Salme põhikooli õppekava

III kooliaste

Ainevaldkond: Loodusained

FÜÜSIKA

Aine õppeeesmärgid

Põhikooli füüsikaõpetusega taotletakse, et õpilane:

  1. tunneb huvi füüsika ja teiste loodusteaduste vastu ning saab aru nende tähtsusest igapäevaelus ja ühiskonna arengus;
  2. on omandanud argielus toimimiseks ja elukestvaks õppimiseks vajalikke füüsikateadmisi ning protsessioskusi;
  3. oskab probleeme lahendades rakendada loodusteaduslikku meetodit;
  4. on omandanud ülevaate füüsika keelest ja oskab seda lihtsamatel juhtudel kasutada;
  5. arendab loodusteadusliku teksti lugemise ja mõistmise oskust, õpib teatmeteostest ning internetist leidma füüsika-alast teavet;
  6. väärtustab ühiskonna jätkusuutlikku arengut ning suhtub vastutustundlikult loodusesse ja ühiskonda;
  7. on omandanud ülevaate füüsika seosest tehnika ja tehnoloogiaga ning vastavatest elukutsetest;
  8. arendab loodusteaduste- ja tehnoloogiaalast kirjaoskust, loovust ja süsteemset mõtlemist ning on motiveeritud elukestvaks õppeks.

                 

Hindamine:                                                                                       

 Füüsika õpitulemuste hindamine lähtub õppekava üldosas ja teistes hindamist reguleerivates dokumentides toodud hindamisalustest. Kasutatakse nii kujundavat kui kokkuvõtvat hindamist. Kokkuvõtva hindamise korral kasutatakse kriteeriumhindamist.

Õpitulemusi tuleks hinnata lähtudes kahest aspektist: 1) õpilase mõtlemistasandite arenemine füüsika kontekstis; 2) uurimuslikud ja otsuste tegemise oskused. Nende suhe hinde moodustumisel võiks kujuneda vastavalt 80 % ja 20 %.                          

Õpilaste mõtlemistasandite arengut füüsikas hinnatakse kahel tasemel lähtuvalt saavutatud õpitulemustest:

  1. madalamat järku mõtlemistasandid – hõlmavad teadmist ja arusaamist. Õpitulemuste sõnastuses seostuvad madalamat järku mõtlemisoperatsioonidega järgnevad märksõnad: liigitab, toob näiteid, loetleb, selgitab, tunneb ära, kasutab, oskab, leiab jne.
  2. kõrgemat järku mõtlemistasandid – hõlmavad analüüsi, sünteesi ja hinnangute andmist (hindamist). Kõrgemat järku mõtlemisoperatsioonidega seostuvad märksõnad: analüüsib, võrdleb, seostab, koostab, sõnastab, hindab, teisendab, lahendab ülesandeid.

Hinde moodustumisel peaks nende vahekord olema põhikoolis 50 % ja 50 %. Õpilase mõtlemistasandite arenemisega kaasnevad ka rakendused. Seejuures hinnatakse tulemuste saavutamiseks vajalikke alaoskusi, need võivad mõnel juhul kuuluda madalamale (enamasti arusaamise), mõnel juhul aga kõrgemale tasandile.

Hindamine eeldab kindlate hindamiskriteeriumide olemasolu. Hindamise kriteeriumid teatatakse õpilastele õppeaasta algul. Õppeaasta kestel võivad muudatused toimuda ainult vastastikusel kokkuleppel.. Kontrollivormideks on tunnikontroll, kontrolltöö, laboratoorne töö, essee, ainetest, õpimapp, uurimuslik töö, tasemetöö, üleminekueksam, arvestus, eksam. Pikema teema tulemushindamise peamiseks vormiks on kontrolltöö. Kontrolltöö sisaldab nii faktide tundmist kui ka tõlgendamist, rakendamist, analüüsi, sünteesi ja hinnangu andmist. Kontrolltööga esitatakse ka konkreetne hindamisskaala, kus näidatakse ära ülesande korrektse lahenduse eest saadav punktide arv ja hindeskaala. (Seejuures võib õpilane kasutada õppekavas esitatud kvalitatiivseid seoseid kajastavat valemilehte).. Kasutatakse hindamist iseseisva töö alusel (projektid ja õpilasuuringud). Enesehindamine võib kasutada mitmetel juhtudel, eriti aga õpimapi koostamisel, õppeprojektide läbiviimisel ja ülesande lahendustulemuse tõepärasuse hindamisel.

Uurimuslike oskuste hindamisel tuleks kasutada ühist lähenemist kõikides loodusainetes. Sellest lähtudes tuleks eraldi tähelepanu pöörata uuringute planeerimise, läbiviimise ning tulemuste analüüsi ja tõlgendamise ning esitamise oskustele.

9. klassi lõpetaja:                 

Füüsika teemade õppimine on suunatud loomulikult kõikide üldpädevuste arendamisele, siiski tuleb nentida, et mõnede pädevuste kujundamisel on füüsika õppimise osatähtsus suurem, osade pädevuste kujundamisel väiksem.

Üldpädevused

Läbivad teemad

Valdkonnapädevused


8. KLASS

1. Optika

1.1. Valgus ja valguse sirgjooneline levimine

Õppesisu

Valgusallikas. Päike. Täht. Valgus kui energia. Valgus kui liitvalgus. Valguse spektraalne koostis. Valguse värvustega seotud nähtused looduses ja tehnikas. Valguse sirgjooneline levimine. Valguse kiirus. Vari. Varjutused.

Põhimõisted

täht, täis- ja poolvari,

Praktilised tööd ja IKT rakendamine

Kohustuslik katse

Varju uurimine: Piluga ekraan, kaks küünalt alusel, markerpliiats.

                                   

Valgusallikas: küünal, laser, monitor, hõõglamp, säästupirn

Paralleelne, koonduv, hajuv valgusvihk: koondav ja hajutav lääts, õppefilm

Valguse energia: päikese valgus ,koondav lääts, must paber

Maa ja Päikese mudel aastaaegade demonstreerimiseks;

Lõiming

        

KEEMIA, Bioloogia– Reaktsioonide toimumise tingimused:,fotosüntees

 Geograafia- aastaaegade vaheldumine, kliimavöötmed

Õpitulemus

Õpilane                                   

  • selgitab objekti Päike kui valgusallikas olulisi tunnuseid;                  
  • selgitab mõistete: valgusallikas, valgusallikate liigid, liitvalgus, olulisi tunnuseid;
  • loetleb valguse spektri, varju ja varjutuste olulisi tunnuseid, selgitab seost teiste nähtustega;
  • teab seose, et optiliselt ühtlases keskkonnas levib valgus sirgjooneliselt, tähendust.

Kasutatavad meetodid

Praktiline töö, vaatlus, rühmatöö                                   

Laboratoorne töö: Varju tekkimine.

Protokolli vormistamine. Protokolli esitamine.

Varju tekke konstrueerimine erinevate valgusallikatega (punktvalgusallikas, suur valgusallikas, mitu valgusallikat)

Hindamine

Hinnatakse praktilist rühmatööd, teema lõpeb kontrolltööga

Kasutatav õppekirjandus, vahendid

Enn Pärtel “Füüsika 8. klassile”2014, sinna juurde kuuluv tv., kontrolltööde kogumik,

                                   

Päikese pind; erinevad tähed http://www.youtube.com/watch?v=HEheh1BH34Q

                          http://phet.colorado.edu/en/simulation/

1.2. Valguse peegeldumine

Õppesisu

Peegeldumisseadus. Tasapeegel, eseme ja kujutise sümmeetrilisus. Mattpind. Esemete nägemine. Valguse peegeldumise nähtus looduses ja tehnikas. Kuu faaside teke. Kumer- ja nõguspeegel.

Põhimõisted

 langemis-, peegeldumisnurk, mattpind,

Praktilised tööd ja IKT rakendamine

                                   

Eseme ja kujutise kaugus peeglist: tasapeegel, paberileht, mõõtejoonlaud, kaks pliiatsit

Eseme ja selle kujutise sümmeetrilisus tasapeeglis:tasapeegel, paberileht, mõõtejoonlaud, kaks pliiatsit

                                   

Peegeldumine peegelpinnalt ja mattpinnalt: tasapeegel võib ka šokolaadipaber , mattpind, laser

Lõiming:

                                   

 kumer­peeglid liikluses, meditsiinis

: autojuht ja auto esituled.

 liiklus –valguse neeldumine ja peegeldumine erinevat värvi pindadelt ja riietelt, nähtavus. Helkurid

                                   

Mate: nurga mõiste, nurga mõõtmine malliga. Nurkade joonestamine malli abil

Geo: päikesekiirte langemisnurk maapinnale,                                    

valguse peegeldumine erinevatelt pindadelt

Õpitulemus

Õpilane:                                   

  • teab peegeldumise ja valguse neeldumise olulisi tunnuseid, kirjeldab seost teiste nähtustega ning kasutab neid praktikas;        
  • nimetab mõistete: langemisnurk, peegeldumisnurk ja mattpind olulisi tunnuseid        
  • selgitab peegeldumisseadust, s.o valguse peegeldumisel on peegeldumisnurk võrdne langemisnurgaga, ja selle tähendust, kirjeldab seose õigsust kinnitavat katset ning kasutab seost praktikas;        
  • toob näiteid tasapeegli, kumer- ja nõguspeegli kasutamise kohta.

Kasutatavad meetodid

 Vestlus. Näited.Katsed,                                    

Tasa- Kumer- ja nõguspeeglilt peegeldunud kiirte konstrueerimine.

Hindamine

Konstrueerimine hindele, Teema lõpeb kontrolltööga

Kasutatav õppekirjandus, vahendid

Enn Pärtel “Füüsika 8. klassile”2014, sinna juurde kuuluv tv., kontrolltööde kogumik, Õppefilm

1.3. Valguse murdumine

Õppesisu

                                   

Valguse murdumine. Prisma. Kumerlääts. Nõguslääts. Läätse fookuskaugus. Läätse optiline tugevus. Kujutised. Luup. Silm. Prillid. Kaug- ja lühinägelikkus. Fotoaparaat. Valguse murdumise nähtus looduses ja tehnikas. Kehade värvus. Valguse neeldumine, valgusfilter.

Põhimõisted

murdumisnurk, fookus, lääts, fookuskaugus, optiline tugevus, tõeline kujutis, näiv kujutis, prillid.

Praktilised tööd ja IKT rakendamine

Katse: valguse murdumise uurimine klaas veega, erinevad esemed

Katse: klaaskehad erineva paksuse ja kujuga, uurida läbi nendekeha tegelikku ja näivat asukohta;

Kiirte käigu konstrueerimine valguse üleminekul ühest keskkonnast teise

                           

IKT - http://phet.colorado.edu/en/simulation/bending-light – kiirte käik erineva kujuga klaaskehades

Lõiming:

 Silma tervishoid, optilise tehnika areng

                                   

MATEMAATIKA – Võrdeline ja pöördvõrdeline seos

BIOLOOGIA - Infovahetus väliskeskkonnaga: silma ehituse ja talituse seos, nägemishäirete ennetamine ja korrigeerimine

Õpitulemus

Õpilane:                                   

  • kirjeldab valguse murdumise olulisi tunnuseid, selgitab seost teiste nähtustega ning kasutab neid probleemide lahendamisel;          
  • selgitab fookuskauguse ja läätse optilise tugevuse tähendust ning mõõtmisviisi, teab kasutatavat mõõtühikut;        
  • kirjeldab mõistete: murdumisnurk, fookus, tõeline kujutis ja näiv kujutis, olulisi tunnuseid;        
  • selgitab valguse murdumise seaduspärasust, s.o valguse üleminekul ühest keskkonnast teise murdub valguskiir sõltuvalt valguse kiirusest ainetes kas pinna ristsirge poole või pinna ristsirgest eemale;                                                     
  • selgitab seose tähendust ning kasutab seost probleemide lahendamisel;                          
  • kirjeldab kumerläätse, nõgusläätse, prillide, valgusfiltrite otstarvet ning toob kasutamise näiteid;        
  • viib läbi eksperimendi, mõõtes kumerläätse fookuskaugust või tekitades kumerläätsega esemest suurendatud või vähendatud kujutise, oskab         kirjeldada tekkinud kujutist, konstrueerida katseseadme joonist, millele kannab eseme, läätse ja ekraani omavahelised kaugused, ning töödelda katseandmeid.

Kasutatavad meetodid

Vestlus. Vaatlus, Näited.Katsed, murdunud kiire konstrueerimine

Hindamine

Konstrueerimine hindele, Teema lõpeb kontrolltööga

Kasutatav õppekirjandus ja vahendid

Enn Pärtel “Füüsika 8. klassile”2014, sinna juurde kuuluv tv., kontrolltööde kogumik, Õppefilm

 http://phet.colorado.edu/en/simulation/

                                   

Nõgusad ja kumerad läätsed, küünal, ekraan,                                    

Binokkel, mikroskoop, fotoaparaat, luubid

2. Mehaanika.

2.1. Liikumine ja jõud

Õppesisu

Mass kui keha inertsuse mõõt. Aine tihedus. Kehade vastastikmõju. Jõud kui keha kiireneva või aeglustuva liikumise põhjustaja. Kehale mõjuva jõu rakenduspunkt. Jõudude tasakaal ja keha liikumine. Liikumine ja jõud looduses ning tehnikas.

Põhimõisted

tihedus, kiirus, mass, jõud, gravitatsioon, raskusjõud, hõõrdejõud, elastsusjõud,

Praktilised tööd ja IKT rakendamine

Pikkuse mõõtmine: mõõtejoonlaud, esemeid

Traadi jämeduse mõõtmine: mõõtejoonlaud, traat, pliiats või nael, nihik

Pindala mõõtmine: mõõtejoonlaud, esemeid

Ebakorrapärase kujuga keha pindala mõõtmine: ruuduline paber, keha

Aine tiheduse tunnetamine        : sama suurusega erinevast ainetest kehad

Kohustuslik katse

Keha tiheduse määramine (kas korrapärane või ebakorrapärane keha) kaalud:mõõtesilinder, keha, mõõtejoonlaud,

Lõiming:

mõõtühikute detsimaal­eesliiteid, pikkuse mõõt­ühikuid

Mõõtmisega seonduvad elukutsed

                                   

GEOGRAAFIA – Kaardiõpetus: vahemaade mõõtmine looduses ja kaardil

MATEMAATIKA – positiivsed ja negatiivsed täisarvud: lihtsamad graafikud , võrdelise sõltuvuse graafik ,                                   

geomeetrilised kujundid: pikkuste kaudne mõõtmine

Statistika algmõisted: aritmeetiline keskmine

KEEMIA – Millega tegeleb keemia: ainete füüsikalised omadused, aine tihedus , lahuste tihedus

Ajal: vanad mõõteühikud

Õpitulemus

                                                     

  • kirjeldab nähtuse– liikumine, – olulisi tunnuseid ja seost teiste nähtustega;                 
  • selgitab pikkuse, ruumala, massi, pindala, tiheduse, kiiruse, keskmise         kiiruse ja jõu tähendust ning mõõtmisviise, teab kasutatavaid         mõõtühik
  • teab seose l=vt , s=vt         tähendust ja kasutab seost probleemide lahendamisel;        
  • kasutab liikumisgraafikuid liikumise kirjeldamiseks;        
  • teab seose vastastikmõju tõttu muutuvad kehade kiirused seda vähem, mida suurem on keha mass;                 
  • teab seose                  tähendust ning kasutab seost probleemide lahendamisel;                          
  • selgitab mõõteriistade: mõõtejoonlaud, nihik, mõõtesilinder ja kaalud         otstarvet ja kasutamise reegleid ning kasutab mõõteriistu praktikas;        
  • viib läbi eksperimendi, mõõtes proovikeha massi ja ruumala, töötleb katseandmeid, teeb katseandmete põhjal vajalikud arvutused ning teeb järelduse tabeliandmete põhjal proovikeha materjali kohta;        
  • teab, kui kehale mõjuvad jõud on võrdsed siis keha on paigal või liigub ühtlaselt sirgjooneliselt;        
  • teab jõudude tasakaalu kehade ühtlasel liikumisel.

Kasutatavad meetodid

mõõtühikute teisendamine, praktiline töö, vestlus, katsed.

Hindamine

Praktiliste tööde hindamine, kontrolltöö teema lõpus.

Kasutatav õppematerjal, vahendid

Enn Pärtel “Füüsika 8. klassile”2014, sinna juurde kuuluv tv., kontrolltööde kogumik,

                                   

Inertsus: siledad vihid või klotsid, joonlaud, paberi riba

Jõud kui keha kiiruse muutuse põhjus: raske klots, vedru

Jõudude tasakaal: klots konksuga kummaski otsas, 2 dünamomeetrit

Koormis vedru otsas: vedru, koormis

Sild: pikk vineeririba või laud kahe klotsi peal, koormis ribal

2.2. Kehade vastastikmõju.

Õppesisu

Gravitatsioon. Päikesesüsteem. Raskusjõud. Hõõrdumine, hõõrdejõud. Kehade elastsus ja plastsus. Deformeerimine, elastsusjõud. Dünamomeetri tööpõhimõte. Vastastikmõju esinemine looduses ja selle rakendamine tehnikas.

Põhimõisted

gravitatsioon, raskusjõud, hõõrdejõud, elastsusjõud,

Praktilised tööd ja IKT rakendamine

Kohustuslik katse ; Raskusjõu ja hõõrdejõu uurimine dünamomeetriga:

Hõõrdejõu sõltuvus pindade töötlusest ja materialist:                                   

Kehade elastsus, plastsus, rabedus:         

Deformatsiooni liigid: venitus, kokkusurumine, paine, vääne:        

Vedru gradueerimine dünamomeetriks (osaluskatse)

Lõiming:

lihaste venitus, lihase rebestused;                                    

elastsusjõud ja sõidukite mugavus ja ohutus

Matemaatika: võrdeline seos, võrdelise seose graafik

 Bioloogia, kehaline kasvatus: lihaste venitus, lihase rebestused;                                    

hõõrdumine, elastsus, gravitatsioon spordis

Õpitulemus

                           

  • kirjeldab nähtuste, vastastikmõju, gravitatsioon, hõõrdumine, deformatsioon, olulisi tunnuseid, selgitab seost teiste nähtustega ning kasutab neid nähtusi probleemide lahendamisel;        
  • selgitab Päikesesüsteemi ehitust;
  • nimetab mõistete raskusjõud, hõõrdejõud, elastsusjõud olulisi         tunnuseid;
  • teab seose F = m g tähendust ning kasutab seost probleemide lahendamisel;        
  • selgitab dünamomeetri otstarvet ja kasutamise reegleid ning kasutab dünamomeetrit jõudude mõõtmisel;        
  • viib läbi eksperimendi, mõõtes dünamomeetriga proovikehade raskusjõudu ja hõõrdejõudu kehade liikumisel, töötleb katseandmeid ning teeb järeldusi uurimusküsimuses sisalduva hüpoteesi kehtivuse kohta;        
  • toob näiteid jõududest looduses ja tehnikas ning loetleb nende rakendusi.

Kasutatavad meetodid

Ülesannete lahendamine, praktiline töö, andmete kandmine tabelisse ja graafiku koostamine, Andmete analüüs

Hindamine

praktiliste tööde hindamine, kontrolltöö teema lõpus.

Kasutatav õppematerjal, vahendid

Enn Pärtel “Füüsika 8. klassile”2014, sinna juurde kuuluv tv., kontrolltööde kogumik,

dünamomeeter, klots, koormised, erineva karedusega pinnad (sile laud, sile laud ülekleebitud liivapaberiga) ja erinevad materjalid,                                    

Vedrud, švammid, elastse keha mudel, metallist, puidust joonlaud

2.3.  Rõhumisjõud looduses ja tehnikas

Õppesisu

Rõhk. Pascali seadus. Manomeeter. Maa atmosfäär. Õhurõhk. Baromeeter. Rõhk vedelikes erinevatel sügavustel. Üleslükkejõud. Keha ujumine, ujumise ja uppumise tingimus. Areomeeter. Rõhk looduses ja selle rakendamine tehnikas.

Põhimõisted

rõhk, õhurõhk, üleslükkejõud, kehade ujumine ja uppumine.

Praktilised tööd ja IKT rakendamine

Kohustuslik katse: Üleslükkejõu uurimine: dünamomeeter, anum veega, erineva ruumalaga koormised, vesi (soolvesi).

Rõhu sõltuvus rõhumisjõust: Pascali prits, Cartesiuse tuuker        ,U-toru manomeeter,                                    

Õhupall vaakumpumba kupli all, Paberileht vett täis klaasi all, Üleslükkejõu sõltuvus keha ruumalast:

Üleslükkejõu sõltuvus vedeliku tihedusest:, Areomeeter:                                    

Lõiming:

hoonete vundament, laevade süvised

GEOGRAAFIA – Kliima: õhurõhk ,  rõhkkonnad, õhurõhu mõõtmine, õhurõhu ühikud.

BIOLOOGIA – Vereringe: vererõhk                                    

rõhk rakkudes , iminapp, üleslükkejõud ja raskusjõud veeloomadel

KEEMIA vedelike tihedus                                           

erineva kontsentratsiooniga soolalahused

MATEMAATIKA võrdeline ja pöördvõrdeline sõltuvus

Õpitulemus

                           

  • nimetab nähtuse, ujumine, olulisi tunnuseid ja seoseid teiste nähtustega ning selgitab seost teiste nähtustega ja kasutamist praktikas;        
  • selgitab rõhu tähendust, nimetab mõõtühikuid ja kirjeldab mõõtmise viisi;        
  • kirjeldab mõisteid õhurõhk ja üleslükkejõud;        
  • sõnastab seosed, et rõhk vedelikes ja gaasides antakse edasi igas suunas ühteviisi (Pascali seadus);         

ujumisel ja heljumisel on üleslükkejõud võrdne kehale mõjuva raskusjõuga

  • selgitab         seoste         ;                  ;                  tähendust ja kasutab neid probleemide lahendamisel;        
  • selgitab baromeetri otstarvet ja kasutamise reegleid;        
  • viib läbi eksperimendi, mõõtes erinevate katsetingimuste korral kehale mõjuva üleslükkejõu.

Kasutatavad meetodid

Ülesannete lahendamine, probleemülesanded, katsed, vestlus, arutelu, mõistekaart

Hindamine

praktiliste tööde hindamine, kontrolltöö teema lõpus.

Kasutatav õppekirjandus, vahendid

Enn Pärtel “Füüsika 8. klassile”2014, sinna juurde kuuluv tv., kontrolltööde kogumik,

suur švamm, klots, kaaluvihid.  Pascali prits, süstal, kilekott veega, õhuga, augud sees.        Iminapp – näiteks mängunoole ots, WC pump.           Keeduklaas veega, erinevad kehad, erineva tihedusega vedelikud (soola lahus).  Areomeeter, kartul, soola lahused

2.4. Mehaaniline töö ja energia

Õppesisu

Töö. Võimsus. Energia, kineetiline ja potentsiaalne energia. Mehaanilise energia jäävuse seadus. Lihtmehhanism, kasutegur. Lihtmehhanismid looduses ja nende rakendamine tehnikas.

Põhimõisted

Töö, võimsus, kineetiline ja potentsiaalne energia, energia jäävuse seadus, kasutegur.

Praktilised tööd ja IKT rakendamine

Katsed: a) kineetilise energia sõltuvus kiirusest ja massist, b) potentsiaalse energia sõltuvus kaugusest ja massist. Arvutus- ja probleemülesanded töö ja energia kohta                                    

a) pendli liikumine, b) joonlaua deformeerimine ja paberkuuli lennutamine                                   

Kangi reegli tuletamine

Lõiming:

                                   

mootori võimsused, võimsuse ühikud tehnikas;                                   

kasuteguri suurendamine tootmises, tehnoloogi                                   

lihtmehhanismid tehnikas

                                   

Keem, bio,  – energia mõiste teistes loodusainetes                                    

Keem: kasutegur ja saagis

geo:Tööstus ja energiamajandus: energia liigid

MATEMAATIKA - %-arvutus 

Õpitulemus

Õpilane:                                   

  • selgitab mehaanilise töö, mehaanilise energia ja võimsuse tähendust ning määramisviisi, teab kasutatavaid mõõtühikuid;        
  • selgitab mõisteid potentsiaalne energia, kineetiline energia ja kasutegur;        
  • selgitab seoseid, et: keha saab tööd teha ainult siis, kui ta omab energiat;sooritatud töö on võrdne energia muutusega,keha või kehade süsteemi mehaaniline energia ei teki ega kao, energia võib vaid muunduda ühest liigist teise (mehaanilise energia jäävuse seadus);Kogu tehtud töö on alati suurem kasulikust tööst; ükski lihtmehhanism ei anna võitu töös (energia jäävuse seadus lihtmehhanismide korral);                                           
  • selgitab seost;         tähendust ning kasutab neid probleemide lahendamisel;
  • selgitab lihtmehhanismide: kang, kaldpind, pöör, hammasülekanne otstarvet, kasutamise viise ning ohutusnõudeid.

Kasutatavad meetodid

Ülesannete lahendamine, probleemülesanded, katsed, vestlus, arutelu,

Hindamine

praktiliste tööde hindamine, kontrolltöö teema lõpus.

Kasutatav õppekirjandus, vahendid

Õppekirjandus: Enn Pärtel “Füüsika 8. klassile”2014, sinna juurde kuuluv tv., kontrolltööde kogumik,

Vahendid:                                   

Klotsid erineva raskusega, paber                                   

Mehaaniline pendel – raskus niidi otsas, Joonlaud ja paberkuul                                   

Kang, koormised

Veebimaterjalid:  http://www.slideshare.net/AndrusMetsma/t-vimsus-ja-energia

https://sisu.ut.ee/mehaanika/avaleht

2.5. Võnkumine ja laine

Õppesisu

Võnkumine. Võnkumise amplituud, periood, sagedus. Lained. Heli, heli kiirus, võnkesageduse ja heli kõrguse seos. Heli valjus. Elusorganismide hääleaparaat. Kõrv ja kuulmine. Müra ja mürakaitse. Võnkumiste avaldumine looduses ja rakendamine tehnikas.

Põhimõisted

võnkeamplituud, võnkesagedus, võnkeperiood, heli kõrgus.

Praktilised tööd ja IKT rakendamine

Pendli võnkumise uurimine:                  

Praktiline töö: võnkumise uurimine (perioodi või sageduse sõltuvus pendli pikkusest, raskusest,                                   

Heli a) võnkuv metalljoonlaud, b) helihark, c) pillikeel

Lõiming:

heliisolatsioon

                                   

GEOGRAAFIA – Geoloogia: maavärin, seismilised lained                                    

merelained,

BIOLOOGIA – Infovahetus väliskeskkonnaga: kuulmine, kõrvaehitus  häälepaelad                                   

Muus: pillid ja heli

Õpitulemus

Õpilane:                                   

  • kirjeldab nähtuste, võnkumine, heli ja laine, olulisi tunnuseid ja seost teiste nähtustega;        
  • selgitab võnkeperioodi ja võnkesageduse tähendust ning mõõtmisviisi, teab kasutatavaid mõõtühikuid;        
  • nimetab mõistete, võnkeamplituud, heli valjus, heli kõrgus, heli kiirus, olulisi tunnuseid;        
  • viib läbi eksperimendi, mõõtes niitpendli (vedrupendli) võnkeperioodi sõltuvust pendli pikkusest, proovikeha massist ja võnkeamplituudist, töötleb katseandmeid ning teeb järeldusi uurimusküsimuses sisalduva hüpoteesi kohta.

Kasutatavad meetodid

Ülesannete lahendamine, probleemülesanded, katsed, vestlus, arutelu,

Hindamine

Praktiliste tööde hindamine, kontrolltöö teema lõpus.

Kasutatav õppekirjandus, vahendid

Õppekirjandus:Enn Pärtel “Füüsika 8. klassile”2014, sinna juurde kuuluv tv., kontrolltööde kogumik,

Vahendid:Niit, raskused, stopper ,mõõtejoonlaud, statiiv                                   

erinevad pillid, erineva pikkusega, joonlauad, erinevalt täidetud pudelid.                                   

Helihark, metalljoonlaud

Veebimaterjalid:  

https://sites.google.com/a/salme.edu.ee/marika/fueuesika3

9. KLASS

1. Elektriõpetus.

1.1.Elektriline vastastikmõju

Õppesisu

Kehade elektriseerimine. Elektrilaeng. Elementaarlaeng. Elektriväli. Juht. Isolaator. Laetud kehadega seotud nähtused looduses ja tehnikas.

Põhimõisted

Elektriseeritud keha, elektrilaeng, elementaarlaeng, elektriväli, elektrivool, vabad laengukandjad, elektrijuht, isolaator, , elektritakistus, vooluallikas, vooluring, juhtide jada- ja rööpühendus, voolutugevus, pinge, lüliti, elektrienergia tarviti, elektrivoolu töö, elektrivoolu võimsus, lühis, kaitse, kaitsemaandus, magnetväli.

Praktilised tööd ja IKT rakendamine

Katsed: a) Laetud keha tõmbab enda pole paberitükikesi, raud– ja plastoru, veejuga; b) hõõrumisel laaduvad mõlemad kokkupuutuvad kehad; c) laengu ülekanne laetud kehalt neutraalsele kehale; d) laetud fooliumhülsside ja laetud pulkade vastastik­mõju; e) kahe laetud fooliumhülsi vastastikmõju.

Katse: erinevatest materjalidest kehade elektriseerimine

IKT - http://phet.colorado.edu/en/simulation/balloons

Lõiming:

 KEEMIA: ioonide vaheline vastastikmõju, tuuma ja elektronkatte vaheline vastastikmõju, ioonide laengud, aatomi koostis, reaktsioonivõrrandi tasakaalustamine kui elektrilaengu jäävuse seadus.

AJALUGU: Vana Kreeka 6.saj. e.m.a; 16.-17. saj. Inglismaa; 18. saj. Ameerika, B. Franklini elust ja tege­mistest.

Õpitulemus

Õpilane:

  • kirjeldab nähtuste, kehade elektriseerimine ja elektriline vastastikmõju, olulisi tunnuseid ning selgitab seost teiste nähtustega;        
  • loetleb         mõistete: elektriseeritud keha, elektrilaeng, elementaarlaeng, keha elektrilaeng, elektriväli; olulisi tunnuseid;        
  • selgitab seoseid, et samanimeliste elektrilaengutega kehad tõukuvad, erinimeliste elektrilaengutega kehad tõmbuvad, ja seoste õigsust kinnitavat katset;        
  • viib läbi eksperimendi, et uurida kehade elektriseerumist ja nende vahelist mõju, ning teeb järeldusi elektrilise vastastikmõju suuruse  kohta.

Kasutatavad meetodid

Katsete vaatlus ja analüüs.

Hindamine

Praktiliste tööde hindamine, kontrolltöö teema lõpus

Kasutatav õppekirjandus, vahendid

Õppekirjandus:   Õpik “Elektriõpetus 9.klassile, tv “Elektiõpetus 9.klassile”, Füüsika kontrolltööd 9.klassile “Elektriõpetus”

Vahendid:  Klaaspulk, eboniitpulk, hülsid niidiga, elektroskoobid, metalllatt, Van der Graafi aparaat, perioodilisuse tabel.

1.2. Elektrivool

Õppesisu

Vabad laengukandjad. Elektrivool metallis ja ioone sisaldavas lahuses. Elektrivoolu toimed. Voolutugevus, ampermeeter. Elektrivool looduses ja tehnikas.

Põhimõisted

Vooluallikas. Vooluringi osad. Pinge, voltmeeter. Ohmi seadus. Elektritakistus. Eritakistus. Juhi takistuse sõltuvus materjalist ja juhi mõõtmetest. Takisti. Juhtide jada- ja rööpühendus.

Praktilised tööd ja IKT rakendamine  

http://phet.colorado.edu/en/simulation/sugar-and-salt-solutions    Metalliline side ja metalli siseehituse mudel.

Katse: juhtide ja mittejuhtide kasutamine elektroskoobi maandamisel analoog piksevardaga.                                    

Katsed: a) Voolu soojuslik toime, b) voolu magnetiline toimekompassi ja lihtsa vooluringiga, c) vooluga raam U-magneti harude vahel, d) läbipaistava korpusega mõõteriista (tester, amper- või voltmeeter) uurimine, d)voolu keemiline toime – elektrolüüs.

Katsed: a) ampermeetri ühendamine lihtsamasse vooluringi. Tähelepanu ampermeetri ühendamise nõuetele; b) multimeetriga voolutugevuse mõõtmine.

Lõiming:

KEEMIA: soolad, alused ja happed – ained, mis annavad vesilahustesse ioone; metallide elektronstruktuuri eripära, ainete tootmine elektrolüüsil

BIOLOOGIA – koevedelik kui soolalahus, elusorganism kui hea elektrijuht, närvisignaalide elektriline olemus

Õpitulemus

Õpilane:

  • loetleb         mõistete, elektrivool, vabad laengukandjad, elektrijuht ja isolaator, olulisi tunnuseid;        
  • nimetab nähtuste, elektrivool metallis ja elektrivool ioone sisaldavas lahuses, olulisi tunnuseid, selgitab seost teiste nähtustega ja         kasutamist praktikas;                          
  • selgitab mõiste voolutugevus tähendust, nimetab voolutugevuse mõõtühiku ning selgitab ampermeetri otstarvet ja kasutamise reegleid;        
  • selgitab seoseid, et juht soojeneb elektrivoolu toimel; elektrivooluga juht avaldab magnetilist mõju, elektrivool avaldab keemilist toimet ja selgitab seost teiste nähtustega ja kasutamist praktikas.                 

Kasutatavad meetodid

Vestlus. Näited elektrivoolu rakendustest kodus. Katsete vaatlus ja analüüs. Vestlus, kus rakendatakse voolu toimeid / ühiselt skeem tahvlile.

Voolutugevuse väärtused erinevates elektriseadmetes – näited; inimesele ohtlik voolutugevuse väärtus – arutelu, miks on vool ohtlik.

Kordamine – mõõtepiirkond, väikseima skaalajaotise väärtus, mõõtemääramatus, skaalaga mõõteriista lugemi vaatamine.        Ülesannete lahendamine.

Hindamine

Praktiliste tööde hindamine, kontrolltöö teema lõpus

Kasutatav õppekirjandus, vahendid

Õppekirjandus:   Õpik “Elektriõpetus 9.klassile, tv “Elektiõpetus 9.klassile”, Füüsika kontrolltööd 9.klassile “Elektriõpetus”

Vahendid:  

1.3. Vooluring.

Õppesisu

Vooluallikas. Vooluringi osad. Pinge, voltmeeter. Ohmi seadus. Elektritakistus. Eritakistus. Juhi takistuse sõltuvus materjalist ja juhi mõõtmetest. Takisti. Juhtide jada- ja rööpühendus. Jada- ja rööpühenduse kasutamise näited.

Põhimõisted

Vooluallikas. Vooluringi osad. Pinge, voltmeeter. Ohmi seadus. Elektritakistus. Eritakistus. Juhi takistuse sõltuvus materjalist ja juhi mõõtmetest. Takisti. Juhtide jada- ja rööpühendus. Jada- ja rööpühenduse kasutamise näited.

Praktilised tööd ja IKT rakendamine

voolutugevuse ja pinge määramine, reostaat, juhtide jada- ja rööpühendus.

veebimaterjalid:  https://sites.google.com/a/salme.edu.ee/marika/fueuesika3

Lõiming:

Matemaatika: graafikud, pikkus ja ristlõike pindala, rööpühendus

Ajalugu: Kuulsad füüsikud

Õpitulemus

Õpilane:

  • selgitab füüsikaliste suuruste pinge, elektritakistuse ja eritakistuse tähendust ning mõõtmisviisi, teab kasutatavaid mõõtühikuid;        
  • selgitab mõiste vooluring olulisi tunnuseid;        
  • põhjendab seoseid, et:

voolutugevus on võrdeline pingega (Ohmi seadus) ;

jadamisi ühendatud juhtides on voolutugevus ühesuurune I = I1 = I2 = ... ja ahela kogupinge on üksikjuhtide otstel olevate pingete summa ;

rööbiti ühendatud juhtide otstel on pinge ühesuurune U = U1 = U2 = ... ja ahela kogu voolutugevus on üksikjuhte läbivate voolutugevuste summa ;

juhi takistus         ,

  • kasutab eelnevaid seoseid probleemide lahendamisel;        
  • selgitab voltmeetri otstarvet ja kasutamise reegleid;        
  • selgitab takisti kasutamise otstarvet ja ohutusnõudeid ning toob näiteid takistite kasutamise kohta;
  • selgitab elektritarviti kasutamise otstarvet ja ohutusnõudeid ning toob näiteid elektritarvitite kasutamise kohta;
  • leiab jada- ja rööpühenduse korral vooluringi osal pinge, voolutugevuse ja takistuse
  • viib läbi eksperimendi, mõõtes otseselt voolutugevust ja pinget, arvutab takistust, töötleb katseandmeid ning teeb järeldusi voolutugevuse ja pinge vahelise seose kohta.

Kasutatavad meetodid

Vestlus, paaaris- ja rühmatööd, praktilised tööd, projektülesanded

Hindamine

Praktiliste tööde hindamine, kontrolltöö teema lõpus

Kasutatav õppekirjandus, vahendid

Õpik “Elektriõpetus 9.klassile, tv “Elektiõpetus 9.klassile”, Füüsika kontrolltööd 9.klassile “Elektriõpetus”

1.4. Elektrivoolu töö ja võimsus

Õppesisu

Elektrivoolu töö. Elektrivoolu võimsus. Elektrisoojendusriist. Elektriohutus. Lühis. Kaitse. Kaitsemaandus.

Põhimõisted

Elektrivoolu töö. Elektrivoolu võimsus. Elektrisoojendusriist. Elektriohutus. Lühis. Kaitse. Kaitsemaandus

Praktilised tööd ja IKT rakendamine

Elektrivoolu töö ja võimsus

https://sites.google.com/a/salme.edu.ee/marika/fueuesika3

Lõiming:

Töö- ja tehnoloogiaõpetus: elekter kodus, kodumasinad

Õpitulemus

Õpilane:

  • selgitab elektrivoolu töö ja elektrivoolu võimsuse tähendust ning mõõtmisviisi, teab kasutatavaid mõõtühikuid;        
  • loetleb         mõistete (elektrienergia tarviti, lühis, kaitse ja kaitsemaandus)         olulisi tunnuseid;        
  • selgitab valemite A = I U t, N = I U ja A=Nt        tähendust, seost vastavate nähtustega ja kasutab seoseid probleemide lahendamisel;        
  • kirjeldab elektriliste soojendusseadmete otstarvet, töötamise põhimõtet, kasutamise näiteid ja ohutusnõudeid;
  • leiab kasutatavate elektritarvitite koguvõimsuse ning hindab selle vastavust kaitsme väärtusega.

Kasutatavad meetodid

Vestlus, paaaris- ja rühmatööd, praktilised tööd, projektülesanded

Hindamine

Praktiliste tööde hindamine, kontrolltöö teema lõpus

Kasutatav õppekirjandus, vahendid

Õpik “Elektriõpetus 9.klassile, tv “Elektiõpetus 9.klassile”, Füüsika kontrolltööd 9.klassile “Elektriõpetus”

1.5. Magnetnähtused

Õppesisu

Püsimagnet. Magnetnõel. Magnetväli. Elektromagnet. Elektrimootor ja elektrigeneraator kui energiamuundurid. Magnetnähtused looduses ja tehnikas.

Põhimõisted

Püsimagnet. Magnetnõel. Magnetväli. Elektromagnet

Praktilised tööd ja IKT rakendamine

Püsimagnetite magnetväljade määramine

https://sites.google.com/a/salme.edu.ee/marika/fueuesika3

Lõiming:

Geograafia: Magnetnähtused looduses

Töö- ja tehnoloogiaõpetus: Elektrimootor ja elektrigeneraator

Õpitulemus

Õpilane:

  • loetleb magnetvälja olulisi tunnuseid;        
  • selgitab nähtusi: Maa magnetväli, magnetpoolused;
  • teab seoseid, et magnetite erinimelised poolused tõmbuvad, magnetite samanimelised poolused tõukuvad, magnetvälja tekitavad liikuvad elektriliselt laetud osakesed (elektromagnetid) ja püsimagnetid, ning selgitab nende seoste tähtsust sobivate nähtuste kirjeldamisel või kasutamisel praktika        
  • selgitab voolu magnetilise toime avaldumist elektromagneti ja elektrimootori näitel, kirjeldab elektrimootori ja elektrigeneraatori töö energeetilisi aspekte ning selgitab ohutusnõudeid nende seadmete kasutamisel;        
  • viib läbi eksperimendi, valmistades elektromagneti, uurib selle omadusi ning teeb järeldusi elektromagneti omaduste vahelise seose kohta.

Kasutatavad meetodid

Vestlus, paaaris- ja rühmatööd, praktilised tööd, projektülesanded

Hindamine

Praktiliste tööde hindamine, kontrolltöö teema lõpus

Kasutatav õppekirjandus, vahendid

Õpik “Elektriõpetus 9.klassile, tv “Elektiõpetus 9.klassile”, Füüsika kontrolltööd 9.klassile “Elektriõpetus”

2. Soojusõpetus.

2.1. Aine ehituse mudel. Soojusliikumine

Õppesisu

Gaas, vedelik, tahkis. Aineosakeste kiiruse ja temperatuuri seos. Soojuspaisumine. Temperatuuriskaalad.

Põhimõisted

Soojusliikumine, soojuspaisumine, Celsiuse skaala, siseenergia, temperatuurimuut, soojusjuhtivus, konvektsioon, soojuskiirgus, sulamissoojus, keemissoojus; kütuse kütteväärtus, Põhimõisted: prooton, neutron, isotoop, radioaktiivne lagunemine, α-, β- ja γ-kiirgus, tuumareaktsioon.

Praktilised tööd ja IKT rakendamine

Kalorimeetri uurimine.

https://sites.google.com/a/salme.edu.ee/marika/fueuesika3

Lõiming:

Matemaatika: skaala, graafikud

Keemia: prooton, neutron, isotoop, radioaktiivne lagunemine, α-, β- ja γ-kiirgus, tuumareaktsioon.

Õpitulemus

Õpilane:

  • kirjeldab tahkise, vedeliku, gaasi ja osakestevahelist vastastikmõju mudeleid;
  • kirjeldab soojusliikumise ja soojuspaisumise olulisi tunnuseid, seost teiste nähtustega ning kasutamist praktikas;        
  • selgitab seost, mida kiiremini liiguvad aineosakesed, seda kõrgem on temperatuur;                 
  • kirjeldab Celsiuse temperatuuriskaala saamist;        
  • selgitab termomeeri otstarvet ja kasutamise reegleid.

Kasutatavad meetodid

Vestlus, paaaris- ja rühmatööd, praktilised tööd, projektülesanded

Hindamine

Praktiliste tööde hindamine, kontrolltöö teema lõpus

Kasutatav õppekirjandus, vahendid

Enn Pärtel “Füüsika 8. klassile”2013, sinna juurde kuuluv tv., kontrolltööde kogumik.

2.2. Soojusülekanne

Õppesisu

Keha soojenemine ja jahtumine. Siseenergia. Soojushulk. Aine erisoojus. Soojusülekanne. Soojusjuhtivus. Konvektsioon. Soojuskiirguse seaduspärasused. Termos. Päikeseküte. Energia jäävuse seadus soojusprotsessides. Aastaaegade vaheldumine. Soojusülekanne looduses ja tehnikas.

Põhimõisted

Keha soojenemine ja jahtumine. Siseenergia. Soojushulk. Aine erisoojus. Soojusülekanne. Soojusjuhtivus. Konvektsioon. Soojuskiirguse seaduspärasused.

Praktilised tööd ja IKT rakendamine

Aine erisoojuse määramine

https://sites.google.com/a/salme.edu.ee/marika/fueuesika3

Lõiming:

Geograafia: Aastaaegade vaheldumine. Soojusülekanne looduses.

Töö- ja tehnoloogiaõpetus: termos, päikeseküte, soojusülekanne tehnikas.

Õpitulemus

Õpilane:

  • kirjeldab soojusülekande olulisi tunnuseid, seost teiste nähtustega ja nende kasutamist praktikas;        
  • selgitab soojushulga tähendust ja mõõtmise viisi, teab seejuures kasutatavaid mõõtühikuid;
  • selgitab aine erisoojuse tähendust, teab seejuures kasutatavaid mõõtühikuid;
  • nimetab mõistete, siseenergia, temperatuurimuut, soojusjuhtivus, konvektsioon ja soojuskiirgus olulisi tunnuseid;        
  • sõnastab järgmisi seoseid:
  • soojusülekande korral levib siseenergia soojemalt kehalt külmemale;        
  • keha siseenergiat saab muuta kahel viisil: tööd tehes ja soojusülekande teel;                        
  • kahe keha soojusvahetuse korral suureneb ühe keha siseenergia täpselt niisama palju, kui väheneb teise keha siseenergia        
  • mida suurem on keha temperatuur, seda suurema soojushulga keha ajaühikus kiirgab;
  • mida tumedam on keha pind, seda suurema soojushulga keha ajaühikus kiirgab ja ka neelab;
  • aastaajad vahelduvad, sest Maa pöörlemistelg on tiirlemistasandi suhtes kaldu;        

ning kasutab neid seoseid soojusnähtuste selgitamisel.

  • selgitab seoste          tähendust, seost soojusnähtustega ja kasutab seoseid probleemide lahendamisel;
  • selgitab termose, päikesekütte ja soojustusmaterjalide otstarvet, töötamise põhimõtet, kasutamise näiteid ning ohutusnõudeid;
  • viib läbi eksperimendi, mõõtes kehade temperatuure, töötleb katseandmeid ning teeb järeldusi kehade materjalide kohta.

Kasutatavad meetodid

Vestlus, paaaris- ja rühmatööd, praktilised tööd, projektülesanded

Hindamine

Praktiliste tööde hindamine, kontrolltöö teema lõpus

Kasutatav õppekirjandus, vahendid

Enn Pärtel “Füüsika 8. klassile”2013, sinna juurde kuuluv tv., kontrolltööde kogumik.

2.3. Aine olekute muutused. Soojustehnilised rakendused

Õppesisu

Sulamine ja tahkumine, sulamissoojus. Aurumine ja kondenseerumine. Keemine, keemissoojus. Kütuse kütteväärtus. Soojustehnilised rakendused.

Põhimõisted

Sulamine ja tahkumine, sulamissoojus. Aurumine ja kondenseerumine. Keemine, keemissoojus. Kütuse kütteväärtus.

Praktilised tööd ja IKT rakendamine

Vee keemise jälgimine

https://sites.google.com/a/salme.edu.ee/marika/fueuesika3

Lõiming:

Geograafia: Aurumine ja kondenseerumine. Kütus.

Matemaatika: graafikud

Õpitulemus

                                                     

Õpilane:

  • loetleb         sulamise, tahkumise, aurumise ja kondenseerumise olulisi tunnuseid, seostab neid teiste nähtustega ning kasutab neid praktikas;         
  • selgitab sulamissoojuse, keemissoojuse ja kütuse kütteväärtuse tähendust, teab kasutatavaid mõõtühikuid;        
  • selgitab         seoste         ,                          ja                  tähendusi, seostab neid teiste nähtustega ning kasutab neid probleemide lahendamisel;        
  • lahendab rakendusliku sisuga osaülesanneteks taandatavaid soojustehnilisi kompleksülesandeid.

Kasutatavad meetodid

Vestlus, paaaris- ja rühmatööd, praktilised tööd

Hindamine

Praktiliste tööde hindamine, kontrolltöö teema lõpus

Kasutatav õppekirjandus, vahendid

Enn Pärtel “Füüsika 8. klassile”2013, sinna juurde kuuluv tv., kontrolltööde kogumik.

Ainevaldkond LOODUSAINED

Füüsika

III kooliaste