Salme põhikooli õppekava

Ainevaldkond: Kunstid

MUUSIKA

Aine õppeeesmärgid:

Põhikooli muusikaõpetusega taotletakse, et õpilane:

Muusika õppeaine koostisosad on:

1) laulmine;

2) pillimäng;

3) muusikaline liikumine;

4) omalooming;

5) muusika kuulamine ja muusikalugu;

6) muusikaline kirjaoskus;

7) õppekäigud.         

Hindamine:                                                                                       

Õpitulemusi hinnates lähtutakse põhikooli riikliku õppekava üldosa ja teiste hindamist reguleerivate õigusaktide käsitlusest.

Muusikaõpetuses annab hindamine tagasisidet õpilase võimekuse ja tema individuaalse arengu kohta, on lähtekohaks järgneva õppe kujundamisele, stimuleerib ning motiveerib õpilast parematele tulemustele ja enesearendusele.

Hinnatakse õpilase teadmiste ja oskuste rakendamist muusikalistes tegevustes, arvestades ainekavas taotletavaid õpitulemusi. Hindamine sisaldab kõiki muusikaõpetuse komponente: laulmist, pillimängu, muusikalist liikumist, omaloomingut, muusika kuulamist ja muusikalugu, muusikalist kirjaoskust ning ka õpilase aktiivsust, tunnist osavõttu, hinnangut enese ja kaasõpilaste osalemisele ning saavutustele õppes. Õpilase aktiivset osalemist koolikooris, silmapaistvat esinemist kooliüritustel ning kooli esindamist konkurssidel ja võistlustel arvestatakse õppetegevuse osana koondhindamisel, et tunnustada õpilase panust ja ettevõtlikkust.

Õpitulemusi hinnatakse suuliste sõnaliste ning numbriliste hinnetega. Õpitulemuste kontrollimise vormid peavad olema mitmekesised ning vastavuses õpitulemustega. Õpilane peab teadma, mida ja millal hinnatakse, mis hindamisvahendeid kasutatakse ning mis on hindamise kriteeriumid.

I kooliastmes hinnatakse peamiselt muusikalisi tegevusi: laulmist, pillimängu ja loovtegevusi. II ja III kooliastmes on suurem kaal muusikaliste teadmiste ning oskuste kasutamisel muusikalistes tegevustes.

I kooliaste

II kooliaste

III kooliaste

1. Laulmine

  • Laulab loomuliku kehahoiu ja hingamise, vaba toonitekitamise ja selge diktsiooniga ning emotsionaalselt üksi ja rühmas;
  • mõistab ja väljendab lauldes muusika sisu ning meeleolu;
  • laulab eakohaseid laste-, mängu- ja mudellaule, kaanoneid ning   teiste rahvaste laule;
  • laulab eesti rahvalaule  ja regilaule seoses kalendritähtpäevadega;
  • laulab erineva karakteri, helilaadi, taktimõõdu ning tempoga laule õpetaja valikul;
  • laulab peast kooliastme

ühislaule:

  • Eesti hümn (F. Pacius),
  • „Mu koduke" (A. Kiiss),
  • „Tiliseb, tiliseb aisakell" (L. Wirkhaus);

lastelaulud:

  • „Lapsed, tuppa",
  • „Teele, teele, kurekesed",
  • „Kevadel" (Juba linnukesed...),
  • „Kevadpidu" (Elagu kõik ....).
  • Õpib tundma astmeid SO, MI, RA, LE,  JO, RAı, SOı, JO¹, NA, DI ja tajuma astmemudeleid (SO-MI, SO-RA, SO-MI-RA jne.) kuulmise, käemärkide, rütmistatud astmenoodi järgi.
  • Laulab oma hääle omapära arvestades loomuliku kehahoiu, hingamise, selge diktsiooni ja puhta intonatsiooniga ning väljendusrikkalt; on teadlik häälehoiu vajadusest;
  • laulab eakohaseid ühe- ja kahehäälseid laule ja kaanoneid ning eesti ja teiste rahvaste laule a cappella ja saatega;
  • rakendab muusikalisi teadmisi ning arvestab muusika väljendusvahendeid üksi ja rühmas lauldes;
  • laulab peast kooliastme

ühislaule:

  • Eesti hümn (Fr. Pacius),  
  • "Kui Kungla rahvas"
    (K. A. Hermann),
  • "Mu isamaa armas" (saksa rhvl),
  • "Eesti lipp" (E. Võrk),
  • "Püha öö" (F. Gruber),
  • "Kas tunned maad" (J. Berad),
  • "Meil aiaäärne tänavas"
    (eesti rhl);
  • Laulab  meloodiat  relatiivseid helikõrgusi kasutades käemärkide, rütmistatud astmenoodi järgi ja noodijoonestikul erinevates kõrguspositsioonides  (SO, MI, RA, JO, RAı, SOı, JO¹, LE, NA, DI);
  • duur- ja moll helilaad ning duur- ja moll kolmkõla seoses lauludega;

5., 6. klass

  • seostab relatiivseid helikõrgusi (astmeid) absoluutsete helikõrgustega g–G2.
  • Laulab oma hääle omapära arvestades loomuliku kehahoiu, hingamise, selge diktsiooni, puhta intonatsiooniga ja väljendusrikkalt ning arvestab esitatava muusikapala stiili; järgib häälehoidu häälemurdeperioodil;
  • laulab ea- ja teemakohaseid ühe-, kahe- ning paiguti kolmehäälseid laule ja kaanoneid ning eesti ja teiste rahvaste laule;
  • osaleb laulurepertuaari valimisel ja põhjendab oma seisukohti;
  • laulab peast kooliastme ühislaule:
  • „Eesti hümn“ (F. Pacius),
  • "Jää vabaks, Eesti meri" (V. Oksvort),
  • "Oma laulu ei leia ma üles" (V. Ojakäär),
  • “Laul Põhjamaast” (Ü. Vinter),
  • "Eestlane olen ja eestlaseks jään" (A. Mattiisen),
  • "Saaremaa valss" (R. Valgre),
  • "Kalevite kants" (P. Veebel),
  • "Mu isamaa on minu arm" (G. Ernesaks),  
  • "Me pole enam väikesed" (A. Oit).
  • Laulab  meloodiat  relatiivseid helikõrgusi kasutades käemärkide, rütmistatud astmenoodi järgi ja noodijoonestikul erinevates kõrguspositsioonides  (SO, MI, RA, JO, RAı, SOı, JO¹, LE, NA, DI);
  • absoluutsete helikõrguste seostamine relatiivsete helikõrgustega (g-G²);
  • duur- ja moll helilaad ning duur- ja moll kolmkõla seoses lauludega;

Praktilised tööd ja IKT rakendamine

Saatemäng 7-keelsel väikekandlel

Meloodia mängimine plokkflöödil, virtuaalklaveril.

Meloodiapillide kasutamine ostinatodes

Rütmipillide kasutamine rütmiostinatode koostamisel, mängimisel

Käsikellade mäng laulu harmooniale toetudes

Androidtahvli kasutamine-klaviatuuril mängimine

Rütmi- ja meloodiapillide kasutamine saateostinatodes.

Lõiming:
Ü- üldpädevused
L- läbivad teemad

A- teised ained

Ü:Enesemääratluspädevus, Ettevõtlikkuspädevus, Matemaatikapädevus, Sotsiaalne ja kodanikupädevus.,Suhtluspädevus, Kultuuri-  ja väärtuspädevus, Õpipädevus

Digipädevus.

L: Väärtused ja kõlblus,  Tehnoloogia ja innovatsioon, Kultuuriline identiteet,

A:

Eesti keel 

Õigekiri, silbitamine, teksti tähenduse mõistmine, hääldamine, diktsioon, laulutekstide autorid.

Matemaatika

Arvud, helipikkused, helikõrgused, taktimõõt, laulu vorm, laulu osad, võrdlus, liitmine-lahutamine, loendamine, loogika, mälu.

Inimeseõpetus 

Kodu, kodumaa- ja rahvakalendriteemad;  aeg (tempo) liiklus.

Kehaline kasvatus 

Laulu- ja ringmängud, õige kehahoid ja keha tunnetamine laulmisel, hingamine.

Tööõpetus (3.kl)

Paberist  noodijoonestiku lõikamine ja papile vms kleepimine, selle kasutamine töös astmetega.

Ü:Enesemääratluspädevus, Ettevõtlikkuspädevus, Matemaatikapädevus, Sotsiaalne pädevus, Suhtluspädevus, Kultuuri- ja väärtuspädevus, Õpipädevus.Digipädevus.

L: Väärtused ja kõlblus, Tehnoloogia ja innovatsioon, Kultuuriline identiteet

A:

Eesti keel,

Teksti tähenduse mõistmine – arutelu ja analüüs, diktsioon, ilmekus. Silbitamine teksti rütmistamisel.

Kirjandus

Laulutekstide autorid.  

Matemaatika

Laulu vorm, taktimõõt, murrud, mälu, seostamisoskus. Helipikkused ja

-kõrgused, taktimõõt, murrud, helikõrguste vahelised kaugused.

Ühiskonnaõpetus 

Kodu, kodumaa;  rahvakalendri tähtpäevad;  aeg (tempo) liiklus.

Kehaline kasvatus

Õige kehahoid ja hingamine.

Kunst/loodusõpetus

Looduslike materjalide (puupulgad, kivid jms) kasutamine  astmetrepiks

Tehnoloogiaõpetus

Omavalmistatud muusikateemaliste mängude kasutamine rütmialases töös  ja  laulmisel relatiivsete astmetega.

Ü:Enesemääratluspädevus, Ettevõtlikkuspädevus, Matemaatikapädevus, Sotsiaalne ja kodanikupädevus, Suhtluspädevus, Kultuuri- ja väärtuspädevus, Õpipädevus.Digipädevus.

L:Väärtused ja kõlblus, Tehnoloogia ja innovatsioon, Kultuuriline identiteet, Elukestev õpe ja karjääri planeerimine

A:

Eesti keel

Teksti tähenduse mõistmine – arutelu ja analüüs, diktsioon, väljendusrikkus.

Silbitamine teksti rütmistamisel.

Kirjandus

Laulutekstide autorid.  

Matemaatika

Laulu vorm, taktimõõt, murrud, mälu, seostamis- ja põhjendusoskus (loogika), paralleelsed helistikud.

Helipikkused ja -kõrgused, taktimõõt, murrud, helide vahelised suhted.  

Ühiskonnaõpetus 

Liiklus-, kodu-, kodumaa- ja rahvakalendriteemad;  aeg (tempo).

Kehaline kasvatus

Loomulik kehahoid ja hingamine.

Bioloogia

Hingamine, häälehoid (k.a häälemurde perioodil), kuulmine ja kõrv, pärilikkus.

Loodusõpetus (7. kl)

Liikumine/dünaamika.

Inimeseõpetus (7.kl)

Õige, vale, normid-reeglid,

Füüsika (8.-9.kl)

Heli ja selle omadused liikumine/jõud, võnkumine, müra.

Tööõpetus

Omavalmistatud muusikateemaliste mängude kasutamine rütmi- ja astmetöös.

Õpitulemus kooliastme lõpuks

Õpilane:

  • laulab loomuliku häälega üksinda ja koos teistega klassis ning ühe- ja/või kahehäälses koolikooris, mõistab laulupeo tähendust;
  • laulab eesti rahvalaule (sh regilaule) ning peast oma kooliastme ühislaule
  • laulab meloodiat käemärkide, astmetrepi ja noodipildi järgi ning kasutab relatiivseid helikõrgusi (astmeid);
  • kasutab muusikalisi teadmisi kõigis muusikalistes tegevustes (laulmisel).

Õpilane:

  • laulab ühe- või kahehäälselt klassis oma hääle omapära arvestades;
  • laulab koolikooris õpetaja valikul ja/või erinevates vokaal-instrumentaalkoosseisudes tunnis ning tunnivälises tegevuses; mõistab laulupeo traditsiooni ja tähendust;
  • oskab laulda eesti rahvalaulu (sh regilaulu) ning peast oma kooliastme ühislaule.
  • kasutab laule õppides relatiivseid helikõrgusi (astmeid);
  • kasutab üksinda ning koos musitseerides muusikalisi oskusi ja teadmisi (laulmisel).

Õpilane:

  • laulab ühe- või mitmehäälselt rühmas olenevalt oma hääle omapärast;
  • laulab koolikooris õpetaja soovitusel ja/või musitseerib erinevates vokaal-instrumentaalkoosseisudes; mõistab ja väärtustab laulupeo sotsiaal-poliitilist olemust ning muusikahariduslikku tähendust;
  • oskab laulda eesti rahvalaulu (sh regilaulu) ning peast oma kooliastme ühislaule
  • rakendab üksi ja rühmas musitseerides teadmisi muusikast ning väljendab erinevates muusikalistes tegevustes oma loomingulisi ideid (laulmisel).
  • kasutab noodist lauldes relatiivseid helikõrgusi (astmeid).

Kasutatavad meetodid

Õpilaste  vokaalsete võimete arvestamine ja arendamine individuaalsel ja rühmas laulmisel (solistid, ansamblid, koor);

  • laulude õppimine:

-kuulmise järgi,

-käemärkide abil,

-rütmistatud astmenoodi järgi,  

- noodi järgi.

  • vestlus laulu sisust, heliloojast, teksti autorist.
  • kaanonite rakendamine mitmehäälse laulmise ettevalmistamiseks.
  • relatiivne meetod –laulmine astmetrepi, käemärkide, rändnoodi, rütmistatud astmete ja noodi järgi;
  • mudellaulude laulmine;
  • kajamängud, rütmilis-meloodilised küsimus-vastus motiivid.

Õpilaste muusikaliste võimete arvestamine ja arendamine individuaalsel ja rühmas laulmisel (ansamblid, koor);

  • laulude õppimine: noodi järgi astmenimedega, kuulmise ja noodi järgi astmenimedega, kuulmise järgi;
  • vestlus (laulu sisu, helilooja, teksti autor, muusika väljendusvahendid).
  • Relatiivne meetod – laulmine astmetrepi, käemärkide, rändnoodi, rütmistatud astmete ja noodi järgi, mudellaulud;
  • kajamäng, rütmilis-meloodilised küsimus-vastus motiivid.

Õpilaste muusikaliste võimete arvestamine ja arendamine individuaalsel ja rühmas laulmisel (ansamblid, koorid);

  • laulude õppimine: noodi järgi astmenimedega, kuulmise ja noodi järgi astmenimedega, kuulmise järgi;
  • vestlus (laulu sisu, helilooja, teksti autor, väljendusvahendid).
  • Relatiivne meetod – laulmine astmetrepi, käemärkide, rändnoodi, rütmistatud astmete ja noodi järgi, mudellaulud;
  • kajamäng, rütmilis-meloodilised
    küsimus-vastus motiivid.

Hindamine

Hindamisel arvestatakse:

  • loomulikku kehahoidu, selget diktsiooni, väljendusrikkust;
  • individuaalset ja/või rühmas laulmist lähtudes  õpilase loomulikest võimetest ja nende arengust;
  • aktiivset osavõttu ühislaulmisest;
  • õpilase aktiivset osalemist koolikooris, silmapaistvat esinemist kooliüritustel ning kooli esindamist konkurssidel ja võistlustel arvestatakse õppetegevuse osana koondhindamisel.
  • ülesandes püstitatud eesmärkide täitmist;

Hindamisel arvestatakse:

  • loomulikku kehahoidu, selget diktsiooni, väljendusrikkust;
  • individuaalset ja/või rühmas laulmist lähtudes  õpilase  loomulikest võimetest ja nende arengust;
  • aktiivset osavõttu ühislaulmisest;
  • helikõrguste tabamist lähtudes õpilase võimetest;
  • õpilase aktiivset osalemist koolikooris, silmapaistvat esinemist kooliüritustel ning kooli esindamist konkurssidel ja võistlustel arvestatakse õppetegevuse osana koondhindamisel;
  • ülesandes püstitatud eesmärkide täitmist.

Hindamisel arvestatakse:  

  • ülesandes püstitatud eesmärkide täitmist.

Kasutatav õppekirjandus, vahendid

Naturaalklaver +klaveritool, süntesaator, akustiline kitarr, noodijoonestikuga tahvel, rändnoot, astmetrepp, käemärkide tabel.

Naturaalklaver +tool, süntesaator, akustiline kitarr, noodijoonestikuga tahvel, rändnoot, astmetrepp; käemärkide tabel.

Naturaalklaver + tool, süntesaator, akustilised kitarrid, trummikomplekt,

noodijoonestikuga tahvel, rändnoot, astmetrepp; käemärkide tabel, rütmikaardid.

2. Pillimäng

  • Kasutab keha-, rütmi- ja plaatpille lihtsamates kaasmängudes ja/või ostinato’des;
  • väljendab pillimängus muusika sisu ja meeleolu.

3.klass

  • on omandanud 6-keelse väikekandle või plokkflöödi esmased mänguvõtted ning kasutab neid musitseerimisel;
  • seoses pillimänguga õpitakse tundma viiulivõtit, tähtnimesid ja nende asukohta noodijoonestikul.

  • Kasutab keha-, rütmi- ja plaatpille kaasmängudes ja/või ostinato’des;
  • rakendab musitseerides 6-keelse väikekandle või plokkflöödi mänguvõtteid;
  • seostab absoluutseid helikõrgusi pillimänguga;

 

5. klass

  • seostab helistikke ja toonika kolmkõlasid C-duur, a-moll pillimänguga;

6. klass

  • seostab helistikke G-duur, e-moll ning F-duur ja d-moll pillimänguga.
  • Kasutab keha-, rütmi- ja plaatpille, plokkflööti või 6-keelset väikekannelt kaasmängudes ja/või ostinato’des;
  • rakendab musitseerides akustilise kitarri lihtsamaid akordmänguvõtteid ning lähtub absoluutsetest helikõrgustest (tähtnimedest) pillimängus;
  • helistike C-duur, a-moll; G-duur, e-moll ning F-duur ja d-moll seostamine pillimänguga; D-h repertuaarist lähtuvalt.

Praktilised tööd ja IKT rakendamine

Saatemäng väikekandlel.

Helilaadide mängimine plaatpillidel.

Mäng androidtahvlil.

Saatemäng tähtnimede järgi.

Lõiming:
Ü- üldpädevused
L- läbivad teemad

A- teised ained

Ü:Enesemääratluspädevus, Ettevõtlikkuspädevus, Matemaatikapädevus, Digipädevus.Ü:Enesemääratluspädevus, Ettevõtlikkuspädevus, Matemaatikapädevus, Sotsiaalne ja kodanikupädevus.,Suhtluspädevus, Kultuuri ja väärtuspädevus, Õpipädevus

Digipädevus.

L: Väärtused ja kõlblus,  Tehnoloogia ja innovatsioon, Kultuuriline identiteet,

Ü:Enesemääratluspädevus, Ettevõtlikkuspädevus, Matemaatikapädevus, Sotsiaalne ja kodanikupädevus.,Suhtluspädevus, Kultuur javäärtuspädevus, Õpipädevus

Digipädevus.

L: Väärtused ja kõlblus,  Tehnoloogia ja innovatsioon, Kultuuriline identiteet,

Sotsiaalne pädevus, Suhtluspädevus, Väärtuspädevus, Õpipädevus

L:Väärtused ja kõlblus, Tehnoloogia ja innovatsioon, Kultuuriline identiteet, Elukestev õpe ja karjääri planeerimine

A:

Matemaatika 

Noodi-, helikõrgused, taktimõõt.

Tööõpetus (3.kl)

Lihtsate rütmipillide valmistamine.

Kehaline kasvatus

Kehapillisaated, koordinatsioon, hingamine, õiged mänguvõtted.

Ü:Enesemääratluspädevus, Ettevõtlikkuspädevus, Matemaatikapädevus, Sotsiaalne  ja kodanikupädevus, Suhtluspädevus, Kultuuri- ja väärtuspädevus, Õpipädevus.Digipädevus.

L:Väärtused ja kõlblus, Tehnoloogia ja innovatsioon, Kultuuriline identiteet, Elukestev õpe ja karjääri planeerimine

A:

Matemaatika 

Noodi-, helikõrgused, taktimõõt, seostamisoskus (astme-  ja tähtnimed, helistikud ja kolmkõlad).

Tehnoloogiaõpetus

Lihtsate pillide valmistamine.

Kehaline kasvatus

Kehapillisaated, hingamine, koordinatsioon, õiged mänguvõtted.

Ü:Enesemääratluspädevus, Ettevõtlikkuspädevus, Matemaatikapädevus, Sotsiaalne ja kultuuripädevus, Suhtluspädevus, Kultuuri- ja väärtuspädevus, Õpipädevus.Digipädevus.


L:Väärtused ja kõlblus, Tehnoloogia ja innovatsioon, Kultuuriline identiteet, Elukestev õpe ja karjääri planeerimine


A:
Matemaatika 

Noodi-, helikõrgused, taktimõõt, seostamisoskus (astme-  ja tähtnimed, helistikud ja kolmkõlad), paralleelsed helistikud.

Tehnoloogiaõpetus

Lihtsate pillide valmistamine.

Kehaline kasvatus

Kehapillisaated, koordinatsioon, õiged mänguvõtted.

Loodusõpetus (7. kl)

Loodusnähtused- ja hääled, liikumine/dünaamika, jõud.

Füüsika (8.-9.kl)

Heli ja selle omadused, liikumine/jõud, võnkumine, müra, elekter seotult elektrofonidega, ohutustehnika,.

Õpitulemus kooliastme lõpuks

  • Rakendab pillimängu kaasmängudes;
  • kasutab muusikalisi teadmisi kõigis muusikalistes tegevustes (pillimängus).

Kasutab üksinda ning koos musitseerides muusikalisi oskusi ja teadmisi (pillimängus)

Rakendab üksi ja rühmas musitseerides teadmisi muusikast ning väljendab erinevates muusikalistes tegevustes oma loomingulisi ideid (pillimängus).

Kasutatavad meetodid

  • Orffi pedagoogika – kaasmängud, ostinatod, meloodilis-rütmilised improvisatsioonid;
  • rütmimängud – rütmirondo, rütmikett, rütmilis-meloodilised küsimus-vastus motiivid;
  • tähtnimede kasutamine plaatpillide ja plokkflöödi/6-keelse väikekandle mänguvõtete omandamisel.
  • Orffi pedagoogika – kaasmängud, ostinatod, meloodilis-rütmilised improvisatsioonid;
  • rütmimängud – rütmirondo, rütmikett, rütmilis-meloodilised küsimus-vastus motiivid;
  • absoluutse süsteemi kasutamine pillimängus;
  • süvendatult pilli õppinud õpilaste rakendamine musitseerimisel.

  • Orffi pedagoogika – kaasmängud, ostinatod, meloodilis-rütmilised improvisatsioonid;
  • rütmimängud – rütmirondo, rütmikett, rütmilis-meloodilised küsimus-vastus motiivid;
  • absoluutse süsteemi kasutamine pillimängus;
  • süvendatult pilli õppinud õpilaste rakendamine musitseerimisel.

Hindamine

Hindamisel arvestatakse:  

  • individuaalset ja/või rühmas musitseerimist lähtudes lapse  loomulikest võimetest ja nende arengust;
  • kandle või plokkflöödi mänguvõtete omandamist.
  • õpilase aktiivset osalemist  instrumentaalansamblis või orkestris, silmapaistvat esinemist kooliüritustel ning kooli esindamist konkurssidel ja võistlustel arvestatakse õppetegevuse osana koondhindamisel.

Hindamisel arvestatakse:  

  • ülesandes püstitatud eesmärkide täitmist;
  • õpilase aktiivset osalemist  instrumentaalansamblis või orkestris, silmapaistvat esinemist kooliüritustel ning kooli esindamist konkurssidel ja võistlustel arvestatakse õppetegevuse osana koondhindamisel.

Hindamisel arvestatakse:

  • teadmiste ja muusikaliste väljendusvahendite rakendamist pillimängus;
  • individuaalset ja/või rühmas musitseerimist lähtudes  õpilase loomulikest võimetest ja nende arengust;
  • õpilase aktiivset osalemist  instrumentaalansamblis või orkestris, silmapaistvat esinemist kooliüritustel ning kooli esindamist konkurssidel ja võistlustel arvestatakse õppetegevuse osana koondhindamisel.

Kasutatav õppekirjandus, vahendid

Orffi instrumentaarium, plokkflöödid või  6-keelsed väikekandled, omavalmistatud pillid, rütmikaardid, rütmimängud

Orffi instrumentaarium;   trummikomplekt, plokkflöödid või  6-keelsed väikekandled, omavalmistatud pillid, rütmikaardid, rütmimängud.

Orffi instrumentaarium; akustilised kitarrid, trummikomplekt,

plokkflöödid või  6-keelsed väikekandled, omavalmistatud pillid, rütmikaardid, rütmimängud.

3. Muusikaline liikumine

  • Tunnetab ning väljendab muusika sisu, meeleolu ja ülesehitust liikumise kaudu;
  • tantsib eesti laulu- ja ringmänge.

Tunnetab ja väljendab liikumises meloodiat, rütmi, tempot, dünaamikat ning vormi;

5. klass

  • tantsib eesti laulu- ja ringmänge;
  • väljendab liikumise kaudu eri maade rahvamuusikale (sh rahvatantsudele) iseloomulikke karaktereid: (valikuliselt) Soome, Vene, Läti, Leedu, Rootsi, Norra;

6. klass

  • väljendab liikumise kaudu eri maade rahvamuusikale (sh rahvatantsudele) iseloomulikke karaktereid: (valikuliselt) Suurbritannia, Iiri, Poola, Austria, Ungari, Saksa

  • Tunnetab ja rakendab liikudes muusika väljendusvahendeid;
  • väljendab liikumise kaudu erinevate maade rahvamuusikale iseloomulikke karaktereid: (valikuliselt) Prantsuse, Itaalia, Hispaania, Põhja- ja Ladina-Ameerika, Aafrika, Idamaad.

Praktilised tööd ja IKT rakendamine

Lihtsate rütmipillide valmistamine (trumm, rütmimuna, sahinapill)

Rütmiline liikumine, saatemängu kasutamine,  toetudes eri maade tantsumuusikale.

Veebimaterjali kasutades.

Rütmipillide kasutamine, nende kõlaomaduste väljatoomine.

Lõiming:
Ü- üldpädevused
L- läbivad teemad

A- teised ained

Ü:Enesemääratluspädevus, Ettevõtlikkuspädevus, Matemaatikapädevus, Sotsiaalne ja kodanikupädevus.Suhtluspädevus, Kultuuri- ja väärtuspädevus, Õpipädevus. Digipädevus.

L:Väärtused ja kõlblus, Tehnoloogia ja innovatsioon, Kultuuriline identiteet, Elukestev õpe ja karjääri planeerimine

A:

Kehaline kasvatus

Muusikapala  meeleolu ja sisu kujutamine liikumise kaudu, kehapillisaated, eesti laulu- ja ringmängud.

Matemaatika

Muusikapala ülesehitus.

Ü:Enesemääratluspädevus, Ettevõtlikkuspädevus, Matemaatikapädevus, Sotsiaalne ja kodanikupädevus. Suhtluspädevus,Kultuuri- ja väärtuspädevus, Õpipädevus.Digipädevus.

L:Väärtused ja kõlblus, Tehnoloogia ja innovatsioon, Kultuuriline identiteet, Elukestev õpe ja karjääri planeerimine

A:

Kehaline kasvatus

Muusikapala ja eri maade rahvamuusikale iseloomuliku karakteri kujutamine liikumise kaudu, kehapillisaated, eesti laulu- ja ringmängud.

Matemaatika

Muusikapala vorm.

Ü:Enesemääratluspädevus, Ettevõtlikkuspädevus, Matemaatikapädevus, Sotsiaalne ja kodanikupädevus, Suhtluspädevus, Kultuuri- ja väärtuspädevus, Õpipädevus.Digipädevus.

L:Väärtused ja kõlblus, Tehnoloogia ja innovatsioon, Kultuuriline identiteet, Elukestev õpe ja karjääri planeerimine

A:

Kehaline kasvatus

Eri maade rahvamuusikale iseloomuliku karakteri ja muusika väljendusvahendite kujutamine liikumise kaudu, kehapillisaated,

Matemaatika

Muusikapala vorm.

Õpitulemus kooliastme lõpuks

  • Kasutab muusikalisi teadmisi kõigis muusikalistes tegevustes (liikumises);

* Kasutab üksinda ning koos musitseerides muusikalisi oskusi ja teadmisi (liikumises).

* Rakendab üksi ja rühmas musitseerides teadmisi muusikast ning väljendab erinevates muusikalistes tegevustes oma loomingulisi ideid (liikumises).

Kasutatavad meetodid

  • Orffi pedagoogika;
  • rütmi, meloodia, dünaamika ja tempo tajumine ja väljendamine liikumise kaudu;
  • individuaalne, paaris- ja rühmatöö.
  • Orffi pedagoogika,
  • individuaalne, paaris- ja rühmatöö.
  • Orffi pedagoogika;
  • individuaalne, paaris- ja rühmatöö.

Hindamine

Hindamisel arvestatakse:  

  • sisu, meeleolu ja ülesehituse tunnetamist ja väljendamist lähtudes lapse  loomulikest võimetest ja nende arengust.

Hindamisel arvestatakse:  

  • ülesandes püstitatud eesmärkide täitmist;
  • sisu, meeleolu, ülesehituse ja erinevate maade muusika karakterite tunnetamist ja väljendamist lähtudes  õpilase loomulikest võimetest ja nende arengust.

Hindamisel arvestatakse:

  • ülesandes püstitatud eesmärkide täitmist;
  • sisu, meeleolu, ülesehituse ja erinevate maade muusika karakterite tunnetamist ja väljendamist lähtudes  õpilase  loomulikest võimetest ja nende arengust.

Kasutatav õppekirjandus, vahendid

Liikumiseks sobiv ruum;

 muusikakeskus HIFI,

DVD-mängija, CD-d,  DVD-d.  

Liikumiseks sobiv ruum;

 muusikakeskus HIFI,

DVD-mängija, CD-d, DVD-d

Liikumiseks sobiv ruum;

muusikakeskus HIFI,

DVD-mängija, CD-d,  DVD-d.  

4. Omalooming

  • Loob lihtsaid rütmilisi kaasmänge keha-, rütmi- ja plaatpillidel;
  • kasutab lihtsates kaasmängudes astmemudeleid;
  • loob lihtsamaid tekste: liisusalme, regivärsse, laulusõnu jne;
  • kasutab loovliikumist muusika meeleolu väljendamiseks.

  • Loob rütmilis-meloodilisi improvisatsioone, kaasmänge ja/või ostinato’sid keha-, rütmi- ja plaatpillidel;
  • kasutab improvisatsioonides astmemudeleid;
  • loob tekste: regivärsse, lihtsamaid laulusõnu jne;
  • kasutab muusika karakteri ja meeleolu väljendamiseks loovliikumist.

  • Loob improvisatsioone keha-, rütmi- ja plaatpillidel;
  • loob kindlas vormis rütmilis-meloodilisi kaasmänge ja/või ostinato’sid keha-, rütmi- ja plaatpillidel;
  • kasutab lihtsaid meloodiaid luues relatiivseid helikõrgusi (astmeid);
  • loob tekste: regivärsse, laulusõnu jne;
  • väljendab muusika karakterit ja meeleolu ning enda loomingulisi ideid liikumise kaudu;
  • loominguliste ideede rakendamine arvutil olemasolevaid muusikaprogramme kasutades.

Praktilised tööd ja IKT rakendamine

Saatemängude koostamine muusikaprogrammi kasutades

Lihtsa muusikapala loomine muusikaprogrammi kasutades.

Lihtsate muusikapalade loomine muusikaprogrammi kasutades.

Lõiming:
Ü- üldpädevused
L- läbivad teemad

A- teised ained

Ü:Enesemääratluspädevus, Ettevõtlikkuspädevus, Matemaatikapädevus, Sotsiaalne  ja kodanikupädevus, Suhtluspädevus, Kultuuri- ja väärtuspädevus, Õpipädevus.Digipädevus.

L:Väärtused ja kõlblus, Tehnoloogia ja innovatsioon, Kultuuriline identiteet, Elukestev õpe ja karjääri planeerimine

A:

Eesti keel

Õigekiri, liisusalmide, regivärsside loomine.

Kehaline kasvatus

Muusikale liikumise kujundamine vastavalt laulu karakterile, kehapillisaated,

koordinatsioon.

Matemaatika

Taktimõõt, muusika osad.

Tööõpetus (3.kl)

Lihtsate rütmipillide valmistamine.

Ü:Enesemääratluspädevus, Ettevõtlikkuspädevus, Matemaatikapädevus, Sotsiaalne ja kodanikupädevus ..Suhtluspädevus, Kultuuri- ja väärtuspädevus, Õpipädevus. Digipädevus.

L:Väärtused ja kõlblus, Tehnoloogia ja innovatsioon, Kultuuriline identiteet, Elukestev õpe ja karjääri planeerimine

A:

Eesti keel

Õigekiri, regivärsside ja lihtsamate laulusõnade loomine, väljendusoskus.

Kehaline kasvatus

Muusikale liikumise  loomine vastavalt laulu karakterile, kehapillisaated,

koordinatsioon, õiged mänguvõtted.

Matemaatika

Taktimõõt, murrud, muusikapala vorm.

Tööõpetus

Lihtsate pillide ja muusikateemaliste mängude valmistamine.

Kunst

Rütmikaartide valmistamine.

Arvutiõpetus

Lihtsate muusikapalade loomine muusikaprogrammi kasutades.

Ü:Enesemääratluspädevus, Ettevõtlikkuspädevus, Matemaatikapädevus, Sotsiaalne pädevus, Suhtluspädevus, Kultuuri- ja väärtuspädevus, Õpipädevus.Digipädevus.

L:Väärtused ja kõlblus, v
A:

Ühiskonnaõpetus (9.kl)

Inimõigused/autorikaitse, ettevõtlus ja konkurents, moraal, eetika.

Eesti keel

Tekstide loomine.

Kehaline kasvatus

Loominguliste ideede väljendamine liikumises, koordinatsioon, õiged mänguvõtted.

Matemaatika

Muusikapala vorm,

taktimõõdud/murdarvud.

Tööõpetus

Lihtsate pillide valmistamine.

Arvutiõpetus

Lihtsate muusikapalade loomine muusikaprogrammi kasutades.

Õpitulemus kooliastme lõpuks

*Väärtustab enese ja teiste loomingut;

* kasutab muusikalisi teadmisi kõigis muusikalistes tegevustes (omaloomingus).

* Julgeb esitada ideid ja rakendab võimetekohaselt oma loovust nii sõnalises kui ka erinevates muusikalistes eneseväljendustes, sh infotehnoloogia võimalusi kasutades;

* kasutab üksinda ning koos musitseerides muusikalisi oskusi ja teadmisi (omaloomingus).

* Rakendab üksi ja rühmas musitseerides teadmisi muusikast ning väljendab erinevates muusikalistes tegevustes oma loomingulisi ideid (omaloomingus).

Kasutatavad meetodid

* Orffi pedagoogika –omaloomingulised kaasmängud, tekstid, muusikaline liikumine; rütmilis-meloodilised improvisatsioonid;

* lihtsate rütmipillide valmistamine;

* kirjalik töö – töövihik.

* Orffi pedagoogika –omaloomingulised kaasmängud, tekstid, muusikaline liikumine; rütmilis-meloodilised improvisatsioonid;

* lihtsamate pillide valmistamine;

* kirjalik töö – töövihik.

* Orffi pedagoogika –omaloomingulised kaasmängud, tekstid, muusikaline liikumine; rütmilis-meloodilised improvisatsioonid;

* rondo- ja variatsioonivorm;

* lihtsamate pillide valmistamine;

* kirjalik töö – töövihik;

* infotehnoloogia – noodistusprogramm(id).

Hindamine

Hindamisel arvestatakse:  

* ülesandes püstitatud eesmärkide täitmist;

* muusikaliste teadmiste ja väljendusvahendite kasutamist.

Hindamisel arvestatakse:  

* ülesandes püstitatud eesmärkide täitmist;

* muusikaliste teadmiste ja väljendusvahendite kasutamist lähtudes  õpilase loomulikest võimetest ja nende arengust.

Hindamisel arvestatakse:

* ülesandes püstitatud eesmärkide täitmist;

* muusikaliste teadmiste ja väljendusvahendite kasutamist lähtudes  õpilase loomulikest võimetest ja nende arengust.

Kasutatav õppekirjandus, vahendid

Orffi instrumentaarium, naturaalklaver, plokkflöödid/6-keelsed väikekandled, omavalmistatud pillid, astmetrepp,  rütmikaardid rändnoot, noodijoonestikuga tahvel.

Orffi instrumentaarium, naturaalklaver, süntesaator,   (trummikomplekt), plokkflöödid/6-keelsed väikekandled, omavalmistatud pillid, astmetrepp,  rütmikaardid rändnoot, noodijoonestikuga tahvel.

Orffi instrumentaarium, naturaalklaver, süntesaator, akustilised kitarrid, trummikomplekt,

plokkflöödid/6-keelsed väikekandled, omavalmistatud pillid, astmetrepp,  rütmikaardid, rändnoot, noodijoonestikuga tahvel.

5. Muusika kuulamine ja muusikalugu

* On tutvunud karakterpalu kuulates muusika väljendusvahenditega (meloodia, rütm, tempo, tämber, dünaamika ja muusikapala ülesehitus);

* kirjeldab ning iseloomustab kuulatava muusikapala meeleolu ja karakterit, kasutades õpitud oskussõnavara;

* väljendab muusika meeleolu ja karaktereid kunstiliste vahenditega;

* seostab muusikapala selle autoritega.

1. klass

* eristab kuuldeliselt laulu ja pillimuusikat;

2. klass

* on tutvunud kuuldeliselt ja visuaalselt eesti rahvalaulu ja rahvapillidega (kannel, Hiiu kannel, lõõtspill, torupill, sarvepill, vilepill);

3. klass

* eristab kuuldeliselt marssi, valssi ja polkat.

* Kuulab ja eristab muusikapalades muusika väljendusvahendeid: meloodiat, rütmi, tempot, dünaamikat, tämbrit ja vormi; (kahe- ja kolmeosaline lihtvorm);

* iseloomustab kuulatavat muusikapala ning põhjendab oma arvamust, kasutades muusika oskussõnavara;

* teadvustab muusikateoste autorikaitse vajalikkust ning on tutvunud sellega kaasnevate õiguste ja kohustustega.

4.klass

*kuulab ning võrdleb vokaalmuusikat: hääleliike (sopran, metsosopran, alt, tenor, bariton, bass), kooriliike (laste-, poiste-, mees-, nais-, segakoor); koore ja dirigente kodukohas; tuntumaid Eesti koore; teab Eesti laulupidude traditsiooni

5. klass

* kuulab ning eristab instrumentaalmuusikat: pillirühmi (klahv-, keel-, puhk- ja löökpillid) ja sümfooniaorkestrit

5., 6. klass

* tunneb ja eristab eesti rahvamuusikat: rahvalaulu, -pille, -tantse; oskab nimetada eesti rahvamuusika suursündmusi;

* on tutvunud (valikuliselt) Soome, Vene, Läti, Leedu, Rootsi, Norra, Suurbritannia, Iiri, Poola, Austria, Ungari või Saksa muusikatraditsioonidega ja suhtub neisse lugupidavalt;  

* Kuulab ja eristab muusikapalades muusika väljendusvahendeid (meloodiat, rütmi, tempot, dünaamikat, tämbrit) ning muusikateose ülesehitust (2-ja 3-osalist lihtvormi, variatsiooni- ja rondovormi);

 * arutleb muusika üle ja analüüsib seda oskussõnavara kasutades;  

* arvestab teiste arvamust ning põhjendab  oma  arvamust nii suuliselt kui ka kirjalikult;  

*eesti tuntud interpreetide, dirigentide, ansamblite, orkestrite ja muusika suursündmuste tundmine;

* eristab kõla ja kuju järgi:

keelpillid: poogenpillid viiul, vioola e altviiul, tšello, kontrabass, näppepillid harf, kitarr;

 puhkpillid: puupuhkpillid flööt, klarnet, saksofon, oboe, fagott; vaskpuhkpillid: trompet, metsasarv, tromboon, tuuba; löökpillid: kindla helikõrgusega timpan, ksülofon; ebamäärase helikõrgusega (rütmipillid) suur trumm, väike trumm, taldrikud jt;

klahvpillid: klaver, klavessiin, orel, akordion;  

elektrofonid: süntesaator, elektriklaver;    *eristab kõla järgi pillikoosseise:

 orkestrid: (sümfoonia, puhkpilli-, keelpilli-, rahvapilliorkester);

ansamblid: (keelpillikvartett, pop- ja džässansambel);

* eristab pop-, rokk-, džäss-, filmi- ja lavamuusikat (ooperi, opereti, muusikali ja balleti).

7., 8., 9.  klass

* on tutvunud Eesti ning Prantsuse, Itaalia, Hispaania, Põhja- ja Ladina-Ameerika, Aafrika või Idamaade muusikapärandiga ning suhtub sellesse lugupidavalt;

* tunneb eesti pärimusmuusika tänapäevaseid tõlgendusi.

Praktilised tööd ja IKT rakendamine

Vokaal- ja instrumentaalmuusika esitajad interneti vahendusel.

Näited internetist eri maade rahvamuusika kohta.

Muusikanäidete leidmine ja kasutamine internetis, esitluse loomine.

Lõiming:
Ü- üldpädevused
L- läbivad teemad

A- teised ained

Ü:Enesemääratluspädevus, Ettevõtlikkuspädevus, Matemaatikapädevus, Sotsiaalne ja kodanikupädevus.Suhtluspädevus, Kultuuri- ja väärtuspädevus, Õpipädevus.Digipädevus.

L:Väärtused ja kõlblus, vTehnoloogia ja innovatsioon, Kultuuriline identiteet, Elukestev õpe ja karjääri planeerimine

A:

Eesti keel

Õigekiri, sõnavara, väljendusoskus, arutlus.

Kunst

Muusika meeleolu visualiseerimine.

 

Matemaatika

Võrdlemine, osad muusikas, erinevad taktimõõdud, loogika.

 

Inimeseõpetus (2., 3. kl)

Aeg (tempo)

kodu- ja kodumaa.

Tööõpetus (3.kl)

Omavalmistatud rütmipillide kasutamine taktimõõdu eristamisel.

Ü:Enesemääratluspädevus, Ettevõtlikkuspädevus, Matemaatikapädevus, Sotsiaalne  ja kodanikupädevus, Suhtluspädevus, Kultuuri- ja väärtuspädevus, Õpipädevus.Digipädevus.

L:Väärtused ja kõlblus, Tehnoloogia ja innovatsioon, Kultuuriline identiteet, Elukestev õpe ja karjääri planeerimine

A:

Eesti keel

Sõnavara, õigekiri, sh muusikaline, väljendus-ja põhjendusoskus (kirjalik ja suuline).

Kirjandus

Autorlus.

Kunst

Muusika meeleolu visualiseerimine.

 

Matemaatika

Võrdlemine, eristamine, muusikapala vorm, erinevad taktimõõdud, loogika.

 

Ühiskonnaõpetus

Aeg (tempo),

kodu- ja kodumaa, riigid, rahvad.

Tehnoloogiaõpetus

Omavalmistatud muusikalooliste mängude kasutamine.

Ajalugu

Eesti ja erinevate maade kultuurilugu.

Võõrkeeled

võõrkeelsete laulutekstide mõistmine, sõnaraamatu kasutamine.

Arvutiõpetus

Muusikanäidete leidmine ja kasutamine internetis

Ü:Enesemääratluspädevus, Ettevõtlikkuspädevus, Matemaatikapädevus, Sotsiaalne ja kodanikupädevus, Suhtluspädevus, Kultuuri- ja väärtuspädevus, Õpipädevus.Digipädevus.


L:Väärtused ja kõlblus, Tehnoloogia ja innovatsioon, Kultuuriline identiteet, Elukestev õpe ja karjääri planeerimine


A:
Eesti keel

Sõnavara, sh muusikaline, suuline ja kirjalik väljendusoskus (essee, uurimus, referaat), õigekiri, väitlemine oma seisukohtade põhjendamiseks.

Kirjandus

Teose autor, teksti analüüs.

Kunst

Muusika meeleolu visualiseerimine, plakatid, tämber.

 

Matemaatika

Võrdlemine, eristamine, muusikapala vorm, murdarvud - erinevad taktimõõdud, loogika – põhjendus, analüüs.

 

Ajalugu

Eesti ja erinevate maade kultuurilugu.

Ühiskonnaõpetus (9.kl)

Rahvused, riigid ja nende tavad, inimõigused/autorikaitse, ettevõtlus ja konkurents, moraal, eetika, elukutsevalik.

Füüsika (8.-9.kl)

Heli ja selle omadused, liikumine/jõud, võnkumine, müra, elekter seotult elektrofonidega.  

Bioloogia

Kuulmine/kõrv ja tervishoid, pärilikkus.

Geograafia

Riigid, pealinnad,  rahvastik, rassid.

Arvutiõpetus

Muusikanäidete leidmine ja kasutamine internetis, esitlused.

Õpitulemus kooliastme lõpuks

* Kirjeldab suunavate küsimuste järgi ning omandatud muusika oskussõnadega kuulatavat muusikat;

* kasutab muusikalisi teadmisi kõigis muusikalistes tegevustes (muusika kuulamisel);

* väärtustab enese ja teiste loomingut.

* Kirjeldab ning põhjendab suunavate küsimuste ja omandatud muusika oskussõnade abil kuulatavat muusikat; mõistab autorsuse tähendust

* Eristab kuuldeliselt vokaal- ja instrumentaalmuusikat

* Leiab iseloomulikke jooni eesti ja teiste maade rahvamuusikas

* Kasutab üksinda ning koos musitseerides muusikalisi oskusi ja teadmisi (muusika kuulamisel)

* Väljendab oma arvamust kuuldud muusikast ning põhjendab ja analüüsib seda muusika oskussõnavara kasutades suuliselt ja kirjalikult;

* väärtustab heatasemelist muusikat elavas ja salvestatud ettekandes;

*teab autoriõigusi ja sellega kaasnevaid õigusi ja kohustusi;

 

* rakendab üksi ja rühmas musitseerides teadmisi muusikast ning väljendab erinevates muusikalistes tegevustes oma loomingulisi ideid;

Kasutatavad meetodid

* Vestlus, arutelu, individuaalne, paaris- ja rühmatöö;

* Orffi pedagoogika – visuaalne kunst, dramatiseering, liikumine jne;

* kirjalik töö – töövihik.

Vestlus, arutelu, individuaalne ja rühmatöö: helilooja, teksti autor, oskussõnad, muusika väljendusvahendid, vorm, hääleliigid, instrumentaal- ja vokaalmuusika, pilliliigid, eesti rahvamuusika, autorlus.

* Individuaalne, paaris- ja rühmatöö;

* vestlus, arutelu, analüüs;

* orffi pedagoogika – visuaalne kunst, dramatiseering, liikumine jne.;

* kirjalik töö – töövihik, essee, analüüs, uurimus, retsensioon, referaat, plakat jne;

* infotehnoloogia – presentatsioon jne.

Hindamine

Hindamisel arvestatakse:

* arutlus- ja väljendusoskust muusika oskussõnavara kasutades;

* laulu ja pillimuusika eristamist;

* eesti rahvapillide tundmist (kuuldeliselt ja visuaalselt);

* marsi, valsi ja polka, 2- ja 3-osalise taktimõõdu eristamist.

Hindamisel arvestatakse:

* arutlus- ja väljendusoskust muusika oskussõnavara kasutades;

* 2- ja 3-osalise lihtvormi eristamist;

* hääleliikide eristamist kuuldeliselt;

* vokaal- ja instrumentaalmuusika eristamist;

* pilliliikide eristamist kõla ja välimuse järgi;

* oskust leida iseloomulikke jooni Eesti rahvamuusikas;

* oskust võrrelda erinevate rahvaste muusikat.

Hindamisel arvestatakse:

* arutlus-, väljendus- ja analüüsioskust ning oma arvamuse põhjendamist muusika oskussõnavara kasutades (essee, suuline ettekanne);

* 2- ja 3-osalise lihtvormi, variatsiooni- ja rondovormi eristamist;

* hääleliikide eristamist kuuldeliselt;  

* vokaal- ja instrumentaalmuusika eristamist;

* pillirühmade ja pillide eristamist  kõla ja välimuse järgi,  

* sümfoonia-, puhkpilli-, keelpilli- ja rahvapilliorkestri eristamist kõla ja välimuse järgi;

* oskust leida iseloomulikke jooni ning võrrelda eesti ja valitud rahvaste muusikat.

Kasutatav õppekirjandus, vahendid

Muusikakeskus HIFI, DVD-mängija, CD-d, DVD-d, VHS-id, internetiühendusega arvuti, heliloojate portreed, eesti rahvapillide pildid.

Muusikakeskus HIFI, DVD-mängija, CD-d, DVD-d, VHS-id, internetiühendusega arvuti, heliloojate portreed, muusikainstrumentide ja rahvapillide pildid.

Muusikakeskus HIFI, DVD-mängija, CD-d, DVD-d, VHS-id, internetiühendusega arvuti, heliloojate portreed, rahvapillide pildid, muusikainstrumentide ja orkestrite pildid.

6. Muusikaline kirjaoskus ja oskussõnad

Mõistab allolevate helivältuste, rütmifiguuride ja pauside tähendust ning kasutab neid muusikalistes tegevustes:

1., 2. klass

  • noodivältused, paus, rütmifiguurid:

3. klass:

  • rütmifiguurid ja paus:

Tajub ja õpib laulma astmemudeleid erinevates kõrguspositsioonides:

1. klass:

  • astmetel SO, MI, RA, (JO)  põhinevad mudelid

2. klass:

  • astmetel SO, MI, RA, LE, JO, RAı, SOı põhinevad mudelid;
  • mõistab JO-võtme tähendust ning kasutab seda noodist lauldes;

3. klass:

  • astmetel SO, MI, RA, LE, JO, RAı, SOı, JO¹, NA, DI põhinevad mudelid;

JO- ja RA- astmerida (duur ja moll) seoses lauludega

  • Mõistab allolevate oskussõnade tähendust ja kasutab neid praktikas:

a) meetrum, takt, taktimõõt, taktijoon, kordamismärk, kahekordne taktijoon, noodijoonestik, noodipea, noodivars, astmerida, astmetrepp, punkt noodivältuse pikendajana;

b) koorijuht, koor, ansambel, solist, eeslaulja, rahvalaul, rahvapill, rahvatants, dirigent, orkester, helilooja, sõnade autor;

c) muusikapala, salm, refrään, kaanon, marss, polka, valss, ostinato, kaasmäng, eelmäng, vahemäng;

d) rütm, meloodia, tempo, kõlavärv, vaikselt, valjult, piano, forte, fermaat;

e) laulurepertuaariga tutvustatakse märke latern, segno, volt.

Mõistab helivältuste, rütmifiguuride ja pauside tähendust ning kasutab neid muusikalistes tegevustes:

4., 5. klass

  • noodivältused, rütmifiguurid  ja pausid:

 

6. klass

  • rütmifiguurid:

  • laulab noodist astmetel  SO, MI, RA, JO,  RAı, SOı, JO¹, LE, NA, DI, käemärkide, rütmistatud astmenoodi järgi ja noodijoonestikul erinevates kõrguspositsioonides;

4. klass

2/4,3/4 ja 4/4 taktimõõtude tähenduse mõistmine ja arvestamine musitseerimisel;

2-osaline lihtvorm,

5. klass

  • helilaadi ja helistiku eristamine ja kasutamine, helistikud C - a;

6. klass

  • Helistikud G – e, F – d;
  • kaheksandik taktimõõdu tutvustamine laulurepertuaarist tulenevalt;
  • mõistab allolevate oskussõnade tähendust ning kasutab neid praktikas:

a) eeltakt, viiulivõti, klaviatuur, duur-helilaad, moll-helilaad, absoluutsed helikõrgused (tähtnimed), helistik, toonika ehk põhiheli, helistikumärgid, juhuslikud märgid, diees (♯), bemoll (♭ ), bekarr (♮ ); paralleelhelistikud

b) vokaalmuusika, soololaul, koorilaul, instrumentaalmuusika, interpreet, improvisatsioon;

c) tämber, hääleliigid (sopran, metsosopran, alt, tenor, bariton, bass), pilliliigid (keelpillid, puhkpillid, löökpillid, klahvpillid, rahvapillid);

d) tempo, andante, moderato, allegro, largo, ritenuto, accelerando, dünaamika, piano, forte, mezzopiano, mezzoforte, pianissimo, fortissimo, crescendo, diminuendo;

e)+ kordavalt I kooliastme muusikaline kirjaoskus ja oskussõnavara .

Mõistab  helivältuste, rütmifiguuride ja pausi tähendust ning kasutab neid muusikalistes tegevustes:

7. klass

  • noodivältused, rütmifiguurid  ja pausid:

8.klass

  • noodivältused, rütmifiguurid  ja pausid:

 

7., 8., 9.  klass

  • mõistab taktimõõtude 2/4, 3/4, 4/4 ja laulurepertuaarist tulenevalt kaheksandik taktimõõdu tähendust ning arvestab neid musitseerides;
  • mõistab helistike C–a, G–e, F–d (repertuaarist tulenevalt D–h) tähendust ning lähtub nendest musitseerides;
  • kasutab laulude õppimisel relatiivseid helikõrgusi (astmeid) ja seostab neid absoluutsete helikõrgustega (tähtnimed);

8., 9.  klass

  • teab bassivõtme tähendust ning rakendab seda musitseerides repertuaarist tulenevalt;

7., 8., 9.  klass

  • + kordavalt I ja II kooliastme muusikaline kirjaoskus ja sõnavara;
  • mõistab oskussõnade tähendust ja

kasutab neid praktikas:

a) elektrofonid, sümfooniaorkester, kammerorkester, keelpilliorkester, džässorkester, partituur, muusikainstrumentide nimetused;

b) ooper, operett, ballett, muusikal, sümfoonia, instrumentaalkontsert, spirituaal, gospel;

c) rondo, variatsioon,

d) pop- ja rokkmuusika, džässmuusika, süvamuusika

Praktilised tööd ja IKT rakendamine

Interneti kasutamine- muusikalised näited.

Pillidel mäng, kasutades erinevaid dünaamikatermineid.

Interneti kasutamine - muusikaterminite otsing.

Internetinäidete abil dünaamiline analüüs ettekantud muusikapaladest.

Lõiming:
Ü- üldpädevused
L- läbivad teemad

A- teised ained

Ü: Enesemääratluspädevus, Ettevõtlikkuspädevus, Matemaatikapädevus, Sotsiaalne ja kodanikupädevus, Suhtluspädevus,Kultuuri-j a  väärtuspädevus, Õpipädevus Digipädevus.

L:Väärtused ja kõlblus, Tehnoloogia ja innovatsioon, Kultuuriline identiteet, Elukestev õpe ja karjääri planeerimine

A:

Eesti keel

Õigekiri, sõnavara, väljendusoskus.

Matemaatika

Joon, noodivältused, taktimõõt, laulu osad, fermaat, sümbolid.

Tööõpetus (3.kl)

Rütmikaardid.

Inimeseõpetus

Meetrum, vaikselt, valjult, tempo.

Kehaline kasvatus

Rahvatantsud.

Kunst

Kõlavärv.

Ü: Enesemääratluspädevus, Ettevõtlikkuspädevus, Matemaatikapädevus, Sotsiaalne ja kodanikupädevus, Suhtluspädevus, Kultuuri- ja väärtuspädevus, Õpipädevus Digipädevus.

L:Väärtused ja kõlblus, Tehnoloogia ja innovatsioon, Kultuuriline identiteet, Elukestev õpe ja karjääri planeerimine

A:

Eesti keel

õigekiri, sh muusikaline, väljendusoskus.

Matemaatika

Noodivältused, taktimõõt, vorm, sümbolid, murdarvud, paralleelsed helistikud, võrdlemine ja eristamine.

Inimeseõpetus

Meetrum, vaikselt, valjult, tempo.

Kehaline kasvatus

Rahvatants.

Kunst

Kõlavärv.

Võõrkeel

Itaaliakeelsete muusikaalaste terminite tähenduse mõistmine seoses lauludega.

Arvutiõpetus

Muusikaterminitele seletuste leidmine internetis

Ü: Enesemääratluspädevus, Ettevõtlikkuspädevus, Matemaatikapädevus, Sotsiaalne ja kodanikupädevus.Suhtluspädevus, Kultuuri- ja väärtuspädevus, Õpipädevus.Digipädevus.


L:Väärtused ja kõlblus, Tehnoloogia ja innovatsioon, Kultuuriline identiteet, Elukestev õpe ja karjääri planeerimine


A:

Eesti keel

Õigekiri, sh muusikaline.

Matemaatika

Noodivältused, taktimõõt, vorm, sümbolid, murrud, paralleelsed helistikud, eristamine.

Tööõpetus

Rütmi- ja meloodiakaardid.

Kehaline kasvatus

Rahvatants,  ladina ja standardtants.

Kunst

Kõlavärv.

Võõrkeel

Itaaliakeelsete muusikaliste  terminite tähenduse mõistmine.

Arvutiõpetus

Muusikaterminitele seletuste leidmine internetis,

 lihtsate muusikapalade loomine muusikaprogrammi kasutades.

Õpitulemus kooliastme lõpuks

Õpilane:

  • Kasutab muusikalisi teadmisi kõigis muusikalistes tegevustes (muusikalises kirjaoskuses).

Kasutab üksinda ning koos musitseerides muusikalisi oskusi ja teadmisi (muusikalises kirjaoskuses).

Rakendab üksi ja rühmas musitseerides teadmisi muusikast ning väljendab erinevates muusikalistes tegevustes oma loomingulisi ideid;

Kasutatavad meetodid

Individuaalne, paaris- ja rühmatöö;

kirjalik töö – töövihik.

Individuaalne, paaris- ja rühmatöö;

kirjalik töö – töövihik.

Individuaalne, paaris- ja rühmatöö;

kirjalik töö – töövihik jne.

Hindamine

Hindamisel arvestatakse:

muusikalise kirjaoskuse ja oskussõnade mõistmist ja rakendamist laulmisel, pillimängus, muusika kuulamisel, muusikalises liikumises, omaloomingus.

Hindamisel arvestatakse:

  • muusikalise kirjaoskuse rakendamist laulmisel, pillimängus, muusikalises liikumises, omaloomingus;
  • I ja II kooliastme oskussõnade rakendamist muusika kuulamisel.

Hindamisel arvestatakse:

  • muusikalise kirjaoskuse rakendamist laulmisel, pillimängus, muusikalises liikumises, omaloomingus;
  • I, II ja III kooliastme oskussõnade rakendamist muusika kuulamisel.

Kasutatav õppekirjandus, vahendid

Naturaalklaver, internetiühendusega arvuti, noodistusprogramm, astmetrepp, rändnoot, noodijoonestikuga tahvel, rütmikaardid, rütmimängud.

Naturaalklaver, internetiühendusega arvuti, noodistusprogramm, astmetrepp, rändnoot, noodijoonestikuga tahvel, rütmikaardid, rütmimängud,

Naturaalklaver, internetiühendusega arvuti, noodistusprogramm, astmetrepp, rändnoot, noodijoonestikuga tahvel, rütmikaardid, rütmimängud,

7. Õppekäigud

  • Kirjeldab kogetud muusikaelamusi ning avaldab nende kohta arvamust suulisel või muul looval viisil;
  • kasutab arvamust väljendades muusikalist oskussõnavara.
  • Arutleb ja avaldab oma arvamust muusikaelamuste kohta suulisel, kirjalikul või muul looval viisil;
  • kasutab arvamust väljendades muusikalist oskussõnavara.

  • Arutleb, analüüsib ja põhjendab oma arvamust muusikaelamuste kohta suulisel, kirjalikul või muul looval viisil;
  • kasutab arvamust väljendades teadmisi ja muusikalist oskussõnavara.

Praktilised tööd ja IKT rakendamine

Kontserdikülastus, selle analüüs.

Loodusest leitud ,,pillid” ja nende kasutamine.

Internetist leitud info pillide kohta.

Internetist teabe otsimine ja leidmine ürituste, institutsioonide kohta.

Teabe otsimine ja leidmine ürituste, institutsioonide kohta internetist,  lihtsate muusikapalade loomine muusikaprogrammi kasutades.

Virtuaalne õppekäik.

Lõiming:
Ü- üldpädevused
L- läbivad teemad

A- teised ained

Ü:Enesemääratluspädevus, Ettevõtlikkuspädevus, Matemaatikapädevus, Sotsiaalne ja kodanikupädevus, Suhtluspädevus, Kultuuri- ja väärtuspädevus, Õpipädevus.Digipädevus.

L:Väärtused ja kõlblus, Kodanikualgatus ja ettevõtlikkus

A:

Eesti keel

Sõnavara, k.a. muusikaline, väljendusoskus, arutlus.

Kunst

Muusikelamuse kujutamine visuaalselt.

Kehaline kasvatus

Muusika kujutamine liikumise kaudu.

Tööõpetus

Lihtsa rütmipilli valmistamine.  

Matemaatika

Loogika.

Loodusõpetus

Loodushääled, keskkonna hääled.

Ü:Enesemääratluspädevus, Ettevõtlikkuspädevus, Matemaatikapädevus, Sotsiaalne pädevus, Suhtluspädevus, Kultuuri- ja väärtuspädevus, Õpipädevus.Digipädevus.

L:Väärtused ja kõlblus, Kodanikualgatus ja ettevõtlikkus

A:

Eesti keel

Õigekiri, sõnavara, sh muusikaline, väljendusoskus.

Kunst

Muusikelamuse kujutamine visuaalselt.

Kehaline kasvatus

Muusikaelamuse kujutamine liikumises ja dramatiseeringus.

Matemaatika

Loogika, arutlusoskus.

Arvutiõpetus

Teabe otsimine ja leidmine ürituste, institutsioonide kohta.

Ü:Enesemääratluspädevus, Ettevõtlikkuspädevus, Matemaatikapädevus, Sotsiaalne pädevus, Suhtluspädevus, Kultuuri- ja väärtuspädevus, Õpipädevus.Digipädevus.


L:Väärtused ja kõlblus, Kodanikualgatus ja ettevõtlikkus
A:
Eesti keel

Õigekiri, sõnavara, sh muusikaline.

Kunst

Visuaalse muusikelamuse kujutamine, plakat jne.

Kehaline kasvatus

Muusikaelamuse kujutamine liikumise kaudu  ja dramatiseeringus.

Matemaatika

Loogika, arutlus-, analüüsi- ja põhjendusoskus.

Arvutiõpetus

Teabe otsimine ja leidmine ürituste, institutsioonide kohta,  lihtsate muusikapalade loomine muusikaprogrammi kasutades.

Õpitulemus kooliastme lõpuks

Õpilane:

  • huvitub muusikast nii koolis kui ka väljaspool kooli

Huvitub oma kooli ja kodukoha kultuurielust ning osaleb selles

Huvitub muusikaalasest tegevusest ja väärtustab seda ning osaleb kohalikus kultuurielus

Kasutatavad meetodid

Vestlus, arutelu, individuaalne, paaris- ja rühmatöö;

  • muud loovad väljundid – visuaalne kunst, dramatiseering, liikumine;
  • kirjalik töö – töövihik.

Vestlus, arutelu, individuaalne, paaris- ja rühmatöö;

muud loovad väljundid – visuaalne kunst, dramatiseering, liikumine;

kirjalik töö – töövihik.

Individuaalne, paaris- ja rühmatöö;

vestlus, arutelu, analüüs või muud loovad väljundid – visuaalne kunst, dramatiseering, liikumine;

kirjalik töö – töövihik, essee, analüüs, uurimus, retsensioon, referaat, plakat jne.

Hindamine

Hindamisel arvestatakse:

  • originaalsust;
  • väljendusoskust;
  • muusika oskussõnade kasutamist.

Hindamisel arvestatakse:

  • oma arvamuse põhjendamist;
  • originaalsust;
  • väljendusoskust;
  • muusika oskussõnade kasutamist;
  • tööpanust.

Hindamisel arvestatakse:

  • oma arvamuse põhjendamist;
  • originaalsust;
  • väljendusoskust;
  • muusika oskussõnade kasutamist;
  • tööpanust.

Kasutatav õppekirjandus, vahendid

Kontserdid, muusikalavastused, muuseumid, õuesõpe.

Kontserdid, muusikalavastused, muuseumid, muusikakoolid,  raamatukogud, virtuaalsed õppekäigud, õuesõpe.

Kontserdid, muusikalavastused, muusikakoolid, raamatukogud, virtuaalsed õppekäigud, õuesõpe.

Ainevaldkond KUNSTID

Muusika

I , II ja III kooliaste