Salme põhikooli õppekava

I kooliaste

Ainevaldkond: Sotsiaalained

INIMESEÕPETUS

Aine õppeeesmärgid

                                   

Põhikooli inimeseõpetusega taotletakse, et  õpilane tunneb ja väärtustab isiksuse arenemisele ning sotsialiseerumisele kaasa aitavate teadmiste, oskuste ja hoiakute kujunemist järgmistes valdkondades:

1) enesekohased ja sotsiaalsed oskused;

2) füüsiline, vaimne, emotsionaalne ja sotsiaalne areng;

3) tervis ja tervislik eluviis;

4) turvalisus ja riskikäitumise ennetamine;

5) üldinimlikud väärtused: ausus, hoolivus, vastutustunne ja õiglus.

Õpetus inimeseõpetuses  esimeses kooliastmes on sissejuhatus nii inimese- kui ka ühiskonnaõpetuse algtõdedesse, kusjuures rõhk on enese suhestamisel lähiümbrusega enesekohaste ja sotsiaalsete pädevuse kontekstis, kusjuures kõige tähtsamad on enesekohased pädevused.

Hindamine:                                                                                       

Hindamine inimeseõpetuses tähendab konkreetsete õpitulemuste saavutatuse ja õppija arengu toetamist. Hindamise eesmärk on eelkõige toetada õpilase arengut.  

Hindamise põhiline ülesanne on toetada õpilase arengut positiivse minapildi ja adekvaatse enesehinnangu kujundamisega, kusjuures tähtis on õpilase enda roll hindamisel, pakkudes võimalusi enesehindamiseks. Inimeseõpetuses hinnatakse õpilaste teadmisi ja oskusi, kuid ei hinnata hoiakuid ega väärtusi. Hoiakute ja väärtuste kohta antakse õpilasele tagasisidet. Õpitulemuste kontrollimise vormid on mitmekesised, sisaldades nii suulisi, kirjalikke kui ka praktilisi ülesandeid.

Suuliste ja kirjalike ülesannete puhul õpilane:

1) selgitab ning kirjeldab mõistete sisu ja nende seoseid;

2) selgitab oma arvamusi, hinnanguid, seisukohti ja suhtumisi, seostades neid omandatud teadmistega;

3) eristab, rühmitab, võrdleb ja analüüsib olukordi, seisundeid, tegevusi ning tunnuseid lähtuvalt õpitulemustest;

4) demonstreerib faktide, mõistete ning seaduspärasuste tundmist lähtuvalt õpiülesannete sisust.

Praktiliste ülesannete puhul õpilane:

1) rakendab teoreetilisi teadmisi praktilises õpisituatsioonis;

2) demonstreerib õpitulemustes määratud oskusi õpisituatsioonis;

3) kirjeldab õpitulemustes määratud teadmiste ja oskuste rakendamist igapäevaelus.

3. klassi lõpetaja:                 

1)  väärtustab ennast ja teisi ning teab, et inimesed, nende arvamused, hinnangud ja väärtused on erinevad;

2)  oskab suhelda ja käituda teisi arvestades ja tehes koostööd, ning sõnastab oma tundeid ja teab, et nende väljendamiseks on erinevaid viise;

3)  väärtustab hoolivust, ausust, õiglust ja vastutustunnet;

4)  teab põhilisi käitumisreegleid, arvestab neid ning kirjeldab, mis on õiglane ja ebaõiglane käitumine;

5)  väärtustab sõprust ja toetavaid peresuhteid armastuse ning vastastikuse toetuse allikana;

6)  teab, milline on tervislik eluviis ning kuidas hoida füüsilist ja vaimset tervist, ning väärtustab neid;

7)  mõistab oma õigust keelduda ennastkahjustavast tegevusest ning teab, kuidas ohuolukorras abi kutsuda;  

8)  kirjeldab, mis on lapse õigused ja kohustused, mõistab vastutust oma tegude eest ning planeerib oma aega ja igapäevaseid tegevusi;

9)  teab, mis on perekond, kodu, kodukoht ja kodumaa, ning väärtustab neid;

10)  teab Eesti riigi sümboleid ja lähemaid naaberriike.


2. KLASS

1. Mina

Õppesisu (kohustuslik)

Mina. Minu erinevused ja sarnasused teiste inimestega. Iga inimese väärtus. Viisakas käitumine.

Laiendav ja süvendadav teema

Suhtumine endasse ja teistesse.

Praktilised tööd ja IKT rakendamine

internetiallika kasutamine,veebimaterjalide, videomaterjalide kasutamine, SMART- tahvli kasutamine

Lõiming:
Ü- üldpädevused
L- läbivad teemad

A- teised ained

Ü: väärtuspädevus, ettevõtlikkuspädevus, sotsiaalne pädevus, digipädevus

L: väärtused ja kõlblus, kultuuriline identiteet, elukestev õpe ja karjääriplaneerimine

A: eesti keel, loodusõpetus (inimene, välisehitus)

Õpitulemus

Õpilane:

  • kirjeldab oma välimust, huvisid, mida talle meelsib teha;
  • eristab mehi ja naisi;
  • nimetab, mille poolest ta sarnaneb teistega ja erineb teistest;
  • väärtustab iseennast ja teisi;
  • mõistab viisaka käitumise vajalikkust.

Kasutatavad meetodid

Suunatud diskussioon, vastavasisuline lisalugemine ja diskussioon selle üle; paaristöö, vestlus väikestes rühmades, vaatlus; loovtöö, mõistekaart, ajurünnak, rollimäng.

Hindamine

  • Kirjeldab enda välimust, huve ja tegevusi, tuues esile ennast arendavad aspektid.
  • Kirjeldab inimese sarnasusi.
  • Selgitab, mille poolest inimesed üksteisest erinevad, N: vanuselised, soolised, rahvuslikud, ealised erinevused ning erinevused kutsetes, välimuses, eluviisis.
  • Võrdleb ennast eakaaslastega ja toob teemakohaseid näiteid.
  • Selgitab oma sõnadega, mida tähendab iga inimese väärtus.
  • Selgitab ja toob näiteid viisaka käitumise kohta kodus, koolis ning kogukonnas.

Kasutatav õppekirjandus, vahendid

2.klassi inimeseõpetuse tööraamat (Riina Kippak, Anne Kloren, Ene Kulderknup, Kaja Peetris)

2. Mina ja tervis

Õppesisu (kohustuslik)

Tervis. Terve ja haige inimene. Ravimid. Tervislik eluviis: mitmekesine toit, piisav uni ja puhkus ning liikumine ja sport. Abi saamise võimalused. Esmaabi.

Laiendavad ja süvendadavad teemad

Arsti juures. Keha puhtus ja selle eest hoolitsemine.

Praktilised tööd ja IKT rakendamine

Internetiallika kasutamine. veebimaterjalide kasutamine

Lõiming
Ü- üldpädevused
L- läbivad teemad

A- teised ained

Ü: ettevõttlikkuspädevus, digipädevus, väärtuspädevus, suhtluspädevus

L: tervis ja ohutus

A: eesti keel, loodusõpetus (inimene: inimese meeled ja avastamine, tahked ja vedelad ained), muusikaõpetus (teemakohased laulud), tööõpetus (kodundus, isiklik hügieen, terislik toiduvalik, lihtsamate toitude valmistamine), kehaline kasvatus (hügieenireeglid sportides, ilmastikule vastav riietus, keha puhtus, liikumise ja sportimise tähtsus inimese tervisele), kunstiõpetus (spontaanset eneseväljendust toetav teemakohane töö)

Õpitulemus

Õpilane:

  • Kirjeldab, kuidas oma tervise eest hoolitseda.
  • Eristab nakkuslikke ja mittenakkuslikke haigusi.
  • Saab aru, et ravimeid võetakse siis, kui ollakse haige, ning teab, et ravimid võivad olla inimese tervisele ohtlikud.

Kasutatavad meetodid

Suunatud diskussioon, vastavasisuline lisalugemine ja diskussioon selle üle, kohtumine erinevate inimestega, selgitus, filmvõi video ja diskussioon nähtu üle; juhtumianalüüs ja dramatiseering, õppekäik, paaristöö; mõistekaart, päeviku pidamine, loovtöö, internetiallika kasutamine.

Hindamine

  • Kirjeldab, kuidas oma tervise eest hoolitseda.
  • Rühmitab haigusi nakkuslikeks ja mittenakkuslikeks.
  • Kirjeldab suuliselt, kuidas haigestudes arsti juures käituda ning kuidas nakkushaigusi vältida.
  • Selgitab oma sõnadega, mis on ravimid.
  • Kirjeldab ravimitega seotud ohtusid ning toob näiteid ravimite kohta, mis aitavad haigusi ära hoida ja ravida.
  • Selgitab oma arvamusi ja seisukohti seoses tervisliku eluviisi kolme aspektiga, seostades neid omandatud teadmistega.
  • Demonstreerib lihtsamaid esmaabivõtteid õpisituatsioonis.
  • Teab hädaabi numbrit ja oskab näidist järgides tõhusalt abipalvet esitada.

Kasutatav õppekirjandus, vahendid

2.klassi inimeseõpetuse tööraamat

3. Mina ja minu pere

Õppesisu (kohustuslik)

Kodu. Koduarmastus. Kodu traditsioonid. Perekond. Erinevad pered. Vanavanemad ja teised sugulased. Pereliikmete tegevus ja rollid. Kodused tööd. Abivalmidus, kohuse- ja vastutustunne.Vanemate ja teiste inimeste töö. Koduümbrus. Naabrid ja naabruskond. Võõras ümbrus ja võõraga kaasaminek. Ohud kodus ja koduümbruses.

Laiendavad ja süvendadavad teemad

Kodutus. Lastekodu. Turvakodu. Uus pereliige. Sugupuu. Pereliikme lahkumine ja lein.

Praktilised tööd ja IKT rakendamine

internetiallika kasutamine, SMART- tahvli materjalide kasutamine, tahvelarvutite kasutamine

Lõiming
Ü- üldpädevused
L- läbivad teemad

A- teised ained

Ü: väärtuspädevus, sotsiaalne pädevus, suhtluspädevus, ettevõtlikkuspädevus, õpipädevus, digipädevus

L: keskkond ja jätkusuutlik areng, väärtused ja kõlblus, kultuuriline identiteet, tervis ja ohutus, kodanikualgatus ja ettevõtlikkus, elukestev õpe ja karjääriplaneerimine

A: eesti keel (suuline keelekasutus), muusikaõpetus (teemakohased laulud), tööõpetus (kodundus, hubane kodu kui perele oluline väärtus, laua katmine ja koristamine, kaunistamine, riiete ja jalatsite korrashoid), loodusõpetus (ohutusnõuded, inimese meeled ja avastamine, liikumine), kehaline kasvatus (ohutu liiklemine sportimispaikadesse ja kooliteel, liikumismängud, sõbralik ja kaaslasi toetav suhtumine, ohutu ja kaaslasi arvestav käitumine erinevaid liikumisviise kasutades), kunstiõpetus (eneseväljendust toetav teemakohane loovtöö)

Õpitulemus

Õpilane:

  • väärtustab oma kodu;
  • jutustab oma pere traditsioonidest;
  • kirjeldab, mille poolest perekonnad erinevad ja sarnanevad;
  • väärtustab oma peret;
  • selgitab lähemaid sugulussuhteid;
  • kirjeldab erinevaid pereliikmete rolle kodus;
  • kirjeldab ja eristab võimalusi, kuidas abistada pereliikmeid kodustes töödes;
  • väärtustab üksteise abistamist ja arvestamist peres;
  • teab oma kohustusi peres;
  • teab inimeste erinevaid töid ja töökohti;
  • oskab tänaval käituda ning ületada sõiduteed ohutult;
  • kirjeldab ohtlikke olukordi ning seda, kuidas seal käituda;
  • kirjeldab ohtlikke kohti ja olukordi kooliteel ja koduümbruses ning valib ohutu tee sihtpunkti:

Kasutatavad meetodid

Suunatud diskussioon, vastavasisuline lisalugemine ja diskussioon selle üle, diskussioon väikestes rühmades, film või video, üksteiselt õppimine, vaba diskussioon, selgitus, rühmatööd, dramatiseering, õppemäng, rollimäng, juhtumianalüüs, loovtöö, projektõpe.

Hindamine

Õpilane:

  • Selgitab, mida tähendab tema jaoks kodu ja koduarmastus.
  • Kirjeldab, mille poolest on kodus hea ja turvaline olla.
  • Kirjeldab tuntumaid traditsioone kodus.
  • Selgitab oma sõnadega perekonna mõistet ja pereliikmete arvestamist.
  • Selgitab, mille poolest võivad pered erineda.
  • Selgitab, miks on tema pere talle väärtuslik.
  • Selgitab oma sõnadega lähimaid sugulussuhteid peres.
  • Kirjeldab pereliikmete rolle perekonnas.
  • Kirjeldab ja demonstreerib võimalusi, kuidas temal on võimalik abistada pereliikmeid kodustes töödes.
  • Selgitab oma sõnadega, mida tähendab tema jaoks kohuse- ja vastutustunne, ning toob näiteid perest lähtudes.
  • Eristab erinevaid ameteid ning toob näiteid erinevate ametite vajalikkuse kohta ühiskonnas.
  • Selgitab oma sõnadega, millises koduümbruses on turvaline elada.
  • Demonstreerib, kuidas ületada sõiduteed ja selgitab liikluses valitsevaid ohtusid.
  • Kirjeldab, milline on ohutuim tee kodust koolini.
  • Kirjeldab tavalisemaid ohtlikke olukordi kodus ja koduümbruses.

Kasutatav õppekirjandus ja vahendid

2.klassi inimeseõpetuse tööraamat ( Koolibri)

4. Mina: aeg ja asjad

Õppesisu (kohustuslik)

Aeg. Aja planeerimine. Oma tegevuse kavandamine. Täpsus, lubadused, vastutus. Minu oma, tema oma, meie oma. Asja väärtus ja hind. Asjade väärtus teiste väärtuste seas.

Laiendavad ja süvendadavad teemad

Hinnangu andmine oma tegevusele. Suhtumine asjadesse ja teiste töösse. Kokkuhoid.

Praktilised tööd ja IKT rakendamine

internetiallika kasutamine

Lõiming
Ü- üldpädevused
L- läbivad teemad

A- teised ained

Ü:  õpipädevus, sotsiaalne pädevus, ettevõtlikkuspädevus, väärtuspädevus, digipädevus

L: elukestev õpe ja karjääriplaneerimine, keskkond ja jätkusuutlik areng, väärtused ja kõlblus, kodanikualgatus ja ettevõtlikkus

A: eesti keel, matemaatika (ajaühikud, ajaühikute seosed, kell ja kalender, käibivad rahaühikud), muusikaõpetus (teemakohased laulud), tööõpetus ( kodundus, säästlik tarbimine, jäätmete sorteerimine), loodusõpetus ( inimese elukeskkond)

Õpitulemus

Õpilane:

  • Eristab aja kulgu ja seisu.
  • Planeerib oma päevakava.
  • Kirjeldab, kuidas sisustada oma vaba aega.
  • Väärtustab tegevusi, mis on positiivsete tunnete tekkimise allikas.
  • Oskab eristada oma ja võõrast asja ja mõistab, et võõrast asja ei tohi loata võtta.
  • Selgitab asjade väärtust.
  • Väärtustab ausust asjade jagamisel.

Kasutatavad meetodid

Suunatud diskussioon, vastavasisuline lisalugemine ja diskussioon selle üle; vaba diskussioon, rollimäng, juhtumianalüüs, demonstratsioon; projektõpe, loovtöö.

Hindamine

Õpilane:

  • Selgitab oma sõnadega, mida tähendab aja kulg ja seis, tuues näiteid.
  • Selgitab, millised tegevused seostuvad temal positiivse tunde tekkimisega.
  • Kirjeldab, kuidas oma tegevust kavandada, ning planeerib oma päevakava, tuues näiteid igapäevaelust täpsuse, lubadustest kinnipidamise ja vastutuse olulisuse kohta.
  • Kirjeldab õpitulemustes määratletud teadmiste ja oskuste rakendamist enda igapäevaelus.
  • Eristab ausat jagamist ebaausast.
  • Selgitab oma sõnadega isiklike ja kogukonnas kasutatavate asjade väärtust, lähtudes nende loomiseks ja/või ehitamiseks tehtud tööst.

Kasutatav õppematerjal, vahendid

2.klassi inimeseõpetuse tööraamat

5. Mina ja kodumaa.

Õppesisu (kohustuslik)

Eesti – minu kodumaa. Kodukoht. Rahvakalendri tähtpäevad.

Laiendavad ja süvendadavad teemad

Kodukoha ja Eesti riigi tuntud inimesed.

Praktilised tööd ja IKT rakendamine

internetiallika kasutamine

Lõiming:
Ü- üldpädevused
L- läbivad teemad

A- teised ained

Ü: väärtuspädevus, sotsiaalne pädevus, digipädevus

L: kultuuriline identiteet, väärtused ja kõlblus, keskkond ja jätkusuutlik areng

A: eesti keel, loodusõpetus (minu kodumaa Eesti), muusikaõpetus (vastavasisulised laulud, laulu- ja ringmängud, regivärss, liisusalmid, eesti rahvalaulud ja -pillid), tööõpetus (rahvuslikud mustrid ja motiivid), kehaline kasvatus (Eesti sportlased, Eesti traditsioonilised laulumängud ja pärimustantsud), kunstiõpetus (eneseväljendust toetav teemakohane loovtöö)

Õpitulemus

Õpilane:

  • Tunneb ära Eesti Vabariigi lipu ja vapi.
  • Oskab nimetada Eesti Vabariigi pealinna, sünnipäeva ja presidenti.
  • Leiab Euroopa kaardilt Eesti.
  • Leiab kodukoha Eesti kaardilt.
  • Tunneb ära kodukoha sümboolika.
  • Kirjeldab mardi- ja kadripäeva, jõulude ning lihavõttepühade rahvakombeid.

Kasutatavad meetodid

Suunatud diskussioon, vastavasisuline ilukirjanduslik lisalugemine ja diskussioon selle üle, õppekäik, dramatiseering, ristsõna koostamine, film ja diskussioon selle üle, diskussioon väikestes rühmades, vaba diskussioon, õppemäng, loovtöö, intervjuu, kohtumine erinevate inimesega

Hindamine

  • Demonstreerib õpitulemustes määratletud oskusi.
  • Selgitab oma arvamust kodumaast ja kodukohast ning suhtumist nendesse, seostades neid omandatud teadmistega.
  • Kirjeldab mardi- ja kadripäeva, jõulude ning lihavõttepühade rahvakombeid, lähtudes õpiülesannete sisust.
  • Selgitab oma arvamust tähtpäevadest ja suhtumist neisse, seostades neid omandatud teadmistega.

Kasutatav õppematerjal, vahendid

2. klassi inimeseõpetuse tööraamat

3. KLASS

1. Meie

Õppesisu (kohustuslik)

Mina. Mina ja endasse suhtumine. Igaühe individuaalsus ja väärtuslikkus. Lapse õigused ja kohustused.

Laiendavad ja süvendadavad teemad

Lapse turvalisus. Lapse kaitse.

Praktilised tööd ja IKT rakendamine

Esitlused, arvutipõhised õppemängud, videod, veebileheküljed

Jänku-Juss räägib lapse õigustest ja kohustustest

Lõiming:
Ü- üldpädevused
L- läbivad teemad

A- teised ained

Ü: enesemääratluspädevus, sotsiaalne pädevus, suhtluspädevus, väärtuspädevus, digipädevus
L: väärtused ja kõlblus, tervis ja ohutus, kodanikualgatus ja ettevõtlikkus, kultuuriline identiteet
A: eesti keel ja kirjandus, loodusõpetus (inimene)

Õpitulemus

Õpilane:

  • Selgitab endasse positiivse suhtumise tähtsust. Võrdleb oma välimust, huve ja tugevusi kaasõpilaste omadega.
  • Väärtustab inimese õigust olla erinev.
  • Nimetab enda õigusi ja kohustusi.
  • Teab, et õigustega kaasnevad kohustused.

Kasutatavad meetodid

Vestlus, diskussioon, vastavasisuline ilukirjanduslik lisalugemine ja diskussioon selle üle, õppemäng, paaristöö, rühmatöö, intervjuu, esitlus, mõistekaart, individuaalne töö.

Hindamine

Õpilane:

  • Selgitab oma sõnadega endasse positiivselt suhtumise tähtsust ning seda, mis tegevused seostuvad positiivse tunde tekkimisega.
  • Selgitab oma sõnadega, mida tähendab enesehinnang, ning toob näiteid igapäevaelust, kuidas sotsiaalne võrdlemine eakaaslastega võib mõjutada inimese enesehinnangut.
  • Kirjeldab inimeste erinevusi ja toob näiteid igapäevaelust, miks tuleks neid aktsepteerida.
  • Selgitab oma sõnadega, mida tähendab, et lapsel on õigused ja kohustused, ning toob näiteid enda õiguste ja kohustuste kohta kodus ja koolis.
  • Selgitab näidetega igapäevaelust, et õigustega kaasnevad ka kohustused.

Kasutatav õppekirjandus, vahendid

Õppekirjandus: INIMESEÕPETUSE TÖÖVIHIK (Anne Kloren, Ene Kulderknup, Kaja Peetris, Riina Kippak, AS Koolibri); INIMESEÕPETUSE ÕPIK (Anne Kloren, Ene Kulderknup, Kaja Peetris, Riina Kippak, AS Koolibri)

2. Mina ja tervis.

Õppesisu (kohustuslik)

Vaimne ja füüsiline tervis. Tervislik eluviis. Ohud tervisele ja toimetulek ohuolukorras.

Laiendavad ja süvendadavad teemad

Kahjulikud harjumused.

Praktilised tööd ja IKT rakendamine

Esitlused, arvutipõhised õppemängud, videod, veebileheküljed

Lõiming:
Ü- üldpädevused

L- läbivad teemad

A- teised ained

Ü: enesemääratluspädevus, suhtluspädevus, väärtuspädevus, digipädevus

L: väärtused ja kõlblus, keskkond ja jätkusuutlik areng, tervis ja ohutus, , tehnoloogia ja innovatsioon

A: loodusõpetus (inimese välisehituse kirjeldus, tervislik toitumine, hügieen, inimese elukeskkond), matemaatika (kaalumine, mõõtmine), kehaline kasvatus (liikumise vajalikkus ja mõju inimesele, toiduvajadus sõltuvalt kehalisest aktiivsusest)

Õpitulemus

Õpilane:

  • Eristab vaimset ja füüsilist tervist.
  • Kirjeldab seoseid tervise hoidmise viiside vahel: mitmekesine toitumine, uni ja puhkus, liikumine.
  • Väärtustab tervislikku eluviisi.
  • Kirjeldab olukordi ja toob näiteid, kuidas keelduda tegevusest, mis kahjustab tema tervist.
  • Nimetab, kelle poole pöörduda erinevate murede korral.

Kasutatavad meetodid

Arutelu, vestlus, diskussioon, vastavasisuline ilukirjanduslik lisalugemine ja diskussioon selle üle, õppemäng, paaristöö, rühmatöö, individuaalne töö, ajurünnak, rollimäng, video, demonstratsioon, praktiline tegevus.

Hindamine

  • eristab vaimse ja füüsilise tervise mõistet ning toob näiteid nende toimumise ja mõju kohta üksteisele oma igapäevaelus
  • kirjeldab oma sõnadega, kuidas hoida oma tervist
  • rakendab õpitud teadmisi tervisliku eluviisi kolme aspekti kohta, lähtudes igapäevakontekstist
  • rakendab õpitud teadmisi praktiliselt õpisituatsioonis, osates mure korral abi otsida, ning demonstreerib õpisituatsioonis, kuidas verbaalselt keelduda tegevusest, mis kahjustab tema tervist.

Kasutatav õppekirjandus, vahendid

Õppekirjandus: INIMESEÕPETUSE TÖÖVIHIK (Anne Kloren, Ene Kulderknup, Kaja Peetris, Riina Kippak, AS Koolibri); INIMESEÕPETUSE ÕPIK (Anne Kloren, Ene Kulderknup, Kaja Peetris, Riina Kippak, AS Koolibri)

3. Mina ja meie.

Õppesisu

Minu ja teiste vajadused. Sõbrad ja sõpruse hoidmine. Sallivus. Üksteise eest hoolitsemine ja teiste abistamine. Ausus ja õiglus. Leppimine. Vabandamine. Oma muredest rääkimine ja tunnete väljendamine. Oskus panna end teise inimese olukorda. Keeldumine

kahjulikust tegevusest. Minu hea ja halb käitumine. Südametunnistus. Oma vigade ja süü tunnistamine. Viisakusreeglid. Käitumisreeglid. Minu käitumise mõju ja tagajärjed. Vastutus. Liiklusreeglid. Mäng ja töö. Õppimine. Kohustetunne ja vastutus.

Meeskonnatöö. Tööjaotus.

Laiendavad ja süvendadavad teemad

Oma vigade ja süü tunnistamine. Viisakusreeglid. Käitumisnormide tähendus ja vajalikkus koolis, kodus ja koduümbruses.

Praktilised tööd ja IKT rakendamine

SMART tahvlil mõistekaardi loomine (Mis on tervis?), esitlused, arvutipõhised õppemängud, videod, veebileheküljed

Paaristöö: Mida tähendab tervis erinevatele inimestele? Millest sõltub tervis? Individuaalne töö - päeviku pidamine – toitumine ja liikumine

Tahvelarvuti kasutamine infootsinguks, hinnangu andmiseks, hääletamiseks.

Lõiming:
Ü- üldpädevused
L- läbivad teemad

A- teised ained

Ü: enesemääratluspädevus, sotsiaalne pädevus, digipädevus, suhtluspädevus, väärtuspädevus, õpipädevus.

L: väärtused ja kõlblus, keskkond ja jätkusuutlik areng, tervis ja ohutus, tehnoloogia ja innovatsioon

A: loodusõpetus (inimene), eesti keel, kunstiõpetus (eneseväljendust toetav teemakohane loovtöö), tööõpetus ((laua katmine,

kaunistamine ja koristamine, viisakas käitumine, säästlik tarbimine, jäätmete sortimine, rühmatöös ülesannete täitmine, ühiselt

ideede genereerimine, üksteise arvamuste arvestamine ja kaaslaste abistamine), kehaline kasvatus (ohutu liikumise/liiklemise juhised õpilasele, käitumisreeglid kehalise kasvatuse tunnis, liikumine/sportimine üksi ja koos kaaslastega)

Õpitulemus

Õpilane:

  • nimetab inimese eluks vajalikke olulisi vajadusi ja võrdleb enda vajadusi teiste omadega;
  • kirjeldab omadusi, mis peavad olema heal sõbral, ning hindab ennast nende omaduste järgi;
  • väärtustab sõprust;
  • väärtustab üksteise eest hoolitsemist ja üksteise abistamist;
  • väärtustab leppimise ja vabandamise tähtsust inimsuhetes;
  • nimetab ja kirjeldab inimeste erinevaid tundeid ning toob näiteid olukordadest, kus need tekivad, ning leiab erinevaid viise nendega toimetulekuks;
  • teab abi saamise võimalusi kiusamise ja vägivalla korral;
  • mõistab, et kiusamine on mitteaktsepteeritud käitumine;
  • demonstreerib õpisituatsioonis, kuidas keelduda ennastkahjustavast tegevusest;
  • eristab enda head ja halba käitumist;
  • kirjeldab oma sõnadega, mida tähendab vastustundlikkus ja südametunnistus;
  • nimetab üldtunnustatud käitumisreegleid ja põhjendab nende vajalikkust;  
  • kirjeldab oma käitumise tagajärgi ja annab neile hinnangu;
  • teab liikluseeskirja, mis tagab tema turvalisuse, ning kirjeldab, kuidas käituda turvaliselt liikluses;
  • selgitab oma sõnadega, mida tähendab vastutustundlik käitumine ja südametunnistus, tuues näiteid igapäevaelust;
  • selgitab käitumisreeglite, sh viisakusreeglite olulisust igapäevaelus kodus, koolis ja koduümbruses, tuues näiteid;
  • kirjeldab liiklusreegleid kui universaalseid reegleid ning selgitab, milliseid liiklusreegleid ta oma koduteel täidab ja kuidas need tagavad tema turvalisuse;
  • eristab tööd ja mängu;
  • selgitab enda õppimise eesmärke ja toob näiteid, kuidas aitab õppimine igapäevaelus paremini hakkama saada;
  • teab tegureid, mis soodustavad või takistavad keskendumist õppimise ajal, ning kirjeldab oma tegevuse planeerimist nädalas, väärtustades vastutust;
  • väärtustab lubadustest kinnipidamist ja vastutust;
  • teab, kuidas olla hea kaaslane ning kuidas teha koostööd;

Kasutatavad meetodid

vastavasisuline ilukirjanduslik lisalugemine ja diskussioon selle üle, rühmatöö, juhtumianalüüs, rollimäng, video, kahekõne koostamine, loovtöö, küsimuste esitamine, diskussioon väikestes rühmades, dramatiseering, juhtumianalüüs, rühmatöö, ristsõna

koostamine

Hindamine

  • selgitab oma sõnadega, millised on inimese põhivajadused, ning kõrvutab enda ja teiste vajadusi, põhjendades teiste vajaduste arvestamise olulisust
  • selgitab oma sõnadega sõprussuhte olemus ja tähtsust suhtes eakaaslastega
  • toob näiteid hea sõbra omaduste kohta ning võrdleb esitatud omadusi enda omadega
  • eristab ja võrdleb situatsioone igapäevaelus, kus on tegu teineteise eest hoolitsemise ja teineteise abistamisega või selle puudumisega
  • kirjeldab situatsioone, kuidas leppida ja vabandada, ning rakendab neid oskusi õpisituatsioonis
  • nimetab, eristab ja kirjeldab inimeste erinevaid tundeid ning demonstreerib erinevaid viise nende tunnetega toimetulekuks, lähtudes õppeülesannetest verbaalse suhtlemise kontekstis.  
  • selgitab, kuidas toimida tõhusalt, kui keegi teda või tema kaaslast kiusab
  • kirjeldab ja demonstreerib õpisituatsioonis, kuidas verbaalselt keelduda ennastkahjustavast tegevusest
  • eristab mängulist ja tööga seotud tegevust igapäevakontekstis
  • selgitab ning põhjendab oma sõnadega eduka õppimise põhireegleid, nt keskendumine, tahe, aeg, koht, tegevuste järjekord
  • nimetab tegureid, mis takistavad või soodustavad õppimist, ning kirjeldab tõhusate tegurite rakendamist oma õppeülesandeid täites
  • kirjeldab ja selgitab oma tegevuse planeerimist nädalas ning võrdleb seda kaaslaste plaanidega, andes sellele hinnangu, lähtudes enda kogemustest  
  • kirjeldab oma sõnadega meeskonnatöö ja tööjaotuse olemust ning eduka meeskonnatöö tingimusi igapäevaelus

Kasutatav õppekirjandus, vahendid

Õppekirjandus: INIMESEÕPETUSE TÖÖVIHIK (Anne Kloren, Ene Kulderknup, Kaja Peetris, Riina Kippak, AS Koolibri); INIMESEÕPETUSE ÕPIK (Anne Kloren, Ene Kulderknup, Kaja Peetris, Riina Kippak, AS Koolibri)

Lisamaterjal: Koolielu materjalid

4. Mina: teave ja asjad

Õppesisu

Teave ja teabeallikad ning nende kasutamine. Reklaami mõju: Turvaline käitumine meediakeskkonnas. Raha. Raha teenimine,

kulutamine, laenamine. Vastutus. Oma kulutuste planeerimine.

Laiendavad ja süvendadavad teemad

Fantaasia ja reaalsuse eristamine. Reklaami ja meediaga seonduvad ohud. Heategevus. Säästmine ja kulutamine kogukonnas.

Praktilised tööd ja IKT rakendamine

Esitlused, arvutipõhised õppemängud, videod, veebileheküljed

Laps internetis

http://www.ametiguru.ee/

EuroJooks

Virtuaalse Klassiruumi kasutamine, kommenteerimine, vestlemine veebis.

Lõiming:
Ü- üldpädevused
L- läbivad teemad

A- teised ained

Ü: enesemääratluspädevus, digipädevus, sotsiaalne pädevus, suhtluspädevus, väärtuspädevus

L: teabekeskkond, tehnoloogia ja innovatsioon, tervis ja ohutus, väärtused ja kõlblus, kodanikualgatus ja ettevõtlikkus

A: eesti keel, loodusõpetus (inimese meeled ja avastamine, asjad ja materjalid), matemaatika (käibivad rahaühikud, rahaühikute seosed)

Õpitulemus

  • kirjeldab erinevate meeltega tajutavaid teabeallikaid
  • selgitab, kuidas võivad reklaamid mõjutada inimeste käitumist ja otsuseid
  • teab, et raha eest saab osta asju ja teenuseid ning seda, et raha teenitakse tööga
  • mõistab oma vastutust asjade hoidmise ja laenamise eest
  • selgitab, milleks kasutatakse raha ning mis on raha teenimine, hoidmine, kulutamine ja laenamine
  • kirjeldab, milliseid vajadusi tuleb arvestada taskuraha kulutades ja säästes

Kasutatavad meetodid

vestlus, diskussioon, paaristöö, rühmatöö, lisalugemine, loovtöö, interneti kasutamine, selgitus, ajurünnak, diskussioon väikestes

rühmades, õppemäng

Hindamine

Õpilane:

  • kirjeldab erinevaid teabeallikaid lähtuvalt erinevatest meeltest ning kirjeldab nende kasutamist õppeülesannet täites
  • toob näiteid ja selgitab oma sõnadega, kuidas võivad reklaamid mõjutada inimese käitumist ja otsuste tegemist, toetudes turvalise meediakäitumise kohta omandatud teadmistele
  • kirjeldab oma sõnadega raha põhilisi funktsioone  
  • kirjeldab, milleks ta kasutab oma taskuraha, ning selgitab oma vastutust raha kulutamise ja säästmise eest
  • selgitab oma suhtumist, mida tuleb arvestada raha kulutamisel, laenamisel, et käituda peres teisi arvestades

Kasutatav õppekirjandus, vahendid

Õppekirjandus: INIMESEÕPETUSE TÖÖVIHIK (Anne Kloren, Ene Kulderknup, Kaja Peetris, Riina Kippak, AS Koolibri); INIMESEÕPETUSE ÕPIK (Anne Kloren, Ene Kulderknup, Kaja Peetris, Riina Kippak, AS Koolibri), tahvelarvutid

Lisamaterjal: Koolielu materjalid

5. Mina ja kodumaa

Õppesisu

Küla, vald, linn, maakond. Eesti teiste riikide seas. Naaberriigid. Eesti vabariigi ja kodukoha sümbolid. Erinevate rahvaste

tavad ja kombed. Sallivus.

Laiendavad ja süvendadavad teemad

Erinevad kultuurid ja rahvused Eestis. Tavad, kombed ja tähtpäevad.

Praktilised tööd ja IKT rakendamine

Esitlused, arvutipõhised õppemängud, videod, veebileheküljed

Sõrve teemast esitlusloend

Lõiming:
Ü- üldpädevused
L- läbivad teemad

A- teised ained

Ü: enesemääratluspädevus, sotsiaalne pädevus, suhtluspädevus, väärtuspädevus

L: väärtused ja kõlblus, kodanikualgatus ja ettevõtlikkus, kultuuriline identiteet, teabekeskkond, tehnoloogia ja innovatsioon

A: loodusõpetus (Eesti kaart, maakondade märkimine kaardile, Euroopa Liidu kaart, õppekäik kodukohta, kodukoha elurikkus ja maastikuline mitmekesisus), tööõpetus (oma maakonna rahvuslikud mustrid ja motiivid, Anseküla ja Jämaja kihelkonna mustrid ja motiivid), muusikaõpetus (teemakohased laulud, eesti rahvalaulud ja rahvapillid), tööõpetus (rahvuslikud mustrid ja motiivid), kehaline kasvatus (Eesti traditsioonilised laulumängud ja pärimustantsud)

Õpitulemus

Õpilane:

  • selgitab skeemi järgi haldusüksuste seoseid oma kodukohas
  • leiab Euroopa kaardilt Eesti ja tema naaberriigid
  • nimetab Eesti rahvuslikke ja riiklikke sümboleid
  • kirjeldab Eestis elavate rahvuste tavasid ja kombeid ning austab neid, teab mõne rahvakalendri tähtpäeva kombeid Sõrve pärimuskultuuris.
  • väärtustab oma kodumaad

Kasutatavad meetodid

vestlus, diskussioon, näitlikustamine paaristöö, rühmatöö, õppekäik, joonistamine, diskusioon väikestes rühmades, paaristöö,

lisalugemine, intervjuu, individuaalne töö, dramatiseering, kohtumine erinevate inimestega, loovtöö

Hindamine

Õpilane:

  •   selgitab oma sõnadega õpitulemustes määratud mõisteid, tuues näiteid
  • nimetab ja kirjeldab oma kodukoha olulisemaid vaatamisväärsusi
  • selgitab ja põhjendab, kuidas temal on võimalik kaasa aidata, et muuta oma kodukoht paremaks
  • demonstreerib õpiülesannete põhjal Eesti ja tema naabrite tundmist, leides ning märkides need riigid kaardil
  • nimetab Euroopa Liidu liikmesmaid ning oskab neid leida Euroopa Liidu kaardil
  • kirjeldab Eesti rahvuslikke ja riiklikke sümboleid ning eristab neid teiste riikide sümbolitest
  • oskab Eesti ja oma kodukoha rahvuslikke ja riiklikke sümboleid õigesti märkida
  • eristab riiklikke ja perekondlikke tähtpäevi
  • oskab tuua näiteid ning nimetada Eesti rahva kombeid ja tavasid erinevate tähtpäevade tähistamisel
  • kirjeldab oma pere traditsioone tähtpäevade tähistamisel
  • põhjendab näidete varal, mis rolli mängib salliv suhtumine erinevuste mõistmisel, ning toob näiteid rahvatraditsioonide rikkuse kohta

Kasutatav õppekirjandus, vahendid

Õppekirjandus: INIMESEÕPETUSE TÖÖVIHIK (Anne Kloren, Ene Kulderknup, Kaja Peetris, Riina Kippak, AS Koolibri); INIMESEÕPETUSE ÕPIK (Anne Kloren, Ene Kulderknup, Kaja Peetris, Riina Kippak, AS Koolibri)

Vahendid: Eesti kaart, Euroopa Liidu kaart, tahvelarvutid

Euroopa Liit

Koolielu materjalid

Ainevaldkond SOTSIAALAINED

Inimeseõpetus

I kooliaste