastikmõju, ioonide laengud, aatomi koostis, reaktsioonivõrrandi tasakaalustamine kui elektrilaengu jäävuse seadus. AJALUGU: Vana Kreeka 6.saj. e.m.a; 16.-17. saj. Inglismaa; 18. saj. Ameerika, B. Franklini elust ja tegemistest.
Õpitulemus	Õpilane: kirjeldab nähtuste, kehade elektriseerimine ja elektriline vastastikmõju, olulisi tunnuseid ning selgitab seost teiste nähtustega; loetleb mõistete: elektriseeritud keha, elektrilaeng, elementaarlaeng, keha elektrilaeng, elektriväli; olulisi tunnuseid; selgitab seoseid, et samanimeliste elektrilaengutega kehad tõukuvad, erinimeliste elektrilaengutega kehad tõmbuvad, ja seoste õigsust kinnitavat katset; viib läbi eksperimendi, et uurida kehade elektriseerumist ja nende vahelist mõju, ning teeb järeldusi elektrilise vastastikmõju suuruse kohta.
Kasutatavad meetodid	Katsete vaatlus ja analüüs.
Hindamine	Praktiliste tööde hindamine, kontrolltöö teema lõpus
Kasutatav õppekirjandus, vahendid	Õppekirjandus: Õpik “Elektriõpetus 9.klassile, tv “Elektiõpetus 9.klassile”, Füüsika kontrolltööd 9.klassile “Elektriõpetus” Vahendid: Klaaspulk, eboniitpulk, hülsid niidiga, elektroskoobid, metalllatt, Van der Graafi aparaat, perioodilisuse tabel.
	1.2. Elektrivool
Õppesisu	Vabad laengukandjad. Elektrivool metallis ja ioone sisaldavas lahuses. Elektrivoolu toimed. Voolutugevus, ampermeeter. Elektrivool looduses ja tehnikas.
Põhimõisted	Vooluallikas. Vooluringi osad. Pinge, voltmeeter. Ohmi seadus. Elektritakistus. Eritakistus. Juhi takistuse sõltuvus materjalist ja juhi mõõtmetest. Takisti. Juhtide jada- ja rööpühendus.
Praktilised tööd ja IKT rakendamine	http://phet.colorado.edu/en/simulation/sugar-and-salt-solutions Metalliline side ja metalli siseehituse mudel. Katse: juhtide ja mittejuhtide kasutamine elektroskoobi maandamisel analoog piksevardaga. Katsed: a) Voolu soojuslik toime, b) voolu magnetiline toimekompassi ja lihtsa vooluringiga, c) vooluga raam U-magneti harude vahel, d) läbipaistava korpusega mõõteriista (tester, amper- või voltmeeter) uurimine, d)voolu keemiline toime – elektrolüüs. Katsed: a) ampermeetri ühendamine lihtsamasse vooluringi. Tähelepanu ampermeetri ühendamise nõuetele; b) multimeetriga voolutugevuse mõõtmine.
Lõiming:	KEEMIA: soolad, alused ja happed – ained, mis annavad vesilahustesse ioone; metallide elektronstruktuuri eripära, ainete tootmine elektrolüüsil BIOLOOGIA – koevedelik kui soolalahus, elusorganism kui hea elektrijuht, närvisignaalide elektriline olemus
Õpitulemus	Õpilane: loetleb mõistete, elektrivool, vabad laengukandjad, elektrijuht ja isolaator, olulisi tunnuseid; nimetab nähtuste, elektrivool metallis ja elektrivool ioone sisaldavas lahuses, olulisi tunnuseid, selgitab seost teiste nähtustega ja kasutamist praktikas; selgitab mõiste voolutugevus tähendust, nimetab voolutugevuse mõõtühiku ning selgitab ampermeetri otstarvet ja kasutamise reegleid; selgitab seoseid, et juht soojeneb elektrivoolu toimel; elektrivooluga juht avaldab magnetilist mõju, elektrivool avaldab keemilist toimet ja selgitab seost teiste nähtustega ja kasutamist praktikas.
Kasutatavad meetodid	Vestlus. Näited elektrivoolu rakendustest kodus. Katsete vaatlus ja analüüs. Vestlus, kus rakendatakse voolu toimeid / ühiselt skeem tahvlile. Voolutugevuse väärtused erinevates elektriseadmetes – näited; inimesele ohtlik voolutugevuse väärtus – arutelu, miks on vool ohtlik. Kordamine – mõõtepiirkond, väikseima skaalajaotise väärtus, mõõtemääramatus, skaalaga mõõteriista lugemi vaatamine. Ülesannete lahendamine.
Hindamine	Praktiliste tööde hindamine, kontrolltöö teema lõpus
Kasutatav õppekirjandus, vahendid	Õppekirjandus: Õpik “Elektriõpetus 9.klassile, tv “Elektiõpetus 9.klassile”, Füüsika kontrolltööd 9.klassile “Elektriõpetus” Vahendid:
	1.3. Vooluring.
Õppesisu	Vooluallikas. Vooluringi osad. Pinge, voltmeeter. Ohmi seadus. Elektritakistus. Eritakistus. Juhi takistuse sõltuvus materjalist ja juhi mõõtmetest. Takisti. Juhtide jada- ja rööpühendus. Jada- ja rööpühenduse kasutamise näited.
Põhimõisted	Vooluallikas. Vooluringi osad. Pinge, voltmeeter. Ohmi seadus. Elektritakistus. Eritakistus. Juhi takistuse sõltuvus materjalist ja juhi mõõtmetest. Takisti. Juhtide jada- ja rööpühendus. Jada- ja rööpühenduse kasutamise näited.
Praktilised tööd ja IKT rakendamine	voolutugevuse ja pinge määramine, reostaat, juhtide jada- ja rööpühendus. veebimaterjalid: https://sites.google.com/a/salme.edu.ee/marika/fueuesika3
Lõiming:	Matemaatika: graafikud, pikkus ja ristlõike pindala, rööpühendus Ajalugu: Kuulsad füüsikud
Õpitulemus	Õpilane: selgitab füüsikaliste suuruste pinge, elektritakistuse ja eritakistuse tähendust ning mõõtmisviisi, teab kasutatavaid mõõtühikuid; selgitab mõiste vooluring olulisi tunnuseid; põhjendab seoseid, et: voolutugevus on võrdeline pingega (Ohmi seadus) ; jadamisi ühendatud juhtides on voolutugevus ühesuurune I = I1 = I2 = ... ja ahela kogupinge on üksikjuhtide otstel olevate pingete summa ; rööbiti ühendatud juhtide otstel on pinge ühesuurune U = U1 = U2 = ... ja ahela kogu voolutugevus on üksikjuhte läbivate voolutugevuste summa ; juhi takistus , kasutab eelnevaid seoseid probleemide lahendamisel; selgitab voltmeetri otstarvet ja kasutamise reegleid; selgitab takisti kasutamise otstarvet ja ohutusnõudeid ning toob näiteid takistite kasutamise kohta; selgitab elektritarviti kasutamise otstarvet ja ohutusnõudeid ning toob näiteid elektritarvitite kasutamise kohta; leiab jada- ja rööpühenduse korral vooluringi osal pinge, voolutugevuse ja takistuse viib läbi eksperimendi, mõõtes otseselt voolutugevust ja pinget, arvutab takistust, töötleb katseandmeid ning teeb järeldusi voolutugevuse ja pinge vahelise seose kohta.
Kasutatavad meetodid	Vestlus, paaaris- ja rühmatööd, praktilised tööd, projektülesanded
Hindamine	Praktiliste tööde hindamine, kontrolltöö teema lõpus
Kasutatav õppekirjandus, vahendid	Õpik “Elektriõpetus 9.klassile, tv “Elektiõpetus 9.klassile”, Füüsika kontrolltööd 9.klassile “Elektriõpetus”
	1.4. Elektrivoolu töö ja võimsus
Õppesisu	Elektrivoolu töö. Elektrivoolu võimsus. Elektrisoojendusriist. Elektriohutus. Lühis. Kaitse. Kaitsemaandus.
Põhimõisted	Elektrivoolu töö. Elektrivoolu võimsus. Elektrisoojendusriist. Elektriohutus. Lühis. Kaitse. Kaitsemaandus
Praktilised tööd ja IKT rakendamine	Elektrivoolu töö ja võimsus https://sites.google.com/a/salme.edu.ee/marika/fueuesika3
Lõiming:	Töö- ja tehnoloogiaõpetus: elekter kodus, kodumasinad
Õpitulemus	Õpilane: selgitab elektrivoolu töö ja elektrivoolu võimsuse tähendust ning mõõtmisviisi, teab kasutatavaid mõõtühikuid; loetleb mõistete (elektrienergia tarviti, lühis, kaitse ja kaitsemaandus) olulisi tunnuseid; selgitab valemite A = I U t, N = I U ja A=Nt tähendust, seost vastavate nähtustega ja kasutab seoseid probleemide lahendamisel; kirjeldab elektriliste soojendusseadmete otstarvet, töötamise põhimõtet, kasutamise näiteid ja ohutusnõudeid; leiab kasutatavate elektritarvitite koguvõimsuse ning hindab selle vastavust kaitsme väärtusega.
Kasutatavad meetodid	Vestlus, paaaris- ja rühmatööd, praktilised tööd, projektülesanded
Hindamine	Praktiliste tööde hindamine, kontrolltöö teema lõpus
Kasutatav õppekirjandus, vahendid	Õpik “Elektriõpetus 9.klassile, tv “Elektiõpetus 9.klassile”, Füüsika kontrolltööd 9.klassile “Elektriõpetus”
	1.5. Magnetnähtused
Õppesisu	Püsimagnet. Magnetnõel. Magnetväli. Elektromagnet. Elektrimootor ja elektrigeneraator kui energiamuundurid. Magnetnähtused looduses ja tehnikas.
Põhimõisted	Püsimagnet. Magnetnõel. Magnetväli. Elektromagnet
Praktilised tööd ja IKT rakendamine	Püsimagnetite magnetväljade määramine https://sites.google.com/a/salme.edu.ee/marika/fueuesika3
Lõiming:	Geograafia: Magnetnähtused looduses Töö- ja tehnoloogiaõpetus: Elektrimootor ja elektrigeneraator
Õpitulemus	Õpilane: loetleb magnetvälja olulisi tunnuseid; selgitab nähtusi: Maa magnetväli, magnetpoolused; teab seoseid, et magnetite erinimelised poolused tõmbuvad, magnetite samanimelised poolused tõukuvad, magnetvälja tekitavad liikuvad elektriliselt laetud osakesed (elektromagnetid) ja püsimagnetid, ning selgitab nende seoste tähtsust sobivate nähtuste kirjeldamisel või kasutamisel praktika selgitab voolu magnetilise toime avaldumist elektromagneti ja elektrimootori näitel, kirjeldab elektrimootori ja elektrigeneraatori töö energeetilisi aspekte ning selgitab ohutusnõudeid nende seadmete kasutamisel; viib läbi eksperimendi, valmistades elektromagneti, uurib selle omadusi ning teeb järeldusi elektromagneti omaduste vahelise seose kohta.
Kasutatavad meetodid	Vestlus, paaaris- ja rühmatööd, praktilised tööd, projektülesanded
Hindamine	Praktiliste tööde hindamine, kontrolltöö teema lõpus
Kasutatav õppekirjandus, vahendid	Õpik “Elektriõpetus 9.klassile, tv “Elektiõpetus 9.klassile”, Füüsika kontrolltööd 9.klassile “Elektriõpetus”
	2. Soojusõpetus. 2.1. Aine ehituse mudel. Soojusliikumine
Õppesisu	Gaas, vedelik, tahkis. Aineosakeste kiiruse ja temperatuuri seos. Soojuspaisumine. Temperatuuriskaalad.
Põhimõisted	Soojusliikumine, soojuspaisumine, Celsiuse skaala, siseenergia, temperatuurimuut, soojusjuhtivus, konvektsioon, soojuskiirgus, sulamissoojus, keemissoojus; kütuse kütteväärtus, Põhimõisted: prooton, neutron, isotoop, radioaktiivne lagunemine, α-, β- ja γ-kiirgus, tuumareaktsioon.
Praktilised tööd ja IKT rakendamine	Kalorimeetri uurimine. https://sites.google.com/a/salme.edu.ee/marika/fueuesika3
Lõiming:	Matemaatika: skaala, graafikud Keemia: prooton, neutron, isotoop, radioaktiivne lagunemine, α-, β- ja γ-kiirgus, tuumareaktsioon.
Õpitulemus	Õpilane: kirjeldab tahkise, vedeliku, gaasi ja osakestevahelist vastastikmõju mudeleid; kirjeldab soojusliikumise ja soojuspaisumise olulisi tunnuseid, seost teiste nähtustega ning kasutamist praktikas; selgitab seost, mida kiiremini liiguvad aineosakesed, seda kõrgem on temperatuur; kirjeldab Celsiuse temperatuuriskaala saamist; selgitab termomeeri otstarvet ja kasutamise reegleid.
Kasutatavad meetodid	Vestlus, paaaris- ja rühmatööd, praktilised tööd, projektülesanded
Hindamine	Praktiliste tööde hindamine, kontrolltöö teema lõpus
Kasutatav õppekirjandus, vahendid	Enn Pärtel “Füüsika 8. klassile”2013, sinna juurde kuuluv tv., kontrolltööde kogumik.
	2.2. Soojusülekanne
Õppesisu	Keha soojenemine ja jahtumine. Siseenergia. Soojushulk. Aine erisoojus. Soojusülekanne. Soojusjuhtivus. Konvektsioon. Soojuskiirguse seaduspärasused. Termos. Päikeseküte. Energia jäävuse seadus soojusprotsessides. Aastaaegade vaheldumine. Soojusülekanne looduses ja tehnikas.
Põhimõisted	Keha soojenemine ja jahtumine. Siseenergia. Soojushulk. Aine erisoojus. Soojusülekanne. Soojusjuhtivus. Konvektsioon. Soojuskiirguse seaduspärasused.
Praktilised tööd ja IKT rakendamine	Aine erisoojuse määramine https://sites.google.com/a/salme.edu.ee/marika/fueuesika3
Lõiming:	Geograafia: Aastaaegade vaheldumine. Soojusülekanne looduses. Töö- ja tehnoloogiaõpetus: termos, päikeseküte, soojusülekanne tehnikas.
Õpitulemus	Õpilane: kirjeldab soojusülekande olulisi tunnuseid, seost teiste nähtustega ja nende kasutamist praktikas; selgitab soojushulga tähendust ja mõõtmise viisi, teab seejuures kasutatavaid mõõtühikuid; selgitab aine erisoojuse tähendust, teab seejuures kasutatavaid mõõtühikuid; nimetab mõistete, siseenergia, temperatuurimuut, soojusjuhtivus, konvektsioon ja soojuskiirgus olulisi tunnuseid; sõnastab järgmisi seoseid: soojusülekande korral levib siseenergia soojemalt kehalt külmemale; keha siseenergiat saab muuta kahel viisil: tööd tehes ja soojusülekande teel; kahe keha soojusvahetuse korral suureneb ühe keha siseenergia täpselt niisama palju, kui väheneb teise keha siseenergia mida suurem on keha temperatuur, seda suurema soojushulga keha ajaühikus kiirgab; mida tumedam on keha pind, seda suurema soojushulga keha ajaühikus kiirgab ja ka neelab; aastaajad vahelduvad, sest Maa pöörlemistelg on tiirlemistasandi suhtes kaldu; ning kasutab neid seoseid soojusnähtuste selgitamisel. selgitab seoste tähendust, seost soojusnähtustega ja kasutab seoseid probleemide lahendamisel; selgitab termose, päikesekütte ja soojustusmaterjalide otstarvet, töötamise põhimõtet, kasutamise näiteid ning ohutusnõudeid; viib läbi eksperimendi, mõõtes kehade temperatuure, töötleb katseandmeid ning teeb järeldusi kehade materjalide kohta.
Kasutatavad meetodid	Vestlus, paaaris- ja rühmatööd, praktilised tööd, projektülesanded
Hindamine	Praktiliste tööde hindamine, kontrolltöö teema lõpus
Kasutatav õppekirjandus, vahendid	Enn Pärtel “Füüsika 8. klassile”2013, sinna juurde kuuluv tv., kontrolltööde kogumik.
	2.3. Aine olekute muutused. Soojustehnilised rakendused
Õppesisu	Sulamine ja tahkumine, sulamissoojus. Aurumine ja kondenseerumine. Keemine, keemissoojus. Kütuse kütteväärtus. Soojustehnilised rakendused.
Põhimõisted	Sulamine ja tahkumine, sulamissoojus. Aurumine ja kondenseerumine. Keemine, keemissoojus. Kütuse kütteväärtus.
Praktilised tööd ja IKT rakendamine	Vee keemise jälgimine https://sites.google.com/a/salme.edu.ee/marika/fueuesika3
Lõiming:	Geograafia: Aurumine ja kondenseerumine. Kütus. Matemaatika: graafikud
Õpitulemus	Õpilane: loetleb sulamise, tahkumise, aurumise ja kondenseerumise olulisi tunnuseid, seostab neid teiste nähtustega ning kasutab neid praktikas; selgitab sulamissoojuse, keemissoojuse ja kütuse kütteväärtuse tähendust, teab kasutatavaid mõõtühikuid; selgitab seoste , ja tähendusi, seostab neid teiste nähtustega ning kasutab neid probleemide lahendamisel; lahendab rakendusliku sisuga osaülesanneteks taandatavaid soojustehnilisi kompleksülesandeid.
Kasutatavad meetodid	Vestlus, paaaris- ja rühmatööd, praktilised tööd
Hindamine	Praktiliste tööde hindamine, kontrolltöö teema lõpus
Kasutatav õppekirjandus, vahendid	Enn Pärtel “Füüsika 8. klassile”2013, sinna juurde kuuluv tv., kontrolltööde kogumik.

Ainevaldkond LOODUSAINED

Füüsika

III kooliaste

Põhikooli füüsikaõpetusega taotletakse, et õpilane:

Valdkonnapädevused

õpitakse mõistma ja selgitama loodus-, tehis- ja sotsiaalses keskkonnas eksisteerivaid objekte ja nähtuseid;

õpitakse probleemide lahendamisel kasutama loodusteaduslikku meetodit ja uurimuslikku lähenemist sõltuvalt probleemi tüübist;

õpitakse võtma vastu pädevaid keskkonnaalaseid otsuseid ja prognoosima nende mõju, arvestades erinevaid aspekte;

kujundatakse huvi loodusteaduste kui maailmakäsitluse aluse ja areneva kultuurinähtuse vastu;Füüsikal on oluline koht loodusteadusliku pädevuse kujundamisel. Selleks arendatakse loodusteaduste- ja tehnoloogiaalast kirjaoskust füüsika kontekstis:

väärtustakse vastutustundlikku ja säästvat eluviisi.