7. KLASS

Keskaeg ja varauusaeg  

 Maailm keskajal 476–1492

Põhimõisted,märksõnad

Keskaja mõiste,Keskaja periodiseering: vara-, kõrg- ja hiliskeskaeg.

Õppematerjali viited

Maret Aasa (magistritöö) "7. klassi ajalooõpiku pildid ajalooallikana".

Sissejuhatus keskaega. Lk 52-61 https://www.etera.ee/zoom/9884/view?page=52&p=separate&search=maret%20aasa&tool=search&view=0,0,2480,3509

Esitlus: pilte keskaja erinevatest perioodidest – tunne ära, mis keskaja perioodi võiks pilt iseloomustada.

Keskaja perioodidele iseloomulikud tunnused

https://learningapps.org/1680386

Teadlane vastab: kuidas mõtestasid keskaegsed inimesed maailma? https://www.youtube.com/watch?v=jaiyv0dU6D8

Üldpädevused:

Läbivad teemad:

Ainealane lõiming:

õpipädevus (ajaloo) kaardiga töötamise oskuse arendamine: kaardilt riikide leidmine, muutuste nägemine ja sõnastamine.

kultuuriline identiteet väärtustab keskaegseid ajaloomuistiseid oma kodukohas

 keskkond ja jätkusuutlik areng  – külmaperiood, kuidas keskkond muutus, suure rahvasterändamise tulemused Lääne-Euroopa jaoks.

 matemaatika - sündmuste paigutamine araabia numbritega ajajoonele.

Kunst: kuidas kujutati inimesi, eluolu keskajal

Õpitulemus

Õpilane:

*iseloomustab põhitunnuste kaudu erinevaid ajalooperioode

*toob allikate põhjal esile ajaloosündmuste põhjuse-tagajärje seoseid

*nimetab sündmuse ja aastaarvu, millega tähistatakse kokkuleppeliselt keskaja algust Euroopas ja Eestis

*nimetab keskaja kolm perioodi (vara- kõrg- ja hiliskeskaeg) ning toob näiteid iseloomulike joonte kohta igast perioodist

*mõtestab ja sõnastab ajaloolise keskkonna kujunemist oma kodukohas, selgitab keskaegse muistise tähendust keskajal ja tänapäeval  oma kodukohas (nt linnus)

*võrdleb Euroopat 5. ja 13. sajandil kaardi alusel

Kasutatavad meetodid

Töö tekstidega, piltidega, jutustamine, kirjeldamine, seoste ja erinevuste leidmine eelmise ajalooperioodiga, töö ajajoonega, küsimuste koostamine, suuline arutlus ja hinnangu andmine keskaja ühiskonnale,

Töö ajajoonega - kannab ajajoonele keskaja algust ja lõppu tähistavaid daatumeid. Võib illustreerida perioodi iseloomustavate piltidega

Töö tekstiga - täidab teksti põhjal tabeli nii Euroopas kui ka Eestis keskaja algust ja lõppu tähistavate sündmuste ja daatumitega.

Õpilane kirjutab tekstist välja iga keskaja perioodi juurde nt kolm iseloomustavat joont; arutelu, mida see tähendab (kas see on pigem positiivne või negatiivne).

Töö kaardiga – võrdleb Euroopat kaardi abil 5.-13. sajandil. Mis on muutunud?

Võimalusel külastada keskaegset linnust või mõnda muud keskaja muistist.

Hindamine

Ajaloopiltide mõtestamise järel kirjutab õpilane lühikokkuvõtte teemal "Sel aastal õpin ma ajalootunnis...."

Keskajale iseloomulike tunnuste tundmine - tööleht: kirjuta iga keskaja perioodi taha, kas see kuulub vara-  kõrg- või hiliskeskaega. Võib teha interaktiivses keskkonnas (LearningApps, Moodle)

Nimetab esitlust jälgides, kas pilt võiks iseloomustada sündmust vara-, kõrg- või hiliskeskajast

Töö ajalookaardiga: leiab ja nimetab erinevusi 5. ja 13. sajandi kaardil, nimetab riigid, mis 13. sajandist on püsinud tänapäevani, leiab 5 tänapäeva riik, mida 13. sajandil veel polnud.

Seisused, läänikord ja eluolu

Oluline on tajuda tänapäeva ja keskaja ühiskonna erinevusi, aga ka seda, mida väärtustame tänapäevani (nt mõtteid rüütlikoodeksist), institutsioonide erinevusi ja sarnasusi. Selle kaudu õpitakse võrdlema ja nägema seoseid, nt kiriku roll keskaja ühiskonnas ja kes täidab neid ülesandeid täna. Traditsioonilise käsitluse järgi on keskaegses ühiskonnas igal inimrühmal (seisusel) oma nimetus, ülesanne ja kindlad piirid, tegelikus elus kippusid piirid olema siiski üsna hägused. Oluline on mõista, et keskaegne inimene elas teistsuguses ruumijaotuses kui tänapäeva inimene. Tal polnud privaatsust. Õpilane püüab mõista keskaegse inimese maailmapilti ja selgitada, miks keskaegne inimene oli läbinisti usklik. Kui tänapäeval tajutakse nii mõningi kord karistamatuse tunnet, siis keskajal pole karistamatust, sest jumal näeb ja mäletab - see distsiplineeris. Keskaega iseloomustab lääni- ehk feodaalkord.  Lään ehk feood oli maavaldus, mida valitsesid suurfeodaalid, kes läänistasid maad koos seal elavate talupoegadega edasi väikefeodaalidele. Läänisuhted rajanesid kahe inimese vahelistel vasallisidemetel ning kujunesid välja Frangi riigis Merovingide ja Karolingide ajal, levides hiljem üle Euroopa. Teema õppimise abil kujundatakse õpilasel oskust analüüsida ajaloolise keskkonna kujunemist. Õppija mõtlemisprotsesside arenemisel on oluline laiendada ajaloolist sõnavara. Ajalooliste mõistete tundmine ning kontekstis kasutamine on eelduseks analüüsioskuse kujundamisele, kus vastav sõnavara on mõtlemise aluseks. Õpilane vajab nähtuste kirjeldamiseks ja iseloomustamiseks termineid, mille tähendust peab ta tundma õiges kontekstis. Mõistetega tegelemiseks võiks kasutada mitmekesist metoodikat.

Põhimõisted,märksõnad

läänikord ehk feodaalkord, lään ehk feood, läänimees ehk feodaal, senjöör, vasall, läänipüramiid ehk feodaalne hierarhia, turniir, linnus

Õppematerjali viited

Seisused keskajal https://e-koolikott.ee/et/oppematerjal/18835-Seisused-keskaja-Euroopas/220180

Läänikord https://e-koolikott.ee/et/oppematerjal/18835-Seisused-keskaja-Euroopas/220183

Inna Jürjo loeng Keskaja naine https://www.youtube.com/watch?v=2ddm4k4_KaY

Hirmud keskajal, hirmud kaasajal

https://kultuur.err.ee/1064673/hirmud-keskajal-ja-hirmud-kaasajal

 Gravett ”Keskaegse rüütli maailm”

Mäng, millega keskaja inimesed meelt lahutasid

https://novaator.err.ee/1020188/mang-millega-keskaja-inimesed-meelt-lahutasid

Kuressaare linnuse virtuaalne tuur: https://kuressaarecastle.ee/ 

Ekskursioon: Narva linnuse ajalugu: https://narvamuuseum.ee/est/ekskursioonid/ekskursioonide-valik/#ekskursioon-linnuses-narva-linnuse-ajalugu

Vaimulik seisus keskajal https://www.youtube.com/watch?v=k89-yAUayPo

Üldpädevused:

Läbivad teemad:

Ainealane lõiming:

 õpipädevus - õpilane kasutab erinevaid õpistrateegiaid - skeemi koostamine nt linnus, feodaalse hierarhia või rüütlite elu kohta,

  kultuuriline identiteet - mõistab ja iseloomustab Jumala keskset rolli keskaja inimese maailmapildis

eesti keel - tekstist olulise leidmine ja selle arusaadavalt kaaslasele selgitamine

kunst - illustreeritud mõttekaart rüütlite, aadlidaami või linnuste kohta.

Õpitulemus

ÕPILANE:

*iseloomustab seisuslikku ühiskonda: nimetab seisused ja ülesanded, selgitab jumala tähtsust keskaja inimese maailmapildis;

*iseloomustab läänikorda

*kasutab kontekstis mõistet senjöör ja vasall ja truudus, feodaal

*kirjeldab feodaalset hierarhiat, selgitab seoseid.

*iseloomustab läänimeeste elulaadi;

*kirjeldab keskaegset linnust,

*iseloomustab rüütlit ja aadlidaami, kirjeldab nende elu. Nt kirjeldab keskaegse rüütliseisuse ideaale, võrdleb neid tänapäeva meesideaaliga, iseloomustab keskaegse aadlidaami ilu- ning käitumisideaali; võrdleb seda  tänapäeva naise ideaalidega, loetleb aadlinaise kohustusi ja ülesandeid abikaasa ja lossiemandana; selgitab aadlike abielu peamist eesmärki.

*analüüsib linnuselu vooruseid ja puuduseid keskaja inimese seisukohast

Kasutatavad meetodid

Töö tekstidega, piltidega, jutustamine, kirjeldamine, seoste ja erinevuste leidmine eelmise ajalooperioodiga, töö ajajoonega, küsimuste koostamine, suuline arutlus ja hinnangu andmine keskaja ühiskonnale

Tabel keskaja seisuste ja nende ülesannete kohta teksti põhjal

Rollimäng paarilisega: vasall ja senjöör – kirjeldad, kes sa oled ja mis on sinu õigused ja kohustused.

Töö skeemiga: feodaalne hierarhia, kirjeldada skeemi põhjal seoseid ja läänikorda.

Läänipüramiid https://e-koolikott.ee/et/oppematerjal/18835-Seisused-keskaja-Euroopas/220194

Vastastikune õpetamine e siksak meetod: õpilased töötavad rühmades. Tekstiosad käsitletava alateema kohta (nt rüütlite elu või aadlidaami elu). iga rühm koostab kaks küsimust oma alateema kohta.

Ajalooalaste küsimuste koostamine ja neile vastamine teksti põhjal - rüütli kasvatamine

 https://www.tlu.ee/opmat/ka/opiobjekt/keskaeg/keskaeg_exe/rtli_kasvatamine.html

Töö allikatega (pildid): Rüütlid ja linnused (lk 71-74)

 https://www.etera.ee/zoom/9884/view?page=71&p=separate&search=maret%20aasa&tool=search&view=0,0,2480,3509

Rüütlid ja rüütlikultuur (lk 75-78)

 https://www.etera.ee/zoom/9884/view?page=75&p=separate&search=maret%20aasa&tool=search&view=0,0,2480,3509

Hindamine

Laiendatud mõttekaart rüütlite elu kohta (illustreeritud).

Võib teha ka digitaalselt https://simplemind.eu/

Rühmatöö käigus koostatud küsimustele vastamine, rühmatöö hindamine. Hinnatakse eelkõige õpilase osalemist einevates tööprotsesides: iseseisev töö tekstiga ja ekspertgrupis koostöötamine, kodurühmades oma teema teistele õpetamine, küsimustele vastamine, õpilane võib kasutada vastamisel oma konspektivihikut, kuhu ta on teinud märkmeid.

Kasutatav õppekirjandus, vahendid

Tekstid, pildid, temaatiline lisakirjandus, visuaalsed materjalid

Ristiusk, kirik ja kultuur

Põhimõisted,märksõnad

Ristiusk, katoliku kirik,kiriku struktuur, kogudus, usklikud, vaimulikud, ilmikud, pühak, paavst, peapiiskopp, piiskopp, preester, klooster, munk, kerjusmunk, nunn, abt, abtiss, tsölibaat, askees, palve, palverännak, palverändur, reliikvia, liturgia, koraal, psalm, sakrament, ristimine, armulaud, laulatus, ordinatsioon, patt, paradiis, põrgu, puhastustuli, piht, romaani stiil, gooti stii, laltar, ümarkaar, teravkaar, manuskript, miniatuur

Õppematerjali viited

Vaimulik seisus https://e-koolikott.ee/et/oppematerjal/18835-Seisused-keskaja-Euroopas/220190

Enesekontrolliks https://learningapps.org/23234789

 Tartu Ülikooli muuseum. Muuseumiprogramm: Kirik ja keskaja inimenehttps://muuseum.ut.ee/et/sisu/kirik-ja-keskaja-inimene

Õppematerjal Ajalooõpetus ja pildid

Esimesed piiskopid Videohttps://youtu.be/revbFZVUHJg 

Töölehthttps://drive.google.com/file/d/1pa9Mt23y5Ekd1foaexbMhxX2_V1Dq0hP/view

Riia linn (mh esimene teatrietendus Liivimaal) Video https://youtu.be/IzppIYVi3dA

Tööleht https://drive.google.com/file/d/1hIf0VXfz9hGs01Ci5kvTaQgacvyf5Zt-/view

Niguliste kirik https://www.youtube.com/watch?v=eiT6Euy8SvA

Üldpädevused:

Läbivad teemad:

Ainealane lõiming:

 „Kultuuriline identiteet“

käsitlemisega taotletakse õpilase kujunemist kultuuriteadlikuks inimeseks, kes mõistab kultuuri osa inimeste mõtte- ja käitumislaadi kujundajana ning kultuuride muutumist ajaloo vältel, kellel on ettekujutus kultuuride mitmekesisusest ja kultuuriga määratud elupraktikate eripärast ning kes väärtustab omakultuuri ja kultuurilist mitmekesisust ning on kultuuriliselt salliv ja koostööaldis.

 kunstiõpetus: tutvumine miniatuurmaalide ja keskaja kujutava kunstiga. Teksti illlustreerimine.

Arutlege, milliste tunnuste põhjal võib ära tunda keskaja miniatuurid (kujutava kunsti). Keskaja kunst oli jutustav ja illustreeriv kunst (koomiksi sarnane). Mis olid olulisemad teemad keskaja kunstis. Miks keskaja kunstnikud on sageli anonüümsed. Mis on kujutava kunsti tähtsus ja tähendus kiraoskamatu elanikonna jaoks jne.

Ühiskonnaõpetus, usundiõpetus

Üheks oluliseks looks kristlikust moraalist on peetud lugu halastaja samaarlasest. Kristluses on väga tähtsal kohal empaatia, kaastunne ja aitamine. Oluline on ennast asetada teise inimese olukorda, et teda paremini mõista. Selle mõistmiseks võib teha rühmatöö, kus õpilased valivad ühe pere Dollar Street keskkonnast kus on näha, kuidas elavad erineva sissetulekuga inimesed (inglise keelne, aga paljude fotodega). Õpilased mõtlevad, mis tunne oleks elada ühe väga vaese inimese asemel. Teistele tutvustatakse tema kodu, pere, mänguasju, sööki jne.

Õpitulemus

ÕPILANE:

* iseloomustab põhitunnuste kaudu erinevaid ajalooperioode;

*iseloomustab kiriku rolli keskaja ühiskonna ja üksikisiku elus;

*kirjeldab kiriku struktuuri,

* teeb allikate põhjal järeldusi, hinnates väiteid, taotlusi ja veendumusi ajaloolises kontekstis;

*selgitab mõne näite põhjal, mil moel võivad ehitised, kunstiteosed ja muud esemed anda teavet keskaegse inimese maailmapildi kohta.

*teeb kirjalike tekstide või kunstiteoste põhjal lihtsamaid järeldusi, hinnates autori taotlusi ja veendumusi ajaloolises kontekstis.

* nimetab erinevate kunstistiilide olulisemaid tunnuseid ja tunneb väliste tunnuste järgi ära erinevate kunstistiilide arhitektuurinäiteid;

*tunneb ära ja nimetab romaani ja gooti stiili arhitektuuris (ümarkaar/ teravkaar, hoone üldilme, akende suurus ja hulk,detailid);

*iseloomustab kunstiteoste toel keskaja kujutavat kunsti (temaatika, kujutamisviis, kunstniku staatus, eesmärgid).

* märkab Eesti ja maailma kultuuri seoseid ja vastastikust mõju;

*selgitab ristiusustamise mõju kultuurile ja keskkonnale kirikuehituse näite kaudu;

* teab, kuidas meditsiin on ajas arenenud ja mis võtteid on kasutatud haiguste ja epideemiatega võitlemisel;

*toob näiteid keskaja inimeste teadmistest ja uskumustest haiguste kohta

* toob näiteid erinevate ajastute kultuuripärandist:

*toob näiteid keskaja kirjandusest, kunstist ja muusikast; *iseloomustab keskaja kultuuripärandit näidete põhja

Kasutatavad meetodid

Meeldetuletuseks. Kristo Siig, video, Kuidas tekkis kristlus https://www.youtube.com/watch?v=e6qV4R04BWg

Töö mõistetega. Kristo Siig, video. Vaimulik seisus keskajal. https://www.youtube.com/watch?v=k89-yAUayPo

Sõnastiku koostamine, mõistete paigutamine skeemi, aliase mäng: õpilased koostavad teemaga seotud mõistetest sõnastiku (koos selgituste ja näidetega) tähestikulises järjekorras. Sõnade tähenduse leidmiseks sobib https://xn--snaveeb-10a.ee/ ja teised õppematerjalid. Kui ülesanne tehakse veebikeskkonnas võivad õpilased otsida pilte (keskaegseid kunstiteoseid) mõistete illustreerimiseks.

Teemakaart või mõistete paigutamine skeemi: õpilased koostavad teemakaardi, grupeerides mõisted. Teemad võib ka ette anda (nt kiriku hierarhia/vaimulikud, jumalateenistus, kirikuhoone, kloostrielu, kujutav kunst jms).  

Teemaga seotud mõistega võib koostada aliase kaardid (nt üks mõiste kaardil), õpilased jagatakse gruppidesse, iga grupp (või rida klassis) on võistkond õpilased käivad kordamööda igast grupist klassi ees mõisteid seletamas. Vastata võib ainult oma võistkond. Kui seletaja oskab seletada nii, et võistkond mõiste ära arvab saab 2 punkti. Kui seletaja ei tea mõistet, võib seletada õpetaja ja võistkond arvab õigesti, siis saab võistkond 1 punkti.

Keskaja kirik ja kunst TTG õppematerjal (prinditav)https://moodle.ag.tartu.ee/mod/book/view.php?id=4744&chapterid=402

Romaani ja gooti stiil kirikuarhitektuurisTTG õppematerjal

(prinditav)https://moodle.ag.tartu.ee/mod/book/view.php?id=4744&chapterid=408

Uurige miniatuurmaale https://maritsillamagi.wixsite.com/kunstiajalugu/about1-cwba

Hindamine

Vaimulik seisus https://e-koolikott.ee/et/oppematerjal/18835-Seisused-keskaja-Euroopas/220190

Enesekontrolliks https://learningapps.org/23234789

 Tartu Ülikooli muuseum. Muuseumiprogramm: Kirik ja keskaja inimenehttps://muuseum.ut.ee/et/sisu/kirik-ja-keskaja-inimene

Õppematerjal Ajalooõpetus ja pildid

Esimesed piiskopidVideo https://youtu.be/revbFZVUHJg 

Tööleht https://drive.google.com/file/d/1pa9Mt23y5Ekd1foaexbMhxX2_V1Dq0hP/view

Riia linn (mh esimene teatrietendus Liivimaal) Video https://youtu.be/IzppIYVi3dA

Tööleht https://drive.google.com/file/d/1hIf0VXfz9hGs01Ci5kvTaQgacvyf5Zt-/view

Niguliste kirik https://www.youtube.com/watch?v=eiT6Euy8SvA

Kasutatav õppekirjandus, vahendid

Tekstid, pildid, temaatiline lisakirjandus, visuaalsed materjalid

Euroopa riigid varakeskajal

Varakeskaja tähelepanuväärsemaks valitsejaks oli Karl Suur, kes ühendas Prantsusmaa, Saksamaa ja Põhja-Itaalia, olles omamoodi Euroopa ühenduse loojaks. Karolingide renessanss tagas antiikkultuuri pärandi säilimise ja edasikandumise.  Õpilane õpib erinevate allikate põhjal looma seoseid ning tegema järeldusi, kujundatakse arutlusoskust, mis areneb kõigi ajalooalaste oskuste baasil. Ajaloos on on palju silmapaistvaid isikuid, kes on mõjutanud ajaloo kulgu.  Õpilane mõistab, et Frangi kuningas Karl Suure tähendus ei seisne üksnes osava diplomaadina Euroopa alade ühendamises, vaid pigem kultuuripärandi kaitsja ja edasikandjana. Karl Suur pani aluse Euroopa identiteedile, Euroopa identiteet põhineb antiikkultuuril.

Põhimõisted,märksõnad

Suur rahvasterändamine, germaanlased, Chlodovech, Frangi riik, Merovingid, Karolingid, Karl Suur, Verduni leping

Õppematerjali viited

Esitlus: Keskaegse Euroopa kujunemine: https://www.slideshare.net/nataljadovgan/keskaegse-euroopa-kujunemine

Esitlus: Frangi riigi tõus https://www.slideshare.net/Jarveotsaajalugu/frangi-riigi-tus

Germaanlaste riigid, Frangi riik ja selle lagunemine https://learningapps.org/display?v=p3vfq1e2t19

Frangi riigiga seotud mõisted https://learningapps.org/display?v=p6g72f6v521

Ajalootund Raadio2-s. 1200 aastat tagasi krooniti Karl Suur keisriks.

https://arhiiv.err.ee/audio/vaata/ajalootund-r2-s-ajalootund-r2-s-1200-aastat-tagasi-krooniti-karl-suur-keisriks

Enesekontrolliks https://quizlet.com/34021341/ajalugu-frangi-riik-kt-flash-cards/

https://quizizz.com/admin/quiz/60c0a18793008600200c5c58/ajalugu-frangi-riik-ja-karl-suur

Maret Aasa (magistritöö) "7. klassi ajalooõpiku pildid ajalooallikana".

https://www.etera.ee/zoom/9884/view?page=62&p=separate&search=maret%20aasa&tool=search&view=0,0,2480,3509

Üldpädevused:

Läbivad teemad:

Ainealane lõiming:

õpipädevus - õpilane kasutab erinevaid õpistrateegiaid - kaardi abil info leidmine ja sõnastamine, mõttekaardi koostamine Karl Suure kohta

ettevõtlikkuspädevus - arutletakse selle , missugused omadused peavad olema inimesel, kes on kindlustanud endale koha ajaloos.

  kultuuriline identiteet - tänapäeva Euroopa juured peituvad keskajas

teabekeskkond - õpilane teadvustab, et ajaloolised pildid on ajalooallikad, mille abil saame hankida infot, seda analüüsida ja hinnata ning võrrelda kirjalikes allikates oleva infoga

 geograafia - keskaegse ja tänapäevase Euroopa riikide kaardi võrdlemine

muusika - keskaja muusika kuulamine, selle iseloomustamine ja võrdlemine tänapäevaga.

Õpitulemus

ÕPILANE:

* toob näiteid rahvastikurännetest, selgitades nende põhjusi ja tagajärgi

*selgitab suure rahvaste rändamise põhjuseid ja mõju Euroopale;

*nimetab Lääne-Rooma riigi aladel tekkinud germaanlaste riike;

*iseloomustab germaanlaste ja roomlaste suhteid;

*nimetab romaani ja germaani keelkonda kuuluvaid keeli

* analüüsib Euroopa riikide arengut ajaloos mõne riigi näitel;

*kirjeldab Frangi riigi tekkimist ning jagunemise põhjuseid ja tagajärgi (kolm tuumikala: Itaalia, Prantsusmaa ja Saksamaa);

*teab, kus tekkis Frangi riik – kannab kontuurkaardile

*selgitab milles seisnes ristiusu vastuvõtmise tähtsus Frangi riigi jaoks

*selgitab, kes on Merovingid, kes on Karolingid

Kasutatavad meetodid

Rühmatöö, õppemängud, sündmuste ajaline järjestamine, hinnangu andmine, töö pildimaterjaliga, pildianalüüs, informatsiooni otsimine, suuline arutlus

Töö kaardiga: germaanlaste riigid - kaardi abil rahvastikurände kirjeldamine, germaanlaste riikide nimetamine või kontuurkaardile märkimine, Frangi riik ja selle lagunemine.

Mõttekaart Chlodovechi kohta, näidis lk 11 https://e-koolikott.ee/et/oppematerjal/12258-7-klass-Ajalugu-Keelekumblus-1-66-toolehte 

Kolmeastmeline intervjuu: Karl Suur https://vara.e-koolikott.ee/h5p/embed/4307

Töö allikatega (pildid): Frangi riik, lk 62-70 https://www.etera.ee/zoom/9884/view?page=62&p=separate&search=maret%20aasa&tool=search&view=0,0,2480,3509

Valik erinevaid ülesandeid: Keelekümbluse kogumik. 7. klass lk 16-19

https://e-koolikott.ee/et/oppematerjal/12258-7-klass-Ajalugu-Keelekumblus-1-66-toolehte

Hindamine

Kontrollimiseks avatud ja etteantud vastusega ülesanded,  sobivate märksõnade leidmine nähtuse või ühiskonna iseloomustamiseks, mõistete seletamine ja kasutamine;tabeli täitmine;

Kontuurkaardile germaanlaste riigid; Frangi riik võimsuse tipul ja selle jagunemine Verduni lepingu järel.

Teemantluuletus või mõttekaart Karl Suure kohta.

Kasutatav õppekirjandus, vahendid

kaart, ajalooatlas, kontuurkaart, visuaalsed materjalid, erinevad visuaalsed õppematerjalid, õpik, töövihik, pildiline materjal õpetaja ja raamatukogu kogudest

Linnad ja linnaelu

Põhimõisted,märksõnad

linnaõigus, raad, raekoda, turuplats, gild, tsunft, Hansa Liit

Õppematerjali viited

Ülesanded ja lahendused 7. Klass https://olympiaadid.haridus.ee/?objID=313

Olümpiaaditöö: https://olympiaadid.haridus.ee/failid/Ajalugu_%C3%BCles_7_kl_E_05_06.pdf

Videotuur: Keskaegne Tallinn https://www.youtube.com/watch?v=XyY4-W05ztQ

Keskaegne linn, lk 32-44. Keelekümbluse kogumik. 7. klass. https://e-koolikott.ee/et/oppematerjal/12258-7-klass-Ajalugu-Keelekumblus-1-66-toolehte

Keskaegne linnaühiskond https://e-koolikott.ee/et/oppematerjal/18866-Keskaegne-linn-ja-kaubandus-haridus-ja-teadus-Euroopa/220594

Loomad keskaja linnas https://www.ajakiripooning.ee/loomad-keskaja-linnas/

Raekoda, kui kohtumaja (kunstiteosed Tallinna raekojas) https://raekoda.tallinn.ee/ru/exhibitions/raekoda-kui-kohtumaja/

Psühhodraamameetodid ajaloo- ja ühiskonnaõpetuses (Tallinn 2016), ülesanne 1.1. Keskaegne linn: https://drive.google.com/file/d/1mi32Q-PxMZJMxWFO9wdldioX6EagqjSC/view  (vajadusel lihtsustada meetodeid ja materjale).

Jaan Kross “Mardileib”, Indrek Hargla raamatud, nt “Timuka tütar”

Tallinna linnamüür 360 kraadi: https://www.youtube.com/watch?v=5KnS5wfZits 

Keskaegne linn: https://www.youtube.com/watch?v=ORfLgV6jpig

Eesti keskaja linnad: https://www.youtube.com/watch?v=QhyUl3H2qqA

Film “Verekivi” https://www.efis.ee/et/filmiliigid/film/id/814/ 

Keskaja Tallinna kaart: http://www.travelandlifestylediaries.com/2014/02/panoramic-medieval-views-of-old-town.html

Tallinna Linnamuuseumi orienteerumismäng “Tallinna väikesed mõistatused”.

Vaadata lõike fimidest “Apteeker Melchior” (õpetaja valikul eakohased lõigud): https://www.efis.ee/et/filmiliigid/film/id/20523 

Keskaegne toidulaud:  http://tarbija24.postimees.ee/2606480/keskaegne-toidulaud-tallinnas-ohtralt-soola-ja-olut

Maret Aasa magistritöö "7. klassi ajalooõpiku pildid ajalooallikana".

https://www.etera.ee/zoom/9884/view?page=96&p=separate&search=maret%20aasa&tool=search&view=0,0,2480,3509

Üldpädevused:

Läbivad teemad:

Ainealane lõiming:

digipädevus - internetist vajaliku info otsimine.

ettevõtlikuspädevus - missugused omadused pidid olema kaupmehel, kuidas saadi meistriks, milliseid ameteid tuli kauem õppida, miks?

sotsiaalne ja kodanikupädevus - grupis töötamine, kodanikuõigused ja -kohustused keskaegses linnas

elukestev õpe ja karjääri kujundamine -  keskaegsed ametid, ametialane väljaõpe (meistriks saamine).

teabekeskkond - õpilane teadvustab, et ajaloolised pildid on ajalooallikad, mille abil saame hankida infot, seda analüüsida ja hinnata ning võrrelda kirjalikes allikates oleva infoga

loodusõpetus - Eesti keskaegsete linnade ja hansalinnade märkimine kaardile.

eesti keel ja kirjandus - lühijutu koostamine.

käsitöö ja kodundus - keskajale omase toidu valmistamine.

muusika - keskaja muusika kuulamine, selle iseloomustamine ja võrdlemine tänapäevaga.

Õpitulemus

ÕPILANE:

* kirjeldab, kuidas on erineval ajal maailmas korraldatud inimeste heaolu, tuues näiteid tervishoiu, igapäevaelu ja turvalisuse korraldusest

*kirjeldab elu keskaegses linnas kasutades ajalooalaseid mõisteid õiges kontekstis

*võrdleb elu keskaja ja tänapäeva linnas

*teeb allikate põhjal järeldusi, hinnates väiteid, taotlusi ja veendumusi ajaloolises kontekstis

* toob näiteid erinevate ajastute kultuuripärandist

*toob näiteid, mis Eesti linnades on säilinud  keskajast

* märkab Eesti ja maailma kultuuri seoseid ja vastastikust mõju

*selgitab hansakaubanduse mõju Eesti linnade arengule

Kasutatavad meetodid

Ideekaart keskaegse linna kohta eelteadmiste väljaselgitamiseks või digikeskkonnas kasutada keskkonda Mentimeter https://www.mentimeter.com/

T-tabel: võrreldakse tänapäeva ja keskaja linna (inimeste arv, hoonete funktsioonid, tegevusalad jms).

Töö kaardiga: kaardile märgitakse Eesti keskaegsed linnad ja eraldi värviga hansalinnad.

Skeem autute ametite kohta, Sissejuhatuseks võib kasutada katkendit Indrek Hargla raamatust “Timuka tütar”

Ülesanded õppevideo põhjal: 8. Keskaegne linnakultuur video ja ülesanded Video: https://www.eays.edu.ee/%C3%B5ppematerjalid/ajalugu/audiovisuaal-i

tekst+ülesanded https://drive.google.com/file/d/1sSMFTTia4L37a2EBfNcUqp_wvKiNi-Ig/vie

Töö allikatega (pildid) piltide vaatlemine ja ülesanded nende põhjal: Käsitöö ja tsunftikord  https://www.etera.ee/zoom/9884/view?page=96&p=separate&search=maret%20aasa&tool=search&view=0,0,2480,3509

Eluolu linnas https://www.etera.ee/zoom/9884/view?page=102&p=separate&search=maret%20aasa&tool=search&view=0,0,2480,3509

Õppekäik kodukohas või selle läheduses, mis on seotud keskaja temaatikaga. Õppematerjali iga maakonna keskaja kohta leiab “Eesti kultuurilooline õppematerjal”: https://www.eays.edu.ee/%C3%B5ppematerjalid/ajalugu#h.3f41i6c8va5b 

Keskaja inimese toidulaud: ajastule omase toidu valmistamine grupis.

Hindamine

Definitsioonikaardi koostamine erinevate mõistete kohta individuaalselt või paaris (nt tsunft, raad)

Lünktekst, tõene väär lause https://e-koolikott.ee/et/oppematerjal/13772-Eesti-keskaegsete-linnade-valitsemine-Raad

Kasutatav õppekirjandus, vahendid

kaart, ajalooatlas, kontuurkaart, visuaalsed materjalid, erinevad visuaalsed õppematerjalid, õpik, töövihik, pildiline materjal õpetaja ja raamatukogu kogudest

Euroopa riigid kõrgkeskajal

Põhimõisted,märksõnad

William Vallutaja, Henry II, Karolingid ja Kapetingid, Saja-aastane sõda, Jeanne d Arc

Õppematerjali viited

Animeeritud Bayeux vaip https://www.youtube.com/watch?v=LtGoBZ4D4_E&t=7s

Õpetajale https://www.readingmuseum.org.uk/collections/britains-bayeux-tapestry

Saade “Reisile minuga” (16st min-st) https://arhiiv.err.ee/video/vaata/reisile-minuga-fecamp-bayeux

Maret Aasa magistritöö "7. klassi ajalooõpiku pildid ajalooallikana". https://www.etera.ee/zoom/9884/view?page=1&p=separate&search=maret%20aasa&tool=search&view=0,0,2480,3509

Üldpädevused:

Läbivad teemad:

Ainealane lõiming:

õpipädevus - hangib infot ja  tõlgendab allikakriitiliselt visuaalset ajalooallikat. Koostab õpitu põhjal mõttekaardi või definitsioonikaardi (süstematiseerib ja kinnistab õpitut).

kultuuriline identiteet - Inglismaa ja Prantsusmaa kultuuride muutumine ajaloo vältel, väärtustab kultuurilist mitmekesisust

teabekeskkond - õpilane teadvustab, et ajaloolised pildid on ajalooallikad, mille abil saame hankida infot, seda analüüsida ja hinnata ning võrrelda kirjalikes allikates oleva infoga

kunst - kuidas kujutati inimesi, lahingustseene keskajal, kunstitöö ajalooallikana.

muusika: ajaloosündmuse esitamine lauluna

inglise keel: Inglismaa ajalugu puudutava informatsiooni hankimine ja tõlkimine ja esitamine võõrkeeles

Õpitulemus

ÕPILANE:

*analüüsib Euroopa riikide arengut ajaloos mõne riigi näitel;

*võrdleb riigi kujunemist Prantsusmaal ja Inglismaal.

* analüüsib teaduse ja tehnika arengu positiivset ja negatiivset mõju ühiskonnale ja kultuurile, mõistab inimkonna eetilisi valikuid ja vastutust ühiskonna ees seoses teaduse ja tehnika arenguga;

*toob näiteid relvastuse arengust keskajal, nt Saja-aastase sõja käigus võeti kasutusele tulirelvad

Kasutatavad meetodid

Töö allikaga: Bayeux vaip (nt mis allikaliik, mis sündmust kujutab, usaldusväärsuse hindamine jne.

https://www.imelineajalugu.ee/mida-kujutatakse-bayeux-vaibal/

Info hankimine või kinnistamiseks laul “William the Conqueror” (ingliskeelne) https://www.youtube.com/watch?v=bQ8A5gRe_Dw&list=PLA5NP5n9YwGU8-W_Ghthb7E9QTNdfWONS

Töö allikatega: keskaegsed pildidInglismaa, lk 131-135 https://www.etera.ee/zoom/9884/view?page=131&p=separate&search=maret%20aasa&tool=search&view=0,0,2480,3509

Prantsusmaa ja Saja-aastane sõda, lk 136-140 https://www.etera.ee/zoom/9884/view?page=136&p=separate&search=maret%20aasa&tool=search&view=0,0,2480,3509

Kolmeastmeline intervjuu Jeanne d'Arc https://teadus.postimees.ee/4129095/kusimus-ajaloost-miks-poletati-prantsuse-rahvuskangelane-jeanne-d-arc-tuleriidal

Väitlus rollides "Jeanne d’Arci kiri Inglise kuningale".

Psühhodraamameetodid ajaloos lk 51-52 https://drive.google.com/file/d/1mi32Q-PxMZJMxWFO9wdldioX6EagqjSC/view

Hindamine

Õpilane koostab Bayeux vaiba põhjal mõttekaardi või definitsioonikaardi ja selgitab ajaloosündmust ning teeb järeldusi oma koostatud skeemi põhjal.

Õpilane nimetab Saja-aastase sõja põhjuseid ning tagajärgi, selgitab, kes oli Jeanne d'Arc ja millega on ta ajalukku läinud

Kasutatav õppekirjandus, vahendid

kaart, ajalooatlas, kontuurkaart, visuaalsed materjalid, erinevad visuaalsed õppematerjalid, õpik, töövihik, pildiline materjal õpetaja ja raamatukogu kogudest

Keskaegse Euroopa naabrid: araablased, Bütsants, viikingid, Vana-Vene riik

Põhimõisted,märksõnad

Bütsants, õigeusk, patriarh, ikoon, ristkuppelkirik, mosaiik, kirikulõhe, beduiinid, Meka, Kaaba, islam, moslem, Allah, prohvet, kaliif, kalifaat, džihaad, mošee, minarett, koraan, , imaam, viikingid, varjaagid, normannid, saaga, ruunikivi, valhalla, bojaar, veetše, družiina

Õppematerjali viited

Sissejuhatuseks või kordamiseks enesekontrollitest Keskaegse Euroopa naabrid: https://learningapps.org/18314245

Viikingid https://learningapps.org/3985185

Viikingid 2 https://learningapps.org/3985218

Islam https://learningapps.org/8956880

Islami teadust tutvustav programm Google Arts and Culture keskkonnas (lihtne inglise keel): https://artsandculture.google.com/story/JQURIFerj9RUIQ

Vana-Vene riik https://learningapps.org/18752864

Salme viikingid https://arhiiv.err.ee/video/vaata/salme-viikingid-4

Videoloeng. Bütsantsi 395-1453 https://youtu.be/GIXjpFp9YRo

Islami invasioon Alpidesse https://objektiiv.ee/unustatud-ajalugu-islami-invasioon-alpidesse/

Üldpädevused:

Läbivad teemad:

Ainealane lõiming:

Õpioskuste arendamine: info otsimise, süstematiseerimise, organiseerimise  ja esitamise oskus. Võrdlemise oskus. Väljendus ja esinemisoskus. Seoste loomise oskus. Järelduste sõnastamise oskus.

 „Elukestev õpe ja karjääri kujundamine

keskendub õpilase võimete, huvide, vajaduste ja hoiakute teadvustamisele, kujundatakse iseseisva õppimise oskus, mis on oluline alus elukestva õppe harjumuste ja hoiakute omandamisel. Õpilasi juhitakse mõtlema oma võimalikele tulevastele tegevusvaldkondadele ning arutlema, millised eeldused ja võimalused on neil olemas, et oma soove ellu viia

Usundiõpetus. Arutlus: vaata videot Malala Yousafzaist ja tema selgitusest selle kohta, kuidas islamit valesti tõlgendatakse ja kasutatakse. Mille järgi sa saad aru, et Malala on moslem? Kas videos on midagi, mis ei ole sinu arvates moslemitele tüüpiline? Kuidas tõlgendatakse islami usku valesti? Kelle huvides see on?Igapäevaelus võib religioon avalduda ka suhetes teiste inimestega. Näiteks peavad kõik religioonid oluliseks andestamist. Tegevusülesanne: uurige rühmades erinevate religioonide rituaale, mis on seotud inimese elukaarega. Otsige ühe religiooni kohta võimalikult erinevaid näiteid Youtubest, tehke oma uurimusest esitlus ja tutvustage klassile.

Õpitulemus

ÕPILANE:

* teeb allikate põhjal järeldusi, hinnates väiteid, taotlusi ja veendumusi ajaloolises kontekstis;

*selgitab mõne näite põhjal keskaegse Euroopa suhteid naabritega;

*teeb kirjalike või esemeliste allikate ja kunstiteoste põhjal lihtsamaid järeldusi

* arutleb märksõnade või küsimuste toel ajaloosündmuste ja -nähtuste üle, kujundab oma seisukoha ning põhjendab seda;

*toob näiteid, kuidas suhted naabritega on mõjutanud eurooplaste maailmapilti, teadmisi, oskusi, *teeb lihtsamaid järeldusi rahvaste ja kultuuride vastastikuse mõju kohta

Kasutatavad meetodid

Pildi kaudu ühiskonna eripärade kirjeldamine.

Grupitöö. Ülesanne:

Otsige iga käsitletava kultuuri   (Bütsants, araablased, Vana-Vene riik, viikingid) kohta üks pilt ühest eluvaldkonnast:

• religioon ja usuelu
• majandus ja kaubandus
• välissuhted ja sõjandus
• igapäevaelu ja olme
• kultuur, haridus ja teadus

Kujundage stend, plakat, slaid, esitlus vms ning iseloomustage nelja keskaja Euroopa naaberkultuuri või ühiskonda ühe valdkonna (märksõnade) kaudu, tuues võimalusel välja vastastikused mõjutused Euroopaga.

Töö esitlemine. Teema süvendamiseks täidavad teised õpilased võrdleva tabeli esitluste põhjal.

Hindamine

Esitlus+võrdleva tabeli täitmine. Eesmärk on aktiivselt kuulates märkmeid teha. Õpilastele võib anda ka ülesande oma tabeli põhjal sõnastada nt 3-5 järeldust selle kohta, millised olid eurooplaste suhted naabritega, mis valdkonnas ja/või kes keda kõige enam mõjutas. Järeldust tuleb selgitada ja kinnitada näitega.

Kasutatav õppekirjandus, vahendid

kaart, ajalooatlas, kontuurkaart, visuaalsed materjalid, erinevad visuaalsed õppematerjalid, õpik, töövihik, pildiline materjal õpetaja ja raamatukogu kogudest

Ristisõjad

Põhimõisted,märksõnad

Urbanus II, Saladin, püha maa, ristisõjad, Läti Henriku Liivimaa kroonika, muistne vabadusvõitlus, Lembitu

Õppematerjali viited

Teemat kokkuvõttev laul “The Crusades” ("Eyes Without a Face" by Billy Idol):

https://www.youtube.com/watch?v=weMhSSYoRi4

Ristisõjad Lähis-Idas (test)

https://learningapps.org/2255202

Ristisõjad Läänemere ääres (test) https://learningapps.org/2255255

Enesekontroll: Ristisõjad https://learningapps.org/10722776

Tallinna olümpiaadid koolivoor 2007/08 Ristisõjad ja muistne vabadusvõitlus. Ülesanded ja lahendused 7. klass

https://olympiaadid.haridus.ee/?objID=493

Üldpädevused:

Läbivad teemad:

Ainealane lõiming:

õpipädevus - ajalookaardi ja allikate abil teadmiste hankimine ja sõnastamine,

kultuuriline identiteet - eestlaste muinasusk ja ristiusu vastuvõtmine, elame kristlikus kultuuriruumis, austame loodust.

geograafia - Euroopa kaardi kasutamine,  Eesti haldusjaotuse muutumine aja jooksul.

eesti keel ja kirjandus - katkendi lugemine Läti Henriku “Liivimaa kroonikast”.

Õpitulemus

ÕPILANE:

*toob allikate põhjal esile ajaloosündmuste põhjuse-tagajärje seoseid;

*toob allikate põhjal esile ristisõdade põhjuse-tagajärje seoseid;

* selgitab näidete abil, kuidas muutused maailmas on mõjutanud Eesti ajalugu;

*selgitab, miks algasid ristisõjad Läänemere ääres ning kuidas need mõjutasid Eesti ajalugu

* analüüsib allikate usaldusväärsust eri aspekte hinnates, teab, et allika sõnum sõltub autoripositsioonist;

*kirjeldab muistse vabadusvõitluse käiku ning paigutab selle sündmuse laiemasse ajaloolisse konteksti (ristisõjad Euroopas ja  Liivimaal, keskaja algus Eestis);

*nimetab muistse vabadusvõitluse põhjuseid ja tagajärgi

*selgitab, kes oli Läti Henrik ja Lembitu ning miks nad on ajaloos olulised

*selgitab, miks on Henriku Liivimaa kroonika tähtis ajalooallikas

Kasutatavad meetodid

Töö kaardiga: leiab kaardilt infot ja selgitab kaardi abil, mis riikidest mindi ristisõtta, kus asub püha maa jne. https://mapsontheweb.zoom-maps.com/post/162393086281/map-of-the-crusades-1096-1204-the-crusades-were

https://e-koolikott.ee/et/oppematerjal/13783-Ristisojad-Kaart-1

Töö allikaga. Paavst Urbanus II kõne ja ristisõjad. Suunised õpetajatele. kuidas väärinfot avastada ja õpetada https://learning-corner.learning.europa.eu/system/files/2021-12/disinformation-booklet_et.pdf

Sõnastab allika abil ristisõja põhjuseid või tulemusi http://keskaegnekirik.weebly.com/ristisotildejad.html

Töö allikatega: muistne vabadusvõitlus. Õpetaja võib tekste lihtsustada või ise selgitada:

https://drive.google.com/file/d/192IRGOMXjR0gg8dpOxfbzIbpRcsqgOQk/view

Töö ajajoonega: koosta ajajoon Liivimaa ristiusustamise tähtsamate sündmuste kohta

Hindamine

Kontrollimiseks avatud ja etteantud vastusega ülesanded,  sobivate märksõnade leidmine nähtuse või ühiskonna iseloomustamiseks, mõistete seletamine ja kasutamine;tabeli täitmine;

Kasutatav õppekirjandus, vahendid

kaart, ajalooatlas, kontuurkaart, visuaalsed materjalid, erinevad visuaalsed õppematerjalid, õpik, töövihik, pildiline materjal õpetaja ja raamatukogu kogudest

Haridus, ülikoolid ja teadus

Põhimõisted,märksõnad

Kloostrikool, linnakool, toomkool, ülikool, teaduskond, 7 vaba kunsti, rektor, dekaan, dispuut, skolastika, alkeemia, astroloogia

Õppematerjali viited

Teadlane vastab: kuidas mõtestasid keskaegsed inimesed maailma? Marek Tamm: https://www.youtube.com/watch?v=jaiyv0dU6D8

Kasvatusest õpetajale.

Tiiu Kuurme, Ühiskondlikult väärkoheldud kasvatus https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c21-teadus/uhiskondlikult-vaarkoheldud-kasvatus/

Esitlus ja ülesanded

https://www.sutori.com/en/story/keskaja-kultuur--8FyJuhgzPGotG9kGxtGGKrKV

Artikkel. Millist elu elasid lapsed keskaegses Tallinnas. https://juunior.postimees.ee/7392533/millist-elu-elasid-lapsed-keskaegses-tallinnas

Tallinna Linnamuuseum. Rohtudest ja apteekritest. Retk apteeker Melhiori radadel.

https://linnamuuseum.ee/linnaelumuuseum/haridus/pohikool-ja-gumnaasium/

Üldpädevused:

Läbivad teemad:

Ainealane lõiming:

Õpioskused

Uurige erinevate allikate põhjal, mida tähendab dispuut.

Kasutage teemaga haakuvat dispuudi meetodit leppides kokku reeglid või formaadi vastavalt grupi suurusele ja tasemele.

https://mitteformaalne.ee/methods/dispuut/

Läbivateema „Elukestev õpe ja karjääri kujundamine“ taotletakse õpilase kujunemist isiksuseks, kes on valmis õppima kogu elu, täitma erinevaid rolle muutuvas õpi-, elu- ja töökeskkonnas ning kujundama oma elu teadlike otsuste kaudu, sealhulgas tegema sobivaid haridus- ja tööalaseid valikuid.

Õpitulemus

ÕPILANE:

* loetleb inimkeskse ja teadusliku maailmapildi kujunemise põhjuseid, toob näiteid selle tunnusjoontest, suuna esindajatest erinevatel ajastutel ning ühiskonnas toimunud muutustest;

*selgitab näidete toel, kellel ja kuidas oli keskajal võimalik haridust saada

*nimetab keskaja seitse vaba kunsti

*toob näiteid keskaja teaduste: skolastika, alkeemia, astroloogia ja arstiteaduse uurimismeetoditest ja -tulemustest

*nimetab Euroopa esimesi ülikoole ja kirjeldab ülikoolides toimunud õppetööd

Kasutatavad meetodid

Töö tekstiga. Tekst jagada osadeks valida lõigud ja teemad vastavalt õpilaste arvule ja võimetele. Dispuut - loetu üle arutamine. Õpilased teevad loetud lõigu põhjal kokkuvõtted (suuliselt ja/või kirjalikult) ja esitavad vastastikku või õpetajale küsimusi. Arutelu võib laiendada võrdlusega tänapäeva kasvatusest ja haridusest.

Maria Tilk TLÜ õppematerjal, Keskaja kasvatus

https://www.tlu.ee/opmat/ka/opiobjekt/keskaeg/keskaeg_exe/keskaja_pedagoogika_kujunemine.html

Töö pildiga: Keskaja vabad kunstid

https://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/7/71/Septem-artes-liberales_Herrad-von-Landsberg_Hortus-deliciarum_1180.jpg

Pildi toel uuritakse, mis olid keskaja seitse vaba kunsti ja arutletakse, miks olid olulised just need distsipliinid. Soovitav on arutleda ka ladina keele tähtsuse muutumise üle hariduses.

Keskaja ülikoolid ja skolastika. Aquino Thomas.

https://e-koolikott.ee/en/oppematerjal/18866-Keskaegne-linn-ja-kaubandus-haridus-ja-teadus-Euroopa/220605

Töö tekstiga Aquino Thomas

https://www.katoliku.ee/index.php/et/uudised/eesti/500-pueha-aquino-thomasest

Teksti põhjal koostatakse faktide püramiid või kasutatakse magnetkaartide või teeviida meetodit. (Vt RITA meetodid lk 22 https://drive.google.com/file/d/1SyZapvyIiwnnd15j76uaL1aTV408u_aU/view)

Õpetaja võib ülesande lehele kopeerida ka teksti juures oleva Aguino Thomase portree. Oluline on uurida, mis faktid kinnitavad, et Aquino Thomas on hea näide keskaja haritlasest.

Hindamine

Kasutab teemakohaseid mõisteid, toob näiteid hariduse omandamise võimalustest keskajal erinevate sisuste näitel, võrdleb keskaja kasvatust ja haridust tänapäevaga, toob näiteid sellest, et haridus on erinevatel ajalooperioodidel andnud võimaluse edendada karjääri, ühiskondlikku staatust enda ja teiste inimeste heaolu jms.

Kasutatav õppekirjandus, vahendid

kaart, ajalooatlas, kontuurkaart, visuaalsed materjalid, erinevad visuaalsed õppematerjalid, õpik, töövihik, pildiline materjal õpetaja ja raamatukogu kogudest

Eesti keskajal

Õpilane mõistab, et keskajal (periood 13. sajandist 16. sajandi keskpaigani) ei ole Eestit tänases tähenduses, vaid on territoorium (Estland, Estonia). Poliitiliselt, majanduslikult ja kultuuriliselt on tegemist Vana-Liivimaaga (Livonia, Livland, Alt-Livland), mis koosnes erinevatest piirkondadest. 7-8% elanikkonnast elas linnades, valdav enamus maal. Liivimaa ühiskond oli etniliselt erikeelne.

Põhimõisted,märksõnad

keskaja periodiseering  Eesti ajaloos, Vana-Liivimaa, Liivi sõda

Õppematerjali viited

Kristo Siig. 5. klassi ajaloo kursus: video 12 Eesti keskaeg: https://www.youtube.com/watch?v=Zhgxb7dsacw&list=PLH55BK1JEw-p280MvUwzjFTR0y-z4OCgi&index=18

Esitlus: Vana Liivimaa https://www.slideshare.net/nataljadovgan/vanaliivimaa

Õppekäik kodukohaga seotud ajaloolisesse linnusesse või kirikusse. Õppematerjali iga maakonna keskaja kohta leiab: “Eesti kultuurilooline õppematerjal”: https://www.eays.edu.ee/%C3%B5ppematerjalid/ajalugu#h.3f41i6c8va5b 

Pirita klooster: http://www.piritaklooster.ee/birgitiinid-pirital/ 

Niguliste kirik: https://nigulistemuuseum.ekm.ee/niguliste-muuseum/pusiekspositsioon/ 

Vaadata lõike fimidest “Apteeker Melchior” (õpetaja valikul eakohased lõigud, mis ilmestaksid kiriku ja kloostriga seotud teemasid): https://www.efis.ee/et/filmiliigid/film/id/20523 

Üldpädevused:

Läbivad teemad:

Ainealane lõiming:

õpipädevus - ajalookaardi ja allikate abil teadmiste hankimine ja sõnastamine,

kultuuriline identiteet - õpilane toob esile iseloomulikke jooni elust keskajal Eestimaal

geograafia -  Eesti haldusjaotuse muutumine aja jooksul.

Õpitulemus

ÕPILANE:

* toob allikate põhjal esile ajaloosündmuste põhjuse-tagajärje seoseid;

*märgib kaardile Liivi sõja järgse haldusjaotuse

* arutleb märksõnade või küsimuste toel ajaloosündmuste ja -nähtuste üle, kujundab omaseisukoha ning põhjendab seda;

* selgitab näidete abil, kuidas muutused maailmas on mõjutanud Eesti ajalugu;

*selgitab muutusi Liivimaa valitsemises peale muistse vabadusvõitluse lõppu

Kasutatavad meetodid

Töö kaardiga - keskaegse Liivimaa valitsemine, täita saab kontuurkaarti või kirjeldada kaardi põhjal keskaegse Liivimaa haldusjaotust ning valitsemist.

Faktipüramiid keskaegse Liivimaa kohta (võib teha nt paaristööna)

Töö tekstiga: Seisused Vana-Liivimaal https://e-koolikott.ee/et/oppematerjal/19070-Seisused-Vana-Liivimaal-moisnikud-talupojad-ja-vaimulikud/222447

Hindamine

Töö kaardiga - keskaegse Liivimaa valitsemine, täita saab kontuurkaarti või kirjeldada kaardi põhjal keskaegse Liivimaa haldusjaotust ning valitsemist.

Faktipüramiid keskaegse Liivimaa kohta (võib teha nt paaristööna)

Kasutatav õppekirjandus, vahendid

kaart, ajalooatlas, kontuurkaart, visuaalsed materjalid, erinevad visuaalsed õppematerjalid, õpik, töövihik, pildiline materjal õpetaja ja raamatukogu kogudest

Maailm varauusajal 1492–1600

Maadeavastused

Põhimõisted,märksõnad

Marco Polo reisikirjad, kompass, astrolaab, karavell, karak, indiaanlased, asteegid, inkad, konkistadoorid, kolonialism, koloniaalimpeerium

Õppematerjali viited

Minemine: 12 Haiiti (Jaan Tätte Kolumbuse merereisist 1492) https://arhiiv.err.ee/video/vaata/minemine-haiiti-140759

Christoph Kolumbus: https://sites.google.com/view/isikulood/christoph-kolumbus?authuser=0 

Liivimaa avastamise sarnasus Ameerika avastamisega

Audiovisuaalne õppematerjal Ajalooõpetus ja -pildid, Liivimaa avastamise legend

Tööleht

Video

https://www.eays.edu.ee/%C3%B5ppematerjalid/ajalugu/audiovisuaal-i

Üldpädevused:

Läbivad teemad:

Ainealane lõiming:

Geograafia: vahemaade mõõtmine, orienteerumine

asukoha määramine, geograafiline kaart, maadeavastajate teekondade kirjeldamine kasutades geograafia terminoloogiat (ilmakaarte nimetused, mandrid, saared, neemed, ookeanid, mered, väinad jms)

Füüsika. Mõõtevahendid ja ühikud.

Eesti keel ja kirjandus

Kolumbus Krisostomus Kolumbuse-aegsete eesti poisslaste meelisnimedest ja nende päritolust

https://www.emakeeleselts.ee/omakeel/2011_2/OK_2011-2_03.pdf

Õpitulemus

ÕPILANE:

*selgitab Ameerika Ühendriikide kujunemislugu;

*selgitab Christoph Kolumbuse rolli Ameerika avastajana eurooplaste jaoks;

*toob näiteid hispaanlastest ja portugallastest kolonisaatorite eesmärkidest ja tegevusest Ameerikas.

*toob näiteid kolonialismi majanduslikest, poliitilistest ja eetilistest aspektidest, annab kolonialismile hinnangu erinevast perspektiivist;

*märgib kaardile maadeavastajate retked. Kirjeldab retkesid oma sõnadega kasutades geograafia termineid.

*selgitab eurooplaste kolonialismi põhjuseid ja tagajärgi Uues Maailmas;

*toob näiteid hispaanlaste ja portugallaste tegevusest Uue Maailma avastus- ja vallutusretkedel;

*annab hinnangu eurooplaste kolonisatsioonile Uues Maailmas kolonistide, põliselanike ja tänapäeva seisukohast.

Kasutatavad meetodid

Cristoph Kolumbuse vastuoluline lugu

https://www.ohtuleht.ee/tervis/677507/christoph-kolumbuse-vastuoluline-lugu

Töö allikaga. Ameerikate koloniseerimine andis hoogu väikesele jääajale. https://novaator.err.ee/906591/ameerikate-koloniseerimine-andis-hoogu-vaikesele-jaaajale

Artikli analüüs.Tooge välja põhiseisukohad ja neid kinnitavad faktid. Analüüsi võib koostada ideekaardi või muus formaadis skeemina.

Töö tekstiga:

https://vara.e-koolikott.ee/h5p/embed/3103

Rühmatöö: iga rühm saab maailma kontuurkaardi, seejärel allikatekstid maadeavastuste eelduste, põhjuste, tagajärgede kohta. Lisaks on allikatekstid erinevate maadeavastajate ja nende retkede kohta (nt Vasco da Gama, Ch. Columbus, Fernão de Magalhães vms). Rühmas on ülesanne koos allikad läbi töötada ja seejärel kanda eeldused, põhjused, tagajärjed kaardile, kaardile märkida erinevate värvidega avastusretkede suunad.

Hindamine

Märgib kaardile Chrisoph Kolumbuse merereisi Ameerikasse ja teiste maadeavastajate retked.Tuvastab teksti põhjal, millst avastusretke on kirjeldatud ja/või kirjeldab avastusretki oma sõnadega. Selgitab avastusretkede põhjusid ja tagajärgi kasutades teemakohaseid mõisteid.

Diferentseerimiseks sobib eeltäidetud kaart, atlase abil kaardi täitmine, etteantud märksõnad ja/või lünkteksti täitmine. Oluline on, et õpilane annab oma sõnadega hinnagu maadeavastustega alanud koloniseerimisele.ühest või mitmest perspektiivist.

Kasutatav õppekirjandus, vahendid

kaart, ajalooatlas, kontuurkaart, visuaalsed materjalid, erinevad visuaalsed õppematerjalid, õpik, töövihik, pildiline materjal õpetaja ja raamatukogu kogudest

Reformatsioon ja vastureformatsoon

Põhimõisted,märksõnad

Katoliiklus, reformatsioon, usupuhastus, indulgents, tees, ketser, Augsburgi usutunnistus, luterlus, protestantlus, kalvinism, anglikaanlus, pildirüüste, Trento kirikukogu, jesuiidid, vastureformatsioon, inkvisitsioon

Õppematerjali viited

Tallinna Linnaarhiivi materjal

https://linnaarhiiv.wordpress.com/2017/10/31/reformatsioon/

ETV saatesari Reformatsioon 500

https://arhiiv.err.ee/video/vaata/reformatsioon-500-1

Tekst. Martin Luther: https://sites.google.com/view/isikulood/martin-luther?authuser=0 

Audiovisuaalne õppematerjal Ajalooõpetus ja -pildid.

Reformatsoon

Video https://youtu.be/RryZFrOcf6U

Tööleht https://drive.google.com/file/d/1kxWiKiqQRvZnnNtfLq8VABh1WYHYyptF/view

Tallinna ajaloo olümiaadi koolivoor 2018, 8. klass.

Küsimused

https://olympiaadid.haridus.ee/failid/AJOLTLN_16.01.2018_PK_8kl_%C3%9CLESANDED.pdf

Vastused

https://olympiaadid.haridus.ee/failid/ajoltln_16.01.18_PK_8kl_VASTUSED.pdf

Õpetajale lugemiseks (vt allikate loetelu). Piret Lotman, Reformatsiooni saadikud:  https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c9-sotsiaalia/reformatsiooni-saadikud/

Üldpädevused:

Läbivad teemad:

Ainealane lõiming:

Läbiv teema „Kodanikualgatus ja ettevõtlikkus“ Tähtsal kohal on üksikisiku või huvirühma osalemis- ja mõjutamisvõimalused kohaliku ja ühiskonna tasandi otsuste tegemisel.

Läbiv teema „Teabekeskkond ja meediakasutus“  õpilane õpib märkama, mõistma ja analüüsima meedia rolle ühiskonnas ajaloo sündmuste näitel (märkab kommunikatsiooni tähtsust ja kommunikatsioonivahendite muutumist ajas). Senisest olulisemaks muutub teabe usaldusväärsuse kriitiline hindamine, kuna õpilane kasutab leitud teavet järjest rohkem isiklike otsuste tegemiseks (nt õppimisvõimalusi valides).

Õpitulemus

ÕPILANE:

* toob näiteid ühiskonna ümberkorraldamise võimalustest reformide või revolutsiooni teel ja analüüsib nende protsesside erinevusi;

*toob näiteid reformatsiooni eesmärkidest, levikust ja mõjust;

*nimetab vastureformatsiooni põhjuseid ja tagajärgi.

* analüüsib inimeste võimalusi ja valikuid minevikus ja tänapäeval isikute näitel;

*uurib ja tutvustab mõne keskajal elanud inimese võimalusi ja valikuid Marthin Lutheri ja tema mõttekaaslaste näitel

Kasutatavad meetodid

Eri tasandi küsimuste esitamine teksti/ materjali kohta ja nendele vastamine.

Võrdlemine. Õpilased koostavad tabeli või skeemi reformatsiooni leviku ja mõju kohta (nt luterlus, kalvinism, anglikaanlus), tuues välja ka ühisosa.

Uurige reformatsiooni mõju kunstile, muusikale, haridusele

Vt näiteks meetod diskussoonivõrk

https://vara.e-koolikott.ee/taxonomy/term/3121

Miks puhkes vastureformatsioon?

https://vara.e-koolikott.ee/h5p/embed/5730

Väited

https://vara.e-koolikott.ee/h5p/embed/5974

Hindamine

RAFT kirjutamine

Martin Lutheri kiri või jutlus koguduse liikmetele;

jesuiidi orduvenna kiri või jutlus linnarahvale; ajaloolase arvamusartikkel reformatsiooni mõjust haridusele ja kultuurile vms Soovitav on õpilastele ette anda kriteeriumid. Nt kiri, jutlus või artikkel peab sisaldam 5 seisukohta, mis on põhjendatud, Õpilastele võib anda valiku mõisteid, mida tuleb kontekstis kasutada. .

Õpilased võivad valikuliselt oma tööd klassis ette kanda.  

Kasutatav õppekirjandus, vahendid

kaart, ajalooatlas, kontuurkaart, visuaalsed materjalid, erinevad visuaalsed õppematerjalid, õpik, töövihik, pildiline materjal õpetaja ja raamatukogu kogudest

Renessanss ja humanism

Põhimõisted,märksõnad

Humanism, renessanss, traktaat

Õppematerjali viited

Õpetajale. Aleksander Dugin, Minimalistlik ja maksimalistlik inimesekäsitlus https://www.ra.ee/wp-content/uploads/2016/10/DuginAleksandr_Kaks_humanismi_TUNA2001_1.pdf

Tunnikonspekt: Renessanssiajastu selfie https://e-koolikott.ee/et/oppematerjal/26211-Tunnikonspekt-Renessansiajastu-selfie

Ajalootunni kava: Leonardo da Vinci “Püha õhtusöömaaeg” https://e-koolikott.ee/et/oppematerjal/4848#262681-AJALOOTUNNI-KAVA-Leonardo-da-Vinci-Puha-ohtusoomaaeg

Tehnika areng keskaja lõpul. Keelekümbluse töölehed lk 98-99

https://e-koolikott.ee/et/oppematerjal/12618-Ajalugu-keelekumbluse-toolehed-7-klassile/215092

Muutused majanduses ja ühiskonnas. Keelekümbluse töölehed lk 100

https://e-koolikott.ee/et/oppematerjal/12618-Ajalugu-keelekumbluse-toolehed-7-klassile/215092

Üldpädevused:

Läbivad teemad:

Ainealane lõiming:

Õpipädevus – suutlikkus organiseerida õppekeskkonda individuaalselt ja rühmas ning hankida vajaminevat teavet; planeerida õppimist ja seda plaani järgida; kasutada õpitut erinevates olukordades ja probleeme lahendades; seostada omandatud teadmisi varemõpituga; analüüsida oma teadmisi ja oskusi, motiveeritust ja enesekindlust ning selle põhjal edasise õppimise vajadusi.

Läbiv teema „Elukestev õpe ja karjääri kujundamine“ taotletakse õpilase kujunemist isiksuseks, kes on valmis õppima kogu elu, täitma erinevaid rolle muutuvas õpi-, elu- ja töökeskkonnas ning kujundama oma elu teadlike otsuste kaudu, sealhulgas tegema sobivaid haridus- ja tööalaseid valikuid.

Õpitulemus

ÕPILANE:

* loetleb inimkeskse ja teadusliku maailmapildi kujunemise põhjuseid, toob näiteid selle tunnusjoontest, suuna esindajatest erinevatel ajastutel ning ühiskonnas toimunud muutustest;

* võrdleb skolastikat ja humanismi;

*toob näiteid humanistide, maadeavastajate ja renessansiajastu õpetlaste tegevusest ja selgitab nende tegevuse mõju teadusliku maailmapildi kujunemisele.

* selgitab ja toob näiteid, kuidas inimesed on erinevatel ajastutel loodusesse suhtunud;

*selgitab, kuidas teadusliku maailmapildi kujunemine hiliskeskajal on mõjutanud inimeste suhtumist loodusesse.

Kasutatavad meetodid

Uskmatu Tooma lugu: Toomas kui kahtleja sümbol.

https://www.eoc.ee/opetus/puha-apostel-toomas/?v=a57b8491d1d8. Loo võib ette lugeda, jutustada, analüüsida kunstiteost - vt Caravaggio “Püha Tooma uskmatus” http://www.eestikirik.ee/uskmatu-tooma-usust/

Arutelu uskumisest ja kahtlemisest. Mis olukorras on kahtlemine hea, mis olukorras halb?

Poster või slaid.

Esitage kahtlevaid küsimusi (uurimisküsimusi) ja otsige neile vastuseid. Näidake visuaalselt ja põhjendage valikuid, kuidas leidsite oma küsimusele vastuse.  

Koostage võrdlev tabel või skeem skolastika ja humanismi kohta.

Uurige, mis on traktaat.

Sõnastage üks teema, probleem või küsimus, millega tegelesid renessansiajastu õpetlased, kunstnikud, arhitektid, kirjanikud ja koostage traktaat, milles jäljendate renessansiajastu mõtteviisi.

Kuulsuste pidusöök: keelekümbluse töölehed lk 104

https://e-koolikott.ee/et/oppematerjal/12618-Ajalugu-keelekumbluse-toolehed-7-klassile/215092

Hindamine

Võrdleb skolastikat ja humanismi vähemalt kolme näite kaudu.  

Toob näiteid humanistide, maadeavastajate ja renessansiajastu õpetlaste tegevusest ja selgitab nende tegevuse mõju teadusliku maailmapildi kujunemisele.

Selgitab (maadeavastajate ja/või kunsti näitel) kuidas teadusliku maailmapildi kujunemine hiliskeskajal on mõjutanud inimeste suhtumist loodusesse.

Kasutatav õppekirjandus, vahendid

kaart, ajalooatlas, kontuurkaart, visuaalsed materjalid, erinevad visuaalsed õppematerjalid, õpik, töövihik, pildiline materjal õpetaja ja raamatukogu kogudest

8. KLASS

UUSAEG

I Maailm 1600–1815

Uusaja mõiste, üldiseloomustus,  periodiseering. Ühiskond varauusajal.

Varauusaeg on periood ajaloos, kus eurooplased allutasid järk-järgult suurema osa maailmast oma poliitilise ülemvõimu alla, millele lisandus koos ristiusu levitamisega euroopaliku kultuuri pealesurumine. Mitte ühelgi teisel ajastul ei ole Euroopa mõju kogu maailma ajaloole olnud nii märkimisväärne kui varauusajal. Õpilane õpib märkama ja sõnastama seoseid ning ajaloos toimunud sündmuste mõju inimkonna erinevatele eluvaldkondadele.

Põhimõisted,märksõnad

Varauusaeg, uusaeg, periodiseerimine, ajaloo pöördepunkt

Õppematerjali viited

Sissejuhatuseks Kristo Siigi video https://www.youtube.com/watch?v=FWwNx9h1EEY&t=224s

test

Ajajoone koostamiseks sobiv veebikeskkond: https://www.timetoast.com/

enesekontrolliks https://learningapps.org/3791941

Kõigi teemade juures on diferentseerimisel abi keelekümbluse töölehtedest. Soovitav kogu komplekt kahepoolsena välja trükkida.

https://e-koolikott.ee/et/oppematerjal/12984-Ajalugu-8-klassile-keelekumbluse-toolehed

Üldpädevused:

Läbivad teemad:

Ainealane lõiming:

Läbiv teema „Keskkond ja jätkusuutlik areng” Õpilast suunatakse  aru saama inimkonna kultuurilise, sotsiaalse, majandusliku, tehnoloogilise ja inimarengu erinevate tunnuste vastastikusest seotusest ning inimtegevusega kaasnevatest mõjudest;

Kunst, informaatika - olenevalt valikust, kas ajajoon koostatakse paberil või veebikeskkonnas võib ajajoont illustreerimise või piltide ja näitliku info lisamisega täiendada.

Õpitulemus

ÕPILANE:

Iseloomustab põhitunnuste kaudu erinevaid ajalooperioode

*määratleb ajaliselt (märgib ajajoonele) varauusaja ja uusaja piirid;

*selgitab ajaloo periodiseerimise eesmärki ja kokkuleppelisust;

*iseloomustab  seisuslikku ühiskonda ja Euroopa usuelu varauusajal

*toob näiteid muutustest, mis toimusid Euroopas ja maailmas varauusajal ja uusajal.

Kasutatavad meetodid

Ajajoone koostamine: pöördepunktide, oluliste uusaja sündmuste ja nähtuste märkimine ajajoonele. Õpitakse kasutama õpikut, otsima infot veebist vms? Ühiselt pannakse paika ajastu piirid.

Ajajoone võib koostada paberil või veebikeskkonnas, üksi, paaris või rühmatööna. Soovitav on ette anda sündmuste hulk, mida ajajoonele märkida (nt iga 50 aasta kohta kaks olulist sündmust, koos põhjendusega, miks just need välja toodi). Vähem võimekale õpilasele võib ajajoonele märgitavad sündmused ette anda.

Võimekamad õpilased võivad ühel pool telge näidata Eesti ja teisel maailma sündmusi või täiendada näidetega mingist spetsiifilisest eluvaldkonnast või konkreetsest riigist. Õpilased/ rühmad tutvustavad oma tööd vastastikku. Üks-kaks õpilast-rühma võivad tutvustada kogu klassile.  

Seisuste skeemi (püramiidi koostamine). Skeemil tuleb näidata erinevused seisuste sees.

Hindamine

Teksti loomine. Lühikokkuvõtte koostamine uusaja kohta küsimuste toel. Õpilasel on võimalus kasutada kokkuvõtte koostamisel oma või rühma koostatud ajajoont ning seisuste skeemi.

Hinnatakse õpilase suutlikkust välja tuua muutusi ja näiteid erinevatest eluvaldkondadest.

Kasutatav õppekirjandus, vahendid

kaart, ajalooatlas, kontuurkaart, visuaalsed materjalid, erinevad visuaalsed õppematerjalid, õpik, töövihik, pildiline materjal õpetaja ja raamatukogu kogudest

Ususõjad. Prantsusmaa, Inglismaa, Saksamaa sisepoliitika varauusajal

Põhimõisted,märksõnad

Ususõda, kodusõda, protestandid, katoliiklased, hugenotid, luterlased, kalvinistid, anglikaanid, Vestfaali rahu

Õppematerjali viited

Videoloeng Pärtliöö veresaun:https://www.youtube.com/watch?v=8BKItAZb_00

Saksa-Rooma keisri asehaldurite väljaheitmine Praha lossi aknasthttps://www.youtube.com/watch?v=3MwOaGELXpA

Hardi Tiiduse raadioloeng Henri VIII

https://arhiiv.err.ee/audio/vaata/skandaalne-legendaarne-skandaalne-legendaarne-kuningas-henry-viii

Kristo Siig, video: Euroopa poliitiline kaart varauusajal: https://www.youtube.com/watch?v=fOeyqQV9WMY

Üldpädevused:

Läbivad teemad:

Ainealane lõiming:

Eesti keel: soovitav on sõnaveebist uurida sõnade ususõda, kodusõda, veresaun tähendusi ja lasta õpilastel neid mõisteid oma sõnadega seletada.

Võõrkeeled: tõenäoliselt tuleb allikaanalüüsi koostamiseks infot otsida võõrkeelsetelt veebisaitidelt.

Õpitulemus

ÕPILANE:

* toob allikate abil esile ajaloosündmuste põhjuse-tagajärje seoseid:

*võrdleb allikate toel Prantsusmaa ususõdade, Inglismaa kodusõja ja  kolmekümneaastase sõja põhjuseid ja tagajärgi

* analüüsib allikate usaldusväärsust eri aspekte hinnates, teab, et allika sõnum sõltub autori positsioonist;

*hindab allika usaldusväärsust eristades fakte ja arvamusest;

*teadvustab allika autori taotlusi ja eesmärke;

*põhjendab allika valikut.

* teeb allikate põhjal järeldusi, hinnates väiteid, taotlusi ja veendumusi ajaloolises kontekstis;

*teeb allika põhjal järeldusi autori positsiooni, taotluste või veendumuste kohta;

Kasutatavad meetodid

Sissejuhatuseks sobib Kristo Siigi video ususõdade kohta https://www.youtube.com/watch?v=RHkZ_-l0820

Selle teema kontekstis tasub klassis arutleda mõistete kodusõda (kodu+sõda) ja ususõda (usk+ sõda) ja neis liitsõnades peituva vastuolu üle.

Töö tekstiga:

õpilane koostab vähemalt kahe riigi näitel võrdleva tabeli 16.-17. sajandi kodusõdade/ ususõdade põhjuste ja tagajärgede kohta ja

sõnastab Kristo Siigi video, oma koostatud tabeli ja teksti toel  omapoolse järelduse ususõdade tulemuste ja tagajärgede kohta.

Allika analüüs:

Analüüsimiseks sobivad allikad:

Francois Dubois’ Pärtliöö veresaun: https://www.mcba.ch/en/collection/the-saint-bartholomews-day-massacre/

John Barker, Marston Moori lahing 1644

https://et.wikipedia.org/wiki/Inglise_kodus%C3%B5da#/media/Fail:Battle_of_Marston_Moor_1644_by_John_Barker.png

Matthäus Merian  (1593–1650)

Praha kaitsmine 1618. aastal, nagu on kujutatud Francis Lützowi raamatus "Praha lugu". https://commons.wikimedia.org/wiki/File:Story_of_Prague,_Defenestration_of_Prague_in_1618.jpg

Gerard ter Borch, Vestfaali rahu - Münsteri lepingu ratifitseerimine 1648.

https://www.nationalgallery.org.uk/paintings/gerard-ter-borch-the-ratification-of-the-treaty-of-munster

Uurige, millal pilt on loodud, mis sündmust see kujutab, kas autor võis olla sündmuse tunnistaja, kas pidil kujutatu võib vastata tegelikkusele, mis positsioonil võib olla pildi autor toimuva suhtes, kas pildil on kujutatud ajaloolisi isikuid.

Hindamine

Allikaanalüüs:

Koostab lihtsama analüüsi ühe kunstiteose kohta, sõnastab järelduse ning annab üldistava hinnangu ususõdade perioodile ajastu konteksti arvestades ning tänapäeva seisukohast. Kasutab teemakohaseid mõisteid.

Kasutatav õppekirjandus, vahendid

kaart, ajalooatlas, kontuurkaart, visuaalsed materjalid, erinevad visuaalsed õppematerjalid, õpik, töövihik, pildiline materjal õpetaja ja raamatukogu kogudest

Absolutism ja valgustus

Põhimõisted,märksõnad

Monarh, monarhia, absolutism, absoluutne monarh, valgustatud absolutism, valgustatud monarh

Õppematerjali viited

Kristo Siig, video Riigivalitsemine varauusajal https://www.youtube.com/watch?v=VH3uXif9gOg&t=13s

Kristo Siig, video Valgustusajastuhttps://www.youtube.com/watch?v=PsvWBIvgQ7w

Kristo Siig, video Valgustatud absolutism https://www.youtube.com/watch?v=599DKbQzTpc

Leif Kalev, Absolutismiaja Euroopa 17.-18. sajand: http://elvalikaine.tlu.ee/file/Absolutism.pdf

Kristo Siig, Õppestsenaarium valgustatud absolutismi õppeks 8. klassile

https://kristosiigedutech.wordpress.com/2018/05/08/opistsenaarium-valgustatud-absolutismi-oppeks-8-klassile-ifi7056-kokkuvottev-ulesanne/

Louis XIV. Töö artikligahttps://vara.e-koolikott.ee/node/3108

Tallinna ajaloo olümpiaadi koolivoor 2007/08 Absolutism

Olümpiaaditöö: https://olympiaadid.haridus.ee/failid/8.klass.eesti.pdf

Vastused: https://olympiaadid.haridus.ee/failid/8.klass.eesti.vastused.pdf

Üldpädevused:

Läbivad teemad:

Ainealane lõiming:

Lõiming eesti keelega - sõnaveebi kasutamine ja kirjaliku ning suulise väljendusoskuse samuti esinemisoskuse arendamine. Ülesandes võiks õpilane püüda luua või  tabada ajalooliste isikute väljendusstiili. Kirja kirjutamine arendab loovust ja empaatiat. Kirja pandud teksti ette lugemine vähendab esinemisärevust, ent pakub esinemiskogemust.

Õpitulemus

ÕPILANE:

* iseloomustab põhitunnuste kaudu erinevaid ajalooperioode

*iseloomustab põhitunnuste kaudu absolutismiajastut

* analüüsib inimeste võimalusi ja valikuid minevikus ja tänapäeval isikute näitel;

*analüüsib inimeste võimalusi ja valikuid uusajal elanud ajalooliste isikute näitel

* kujundab oma poliitilise eelistuse ja põhjendab seda:

*annab hinnangu absolutismile ajastu kontekstis

* loetleb inimkeskse ja teadusliku maailmapildi kujunemise põhjuseid, toob näiteid selle tunnusjoontest, suuna esindajatest  erinevatel ajastutel ning ühiskonnas toimunud muutustest:

*seostab inimkeskse ja teadusliku maailmapildi kujunemist hariduse ja valgustusideede levikuga;

*nimetab valgustusfilosoofe ning toob näiteid nende panusest inimkeskse ja teadusliku maailmapildi kujunemisse

Kasutatavad meetodid

Kasutab https://sonaveeb.ee/

mõistete seletamiseks

Mõistekaardid

Õpilane koostab laiendatud mõistekaarte näidetega valitsejatest, valgustusfilosoofidest ja nende vaadetest ja tegevusest.

Kaardi mudel võib olla etteantud. Kaarte võib esitleda klassile ekraani vahendusel.

Paaristöö: kirjavahetus kahe ajaloolise isiku (nt valitseja ja filosoofi vahel, kahe valitseja vahel vms).

Õpilased valivad kaks ajaloolist isikut, kelle eluaastad võimaldavad neil kirjavahetuses olla ja kirjutavad kaks kirja. Esimene tõstatab mingi probleemi või küsimuse, küsib nõu vms. Teine vastab esimesele, andes soovitusi või hoopis kritiseerib esimese tegevust või seisukohti. Kirjades võiks puudutada valikuliselt usuküsimusi, lihtrahva elu parandamist, riigi valitsemise ja välispoliitika küsimusi jms, mis võis valitud isikule huvi pakkuda.

Olenevalt klassi suurusest kantakse kirjad suuliselt ette väiksemates rühmades ning valitakse õnnestunumad või klassis.

Hindamine

kujundav hindamine: kaasõpilased ja õpetaja annavad sõnalist tagasisidet suuliselt ette kantud kirjadele. Hinnatakse tegelaste valikut, kirjade sisu ja ajaloolist tõepärasust,  stiili ja esinemist.

Kasutatav õppekirjandus, vahendid

kaart, ajalooatlas, kontuurkaart, visuaalsed materjalid, erinevad visuaalsed õppematerjalid, õpik, töövihik, pildiline materjal õpetaja ja raamatukogu kogudest

Ameerika iseseisvumine

Põhimõisted,märksõnad

Koloonia, emamaa, iseseisvusdeklaratsioon, iseseisvussõda, põhiseadus, demokraatia

Õppematerjali viited

Kristo Siig, video Ameerika iseseisvuminehttps://www.youtube.com/watch?v=LLfuHCDIa4s

Põhiseaduse esileht

https://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/6/6c/Constitution_of_the_United_States%2C_page_1.jpg

Lihtsalt huvitav lugemine õpetajale, Hent Kalmo, Iseseisvusdeklaratsioonid 1776 –1918 : https://ojs.utlib.ee/index.php/methis/article/view/560/549

Jaques Derrida, Iseseisvusdeklaratsioonidhttps://sirp.ee/s1-artiklid/c9-sotsiaalia/iseseisvusdeklaratsioonid/

Ajaloo olümpiaadi Tallinna koolivoor 2009/10 Põhja-Ameerika esimestest kolooniatest kuni 18. sajandi lõpuni 8. klassi ülesanded ja lahendused

https://olympiaadid.haridus.ee/?objID=635

Üldpädevused:

Läbivad teemad:

Ainealane lõiming:

Seos üldpädevustega: suudab end olukorda ja suhtluspartnereid arvestades kõnes ja kirjas selgelt ja asjakohaselt väljendada, mõista ja tõlgendada erinevaid tekste, tunneb ja järgib õigekirjareegleid; on aktiivne ja vastutustundlik kodanik, kes on huvitatud oma kooli, kodukoha ja riigi demokraatlikust arengust

Õpitulemus

ÕPILANE:

* selgitab Ameerika Ühendriikide kujunemislugu 17.-18. sajandil:

*Inglise kolooniate rajamine, konfliktid Prantsuse ja Inglise kolooniate vahel, kolooniate konfliktid emamaaga, iseseisvusdeklaratsioon, iseseisvussõda, 1789. aasta põhiseadus ja selle jõustumine.

* teab demokraatiale iseloomulikke jooni selle kujunemise ajal ja tänapäeval ja toob näiteid demokraatia arengust antiikajast tänapäevani;

* selgitab inimõiguste  ja kodanikuvabaduste arengut mõne ajaloolise dokumendi näitel  Ameerika iseseisvusdeklaratsioon ja põhiseadus

Kasutatavad meetodid

Töö tekstiga ja sündmuste aegrivi koostamine. Paaristöö: Õpilastele antakse sedelid sündmustega Ameerika Ühendriikide kujunemisloost. Sedelid tuleb järjestada ja sündmuste sisu lahti kirjutada. Töö tulemusel võib valmida elektrooniline- või paberposter või -plakat teemal Ameerika ühendriikide loomine, mida klassikaaslastele tutvustatakse. .

https://koit.pri.ee/wp-content/uploads/2012/03/USA-Pohiseadus1.doc

Hindamine

Kasutatav õppekirjandus, vahendid

kaart, ajalooatlas, kontuurkaart, visuaalsed materjalid, erinevad visuaalsed õppematerjalid, õpik, töövihik, pildiline materjal õpetaja ja raamatukogu kogudest

Prantsuse revolutsioon ja Napoleon

Teema käsitlemine pakub hulgaliselt võimalusi erinevate ajalooalaste oskuste kujundamiseks. Prantsuse revolutsioon on uusaja suursündmus, mis muutis Euroopas valitsenud seisuslikku ühiskonnakorraldust. Keskajast pärinenud seisustel olid erinevad õigused, samas jõukuse tase seisuse piires oli väga erinev. Suuremal osal rahvast ei olnud poliitiliste otsuste tegemisel mingit kaasarääkimisõigust, samas kui majanduslikult omati märkimisväärset võimu. Prantsuse revolutsioon tõi kaasa ühiskonnas inimeste majandusliku ja sotsiaalse võrdsustamise. Õpitakse nägema, et põhjused viivad tagajärgedeni, et muudatusi ühiskonnas on viidud läbi nii reformide kui ka revolutsiooni teel ja nende mõju ulatub tänapäevani.

Põhimõisted,märksõnad

Seisused, generaalstaadid, reform, revolutsioon, Asutav kogu, äärmuslus, žirondiinid, jakobiinid, terror, koodeks

Õppematerjali viited

Prantsuse revolutsioon, ristsõna https://learningapps.org/7375261

Enesekontrolliks https://learningapps.org/6205501

Hardi Tiiduse raadioloeng Marie Antoinette’ist https://arhiiv.err.ee/audio/vaata/skandaalne-legendaarne-skandaalne-legendaarne-marie-antoinette

Napoleon Bonaparte: https://sites.google.com/view/isikulood/napoleon-bonaparte?authuser=0 

Ajaloo olümpiaadi lõpvooru küsimused 2016 Napoleon ja Napoleoni sõjad

https://teaduskool.ut.ee/sites/default/files/teaduskool/olympiaad/eesti/eao_2015_16_lv_yl_8klass_napoleon.pdf

Üldpädevused:

Läbivad teemad:

Ainealane lõiming:

Suhtluspädevus – suutlikkus ennast selgelt, asjakohaselt ja viisakalt väljendada nii emakeeles kui ka võõrkeeltes, arvestades olukordi ja mõistes suhtluspartnereid ning suhtlemise turvalisust; ennast esitleda, oma seisukohti esitada ja põhjendada; lugeda ning eristada ja mõista teabe- ja tarbetekste ning ilukirjandust; kirjutada eri liiki tekste, kasutades korrektset viitamist, kohaseid keelevahendeid ja sobivat stiili; väärtustada õigekeelsust ja väljendusrikast keelt ning kokkuleppel põhinevat suhtlemisviisi

Kultuuri- ja väärtuspädevus – suutlikkus hinnata inimsuhteid ja tegevusi üldkehtivate moraalinormide seisukohast; tajuda ja väärtustada oma seotust teiste inimestega, ühiskonnaga, hinnata üldinimlikke ja ühiskondlikke väärtusi; teadvustada oma väärtushinnanguid;

Läbiv teema „Kodanikualgatus ja ettevõtlikkus“: üksikisiku või huvirühma osalemis- ja mõjutamisvõimalused kohaliku ja ühiskonna tasandi otsuste tegemisel

Õpitulemus

ÕPILANE:

* toob näiteid ühiskonna ümberkorraldamise võimalustest reformide või revolutsiooni teel ja analüüsib nende protsesside erinevusi

*selgitab Prantsuse revolutsiooni Asutava kogu ja Napoleoni reformide (koodeksite) näitel ühiskonna ümberkorraldamise vajadust ja erinevaid võimalusi.

*tunneb ära äärmusluse ja populismi tunnused minevikus ja tänapäeval

*selgitab äärmuslike liikumiste ja ideoloogiate mõju ühiskonnale jakobiinide näitel

Kasutatavad meetodid

Töö karikatuuriga. Õpilane iseloomustab karikatuuride toel seisuslikku ühiskonda Prantsusmaal 1789, tuues välja ühiskonna ümberkorraldamise vajadused erinevate seisuste seisukohalt https://vara.e-koolikott.ee/node/2596

Töö videoga. Õpilane lahendab video käigus ülesanded ja kirjutab välja revolutsiooni arenemise sõlmpunktid/ etapid.

Prantsuse revolutsioon. Interaktiivne video. https://vara.e-koolikott.ee/node/1831

Töö tekstiga

Töö mõistetega: õpilased koostavad üksi või paaristööna ristsõna teemaga seotud mõistetest, kas paberil või sobivas veebikeskkonnas https://puzzlemaker.discoveryeducation.com/criss-cross, kasutades õpikut ja/või sõnaveebi https://sonaveeb.ee/

Kokkuvõttev kordamine:

Riigikorra muutumine Prantsusmaal 1789-1804 https://vara.e-koolikott.ee/node/1571

Kogu teema käsitlemiseks sobivad keelekümbluse töölehed lk 39-49

https://e-koolikott.ee/et/oppematerjal/12394-8-klass-Ajalugu-Keelekumblus-toolehed-25-49 

Töö karikatuuriga. Napoleoni sõjad.

https://vara.e-koolikott.ee/node/2650

Hindamine

Venni diagramm: Revolutsioon ja reformid Prantsusmaal 1789-1804

Arutlus küsimuste toel:

Kas ühiskonna ümberkorraldamiseks tuleks teha revolutsioon või reformid?

Väitlus: Mõnikord on revolutsioon ühiskonna ümberkorraldamiseks möödapääsmatu.

Paneeldiskussioon: Tagasivaade sündmustele Prantsusmaal 1789-1804

Kasutatav õppekirjandus, vahendid

kaart, ajalooatlas, kontuurkaart, visuaalsed materjalid, erinevad visuaalsed õppematerjalid, õpik, töövihik, pildiline materjal õpetaja ja raamatukogu kogudest

Eesti Rootsi ja Vene riigi koosseisus

Põhimõisted,märksõnad

Rootsi aeg, Vene aeg, reduktsioon, restitutsioon

Õppematerjali viited

Olümpiaadi

piirkonnavooru ülesanded 2020 Rootsi suurriigi kujunemine ja hiilgeaeg. Eesti Rootsi riigi koosseisus. https://teaduskool.ut.ee/sites/default/files/teaduskool/olympiaad/eesti/eao_2019_20_pv_8kl_olumpiaaditoo_rootsi.pdf

Hindamisjuhend 2020

https://teaduskool.ut.ee/sites/default/files/teaduskool/olympiaad/eesti/eao_2019_20_pv_8kl_hindamisjuhen_rootsi.pdf

Olümpiaadi piirkonnavooru ülesanded 2022, Rootsi suurriigi kujunemine ja hiilgeaeg. Eesti Rootsi riigi koosseisus.

https://teaduskool.ut.ee/sites/default/files/teaduskool/olympiaad/eesti/ajalugu_2021_22_8.kl_ev_ulesanded.pdf

Olümpiaadi lõppvooru ülesanded 2022, Rootsi suurriigi kujunemine ja hiilgeaeg. Eesti Rootsi riigi koosseisus.

https://teaduskool.ut.ee/sites/default/files/teaduskool/olympiaad/eesti/ajalugu_2021_22_8.kl_lv_ulesanded.pdf

Rootsi ajal Tallinnas tegutsenud skulptor Christian Ackermann - Tallinna Pheidias. Ülbe ja andekas

koduleht:

https://www.ackermann.ee

digitund: https://ackermannidigitund.ekm.ee/

Kristo Siig, video, Venemaa varauusajal https://www.youtube.com/watch?v=PTp8v97N7HU

Hardi Tiiduse raadioloeng Peeter I Hollandis https://arhiiv.err.ee/audio/vaata/skandaalne-legendaarne-skandaalne-legendaarne-peeter-i-hollandis

Indrek Riigor, tunnikava: Põhjasõda erinevad vaatenurgad https://sisuloome.e-koolikott.ee/node/2697

Vanad ajad: Rootsi aeg

https://arhiiv.err.ee/video/vaata/vanad-ajad-rootsi-aeg

Vanad ajad: Põhjasõda

https://arhiiv.err.ee/video/vaata/vanad-ajad-pohjasoda

Vanad ajad: Vene aeg

https://arhiiv.err.ee/video/vaata/vanad-ajad-vene-aeg

Üldpädevused:

Läbivad teemad:

Ainealane lõiming:

Läbiv teema „Kultuuriline identiteet“

Läbiva teema käsitlemisega suunatakse õpilast: 1) omandama teadmisi Eesti kultuuri, sealhulgas eesti rahvuskultuuri ja teiste kultuuride kujunemise ja vastastikku rikastavate mõjutuste kohta; 2) mõistma ennast kultuuri kandjana, edasiviijana ja kultuuride vahendajana;

Õpitulemus

ÕPILANE:

* selgitab näidete abil, kuidas muutused maailmas on mõjutanud Eesti ajalugu:

*võrdleb Rootsi ja Vene ajal (17. ja 18. sajandil toimunud muutusi Eesti

* märkab kodukoha kultuuripärandit ja teab selle kujunemislugu, mõistab, et kultuuripärandi tähendus võib ajas muutuda;

*toob näiteid uusaja kultuuripärandist kodukohas ja Eestis (arukam õpilane toob esile näiteid nt kirikute või mõisahoonete käekäigust nõukogude ajal ja Eesti Vabariigis);

*toob näiteid eestikeelse kirjasõna ja hariduselu edenemisest kodukohas ja Eestis, analüüsib hariduse tähtsust ühiskonna arengus;

*tutvustab üht uusaja kultuuriobjekti kodukohas või Eestis, selgitades selle tähtsuse või funktsiooni muutumist ajas

Kasutatavad meetodid

Töö tekstidega, ajajoon ja Freimi tabel

http://entsyklopeedia.ee/artikkel/rootsi_aeg_eestis

http://entsyklopeedia.ee/artikkel/vene_v%C3%B5imu_aeg_eestis_18._sajandi_l%C3%B5pus1

Esmalt visandatakse ajajoonele Rootsi ja Vene aja kronoloogia ja olulisemad sündmused.

Seejärel töötatakse tekstidega, eesmärgiga leida ja sõnastada Rootsi ja Vene aega läbivaid teemasid. Teemade leidmisel võib abi olla ka video vaatamisest Kristo Siig, video: Talurahva olukord 17.-18. sajandil https://www.youtube.com/watch?v=Fb5athSi7Qs

või ülesannete lahendamisest.

Ülesanded Eesti 17. sajandil

https://vara.e-koolikott.ee/taxonomy/term/2935

Ülesanded Eesti 18. sajandil

https://arhiiv.err.ee/video/vaata/vanad-ajad-pohjasoda

Freimi tabeli koostamine. Tabel võimaldab võrrelda eri perioode kokku lepitud kategooriate alusel. Selle meetodi abil saab harjutada võrdluskategooriate sõnastamist näiteks grupitööna. Õpilased töötavad gruppides just kategooriate sõnastamise etapis.

Iga grupp peab sõnastama kokku lepitud arvu kriteeriume (nt 3-5),.

Võrdluse koostab iga õpilane individuaalselt. Ülesannet saab  diferentseerida kriteeriumide hulga või keerukuse alusel. Vajadusel võib õpetaja kriteeriumid ette anda või koos õpilastega sõnastada.

Kultuuriobjekti tutvustamine: valida ja tutvustada üht kodukoha/ Eesti kultuuriobjekti 17.-18. sajandist

Ülesannet on lihtne kohandada mahtu diferentseerides või paaris ja grupitööd tehes. Lihtne lahendus individuaalseks tööks on minireferaat 5 osalise mudeli järgi (nt vormistada A5 lehele)

1. Objekti valiku põhjendus ühe lausega.
2. Objekti tutvustus viie lausega
3. Joonis objektist
4. Joonise allkiri
5. Viited allikatele koolis kehtiva hindamisjuhendi järgi

https://www.mois.ee/

Hindamine

Kasutatav õppekirjandus, vahendid

kaart, ajalooatlas, kontuurkaart, visuaalsed materjalid, erinevad visuaalsed õppematerjalid, õpik, töövihik, pildiline materjal õpetaja ja raamatukogu kogudest

Kunst, kultuur ja teadus varauusajal

Põhimõisted,märksõnad

Barokk, rokokoo, klassitsism

Õppematerjali viited

Teadus uusajal https://learningapps.org/3900643

Kristo Siig, video Teadusrevolutsioon:https://www.youtube.com/watch?v=EHoNtBC3BfY

Teaduse ja tehnika areng. Ajaloo olümpiaadi Tallinna koolivoor 2005/06. Ülesanded ja lahendused.

https://olympiaadid.haridus.ee/?objID=313

Lugemiseks leiutamishuvilistele. Teemat võib laiendada ka praktilise leiutamisega (vt juhendeid lk 28-29.

https://www.etag.ee/wp-content/uploads/2012/05/Leiutaja-raamat.pdf

Christian Ackerman - Tallinna Pheidias

koduleht:

https://www.ackermann.ee

digitund: https://ackermannidigitund.ekm.ee/

Video, Valgustus. Vabamüürlus. Eesti

https://youtu.be/ZdwBnbszQwo

Tööleht, Valgustus. Vabamüürlus. Eesti.

https://drive.google.com/file/d/1h92MBPu5k8P0XvBr8JvQiqiTXyLlqBTJ/view

Võimalusel külastada Kadrioru lossi ja õppida või kinnistada teemat muuseumitunnis “Barokklossi ajalugu”

https://kunstimuuseum.ekm.ee/syndmus/barokklossi-ajalugu%E2%80%AF/

Video: Lühike Newtoni elu (animeeritud, lihtne inglise keel) https://www.youtube.com/watch?v=khv90SH1Hpo

Üldpädevused:

Läbivad teemad:

Ainealane lõiming:

Läbiv teema „Tehnoloogia ja innovatsioon“

Läbiva teema käsitlemisega suunatakse õpilast:

1) omandama teadmisi tehnoloogiate toimimise ja arengusuundade kohta erinevates eluvaldkondades;

2) mõistma tehnoloogiliste uuenduste mõju inimeste töö- ja eluviisile, elukvaliteedile ning keskkonnale nii tänapäeval kui ka minevikus;

3) aru saama tehnoloogiliste, majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste uuenduste vastastikustest mõjudest ning omavahelisest seotusest;

4) mõistma ja kriitiliselt hindama tehnoloogilise arengu positiivseid ja negatiivseid mõjusid ning kujundama kaalutletud seisukohti tehnoloogia arengu ja selle kasutamisega seotud eetilistes küsimustes; 5) kasutama info- ja kommunikatsioonitehnoloogiat (edaspidi IKT) eluliste probleemide lahendamiseks ning oma õppimise ja töö tõhustamiseks; 6) arendama loovust, koostööoskusi ja algatusvõimet uuenduslike ideede rakendamisel erinevates projektides

Loodusained

Õpitulemus

ÕPILANE:

* nimetab erinevate kunstistiilide olulisemaid tunnuseid ja tunneb väliste tunnuste järgi ära erinevate kunstistiilide arhitektuurinäiteid;

*võrdleb põhitunnuste alusel (üldilme, detailid) barokkstiili, klassitsismi arhitektuuris;

*tunneb ära ja iseloomustab allikate põhjal barokki, rokokoostiili, klassitsismi kujutavas kunstis, toob näiteid kunstnike ja nende teoste kohta;

* analüüsib teaduse ja tehnika arengu positiivset ja negatiivset mõju ühiskonnale ja kultuurile, mõistab inimkonna eetilisi valikuid ja vastutust ühiskonna ees seoses teaduse ja tehnika arenguga:

*analüüsib teaduse arengu positiivset ja negatiivset mõju ühiskonnale ja kultuurile varauusaja teadusrevolutsiooni saavutuste näitel

Kasutatavad meetodid

Mõistekaartide koostamine õppeteksti põhjal

barokk:

https://sites.google.com/tg.edu.ee/kunstiajalugu/11-barokk

rokokoo:

https://sites.google.com/tg.edu.ee/kunstiajalugu/12-rokokoo

klassitsism:

https://sites.google.com/tg.edu.ee/kunstiajalugu/13-klassitsism

Stiili nimi võib olla kaardil suurelt kirjutatud, siis saab seda kasutada ka äratundmismängu mängimises. Õpetaja on ette valmistanud slaidiesitluse läbisegi esitletavate baroki, rokokoo ja klassitsismi stiilinäidetega ning õpilased pakuvad stiili, tõstes vastava kaardi. Õigesti vastanute hulgast küsib õpetaja põhjendust, miks vastab näide just selle stiili tunnustele. Mängu saab mängida ka kokku lepitud  liigutuste või poosidega. Sel juhul suurendab mäng kehalist aktiivsust. Mängu saab teha raskemaks, kui stiilile lisaks tuleb määrata kunstiliik (arhitektuur, sisekujundus, skulptuur, maalikunst, graafika, tarbekunst vms)

Mängukaartide valmistamine:

individuaalselt või rühmades valmistatakse kokku lepitud formaadis (nt A5)  kokku lepitud hulk mängukaarte (nt 3-5 ühe õpilase kohta). Igal kaardil on üks näide barokk, rokokoo või klassitsistlikust kunstist, kaardi taga täpsem info pildil kujutatu kohta (kogu kaardipakk võiks jaguneda enam-vähem võrdselt stiilide vahel). Mängu variante on võimalik lõputult lisaks mõelda.

1. Õpilased käivad kordamööda klassi ees ja tõmbavad pakist kaarte, peavad ära arvama mis stiil, teos, hoone on pildil. Õigesti arvates saavad kaardi endale.
2. Kaardid jagatakse võrdselt õpilaste vahel. Õpilased kohtuvad paarikaupa ja peavad teise pakist tõmbama ja arvama. Kui mõlemad arvavad õigesti, vahetatakse kaardid. Reegel: kohtuda tuleb nt kõigi klassikaaslastega.

Parimad kaardid võib kiletada ja ka järgmistel aastatel kasutusele võtta.

Näitus: Teadusrevolutsioon 17.-18. sajandil

Õpilased valmistavad individuaalselt või paaristööna kokku lepitud formaadis (suurus, kujundus, alateemad jms) postrid ühe valitud 17 -18. sajandi teadussaavutuse kohta.

https://en.wikipedia.org/wiki/Timeline_of_historic_inventions#17th_century

Soovitav, et postril kasutada joonisist või skeemi, mis avab leiutise olemuse visuaalselt. Kindlasti peab õpetaja koordineerima teemade valikut pakkudes välja nimekirja või avades registreerimislehe. Iga teadussaavutuse kohta valmistatakse üks poster. Postrite põhjal koostavad õpilased erineva raskusastmega küsimusi (kes, mis, kus, millal, miks, kuidas jms). Nt koostatakse küsimuste pank. Viiakse läbi mälumäng rühmades vms.

Hindamine

Kunstistiilide tundmise õpitulemuste kontrolliks sobib valikvastustega veebitest, mis võimaldab küsmuste koostamisel pilte lisada. Õpetaja saab selle teha endale sobivas keskkonnas ja kokko lepitud kriteeriumide põhjal. Kas tunda tuleb ainult kunstistiili või ka kunstnikku, teose nimetust, stiilide tunnuseid vms.

Teadusrevolutsiooni teemat võib samuti kontrollida valikvastustega testiga, aga selleks sobib ka viktoriin, mälumäng vastastikune küsimine jms.

Kasutatav õppekirjandus, vahendid

kaart, ajalooatlas, kontuurkaart, visuaalsed materjalid, erinevad visuaalsed õppematerjalid, õpik, töövihik, pildiline materjal õpetaja ja raamatukogu kogudest

Maailm 1815–1918

Viini kongress ja Euroopa uusajal

Põhimõisted,märksõnad

Kongress, lõppakt, restauratsioon,tagurlus, tasakaal

Õppematerjali viited

Ajaloo olümpiaadi Tallinna koolivoor 2016 Napoleon ja Napoleoni sõjad. Viini kongress.

Ülesanded:

https://olympiaadid.haridus.ee/failid/AJOL%C3%9CMPTLN_2016_VIII_klass_%C3%9CLESANDED_EESTI.pdf

Vastused: https://olympiaadid.haridus.ee/failid/AJOL%C3%9CMPTLN_2016_PK_VIII_klass_VASTUSED.pdf

Üldpädevused:

Läbivad teemad:

Ainealane lõiming:

Läbiv teema „Keskkond ja jätkusuutlik areng“

Lõiming eesti keelega: mõistete seletamine ja illustreerimine Viini kongressi näidetega

Lõiming geograafiaga: Euroopa kaardi loomine

Lõiming eesti keele ja informaatikaga: Referaadi koostamine ja vormistamine. Referaadi osad: tittelleht, sissejuhatus, peatükid ja alapeatükid, kokkuvõtted, viitamine (vastavalt koolis kehtivale juhendile), kasutatud allikate loetelu.

Õpitulemus

ÕPILANE:

*analüüsib Euroopa riikide arengut ajaloos mõne riigi näitel;

 *analüüsib Euroopa riikide arengut uusajal mõne riigi näitel/ (Prantsusmaa, Inglismaa, Saksamaa, Venemaa, Austria, Rootsi vms)

Kasutatavad meetodid

Propagandapildid. Napoleoni võidud ja kaotused.

Video: https://www.eays.edu.ee/%C3%B5ppematerjalid/ajalugu/audiovisuaal-i

Tööleht: https://drive.google.com/file/d/1wZOmxfQZDY6BLSVjnuWDB3jEcHIY9dVC/view

Kristo Siig video, Viini kongress:

https://www.youtube.com/watch?v=q-442idzYcU

Rühmatöö, ülesanne kaardiga.

Rühmad koostavad kättejuhtuvatest esemetest (rõivad, koolikoti sisu jms) kaardi Euroopa pärast Viini kongressi. Kaardid pildistatakse. Vt ideed siit: http://ajaluguqr.blogspot.com/2016/10/euroopa-poliitiline-kaart-varauusajal_10.html

Hindamine

Kasutatav õppekirjandus, vahendid

kaart, ajalooatlas, kontuurkaart, visuaalsed materjalid, erinevad visuaalsed õppematerjalid, õpik, töövihik, pildiline materjal õpetaja ja raamatukogu kogudest

Tööstusrevolutsioon ja industrialiseerimine

Põhimõisted,märksõnad

kütused: süsi ja koks, aurumasin, võimsusühikud: hobujõud ja watt, tööstus, vabrik, automatiseerimine, linnastumine

Õppematerjali viited

Sissejuhatuseks https://learningapps.org/25297765

https://learningapps.org/25297447

Kristo Siig, videod: Tööstusrevolutsioon 1

https://www.youtube.com/watch?v=93G94RJT1to

Kapitalism või Tööstusrevolutsioon 2

https://www.youtube.com/watch?v=y4O4LZJSvEI

Tööstusrevolutsioon 3

https://www.youtube.com/watch?v=rfOI2x6l8CU

Võib proovida võimsusühikute teisendamist nt lemmikauto võimsus kilovattides hobujõududeks https://www.kalkulaator.ee/et/voimsusyhikute-teisendamine

Uurida ja võrrelda Euroopa ja Ameerika ühendriikide või Eesti linnade arengut 17.-19. sajandil kahe linna näitel. Võrrelda rahvaarvu muutumist, tööstusettevõtteid ja tööstusarhitektuuri, raudteeühendust jms.

Projekt: tööstuse areng Eestis 19. sajandil ja 20. sajandi alguses https://e-koolikott.ee/et/oppematerjal/18991-Projektulesanded-gumnaasiumi-ajaloo-kursusele-Eesti-ajalugu-II/221734

Üldpädevused:

Läbivad teemad:

Ainealane lõiming:

Matemaatika-, loodusteaduste ja tehnoloogiaalane pädevus – suutlikkus kirjeldada ümbritsevat maailma loodusteaduslike mudelite ja mõõtmisvahendite abil ning teha tõenduspõhiseid otsuseid; mõista loodusteaduste ja tehnoloogia olulisust ja piiranguid; kasutada uusi tehnoloogiaid eesmärgipäraselt.

Läbiv teema „Keskkond ja jätkusuutlik areng“ Õpilast suunatakse  arutlema keskkonnaprobleemide üle nii kodukoha, ühiskonna kui ka üleilmsel tasandil, kujundama isiklikke keskkonnaalaseid seisukohti ning pakkuma lahendusi keskkonnaprobleemidele.

keemia - söe ja koksi erinevused, orgaanilised kütused jms

füüsika - võimsus ja võimsusühikud, auru jõu demonstreerimine keeva vee poti abil

geograafia - tööstusliku pöörde levik ja seos loodusvarada ja looduslike tingimustega (vt Hiiumaa muuseumi töölehed)

Õpitulemus

ÕPILANE:

* analüüsib teaduse ja tehnika arengu positiivset ja negatiivset mõju ühiskonnale ja kultuurile, mõistab inimkonna eetilisi valikuid ja vastutust ühiskonna ees seoses teaduse ja tehnika arenguga

*toob näiteid uusaja tehnilistest leiutistest ja selgitab nende ellurakendamise tulemusel toimunud muutusi inimeste igapäevaelus ja ühiskonnas

*selgitab ja toob näiteid, kuidas inimesed on erinevatel ajastutel loodusesse suhtunud:

*toob näiteid kuidas industrialiseerimise tulemusena on suurenenud inimkonna ökoloogiline jalajälg;

*analüüsib linnastumise põhjuseid ja tagajärgi 19. sajandi Euroopa ja Ameerika Ühendriikide linnade näitel;

Kasutatavad meetodid

Sissejuhatav  ülesanne pildi ja artikliga

https://forte.delfi.ee/artikkel/81419845/toostusrevolutsiooni-algul-toitusid-linlased-marksa-kehvemini-kui-koige-kaugema-nurga-maainimesed

Mis mõtteid ja tundeid artikli päises olev pilt tekitab?

Mis on artikli sõnum?

Mis faktid toetavad sõnumi edastamist?

Tööstusliku pöörde käsitlemine Kärdla kalevivabriku näitel

Hiiumaa muuseumi töölehed

https://www.muuseum.hiiumaa.ee/uploads/7-9klass.pdf

Ülesanded tekstide ja piltidega

https://vara.e-koolikott.ee/h5p/embed/7020

Tööstusettevõtted Eestis 19. sajandil, ülesanded

https://vara.e-koolikott.ee/h5p/embed/1708

Hindamine

Ideekaartide koostamine ja esitlemine rühmatööna:

Uusajal alanud tööstuslik pööre - kas liikumine inimkonna heaolu või kliimakatastroofi suunas?

Samal teemal võib kirjutada ka arutluse, korraldada väitluse, koostada dilemmaküsimusi, millele kogutakse põhjendatud vastuseid klassikaslaste, pereliikmete vms seast.

Kasutatav õppekirjandus, vahendid

kaart, ajalooatlas, kontuurkaart, visuaalsed materjalid, erinevad visuaalsed õppematerjalid, õpik, töövihik, pildiline materjal õpetaja ja raamatukogu kogudest

Poliitilised õpetused

Põhimõisted,märksõnad

Ideoloogia, liberalism, konservatism, sotsialism, rahvuslus, natsionalism, äärmuslus, kommunism

Õppematerjali viited

Kristo Siig, video, Uusaegsed ideoloogiad: liberalism, konservatism, sotsialism

https://www.youtube.com/watch?v=kLqbtexx92g

Üldpädevused:

Läbivad teemad:

Ainealane lõiming:

 Läbiv teema „Väärtused ja kõlblus“  toob selgemalt esile väärtushinnangute ja kõlbeliste normide ühiskondliku ning ajaloolis-kultuurilise mõõtme. Erinevate maailmavaadete tutvustamisega (ajaloos ning tänapäeval) toetatakse sallivuse ja lugupidava suhtumise ning maailmavaatelistes küsimustes orienteerumise oskuste kujunemist. Eri allikatest teabe kogumisega, erinevates õppeainetes käsitletu ning kogemuste põhjal juhitakse õpilasi arutlema väärtuste ja kõlbelisuse teemade üle, võrdlema erinevaid seisukohti ja põhjendama oma seisukohti, pidades silmas eelarvamusteta, taktitundelist, avatud ja lugupidavat suhtumist erinevatesse arusaamadesse.

Lõiming eesti keelega: mõistete selgitamine.

Lõiming kunstiga: stendi kujundus.  

Lõiming

ühiskonnaõpetusega: arutelu mõne tänapäeva Eesti või kohaliku elu probleemi üle.

Õpitulemus

ÕPILANE:

* iseloomustab erinevaid poliitilisi õpetusi ja nende peamisi toetusgruppe ühiskonnas, analüüsib, mis on iseloomulik konservatismile, liberalismile ja sotsiaaldemokraatiale, rahvuslusele tänapäeval:

*Iseloomustab ja võrdleb liberalismi, konservatismi, natsionalismi ja sotsialismi etteantud kriteeriumide alusel (nt ideaalid ja eesmärgid, ideoloogid, toetajaskond), kujundab oma arvamuse.

Kasutatavad meetodid

Siksakrühmatöö

Õpilased jagunevad nelja rühma: liberaalid, konservatiivid, rahvuslased, sotsialistid. Iga rühm koostab plakati (stendi) ideaalsest ühiskonnast. Kasutatakse https://sonaveeb.ee/ mõistete defineerimiseks, ideoloogide tsitaate ideede kunstiliseks sõnastamiseks, luuakse visuaalne identiteet, pöördutakse sõnumitega potentsiaalse toetajaskonna poole jne.

Seejärel külastatakse teiste rühmade stende ja täidetakse individuaalselt võrdlev tabel, näiteks:

• suhtumine võrdsusesse
• suhtumine eraomandisse
• suhtumine rikkuse ümberjagamisse
• suhtumine demokraatiasse
• revolutsioon või reformid
• riigi roll majanduses

Teema käsitlemist võib süvendada ekspertrühmi moodustades ja korraldades arutelu mõne tänapäeva Eesti või kohaliku elu probleemi üle, kusjuures iga õpilane peab probleemile lähenema oma kodurühma poliitilist vaadet säilitades.

Hindamine

Iga õpilane koostab võrdleva tabeli poliitiliste õpetuste kohta.

Õpilane lahendab õpitulemuste saavutatuse kontrolliks valikvastustega testi ja/või  põhjendab isiklikku maailmavaatelist eelistust. Hindamist võib laiendada küsides põhjendust ka kõige vähem sobiva poliitilise õpetuse kohta või kõige enam kompromissivalmis poliitilise õpetuse kohta. Isiklik arvamus peab olema põhjendatud.  

Kasutatav õppekirjandus, vahendid

kaart, ajalooatlas, kontuurkaart, visuaalsed materjalid, erinevad visuaalsed õppematerjalid, õpik, töövihik, pildiline materjal õpetaja ja raamatukogu kogudest

Euroopa rahvaste kevad (1848. aasta revolutsioonid)

Põhimõisted,märksõnad

Rahvuslus, rahvuslik vabadusliikumine, rahvusriik, kodanlus, liberalism, vabariik, põhiseadus

Õppematerjali viited

Enesekontrolli test: Kas rahvusriik või absolutistlik riik: https://vara.e-koolikott.ee/h5p/embed/2893

Euroopa ajaloo maja õppematerjal 1848, 1989 ja 2011 revolutsioonide võrdlusest

https://historia-europa.ep.eu/sites/default/files/Discover/EducatorsTeachers/ActivitiesForYourClassroom/con-resource-1-et_2018.pdf

Üldpädevused:

Läbivad teemad:

Ainealane lõiming:

Läbiv teema “Kodanikualgatus ja ettevõtlikkus”

teema käsitlemisega suunatakse õpilast: 1) väärtustama ühiselu demokraatlikku korraldamist, koostööd, kodanikualgatust ja vabatahtlikkusel põhinevat tegutsemist ning konfliktide rahumeelset ja vägivallatut lahendamist; 2) olema algatusvõimeline ja ettevõtlik, kujundama isiklikke seisukohti ning neid väljendama; 3) tundma õppima ja kaitsma enda ja teiste õigusi ning mõistma nendega kaasnevat vastutust ja kohustusi;

eesti keel: mõstete seletamine

inglise keel ja geograafia: kaardi ja legendi lugemine

ühiskonnaõpetus: võitlus õiguste eest, eesmärkide seadmine ja vahendite valimine, ühiskondlik vastasseis ja kompromissid

Õpitulemus

ÕPILANE:

* arutleb märksõnade või küsimuste toel ajaloosündmuste ja -nähtuste üle, kujundab oma seisukoha ning põhjendab seda:

*arutleb märksõnade või küsimuste toel rahvusluse, Euroopa rahvaste vabadusliikumise ja 1948. aasta revolutsioonide põhjuste ning tagajärgede üle. Kujundab oma seisukoha ning põhjendab seda.

Kasutatavad meetodid

Töö pildiga

Philip Veit “Germania” https://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/c/cd/Image_Germania_%28painting%29.jpg

Sissejuhatav arutelu klassis või kirjalik nn kaheosaline päevik. Mis mõtteid ja tundeid Philip Veiti “Germania” tekitab? Mis sümboleid märkad, mida kunstnik on pildil kasutanud. Mis sõnumit maali autor soovib edastada?

Mõistete seletamine õpiku või https://xn--snaveeb-10a.ee/

 abil

Paaristöö kaardiga

https://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/a/a9/Revolutions_of_1848_in_Europe_%28pasopt_eng%29.svg

Õpilased koostavad kaardil kujutatu ja legendi põhal lühikese kokkuvõtte (4-5 lauset) Saksamaa olukorrast 1848.aastal. Võimekamad õpilased võivad kirja panna tähelepanekuid ka teiste riikide kohta.

Kristo Siig, video Saksamaa ühendamine.

Võrdleva tabeli koostamine valitud riikide kohta (Saksamaa, Prantsusmaa, Austria, Itaalia).

Revolutsiooni põhjused

Tähtsamad nõudmised

Sündmuste käik

Tulemused

Võrdleva tabeli põhjal sõnastatakse kokkuvõttev järeldus Euroopa rahvaste kevade kohta.

Hindamine

Arutluse kirjutamine:

Kas Euroopa rahvaste liikumapanev jõud oli liberalism või rahvuslus?

Abistavaid küsimusi:

Milline oli Viini kongressi järgse Euroopa kaart ja poliitiline olukord?

Mis probleemid põhjustasid erinevates riikides rahva enamuse rahulolematust?

Millised olid Euroopa rahvaste peamised nõudmised riigivõimu ja ühiskonnakorralduse suhtes?

Kuidas kulgesid revolutsioonilised väljaastumised eri riikides? Millised ühiskonnakihid olid revolutsioonilised ja miks?

Milline oli võimukandjate reaktsioon rahva väljaastumistele? Miks ei vallandunud revolutsioone Inglismaal ja Venemaal?

Millised olid 1848.-1849.aasta revolutsioonide peamised tulemused?

Hindamiseks kasutada põhikooli arutluse hindamisjuhendit https://teaduskool.ut.ee/sites/default/files/teaduskool/olympiaad/eesti/eao_2017_18_arutluse_hindamisjuhendid.pdf

Kasutatav õppekirjandus, vahendid

kaart, ajalooatlas, kontuurkaart, visuaalsed materjalid, erinevad visuaalsed õppematerjalid, õpik, töövihik, pildiline materjal õpetaja ja raamatukogu kogudest

Kolonialism ja imperialismi kujunemine

Põhimõisted,märksõnad

Koloonia, koloniseerimine, kolonialism, impeerium, imperialism

Õppematerjali viited

Kristo Siig, video: Kolonialism https://www.youtube.com/watch?v=z-0xoPM1sr4&t=4s

Harri Tiido taustajutud: Segased lood kolonialismi ja selle pärandiga

https://www.err.ee/1608951535/harri-tiido-segased-lood-kolonialismi-ja-selle-parandiga

ERR uudised

Uuring: Kolonialism tõi Hollandi monarhiale sisse miljard eurot

https://www.err.ee/1609011728/uuring-kolonialism-toi-hollandi-monarhiale-sisse-miljard-eurot

Hollandi kuningas vabandas riigi orjapidamise mineviku pärast

https://www.err.ee/1609023029/hollandi-kuningas-vabandas-riigi-orjapidamise-mineviku-parast

Imeline Ajalugu, artiklid kolonialismist

https://www.imelineajalugu.ee/tag/kolonialism/

Juhised ja harjutused Eesti Väitlusseltsi kodulehel, Argumenteerimine:

https://oppematerjalid.argument.ee/sissejuhatus/argumenteerimine-ja-umberlukkamine/

Üldpädevused:

Läbivad teemad:

Ainealane lõiming:

Läbiv teema „Kultuuriline identiteet“ taotletakse õpilase kujunemist kultuuriteadlikuks inimeseks, kes mõistab kultuuri osa inimeste mõtte- ja käitumislaadi kujundajana ning kultuuride muutumist ajaloo vältel, kellel on ettekujutus kultuuride mitmekesisusest ja kultuuriga määratud elupraktikate eripärast ning kes väärtustab omakultuuri ja kultuurilist mitmekesisust ning on kultuuriliselt salliv ja koostööaldis.

Läbiv teema „Väärtused ja kõlblus“ taotletakse õpilase kujunemist kõlbeliselt arenenud inimeseks, kes tunneb üldinimlikke ja ühiskondlikke väärtusi ja kõlbluspõhimõtteid, järgib neid koolis ja väljaspool kooli, ei jää ükskõikseks, kui neid eiratakse, ning sekkub vajaduse korral oma võimaluste piires.

Võõrkeeled: materjal koloniaalajaloost

Õpitulemus

ÕPILANE:

* toob näiteid kolonialismi majanduslikest, poliitilistest ja eetilistest aspektidest, annab kolonialismile hinnangu erinevast perspektiivist:

*toob näiteid kolonialismi majanduslikest, poliitilistest ja eetilistest aspektidest Aafrikas, Aasias, Ameerikas, Austraalias

*annab hinnangu eurooplaste kolonisatsioonile kolonistide, põliselanike ja tänapäeva seisukohast.

* selgitab, kuidas tootmine, tarbimine ja inimeste elatustase on seotud loodusressursside kasutamisega:

*analüüsib koloniaalvallutuste seost loodusressursside kasvava vajadusega;

*analüüsib rahvaarvu muutuste ja inimeste heaolu seoseid loodusressursside kasutamisega 19. sajandi näitel;

*analüüsib imperialismi kujunemise seost loodusressursside hõivamisega.

Kasutatavad meetodid

Õppematerjal: Ajalooõpetus ja pildid. Liivimaa avastamise legend (võrdlus Ameerika avastamisega).

Video: https://www.eays.edu.ee/%C3%B5ppematerjalid/ajalugu/audiovisuaal-i

Dilemmaküsimus:

Kas kolonialism on õigustud lääneliku tsivilisatsiooni, demokraatia ja inimõiguste leviku ja laiendamisega?

või

Kas imperialismi kujunemine oli kolonialismi loomulik jätk?

või

Kas Hollandi kuninga vabandus riigi koloniaalmineviku pärast on õigustatud? (vt ERR artiklid ⇨)

Rühmatöö meetod probleemiaken (soovitav on moodustada neli rühma, iga rühm täidab kõik probleemakna ruudud). Akna ruutudesse kirjutada ühe või mitme riigi näitel:

1. kolonialismi ajalugu ja põhjused
2. kolonistide tegevus asumaadel (konkreetsed näited eri piirkondadest)
3. põliselanike olukord
4. tulemused, tagajärjed, mõju

Probleemakende esitlemine (iga rühm esitleb üht akna ruutu, teised rühmad täiendavad).

Järelduse sõnastamine:

Lõpuks sõnastab iga õpilane järelduse individuaalselt, lähtudes püstitatud dilemmaküsimusest (vt õpitulemuste kontroll ja hindamine)

Hindamine

Dilemmaküsimus: Kas kolonialism on õigustud lääneliku tsivilisatsiooni, demokraatia ja inimõiguste leviku ja laiendamisega?

või

Kas imperialismi kujunemine oli kolonialismi loomulik jätk?

või

Kas Hollandi kuninga vabandus riigi koloniaalmineviku pärast on õigustatud?

Iga õpilane sõnastab järelduse kasutades argumenteerimist. Soovitav on järeldused kirjutada mõnes kooli kasutavas veebikeskkonnas.

Kasutatav õppekirjandus, vahendid

kaart, ajalooatlas, kontuurkaart, visuaalsed materjalid, erinevad visuaalsed õppematerjalid, õpik, töövihik, pildiline materjal õpetaja ja raamatukogu kogudest

Venemaa ja Eesti 19. sajandil ja 20. sajandi algul

Põhimõisted,märksõnad

Reformid, tagurlus, dekabristid, õigeusk, isevalitsus, slavofiil, venestamine, baltisakslane, estofiil

Õppematerjali viited

Rahvuslik ärkamisaeg (poomine)

https://learningapps.org/4682343

Äratajad. Ärkamisaeg Eestis: tööleht: https://drive.google.com/file/d/1OlAPAAgDJoSrCu6jiTeFNIrV54Uh_RXO/view

video: https://www.eays.edu.ee/%C3%B5ppematerjalid/ajalugu/audiovisuaal-ii

Vikerraadio.Eesti lugu. Baltisakslased Eestis ja Läts.

https://vikerraadio.err.ee/868867/eesti-lugu-baltisakslased-eestis-ja-latis

Artikkel: Baltisakslased tõrkusid Eesti rahvusriigi idee vastu.

https://novaator.err.ee/1608820996/nooremteadur-baltisakslased-torkusid-eesti-rahvusriigi-idee-vastu

elepanuv%C3%A4%C3%A4rseid_baltisakslasi

Üldpädevused:

Läbivad teemad:

Ainealane lõiming:

Läbiv teema „Kultuuriline identiteet“ õpilasel aidatakse mõista, et omaenda tugev kultuuriline identiteet toetab teda teistes kultuurides orienteerumisel. Õpilasele pakutakse erinevaid võimalusi süvendada teadmisi, omandada kogemusi, kaasa lüüa kohalike kultuurisündmuste ettevalmistamises ja läbiviimises.

Geograafia, esitluse käigus ajalookaardil toimuva jälgimine

Eesti keel ja kirjandus, baltisaksa estofiilide ja ärkamisaja tegelaste panus Eesti kultuurilukku, eestlaste perekonnanimede saamislugu

Õpitulemus

ÕPILANE:

* analüüsib Eesti omariikluse kujunemist ja arengut Euroopa sündmuste kontekstis:

*Seostab Eesti omariikluse algust rahvusliku vabadusliikumise ja ärkamisaja sündmustega;

*nimetab Eesti omariikluse kujunemise majanduslikke, kultuurilisi ja poliitilisi eeldusi;

*nimetab Eesti omariikluse kujunemisele kaasa aidanud isikuid ja selgitab nende panust.

* toob näiteid erinevate ajastute kultuuripärandist;

*seostab eestlaste perekonnanimede saamist pärisorjuse kaotamisega, toob näiteid perekonnanimede saamislugudest;

*toob näiteid estofiilide tegevusest ja panusest eesti kultuurilukku;

*toob näiteid ärkamisaja tegelaste ja nende panuse kohta eesti kultuuriloos;

* märkab kodukoha kultuuripärandit ja teab selle kujunemislugu, mõistab, et kultuuripärandi tähendus võib ajas muutuda;

*toob näiteid eestikeelse kirjasõna ja hariduselu edenemisest kodukohas ja Eestis, analüüsib hariduse tähtsust ühiskonna arengus;

*toob näiteid Kalevipoja tegelaskuju tähenduse muutumise kohta ajaloos.

* märkab Eesti ja maailma kultuuri seoseid ja vastastikust mõju;

*toob näiteid Eestist pärit, Eestis õppinud või tegutsenud baltisaksa haritlaste tegevuse rahvusvahelisest mõjust (Karl Ernst von Baer, Fabian Gottlieb Benjamin von Bellingshausen, August von Kozebue, Adam Johann von Krusenstern, Eduard von Toll, Friedrich Georg Wilhelm von Struve, Ferdinand von Wrangel jt);

*teadvustab baltisakslaste rolli eesti (ja läti) kultuuri ja ühiskonnaelu arengus;

Kasutatavad meetodid

Loeng slaidide põhjal, Venemaa 19. sajandil (15 minutit)

https://www.youtube.com/watch?v=zV-eG27EpIQ

Soovitav on koostada küsimused, millele õpilased võiksid loengu jälgimise käigus vastata. Võib lasta õpilastel kirjutada ka lühikokkuvõtte 19. sajandi Venemaa sise- ja välispoliitika ja eesmärkide kohta.

Töö tekstiga püramiidskeemi meetodil:

1. ehk baastasand: faktide, näidete ja tunnusjoonte nimetamine

2. baastasndi info kategoriseerimine

3. üldistav lühikokkuvõte kahe esimese tasndi põhjal

4. teema või pealkiri

Vene võimu aeg Eestis 19. sajandil ja 20. sajandi alguses http://entsyklopeedia.ee/artikkel/vene_v%C3%B5im_eestis1

Hindamine

Õpilane nimetab Eesti omariikluse kujunemise majanduslikke, kultuurilisi ja poliitilisi eeldusi.

Seostab Eesti ajaloo sündmusi Euroopa ja Venemaa ajalooga.

Nimetab rahvusvahelise mõjuga baltisakslasi, 19. sajandi eesti soost haritlasi, ärkamisaja tegelasi ja omariiklusele kaasa aidanud isikuid, toob näiteid nende tegevusest ja mõjust Eesti kultuuri- ja poliitikaelus.

Kasutatav õppekirjandus, vahendid

kaart, ajalooatlas, kontuurkaart, visuaalsed materjalid, erinevad visuaalsed õppematerjalid, õpik, töövihik, pildiline materjal õpetaja ja raamatukogu kogudest

Esimene maailmasõda. Eesti iseseisvumine

Teema olulisus:  1914. aastal alanud Esimene maailmasõda tõi kaasa muutused, mis avaldasid suurt mõju ühiskonnaelu erinevatele valdkondadele: lagunesid impeeriumid, tõusid esile rahvusriigid, toimus märgatav areng sõjapidamises, teaduses, kultuuris jt ühiskonnaelu valdkondades. Eesti jaoks tipnesid Esimese maailmasõja aegsed sündmused omariikluse väljakuulutamise ja kättevõitmisega Vabadussõjas. Esimene maailmasõda näitas, et suured impeeriumid (Saksa, Venemaa, Austria-Ungari) lootsid sõjalise jõu abil lahendada oma probleemid, kuid varisesid lõpptulemusena kokku. Nendes riikides puhkesid rahutused, Venemaal vallandus revolutsioon. Õpilased õpivad erinevate allikate ja kaardi abil nägema ja sõnastama põhjus-tagajärg seoseid, arutlevad ajaloosündmuste ja nähtuste üle, kasutades fakte ja mõisteid konteksti sobivalt. Õpilased selgitavad õpitegevuse tulemusena, kuidas muutused maailmas avaldasid mõju Eestile ja tema kodukohale.

Põhimõisted,märksõnad

Antant, Kolmikliit, Keskriigud, atentaat, läänerinne, idarinne, maneööversõda, positsioonisõda, Compiègne'i vaherahu, veebruari- ja oktoobrirevolutsioon Venemaal, Lenin, kommunistid, Nõukogude Venemaa iseseisvusmanifest, 23.-24.02.1918

Õppematerjali viited

Esitlus Esimene maailmasõda https://www.slideshare.net/nataljadovgan/esimene-maailmasda-16451388

Ajalugu viie minutiga: Esimese maailmasõja algus

https://jupiter.err.ee/1608657496/ajalugu-viie-minutiga

Revolutsioonid Venemaal: https://jupiter.err.ee/1608510179/ajalugu-viie-minutiga

Lenin: https://jupiter.err.ee/1608861254/ajalugu-viie-minutiga

Kristo Siig. 8. klassi ajaloo kursus: Esimene maailmasõda

https://www.youtube.com/watch?v=a4aPMWLLlZQ&list=PLH55BK1JEw-qk3BpcfSA_VPdLDjfTu5MJ&index=42

Patrioodid. Eesti Vabadussõda

Tööleht: https://drive.google.com/file/d/1Ic0DZMbrBgJ22vp9H4Yoi1vxnnSZ7VKq/view

Film “Nimed marmortahvlil”

https://www.efis.ee/et/filmiliigid/film/id/4368

Lõike seriaalist “Tuulepealne maa” osadest 1.-4. https://arhiiv.err.ee/video/tuulepealne-maa

Hispaania gripp: https://diplomaatia.ee/hispaania-gripp-20-sajandi-kurikuulus-pandeemia/ 

Tsepeliin: https://forte.delfi.ee/artikkel/65064596/esimese-maailmasoja-oudusi-saksa-tsepeliinid-euroopat-pommitamas 

Üldpädevused:

Läbivad teemad:

Ainealane lõiming:

õpipädevus - leiab ja sõnastab infot erinevate allikate ja  ajaloolise kaardi abil.

tehnoloogia ja innovatsioon - tehnoloogia areng sõja ajal (uuendused sõjapidamises)

teabekeskkond - analüüsides Esimese maailmasõja eelseid allikaid, propagandapilte, õpilane õpib nägema propaganda mõju ühiskonnas valitsevatele hoiakutele ja inimese otsustele.

kirjandus - raamatud ja filmid, mis kajastavad Esimese maailmasõja sündmusi, nt Erich Maria Remarque “Läänerindel muutusteta” (miks nim sõjaaegset põlvkonda “kadunud põlvkonnaks”)

geograafia -  

kaardilt info hankimine, kontuurkaardi täitmine.  

Õpitulemus

ÕPILANE:

* toob allikate põhjal esile ajaloosündmuste põhjuse-tagajärje seoseid

* arutleb märksõnade või küsimuste toel ajaloosündmuste ja -nähtuste üle

*analüüsib Esimese maailmasõja põhjusi ning sõdivate poolte taotlusi ning Esimese maailmasõja tagajärgi ja mõju maailma arengule.

* analüüsib teaduse ja tehnika arengu positiivset ja negatiivset mõju ühiskonnale ja kultuurile

*nimetab I maailmasõja käigus kasutusele võetud sõjapidamise uuendusi, kirjeldab nende rolli, toob näiteid sõda käsitlevatest filmidest, raamatutest jms.

* toob näiteid ühiskonna ümberkorraldamise võimalustest reformide ja revolutsiooni teel, analüüsib nende protsesside erinevusi;

*kirjeldab Vene revolutsioonide ja novembrirevolutsiooni tagajärgi ja mõju

*nimetab Esimese maailmasõja aegseid sõjalise liite ning selgitab mis riigid ja miks sinna kuulusid, sõnastab sõja põhjuseid ja tagajärgi

* selgitab näidete abil, kuidas muutused maailmas on mõjutanud Eesti ajalugu;

* analüüsib Eesti omariikluse kujunemist ja arengut Euroopa sündmuste kontekstis:

*seostab Eesti omariikluse kujunemist rahvusvaheliste sündmustega (uute rahvusriikide tekkimine esimese maailmasõja käigus, Vene revolutsioonid)

Kasutatavad meetodid

Töö kaardiga: ajalookaardi abil sõjaliste blokkide nimetamine, kontuurkaardile kandmine, sõja käigu kohta informatsiooni hankimine sõnastamine

Töö allikatega: https://eelmine.e-koolikott.ee/kogumik/18841-Esimene-maailmasoda

Õpetaja valib klassile jõukohaseid ülesandeid (nt allika ja videoül-d)

Esimese maailmasõja tehnilised uuendused: tank, tsepeliin, mürkgaasid, lennuk. Kuidas mõjutas sõjapidamist tehnilised uuendused? Leida tehniliste uuenduste kohta infot internetist.

Manööversõja ja positsioonisõja võrdlemine.

TTS meetod (aktiivne tekstiga töö). Võib paljundada teksti ja jagada osadeks paarilistele või rühmaliikmetele. Pärast annavad paarilised klassis ülevaate, mida nad teadsid varem, mida said tekstist teada või mida tahaksid veel teada. Rühmas töödades võib kasutada vastastikuse õpetamise meetodidt, kus iga rühmaliige tutvustab enda osast saadud infot.

Tekst nt https://diplomaatia.ee/100-aastat-esimese-maailmasoja-lopust-2/

Hindamine

Töö kaardiga: ajalookaardi abil sõjaliste blokkide nimetamine, kontuurkaardile kandmine, sõja käigu, rinnete, lahingute kohta informatsiooni sõnastamine.

Erinevaid oskusi kontrollivaid ülesandeid

https://olympiaadid.haridus.ee/failid/[7386275]ajoltln_16.01.18_G_Esimene_ms_%C3%9CLESANDED.pdf

https://olympiaadid.haridus.ee/failid/ajoltln_16.01.18_G_Esimene_ms_VASTUSED.pdf

Arutlus Esimese maailmasõja teemal. Näide https://teaduskool.ut.ee/sites/default/files/teaduskool/olympiaad/eesti/eao_2017_18_lv_pohikool_esimene_maailmasoda_ja_selle_parand_kusimused.pdf

Laiendatud kava koostamine Eesti iseseisvumise kohta.

Allikatöö: töö iseseisvusmanifestiga

https://president.ee/et/eesti-vabariik/iseseisvusmanifest

Kasutatav õppekirjandus, vahendid

kaart, ajalooatlas, kontuurkaart, visuaalsed materjalid, erinevad visuaalsed õppematerjalid, õpik, töövihik, pildiline materjal õpetaja ja raamatukogu kogudest

Teadus, tehnika  ja kultuur 19. sajandil ja 20. sajandi algul

Põhimõisted,märksõnad

Sisepõlemismootor, elekter, hõõglamp, röntgen, raudtee, raudbetoon, rahvastik, aspiriin, narkoos, süstal, pastöriseerimine, valmistoit, krinoliin, tärgeldamine, frakk, smoking, silinder, romantism, realism, historitsism, impressionism, postimpressionism, juugend

Õppematerjali viited

Kristo Siig, video: Teaduse ja tehnoloogia areng 19. sajandil: https://www.youtube.com/watch?v=OZ0vQhSX1V0

Raamat “1001 leiutist, mis muutsid maailma” (2010)

Linnastumine ja toitumine

https://forte.delfi.ee/artikkel/81419845/toostusrevolutsiooni-algul-toitusid-linlased-marksa-kehvemini-kui-koige-kaugema-nurga-maainimesed

Vt õppematerjali Ajastu, stiil ja mood lk 12-14

https://tpl.edu.ee/wp-content/uploads/2023/05/Ajastu-stiil-ja-mood-aprill-2023.pdf

Üldpädevused:

Läbivad teemad:

Ainealane lõiming:

Läbiv teema „Tervis ja ohutus“ tähelepanu pööratakse  tervist ja ohutust väärtustavate hoiakute kujundamisele ning tervisliku ja ohutu käitumise oskuste arendamisele. Õpilane õpib analüüsima erinevate (isiklike, sotsiaal-majanduslike, kultuuriliste ja keskkonna jt) tegurite mõju tervisele ja turvalisusele ja seadma tervise ja ohutusega seotud eesmärke ning analüüsima nende saavutamist.

Bioloogia mõisted ja teemad: nakkushaigused, bakterid ja viirused, veregrupp, rasestumine ja rasestumisvastased vahendid, toitumine jms

Keemia: ravimid ja narkoos

Füüsika: sisepõlemismootor, elektrienergia, elektrimootor, hõõglamp,  röntgen

Geograafia: rahvastikuprotsessid 19. sajandil

Õpitulemus

ÕPILANE:

* teab, kuidas meditsiin on ajas arenenud ja mis võtteid on kasutatud haiguste ja epideemiatega võitlemisel:

*toob näiteid 19. sajandi meditsiini edusammudest (ravimid, veregruppide avastamine, röntgen, narkoos, rasestumisvastased vahendid jt) ja põhjendab nende tähtsust haigustega võitlemisel, pere planeerimisel, rahvastikuprotsessides jne

* toob näiteid erinevate ajastute kultuuripärandist:

*toob näiteid 19. sajandi teaduse, tehnika,  arhitektuuri, kujutava kunsti, moepildi, kirjanduse, muusika jms kohta.

Kasutatavad meetodid

Rühmatöö või paaristöö. Ühe minuti loengud 19. sajandi teadusest ja kultuurist.

Vt näiteid ühe-minuti-loengutest https://novaator.err.ee/k/uhe-minuti-loeng

Esmalt arutatkse mõne minutiloengu põhjal, milline on hea minutiloeng (pealkiri, hüpotees, loengu tekst, intonatsioon, katteplaanid, kokkuvõte)

Seejärel kogutakse infot ja kirjutatakse tekst, mõeldakse läbi katteplaanid, küsimused jms

Hindamine

Artiklite või ühe-minuti loengte koostamine ja nendega tutvumine.

Teadmiste kontrolliks ja/või kordamiseks sobib viktoriiin, kahoot, miljonimäng vms, mille õpilased ise koostavad. Küsimustes peaks olema kasutatud kõigi õpilaste või rühmade töid.

Soovi korral võib õpetaja koostada ka valikvastustega veebitesti.

Kasutatav õppekirjandus, vahendid

kaart, ajalooatlas, kontuurkaart, visuaalsed materjalid, erinevad visuaalsed õppematerjalid, õpik, töövihik, pildiline materjal õpetaja ja raamatukogu kogudest

9. KLASS

LÄHIAJALUGU

Teema olulisus:

1920. aastaid on nimetatud Euroopas demokraatia võidukäigu ja patsifismi ajastuks. Tänu demokraatlike riikide võidule Esimeses maailmasõjas süvenes “vanades” demokraatlikes riikides nimetatud  riigikord veelgi. Seda eelkõige valimisõiguse laienemise näol ning levis riikidesse, kus seda esmakordselt rakendama hakati. Leiutised ja uuendused teaduse ja tehnika vallas jõudsid inimeste igapäevaellu, tõusis naiste roll ühiskonnas. Eesti sai pärast iseseisvuse saavutamist osaks Euroopa kultuuriruumist, mistõttu on oluline käsitleda Eesti ajalugu seostatuna Euroopa ja maailma ajalooga.

Kahe maailmasõja vahelise perioodi arengu katkestas ülemaailmne majanduskriis. Majandusraskustele lisandusid rahvuslikud, sise- ja välispoliitilised probleemid, mis lõid tingimused autoritaarsete ja totalitaarsete jõudude esiletõusuks. Käsitletavad teemad ning kokkupuude erinevate allikatega võimaldavad õpilases arendada analüüsioskust ja põhjuse-tagajärje seoste leidmist. Oskust arutleda ning teha järeldusi, pidades seejuures silmas laiemat ajaloolist konteksti.

Esimese maailmasõja tagajärjed

Põhimõisted,märksõnad

Compiegne’i vaherahu, Pariisi rahukonverents, Versailles’ süsteem, Euroopa poliitiline kaart pärast Esimest maailmasõda, Rahvasteliit, reparatsioonid

Õppematerjali viited

Enne teemadega alustamist on soovitus õpilastega läbi teha 9. klassi lähtetaseme test: Testide andmekogus (EIS) 9. klassi ajaloo lähtetasemetest, ID 9916 (Ajaloo lähtetaseme testid)

Rahvasteliidu loomine - kas edu või nurjumine: http://opetaja.edu.ee/euroopa_ja_baltimaad/html/C2/C2_print.html 

Esimese maailmasõja kokkuvõte: https://www.youtube.com/watch?v=QwsVJb-ckqM 

Karikatuuri näited: http://nocumkatcher.pbworks.com/w/page/108324493/Political%20Cartoons 

Karikatuure otsida näiteks: https://commons.wikimedia.org/wiki/Main_Page 

Artikkel: “100 aastat tagasi jõudis Eesti Vabariik maailma poliitikasse ja liitus Rahvasteliiduga”: https://teadus.postimees.ee/7284701/100-aastat-tagasi-joudis-eesti-vabariik-maailmapoliitikasse-ja-liitus-rahvasteliiduga 

Pariisi rahukonverents: https://www.youtube.com/watch?v=vrYhLNQMRro ja https://www.youtube.com/watch?v=0jycVFL8CNM 

Raamat “Maailma ajalugu”. Zeppo Zetterberg (2015)

Karikatuur: http://jutupliiats.weebly.com/karikatuur.html 

Woodrow Wilson: https://www.britannica.com/biography/Woodrow-Wilson 

Üldpädevused:

Läbivad teemad:

Ainealane lõiming:

õpipädevus - etteantud ülesannete lahendamine.

kultuuri- ja väärtuspädevus - Esimese maailmasõja rahulepingu tingimuste kontekstis õiguse ja õigluse vahekord.

keskkond ja jätkusuutlik areng - sõja mõju keskkonnale.

teabekeskkond ja meediakasutus - töö allikatega ja piltidega.

eesti keel ja kirjandus -  töö allikatega, nende analüüsimine.

geograafia - töö kaartidega.

kunstiõpetus - töö karikatuuridega.

inglise keel - karikatuuridel oleva teksti tõlkimine, videomaterjalist arusaamine.

Õpitulemus

ÕPILANE:

*selgitab näidete toel Euroopa suurriikide ja Ameerika Ühendriikide tähtsust lähiajaloos

*teeb allikate põhjal järeldusi, hinnates väiteid, taotlusi ja veendumusi ajaloolises kontekstis

*arutleb märksõnade või küsimuste toel ajaloosündmuste ja -nähtuste üle, kujundab oma seisukoha ning põhjendab seda

*toob allikate põhjal esile ajaloosündmuste põhjuse-tagajärje seoseid

*toob näiteid ühiskonna ümberkorraldamise võimalustest reformide või revolutsiooni teel ja analüüsib nende protsesside  erinevusi

• teab, millised olid Esimese maailmasõja tagajärjed;
• teab, kuidas muutus Euroopa poliitiline kaart pärast Esimest maailmasõda;
• teab ja selgitab Rahvasteliidu Esimese maailmasõja järgset rolli;
• kasutab ajalookaarti ja analüüsib teemakohaseid allikaid.

Kasutatavad meetodid

Võrdlev tabel Pariisi rahukonverentsi eesmärkidest ja otsustest suurriikide Suurbritannia, Ameerika Ühendriigid ja Prantsusmaa näitel, peamised eesmärgid, Saksamaa küsimus ja rahulepingu tingimused

Esimese maailmasõja tagajärjed: võitja ja kaotaja riigid, edasine mõju riikide arengule. Mis riigid muutuvad maailmas juhtriikideks ja miks?

Töö kaardiga: kontuurkaardi täitmine - Euroopa kaart enne ja pärast Esimest maailmasõda. Mis impeeriumid lagunesid ja millised uued riigid tekkisid. Kasutada ajaloo atlast. Kaardile legendi koostamine.

Töö allikatega: Pariisi rahukonverentsil tehtud otsused.

Töö karikatuuridega: Rahvasteliit.

Töö allikaga: Rahvasteliidu loomine.

Mõistekaardi koostamine - loomise aeg, eesmärk, osalenud ja mitte osalenud.

Pildianalüüs: mis on karikatuur? Mis on poliitiline karikatuur? Kuidas karikatuure ajaloo tõlgendamiseks ja mõistmiseks kasutada saab?

Poliitiliste karikatuuride joonistamine.

Hindamine

Teadmiste kontroll: nt valikvastustega test või arutlevatele küsimustele vastamine.

Töö kaartidega: kontuurkaardi täiendamine, ajaloo atlase kasutamine küsimustele vastamiseks.

Pildianalüüs: karikatuuride kasutamine

Teemakohase karikatuuri joonistamine ja selle esitlemine.

Kasutatav õppekirjandus, vahendid

Eesti Vabadussõda

Eesti Vabadussõda on üks kümnetest sõdadest, mida peeti pärast Esimese maailmasõja lõppu ja mille tulemusena sündis Kesk- ja Ida-Euroopas mitmeid rahvusriike.  Vabadussõda on üks olulisimaid ja keerulisimaid ajajärke Eesti riigi ajaloos. Esimest korda ajaloos võitlesid eestlased oma riigi eest oma lipu all.  Vabadussõja ajalugu on eelkõige inimeste lugu, kes tagasid oma vaprusega Eesti riigi püsimajäämise. Eesti rahva iseseisvus ja vabadus ei ole iseenesest mõistetav. See saavutati võitluses ja seda tuleb kaitsta. Teema õppimise kaudu kujundame kultuuri-, väärtus- ja kodanikupädevust. Õpilane loob seoseid Eesti lipupäevade ja Vabadsusõja sündmuste vahel, oskab põhjendada nende olulisust minevikus ja tänapäeval.

Põhimõisted,märksõnad

Vabadussõda, Tartu rahu, Jaan Poska, Võnnu lahing, Julius Kuperjanov, Johan Laidoner, Landeswehri sõda, välisriikide abi

Õppematerjali viited

Ajalugu Oskariga: Eesti vabadussõda kaardil: https://www.youtube.com/watch?v=COyZK9NHgWk 

Kristo Siig 5. klassi ajaloo kursus, video nr 17 Eesti iseseisvumine ja vabadussõda: https://www.youtube.com/watch?v=tpiLS5ygWCw 

Ajalugu Oskariga. Narva lahing: https://www.youtube.com/watch?v=VWN2F3n0OpA 

Ajalugu Oskariga. Eesti soomusrongid vabadussõjas: https://www.youtube.com/watchi ku?v=X3MnpQhcqiQ 

Film “ Nimed marmortahvlil” (2002): https://etv.err.ee/908315/nimed-marmortahvlil 

Film „Noored kotkad“: https://www.youtube.com/watch?v=Eni2RNW9460   

Seriaal “Tuulepealne maa” teemakohaste osade vaatamine: https://jupiter.err.ee/1608311249/tuulepealne-maa 

Saated “Eesti aja lood”: https://arhiiv.err.ee/otsi?phrase=eesti%20aja%20lood&type=video&sortOption=accuracy&page=2&limit=20&timeRange=all 

vabadussõja kohta näiteks osad:

Kallaletung (osa 3): Eesti aja lood: 3 | Kallaletung 

Vabastamine (osa 4): Eesti aja lood: 4 | Vabastamine 

Eesti sõjamuuseum: https://esm.ee/et?gclid=Cj0KCQjwk96lBhDHARIsAEKO4xarFFfgepZLc3z9wrCPT-t7emnK3xpwlJpX3ExRAPlLjw9ty4Q6kGkaAjJmEALw_wcB

Vabadussõda sõdurite pilgu läbi: https://www.ra.ee/oppematerjal/vabadussoda-sodurite-pilgu-labi/ 

Eesti vabadussõda: https://www.erm.ee/et/content/aja-jälg 

Vabadusristi aumärk: https://president.ee/et/teenetemargid/teenetemargid/26 

Vabadussõja võidusammas: https://militaryheritagetourism.info/et/military/sites/view/335?1 

Õppematerjali iga maakonna kohta leiab: “Eesti kultuurilooline õppematerjal”: https://www.eays.edu.ee/%C3%B5ppematerjalid/ajalugu#h.3f41i6c8va5b 

Julius Kuperjanov Paju lahingus: https://www.ra.ee/wp-content/uploads/2017/03/SaloUrmas_Julius_Kuperjanov_TUNA2004_1.pdf 

Julius Kuperjanov: https://www.ra.ee/wp-content/uploads/2017/03/SaloUrmas_Julius_Kuperjanov_TUNA2004_1.pdf 

Kindral Johan Laidoner: https://esm.ee/ekspositsioon/kindral-johan-laidoner 

Tekst ja video Jaan Poska kohta: https://jaanposka.ee/elu/jaan-poska-elu/

Kogu Me Lugu. Vabadussõda: https://www.kogumelugu.ee/et/node/1350 

Tartu rahuleping: https://www.vm.ee/tartu-rahu-2-veebruar-1920 ja https://ida.aule.ee/juriidika/Tartu_rahuleping.pdf 

Raamat “Koolipoisid vabadussõjas” (2017)

Üldpädevused:

Läbivad teemad:

Ainealane lõiming:

õpipädevus - etteantud ülesannete lahendamine

kultuuri- ja väärtuspädevus - eestlaste valikud sõjas, koolipoiste roll, Eesti vabadus ei ole iseenesest mõistetav, see saavutati võitluses ja seda tuleb kaitsta.

sotsiaalne ja kodanikupädevus - rühmas töötamine.

teabekeskkond ja meediakasutus - töö allikatega ja piltidega, internetist info leidmine

kultuuriline identiteet - Vabadussõda kui Eesti omariikluse ja kultuuriloo oluline osa, lipupäevad.

eesti keel ja kirjandus -  töö allikatega, nende analüüsimine; ajalehe artiklite leidmine ja analüüsimine.

geograafia - töö kaartidega

kunstiõpetus - töö piltidega

ühiskonnaõpetus - info leidmine riigiportaalidest.

Õpitulemus

ÕPILANE:

analüüsib Eesti omariikluse kujunemist ja arengut Euroopa sündmuste kontekstis

• teab, kes olid Jaan Poska, Johan Laidoner ja Julius Kuperjanov ning selgitab nende tähtsust;
• teab, millal toimus vabadussõda;
• teab vabadussõja põhjuseid ja tagajärgi;
• kasutab ajalookaarti sõja pöördeliste sündmuste selgitamisel;
• teab ja selgitab vabadussõja rolli Eesti iseseisvuse kindlustamisel.

Kasutatavad meetodid

Vabadussõja toimumise aeg, põhjused ja tagajärjed. 23. veebruar - miks tähistatakse?

Töö kaardiga: sõja algus, pöördelised lahingud, rinde muutumine. Kasutada ajaloo atlast.

Pildianalüüs: kes on piltidel ja mille poolest olulised vabadussõja kontekstis: Jaan Poska, Johan Laidoner, Julius Kuperjanov.

Tartu rahulepingu tekstiga tutvumine, teatud lepingus olevate punktide üle arutlemine. Miks on 3. jaanuar ja 2. veebruar lipupäevad?: https://riigikantselei.ee/uudised/tanasest-ja-uutest-lipupaevadest-sel-aastal 

Võrdlev tabel: poliitilis-ühiskondlik olukord Euroopas ja Eestis Esimese maailmasõja lõpust kuni 1920. aastani.

Töö piltidega rühmas: fotod vabadussõja ja Tartu rahu kohta. Mis on pildil? Kuidas nähtut tõlgendada.

Õppekäik kodukohas vabadussõja monumendi või  lahingupaiga kohta.

Perekonnaloo uurimine - osalemine Vabadussõjas.

Võrdlev tabel: välisriikide roll Eesti vabadussõjas: riigid, kes aitasid, kuidas aitasid?

Hindamine

Perekonnaloo esitlemine - vabadussõjas osalenud sugulane/sugulased.

Teadmiste kontroll arutlevate küsimustega Eesti vabadussõja tagajärgede, mõju ja Euroopa kontekstis.

Isikute tundmine piltide järgi ning nende olulisuse selgitamine.

Kuldvillaku tüüpi mängu koostamine ja läbiviimine vabadussõja kohta: https://jeopardylabs.com 

Suuline arutelu vabadussõja tähtsusest Eesti ajaloos.

Arutluse kirjutamine.

Kaarditöö: nt küsimustele vastamine ajaloo atlase põhjal.

Videomaterjali analüüs ja esitlemine: gruppides anda vaadata erinevaid videosid vabadussõja kohta. Iga grupp esitleb kokkuvõtted, täidetakse võrdlev tabel, mille põhjal tehakse teema kohta kokkuvõte.

Vabadussõja monumentide kohta info leidmine ja selle esitlemine näitusena. Kanda Eesti kaardile või teha plakatina.

Kasutatav õppekirjandus, vahendid

kaart, ajalooatlas, kontuurkaart, visuaalsed materjalid, erinevad visuaalsed õppematerjalid, õpik, töövihik, pildiline materjal õpetaja ja raamatukogu kogudest

Demokraatia ja diktatuurid 1920.-1930. aastatel

Põhimõisted,märksõnad

demokraatia, diktatuur, autoritarism, totalitarism, fašism, kommunism, natsionaalsotsialism, Adolf Hitler, Benito Mussolini, Jossif Stalin, Franklin D. Roosevelt

Õppematerjali viited

Artikkel: “Küllo Arjakas: kahe maailmasõja vahel”: https://www.err.ee/980264/kullo-arjakas-kahe-maailmasoja-vahel 

Artikkel: Mihkel Mutt “Demokraatia pole toitev ema”: https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c9-sotsiaalia/demokraatia-pole-toitev-ema/ 

E-koolikott: Maailmasõdade vaheline aeg - autoritarism ja totalitarism, diktatuuride iseloomulikud jooned: https://e-koolikott.ee/en/oppematerjal/19069-Maailmasodadevaheline-aeg-autoritarism-ja-totalitarism-diktatuuride-iseloomulikud-jooned Õpetaja valikul jõukohased ülesanded.  

Raamat “Külalisena Kolmandas Reichis” Olavi Paavolainen (2013)

Adolf Hitler: https://www.history.com/topics/world-war-ii/adolf-hitler-1 

Euroopa valikud: 20. sajandi 20.-30 aastad:

https://drive.google.com/file/d/1fsfz29A2u9vTr2TqCgVg1PD3I5IW-mSK/view 

BBC natsi propaganda materjale: https://www.bbc.co.uk/history/worldwars/wwtwo/nazi_propaganda_gallery.shtml 

Mõistete kinnistamiseks:

https://learningapps.org/display?v=p3fjb0ojj16

Ristsõna diktatuuride kohta:

https://learningapps.org/display?v=p405htqza16

Kristallöö: https://jupiter.err.ee/1608768400/ajalugu-viie-minutiga 

Adolf Hitler: https://jupiter.err.ee/1608557782/ajalugu-viie-minutiga 

Jossif Stalin: https://sites.google.com/view/isikulood/jossif-stalin?authuser=0 

Benito Mussolini: https://sites.google.com/view/isikulood/benito-mussolini?authuser=0 

Adolf Hitler: https://sites.google.com/view/isikulood/adolf-hitler?authuser=0 

Franklin D. Roosevelt: https://sites.google.com/view/isikulood/franklin-delano-roosevelt?authuser=0 

Winston Churchill: https://jupiter.err.ee/1608861260/ajalugu-viie-minutiga 

Lisa:

Saatesari “Ajavaod”: https://jupiter.err.ee/896382/ajavaod 

Üldpädevused:

Läbivad teemad:

Ainealane lõiming:

õpipädevus - etteantud ülesannete lahendamine.

sotsiaalne ja kodanikupädevus - gruppides töötamine

teabekeskkond ja meediakasutus - töö allikatega ja piltidega, internetist info leidmine.

eesti keel ja kirjandus -  töö allikatega, nende lugemine ja  analüüsimine

geograafia - töö kaartidega

ühiskonnaõpetus - riigi korraldus ja juhtimine.

Õpitulemus

ÕPILANE:
*iseloomustab erinevaid poliitilisi õpetusi ja nende peamisi toetusgruppe ühiskonnas;

*analüüsib, mis on iseloomulik konservatismile, liberalismile ja sotsiaaldemokraatiale tänapäeval

*kujundab oma poliitilise eelistuse ja põhjendab seda

*tunneb ära äärmusluse ja populismi tunnused minevikus ja tänapäeval

*teab demokraatiale iseloomulikke jooni selle kujunemise ajal ja tänapäeval ja toob näiteid

*demokraatia arengust antiikajast tänapäevani

• iseloomustab ning võrdleb demokraatlikku ja diktatuurset ühiskonda;
• seletab ja kasutab kontekstis mõisteid demokraatia, diktatuur, autoritarism, totalitarism, fašism, kommunism, natsionaalsotsialism;
• teab, kes olid Benito Mussolini, Adolf Hitler, Jossif Stalin, Franklin D. Roosevelt ja iseloomustab nende tegevust;
• võrdleb autoritarismi ja totalitarismi.

Kasutatavad meetodid

TTS-meetod demokraatia ja diktatuuride kohta.  

Võrdlemine: erinevad riigivalitsemise  vormid-tunnused: demokraatia ja diktatuur.

Võrdlev tabel -ism’de (fašism, kommunism, natsionaalsotsialism) kohta: iseloomulikud tunnused.

Venni diagramm: erinevused ja sarnasused -isml.

Autoritarism ja totalitarism - erinevused ja sarnasused.

Võrdlev tabel Saksamaa, Itaalia, NSVL kohta: diktatuuride erinevused ja sarnasused.

Võrdlev tabel USA, Suurbritannia ja Prantsusmaa kohta: erinevused ja sarnasused demokraatias.

Arutlev vestlus poliitilistest vaadetes: tänapäeva poliitilised parteid Eestis ning nende poliitilised vaates (lühidalt).

Töö kaardiga: demokraatlikud riigid ja diktatuuririigid: miks, millal muutus riikide sisepoliitika ning miks jäi osa riike demokraatlikuks, osa mitte?

Paaris- või gruppides arutleda: diktatuuri tekkimise põhjused.

Võrdlemisoskuse arendamine: totalitaarse riigi tunnused, vt “Tagasivaade minevikku - erinevad vaatenurgad”, lk 20.

Raamatust “Gulagi arhipelaag” (lk 393-394) katkendi lugemine. Arutletakse suuliselt loetu üle.

Töö fotodega ja plakatitega nii demokraatlike kui diktatuuririikide kohta. Mis valdkonna või teema kohta pilt/plakat on? Kellele suunatud? Mis on sõnum? Mida on pildil/plakatil näha?

Kõne propagandarelvana. Lõigu analüüsimine raamatust “Mein Kampf” (https://www.nommeraadio.ee/meedia/pdf/RRS/Mein%20Kampf%20I.pdf).  Mis hinnangu annab Hitler massidele? Mis demagoogia võtteid kasutasid natsid oma eesmärgi saavutamiseks?

Töö tekstiliste allikatega, nende võrdlemine ja analüüsimine. Nt: https://e-koolikott.ee/en/oppematerjal/19069-Maailmasodadevaheline-aeg-autoritarism-ja-totalitarism-diktatuuride-iseloomulikud-jooned/222430#222435-Totalitaarne-ja-autoritaarne-ideoloogia-Too-tekstiga  ja https://e-koolikott.ee/en/oppematerjal/19069-Maailmasodadevaheline-aeg-autoritarism-ja-totalitarism-diktatuuride-iseloomulikud-jooned/222436#222438-Fasistlik-Itaalia-Mussolini-valitsejana 

Töö piltidega: isikute äratundmine ja selgitamine nende rolli ja tähtsust kahe maailmasõja vahel.

Grupitöö: õpetaja jaotab gruppides erinevad demokraatlikud ja totalitaarsed riigid. Koostatakse plakat. Õpetaja annab ette suunavad küsimused. Iga grupp esitleb oma riiki. Kokkuvõtteks täidab iga õpilane võrdleva tabeli.

Ajajoone koostamine: kanda tähtsamad sündmused, isikute valitsemised ajajoonele.

Juhitud kujutlus - lugeda teksti mõnest sündmusest, lasa õpilastel see lõpetada ja seejärel lugeda ette õige versioon.

Saksamaa roll enne Teist maailmasõda - võrdlemine (võrdlev tabel) - Saksamaa Esimese maailmasõja järel ja enne Teist maailmasõda.

Hindamine

Grupitöö: pannakse kirja demokraatia tunnused, mis meenuvad. Seejärel tabeli täitmine, kus on kirjas erinevad ajaloo perioodid ning kirjutatakse näiteid demokraatia arengust ja selle avaldumise kohta.

Paaride ühendamine: erinevate poliitiliste õpetuste ja tunnuste ühendamine.

Grupitööde esitamine ja kokkuvõtva tabeli täitmine demokraatlike ja totalitaarsete riikide kohta. Kokkuvõtva tabeli põhjal saab näiteks õpilane arutleda küsimuste üle.

Arutluse koostamine. Õpilane valib ühe demokraatliku ja/või totalitaarne riigi ja koostab lühiarutluse õpetaja etteantud küsimuste põhjal.

Aliase tüüpi mängu koostamine ja läbiviimine.

Kaarditöö ja kaardi põhjal küsimustele vastamine.

Töö allikatega: pildid, plakatid, allikatekstid.

Kasutatav õppekirjandus, vahendid

kaart, ajalooatlas, kontuurkaart, visuaalsed materjalid, erinevad visuaalsed õppematerjalid, õpik, töövihik, pildiline materjal õpetaja ja raamatukogu kogudest

Demokraatlik ja autoritaarne Eesti

Põhimõisted,märksõnad

maareform, Asutav Kogu parlamentarism, põhiseadus, vaikiv ajastu,  meeste ja naiste roll poliitikas ning ühiskonnas (nt. Jaan Tõnisson, Konstantin Päts, Alma Ostra-Oinas, Minni Kurs-Olesk, Marie Reisik)

Õppematerjali viited

Saade Ajavaod. “Aatemehe Postimees” : https://jupiter.err.ee/908433/ajavaod 

Seriaal: “Wikmani poisid”

(2005): https://jupiter.err.ee/1038547/wikmani-poisid 

Maareform: tekst ja video: https://novaator.err.ee/867746/video-minevikuminutid-meenutavad-99-aasta-tagust-maareformi 

Maareform: https://opetaja.edu.ee/harjumaa_moisad/ajalugu_syndmused_1919.html 

Maareformist Vana-Põltsamaa valla näitel: https://dspace.ut.ee/bitstream/handle/10062/33689/Kadri_%20Tael_2013.pdf?sequence=1 (saab näiteks kasutada faili lõpus olevaid tabeleid ja kaarte võrdlemiseks, analüüsioskuse arendamiseks).

Põhiseadus 100: https://www.pohiseadus100.ee/et/pohiseaduse-kronoloogia 

Ajaleht “Kaja” (1934): https://et.wikisource.org/wiki/Kaja/1934/03/14/Otsustavad_tunnid

Riigikogu ajalugu: https://www.riigikogu.ee/?id=31533 

Eduard Laamani päevik lähiajaloo allikana:  https://www.ra.ee/wp-content/uploads/2017/03/ArumaeHeino_Eduard_Laamani_1_TUNA2000_1.pdf  ja https://www.ra.ee/ajakiri/eduard-laamani-paevik-lahiajaloo-allikana-ii/ 

Jaak Valge 12. märtsi 1934 toimunud riigipöördest Eestis: https://objektiiv.ee/valgatused-jaak-valge-12-martsil-1934-toimunud-riigipoordest-eestis/ 

Ajavaod. Artur Sirk ja hõimuvelled: https://arhiiv.err.ee/video/vaata/ajavaod-artur-sirk-ja-hoimuvelled 

Üldpädevused:

Läbivad teemad:

Ainealane lõiming:

õpipädevus - etteantud ülesannete lahendamine.

sotsiaalne ja kodanikupädevus - gruppides töötamine

teabekeskkond ja meediakasutus - töö allikatega ja piltidega, internetist info leidmine.

eesti keel ja kirjandus -  töö allikatega, nende lugemine ja  analüüsimine

geograafia - töö kaartidega

ühiskonnaõpetus - riigi korraldus ja juhtimine.

Õpitulemus

ÕPILANE:

toob näiteid ühiskonna ümberkorraldamise võimalustest reformide teel ja analüüsib nende mõju

• nimetab mõjukaid ühiskonnaelu tegelasi ja toob näiteid nende tegevusest;
• selgitab ja toob näiteid mõistete ideoloogia, reform ja revolutsioon kohta;
• kirjeldab ning võrdleb Eesti Vabariigi arengut demokraatliku parlamentarismi aastail ja vaikival ajastul.

Kasutatavad meetodid

Rühmatöö: võrdleva tabeli koostamine demokraatliku ja autoritaarse perioodi kohta.

Harjutamiseks Demokraatlik ja autoritaarne Eesti (tunnuste äratundmine) https://learningapps.org/display?v=p91am7y6a22

Video vaatamine Filmiarhiivist “Eesti Vabariigi 20. aastapäeva tähistamine (paraad ja Pätsi kõne).

Maareformi kohta andmepõhiste tabelite analüüsimine ja järelduste tegemine.

Eesti vabariigi neli põhiseadust - võrdleva tabeli koostamine.

Töö piltidega: Jaan Tõnisson ja Konstantin Päts - teab, kes olid ja mis oli nende tähtsus ja roll Eestis kahe maailmasõja vahel.

Autoritarismi avaldumine vaikiva ajastu näitel Eestis - tunnused ja näited.

Töö allikatega: mida tollased ajalehed kirjutasid näiteks Pätsi riigipöördest või põhiseadustest.

Faktipüramiid Konstantin Pätsi ja Jaan Tõnissoni kohta: faktid nende elu kohta, tegevus ja mõju-tähtsus Eesti ajaloos.

Töö ajateljega: sündmuste paigutamine ajateljele

Kontuurkaart: Eesti haldusjaotus 1920-1940.

Hindamine

Arutluse koostamine õpetaja etteantud küsimuste põhjal.

Pildianalüüs: tunneb pildilt ära Pätsi ja Tõnissoni ning selgitab nende tähtsust.

Koostatud võrdleva tabeli põhjal põhiseaduste analüüs ja nende üle arutlemine.

Ajajoone koostamine ja vastavate etteantud tunnuste ja daatumite õigesse kohta kokku viimine ning paigutamine.

Grupitöö: koostada näitus plakatina paberil või digitaalselt (nt https://en.linoit.com ) tollastest ajalehe väljavõtetest, mis kajastasid ühiskondlikku poliitilist eluolu. Esitleda näitust klassis ja põhjendada oma valikuid.  

Kasutatav õppekirjandus, vahendid

kaart, ajalooatlas, kontuurkaart, visuaalsed materjalid, erinevad visuaalsed õppematerjalid, õpik, töövihik, pildiline materjal õpetaja ja raamatukogu kogudest

Majandus maailmas ja Eestis kahe maailmasõja vahel

Põhimõisted,märksõnad

konveiermeetod, inflatsioon,  ülemaailmne majanduskriis, uus kurss, maaseadus, rahareform

Õppematerjali viited

Ajariim.1929.a. Must teisipäev-... https://r2.err.ee/659564/ajariim-1929-a-must-teisipaev-krahhile-new-yorgi-borsil-jargnes-usa-s-1930-ndate-aastate-suur-majanduskriis

Räpp “Suur depressioon” (inglise keeles)

https://www.youtube.com/watch?v=fFu7us6bNSQ 

Õppekäik Eesti Panga muuseumisse.

Eesti raha ajalugu: https://www.eestipank.ee/muuseum/eesti-raha-ajalugu 

Bibliograafia. Eesti majandusajalugu 1918-1940: https://www.eestipank.ee/publikatsioonid/varia/2022/bibliograafia-eesti-majandusajalugu-1918-1940 

1929. aasta must neljapäev: https://jupiter.err.ee/1608861248/ajalugu-viie-minutiga 

Franklin D. Roosevelt: https://sites.google.com/view/isikulood/franklin-delano-roosevelt?authuser=0 

Majandusraskused - kas eeldus diktatuuriks?: http://opetaja.edu.ee/euroopa_ja_baltimaad/html/B1/B1_print.html 

Taim, Andres. Võrdlev analüüs viie majanduskriisi näitel: https://dspace.ut.ee/bitstream/handle/10062/28653/Taim_Andres.pdf?sequence=1&isAllowed=y 

Rahvusvahelise valuutafondi roll XXI sajandi kriisides - eelmise sajandi kogemuste taustal: https://diplomaatia.ee/rahvusvahelise-valuutafondi-roll-xxi-sajandi-kriisides-eelmise-sajandi-kogemuste-taustal/ 

Maailma muutnud majanduskriisid: Vana-Roomast tänapäevani: https://investeeri.geenius.ee/maailma-muutnud-majanduskriisid-vana-roomast-tanapaevani/ 

Videolugu suurest depressioonist (ing. k.):

Artikkel "Jaan Tõnisson suure kriisi ajal (2008)

Üldpädevused:

Läbivad teemad:

Ainealane lõiming:

õpipädevus - etteantud ülesannete lahendamine.

sotsiaalne ja kodanikupädevus - gruppides töötamine

ettevõtlikkuspädevus - mida toob kaasa majanduskriis ja hakkama saamine kriisi ajal.

teabekeskkond ja meediakasutus - töö allikatega ja piltidega.

kunstiõpetus - ajaloosündmuste sisu kategoriseerimine ja märksõnastamine pildi kujul.

eesti keel ja kirjandus -  töö allikatega, nende lugemine ja  analüüsimine

ühiskonnaõpetus - riigi roll majanduse korraldamisel, tööaeg ja tööjaotus

geograafia - loodusressursside mõju riigi majandusele (Saksamaa Ruhri tööstuspiirkonna äravõtmine)

matemaatika - andmete analüüs ja järelduste tegemine diagrammide põhjal; tööaja ja -mahu arvutamin

Õpitulemus

ÕPILANE:

*analüüsib teaduse ja tehnika arengu positiivset ning negatiivset mõju ühiskonnale

*arutleb märksõnade või küsimuste toel ajaloosündmuste ja -nähtuste üle, kujundab oma

*seisukoha ning põhjendab seda

*selgitab, kuidas tootmine, tarbimine ja inimeste elatustase on seotud loodusressursside kasutamisega

*arutleb märksõnade või küsimuste toel ajaloosündmuste ja -nähtuste üle, kujundab oma seisukoha ning põhjendab seda

*toob allikate põhjal esile ajaloosündmuste põhjuse-tagajärje seoseid

• kirjeldab ja võrdleb maailma ning Eesti majandusolusid kahe maailmasõja vahel;
• teab, mis muutused tõi kaasa konveiermeetodi; kasutuselevõtmine
• teab, mis olid suure majanduskriisi põhjused ja tagajärjed.

Kasutatavad meetodid

Põhjus-tagajärje seosed majanduskriisi näitel: miks ja millal algas, milline oli tulemus?

Empaatia ülesanne: õpetaja näitab suure depressiooni aegseid fotosid USAst, Saksamaast ja Suurbritanniast (söekaevurid); õpilane valib ühe fotolt ühe isiku ning paneb tema loo kirja.

Lünkteksti täitmine etteantud märksõnade alusel, kus kokkuvõtlikult maailma majanduse olukord kahe maailmasõja vahel.

Ideekaart: Saksamaa majandus Esimese maailmasõja järel näidete põhjal.

Töö pildiga: pildid konveiersüsteemist ja Henry Ford - mis muutus majanduses ja tootmises ning milline oli Henry Fordi roll selles?

Suure majanduskriisi eeldused, põhjused, tagajärjed joonistatud skeemi kujul (näiteid https://www.facebook.com/pliiatsjapraanik/photos)

Kujundada oma Eesti kroon. Anda ülevaade rahareformist ja krooni kasutusele võtmisest.

Arvutada tööaeg enne konveiermeetodi kasutuselevõttu ja pärast selle kasutuselevõttu.

Töö allikatega: graafikute põhjal järelduste tegemine.

Hindamine

Teksti järjestamine: etteantud laused, mis on segamine ja need tuleb panna õigesse loogilisse järjekorda.

Küsimuste esitamine allikate põhjal ja teine õpilane vastab küsimustele.

Kolmeastmeline intervjuu.

T-tabel: mida head ja halba oli kahe maailmasõja vahel majanduses.

Võrdlev tabel, arutelu paaristööna: majandus maailmas ja Eestis kahe maailmasõja vahel.

Kasutatav õppekirjandus, vahendid

kaart, ajalooatlas, kontuurkaart, visuaalsed materjalid, erinevad visuaalsed õppematerjalid, õpik, töövihik, pildiline materjal õpetaja ja raamatukogu kogudest

Kultuur kahe maailmasõja vahel maailmas ja Eestis

Põhimõisted,märksõnad

uued valdkonnad kultuuris ja saavutused teaduses (tehnika, kino, film, kirjandus, teater, muusika jne), kultuur ja eluolu paikkonnas

Õppematerjali viited

Õppematerjali iga maakonna kohta leiab: “Eesti kultuurilooline õppematerjal”: https://www.eays.edu.ee/%C3%B5ppematerjalid/ajalugu#h.3f41i6c8va5b 

Psühhodraamameetodid ajaloo- ja ühiskonnaõpetuses (Tallinn 2016), ülesanne 10.21 Ajaloomõisted kehakeeles ja sümbolite abil: https://drive.google.com/file/d/1mi32Q-PxMZJMxWFO9wdldioX6EagqjSC/view.  Materjale, näiteid muuta ja vajadusel kohandada või lihtsustada.

Raamat “Meditsiini ajalugu” (2017)

Raamat “1001 leiutist, mis muutsid maailma” (2010)

Filmiarhiivist “Tallinn enne ja nüüd” (1939): https://www.efis.ee/et/filmiliigid/film/id/549/ 

Film “Kullapalavik: https://kultuur.err.ee/1064715/kultuuriportaali-koroonaleevendus-charlie-chaplini-kinoklassika-kullapalavik 

Televisiooni leiutamine: https://jupiter.err.ee/1608557776/ajalugu-viie-minutiga 

1936. aasta suve olümpiamängud: https://jupiter.err.ee/1608664567/ajalugu-viie-minutiga 

Kristjan Palusalu elulugu: https://www.palusalu.ee/k-palusalu-elulugu/ 

Anton Hansen Tammsaare (elulugu ja videod): http://www.kirjanikemuuseumid.ee/kirjanikud/anton-hansen-tammsaare ja https://kreutzwald.kirmus.ee/et/lisamaterjalid/ajatelje_materjalid?item_id=53&table=Persons 

Naiste rolli muutus pärast Esimest maailmasõda: https://feministeerium.ee/neli-aastat-elu-naise-seisundi-ja-kuvandi-muutumisest-esimeses-maailmasojas/ 

Eesti naise roll rahvuslikus narratiivis: https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c21-teadus/eesti-naise-roll-rahvuslikus-narratiivis/ 

Üldpädevused:

Läbivad teemad:

Ainealane lõiming:

sotsiaalne ja kodanikupädevus - gruppides töötamine

ettevõtlikkuspädevus - uute leiutiste ja avastuste tegemine, mida kaasa tõi ja kuidas muutis inimeste eluolu.

teabekeskkond ja meediakasutus - info otsimine ja uurimine kodukohaga seotud hoonete, isikute kohta.

kultuuriline identiteet - kodukohas olevad hooned, mis osa erinevatest ajastustest; oma rolli mõistmine kultuurikandjana.

eesti keel ja kirjandus -  eesti kirjanikud ja luuletajad ja nende teosed

keemia, füüsika, bioloogia - tehnilised leiutised ja avastused.

Õpitulemus

ÕPILANE:

*teab, kuidas meditsiin on ajas arenenud ja mis võtteid on kasutatud haiguste ja epideemiatega võitlemisel

*toob näiteid erinevate ajastute kultuurist

*analüüsib teaduse ja tehnika arengu positiivset ja negatiivset mõju ühiskonnale ja kultuurile

*mõistab inimkonna eetilisi valikuid ja vastutust ühiskonna ees seoses teaduse ja tehnika arenguga

*märkab Eesti ja maailma kultuuri seoseid ja vastastikust mõju

*märkab kodukoha kultuuripärandit ja teab selle kujunemislugu, mõistab, et kultuuripärandi tähendus võib ajas muutuda

• kirjeldab kultuuri arengut ja eluolu Eesti Vabariigis ning maailmas;
• nimetab uusi kultuurinähtusi ja tähtsamaid kultuurisaavutusi;
• nimetab mõnda kultuuritegelast maailmas ja Eestis ning selgitab tema olulisust kultuuriloos.

Kasutatavad meetodid

Rühmatöö: uurida kodukohas olevaid hooneid, mälestusmärke, mis on omased kahe maailmasõja vahelisele perioodile. Koostada esitlus või näitus. Millal rajati? Kujunemislugu. Milline on seisukord tänapäeval, kasutusvaldkond.

Võrdlev tabel:

muusika, kunsti, filmi, teatri, kirjanduse näiteid ja isikuid maailmast ja Eestist. Otsida infot internetist. Võrdlevas tabelis on ees suunised.

Info otsimine ja uurimine kodukohaga seotud tuntud ühe või mõne kultuuritegelase kohta.

Töö piltidega: ära tunda kultuuriga seotud tegelasi maailmast ja Eestist ning selgitada nende tähtsust.

Võrdlemine: periood kahe maailmasõja vahel ja tänapäev: auto, raadio, meelelahutus, lennuk. Mida kaasa tõi kahe maailmasõja vahel ja mis roll on tänapäeval? Mida positiivset-negatiivset on antud tehnika areng kaasa toonud? Kellel on ligipääs?

Näituse koostamine: valida paarides nt. raamatust “1001 leiutist, mis muutsid maailma” leiutis või avastus kahe maailmasõja vahelisest perioodist. Tuua välja, kes leiutas, millal ja mis oli/on selle tähtsus ning mõju.

Hindamine

Paaris- või rühmatööna esitluse koostamine ja selle ettekandmine.

Võrdleva tabeli alusel arutluse kirjutamine. Õpetaja etteantud suunavad küsimused või märksõnad, mille alusel või mis rõhuasetused arutluses peaksid olema.

Etteantud lausete alguste lõpetamine.

Kodukohas olevate hoonete, mälestusmärkide kohta info uurimine ja rühmatööde esitlemine ning leitud info võrdlemine.

Näituse koostamine ja selle esitlemine, giidituuri tegemine, ülesannete koostamine näituse juurde.

Ristsõna, viktoriin, kuldvillaku-tüüpi mälumängu koostamine.

Rühmatööna lauamängu tegemine.

Kasutatav õppekirjandus, vahendid

kaart, ajalooatlas, kontuurkaart, visuaalsed materjalid, erinevad visuaalsed õppematerjalid, õpik, töövihik, pildiline materjal õpetaja ja raamatukogu kogudest

Teine maailmasõda 1939–1945

Teema olulisus:

Teise maailmasõja käsitlemisel on võimalus allikate põhjal muuhulgas arutleda põhjalikumalt inimõiguste teemal: mõelda, miks ja missuguseid valikuid teevad ja kuidas käituvad inimesed olukorras, kus neil on väga vähe või pea olematud valikud. Elades mitmekultuurilises ühiskonnas, tuleks arutleda, kuidas nähakse sõda ühes või teises ühiskonnagrupis, kuidas õpilane suhestub teemaga ning milline on teema seos tänapäevaga.

Rahvusvaheline olukord Teise maailmasõja eel

Põhimõisted,märksõnad

anšluss, Müncheni kokkulepe, MRP, Hispaania kodusõda, Etioopia kriis, Mandžuuria kriis, Saksamaa taasrelvastumine, Saksamaa “Kolmas riik”

Õppematerjali viited

Rahvasteliidu loomine - kas edu või nurjumine: http://opetaja.edu.ee/euroopa_ja_baltimaad/html/C2/C2_print.html 

Esitlus: https://prezi.com/lvux0vz4xydo/rahvusvaheline-olukord-teise-maailmasoja-eel/ 

Hispaania kodusõjas osalenud eestlaste arv: https://www.ra.ee/tuna/hispaania-kodusojas-1936-1939-osalenud-eestlaste-arv/ 

Ajajoone koostamine: www.timetoast.com 

Rahvusvahelised suhted 1930. aastail ja suuremad relvakonfliktid: http://eõpik.ee/ajalugu/lahiajalugu/3-7-rahvusvahelised-suhted-1930-aastatel-ja-suuremad-relvakonfliktid/ 

E-koolikott: maailmasõdadevaheline aeg - rahvusvahelised suhted: https://eelmine.e-koolikott.ee/kogumik/19075-Maailmasodadevaheline-aeg-rahvusvahelised-suhted Õpetaja valikul õpilasele jõukohased ülesanded.

MRP tekstid: https://et.wikipedia.org/wiki/Molotovi-Ribbentropi_pakt   

Müncheni kokkulepe: https://maailm.postimees.ee/2092666/muncheni-kokkulepe-30-septembril-1938-andis-hitlerile-mida-ta-tahtis 

Saade “Müstiline Venemaa. Müncheni kokkulepe”:

https://vikerraadio.err.ee/963649/mustiline-venemaa

E-koolikotist viited: allikad Müncheni kokkuleppe kohta: https://vara.e-koolikott.ee/h5p/embed/2702 

Saksa “Kolmas riik”: https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=postimeesew19320225.2.20&e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA------------- 

Miks kutsuti natsi Saksamaad Kolmandaks riigiks? (ing. k materjal): https://www.britannica.com/story/why-was-nazi-germany-called-the-third-reich 

Euroopa enne Teist maailmasõda, kaart: https://geoalliance.asu.edu/sites/default/files/maps/EU_BeforeWW2.pdf 

Kuidas Euroopa suundus sõtta 1939 (ing. k materjal): https://www.iwm.org.uk/history/how-europe-went-to-war-in-1939 

Juutide elu enne Teist maailmasõda (ing. k materjal): https://www.youtube.com/watch?v=kNobaSEckHQ 

Müncheni kokkulepe: https://jupiter.err.ee/1608716818/ajalugu-viie-minutiga 

Üldpädevused:

Läbivad teemad:

Ainealane lõiming:

õpipädevus - etteantud ülesannete lahendamine.

sotsiaalne ja kodanikupädevus - paaris või rühmades töötamine

teabekeskkond ja meediakasutus - töö allikatega ja piltidega, internetist info leidmine.

eesti keel ja kirjandus -  töö allikatega, nende lugemine ja  analüüsimine.

geograafia - töö kaartidega.

kunstiõpetus - karikatuuri analüüs.

Õpitulemus

ÕPILANE:

*toob allikate põhjal esile ajaloosündmuste põhjuse-tagajärje seoseid

*arutleb märksõnade või küsimuste toel ajaloosündmuste ja -nähtuste üle, kujundab oma

*seisukoha ning põhjendab seda

*analüüsib Euroopa riikide arengut ajaloos mõne riigi näitel

• teab, milline oli rahvusvaheline olukord Teise maailmasõja eel;
• teab ja kirjeldab sündmuseid, mis viisid Teise maailmasõjani.

Kasutatavad meetodid

Võrdlev tabel 1930. aastate kriisid kohta: Mandžuuria kriis, Etioopia kriis, Hispaania kodusõda - millal toimus, põhjus, tagajärg. Mis mõju avaldas Teise maailmasõja puhkemisele? Mis roll oli Rahvasteliidul?

Kontuurkaardi täitmine 1930. aastate konfliktide kohta.

Ideekaardid erinevate sündmustega: MRP, anšluss, Müncheni kokkulepe, Hispaania kodusõda, Etioopia kriis, Mandžuuria kriis: osalised, põhjus-tagajärg, millal toimus, miks oli oluline Teise maailmasõja puhkemise kontekstis?

Ajajoone koostamine: erinevate sündmuste paigutamine ajajoonele.

Kaart: konfliktid ja kriisikolded kaardil. Nende vaatlemine kaardil või kontuurkaardile kandmine.

Allikatekstide põhjal küsimuste esitamine ja neile vastamine. Küsisõnad võib ette anda.

Paaris- või rühmatööna arutlemine erinevate sündmuste üle, mis viisid Teise maailmasõja puhkemiseni.  

Juhitud kujutlus - lugeda teksti mõnest sündmusest, lasta õpilastel see lõpetada ja seejärel lugeda ette õige versioon.

Rahvasteliidu tegevus enne Teist maailmasõda - allikatekstide analüüs ja arutelu.

Uurida tolleaegseid ajalehti, mida kirjutati Teisele maailmasõjale eelnevatel aastatel erinevatest sündmustest.

Töö karikatuuridega: nt Hispaania kodusõda, Hitleri Saksamaa.  

Hindamine

Faktide püramiid

Lünkteksti täitmine ajaloo atlase abil.

Kasutades ajalookaarti, kirjeldab sõjategevuse kulgu ja tandreid. Vastab küsimustele.  

Kasutatav õppekirjandus, vahendid

kaart, ajalooatlas, kontuurkaart, visuaalsed materjalid, erinevad visuaalsed õppematerjalid, õpik, töövihik, pildiline materjal õpetaja ja raamatukogu kogudest

Teine maailmasõda

Põhimõisted,märksõnad

sõjategevus ida- ja läänerindel, Stalingradi lahing, teise rinde avamine (Normandia dessant), Talvesõda, Pearl Harbor, tuumarelva leiutamine ja kasutamine, koostöö liitlastega, ÜRO, Atlandi Harta, inimsusevastased kuriteod (holokaust, genotsiid)

Õppematerjali viited

Reili Reintali magistritöö “Mängufilm ajaloo õppevahendina kolmandas kooliastmes” (2013). Tööleht “Tuumaenergia”

Holokaust: https://drive.google.com/file/d/1Wsbd6t4mD62CUuksh937pTRHZTOZGaQg/view

Holokausti õpetamisest https://www.humanrightsestonia.ee/tegevus/oppematerjalid_naitus/oppematerjalid/

Film “Sauli poeg” (2015): https://kultuur.err.ee/681592/kultuuriportaal-soovitab-sauli-poeg-etv2-s 

Valikud II maailmasõjas: https://drive.google.com/file/d/15yYrOCgtFCFibJTG4loAKmx5JDFOw9fh/view 

Yad Vashem. Vabastajad ja ellujääjad: esimesed hetked (ing. k materjal): https://www.youtube.com/watch?v=kOIHRQlQqwU 

Karrikatuuride näiteid: https://magazine.punch.co.uk/search?I_DSC=World%20War%202&_ACT=search&I_DSC_AND=t 

Film “Reamees Ryani päästmine” (1998) - filmi alguse vaatamine, Normandia dessant.

Film “ Schindleri nimekiri” (1993)

Film “Oppenheimer” (2023)

Film "Poiss triibulises pidžaamas" (2008). Sama nimeline John Boyne raamat.

Film "Napola" (2004)

ÜRO loomine: https://jupiter.err.ee/1608749860/ajalugu-viie-minutiga 

Teherani konverents: https://jupiter.err.ee/1608802756/ajalugu-viie-minutiga 

Teine maailmasõda, ajajoon: https://learningapps.org/1910204 

Lisa:

Reili Reintali magistritöö “Mängufilm ajaloo õppevahendina kolmandas kooliastmes” (2013).  Miks kasutada filmi ajalooõpetuses? https://drive.google.com/file/d/1r2uWmA1Ruid-TEa-yY-mh5SGO7D_nqPw/view

Üldpädevused:

Läbivad teemad:

Ainealane lõiming:

õpipädevus - etteantud ülesannete lahendamine.

sotsiaalne ja kodanikupädevus - paaris või rühmades töötamine

teabekeskkond ja meediakasutus - töö allikatega ja piltidega, internetist info leidmine.

väärtus ja kõlblus - inimelu hind sõjas, inimelu väärtustamine.

eesti keel ja kirjandus -  töö allikatega, nende lugemine ja  analüüsimine.

geograafia - töö kaartidega.

ühiskonnaõpetus - inimõigused ühiskonnas, ÜRO. Lugemisülesanne: tutvuda mõiste inimõigused selgitusega Inimõigusteinstituudi lehelt. Kasutada TTS (tean, tahan teada, sain teada) meetodit, et selgitada välja õpilaste küsimused teema kohta. Arutleda nende üle.

füüsika - tuumaenergia ja tuumarelva

inglise keel - filmide, videode vaatamine.

Töö allikaga.  Külastada Anne Franki muuseumi lehekülge,  võimalusel lugeda katkendeid Anne Franki päevikust (ilmunud ka eesti keeles). Õpitegevusena teevad õpilased Canva või mõnes muus virtuaalses keskkonnas  lühifilmi teemal: "Mida Anne Franki päevikud õpetavad meile holokaustist?"

Õpitulemus

ÕPILANE:

*toob allikate põhjal esile ajaloosündmuste põhjuse-tagajärje seoseid

*arutleb märksõnade või küsimuste toel ajaloosündmuste ja -nähtuste üle, kujundab oma

*seisukoha ning põhjendab seda

• teab, millal algas ja lõppes Teine maailmasõda;
• toob esile Teise maailmasõja puhkemise põhjused, sõja tulemused ja tagajärjed;
• seletab mõisteid MRP, holokaust, ÜRO;
• kirjeldab ajalookaardile tuginedes Teise maailmasõja sõjategevuse kulgu;
• analüüsib ja hindab inimõiguste rikkumise põhjuseid ajaloolises kontekstis.

Kasutatavad meetodid

Töö kaardiga: erinevad sõjarinded. Sõjaplaanid.

Töö karikatuuridega ja plakatitega sõja kohta.

Võrdlev tabel: erinevate sündmuste toimumise aeg, põhjused- tagajärjed, osapooled.

Sündmuste kandmine ajajoonele.

Töö fotodega: mis konverents, kes osalesid, millised olid tulemused?

Propagandaplakati analüüs: nt küsimused:

1. mida kujutatakse plakatil?
2. kes on tegelased?
3. mis meeleolu püütakse plakatiga tekitada?
4. kas pildi põhjal on võimalik öelda, mis riik (või mis poolel võidelnud riik) on, selle autor ja mis riigi sõdureid seal kujutatakse?

Mõistekaartide koostamine: ühel pool mõiste, aastaarv ja/või sündmus, isik ning teisel pool selgitus.

Mõiste- või ideekaardid mõistete kohta: genotsiid, holokaust, inimsusevastane kuritegu, mõistete tähendus tänapäeval.

Võrdlev tabel: Teise maailmasõja tulemused: võitja ja kaotaja riigid, tulemused?

Rühmatöö: plakati koostamine (nt www.linot.com ) erinevate Teise maailmasõja sündmustega. Võib anda ka igale rühmale konkreetse sündmuse, sõja perioodi või piirkonna, mille kohta ülevaade teha. Ette võiks anda suunavad märksõnad või küsimused.

Arutelu klassis: alguses väiksemad rühmad, seejärel üle klassi. Võib kasutada ka märkmetahvlit ja/või -lehti, et saada ühiselt märksõnad kirja: mis muutus Teise maailmasõja tulemusel sõjapidamises?

Hindamine

Faktide püramiid

Lünkteksti täitmine ajaloo atlase abil.

Kasutades ajalookaarti, kirjeldab sõjategevuse kulgu ja tandreid. Vastab küsimustele.  

Kasutatav õppekirjandus, vahendid

kaart, ajalooatlas, kontuurkaart, visuaalsed materjalid, erinevad visuaalsed õppematerjalid, õpik, töövihik, pildiline materjal õpetaja ja raamatukogu kogudest

Eesti Teises maailmasõjas

Põhimõisted,märksõnad

baaside leping, baaside ajastu, annekteerimine, Konstantin Päts, küüditamine, suur põgenemine, nõukogude okupatsioon, Saksa okupatsioon

Õppematerjali viited

Johan Laidoneri kõne: https://arhiiv.err.ee/audio/vaata/johan-laidoner 

Psühhodraamameetodid ajaloo- ja ühiskonnaõpetuses (Tallinna 2016), nt

ül. 6.1. Eesti Teises maailmasõjas;

ül ül 10.16 Eesti ja eestlased Teises maailmasõjas. Kiri kodustele aastal 1944;

ül 12.5. Küüditamine. Eesti Teises maailmasõjas;

13.3. Suur põgenemine 1944. Eesti Teises maailmasõjas

https://www.psyhhodraama.ee/koolituskalender/projektid/psuhhodraamameetodid-ajaloo-ja-uhiskonnaopetuses  (materjale vajadusel kohandada ja/või lihtsustada).

Kommunistlike režiimide kuritegudest: https://drive.google.com/file/d/1B-Qv7vPhYja2uD-iIdwLcqjanj_lLyKz/view 

Valikud Teises maailmasõjas: https://drive.google.com/file/d/15yYrOCgtFCFibJTG4loAKmx5JDFOw9fh/view 

Inimsusevastased kuriteod Eestis - kuidas oli see võimalik?: https://drive.google.com/file/d/1FiJKpItMTLogpDwDISxQngEomd913lRI/view 

Film “1944” (2015): https://www.efis.ee/et/filmiliigid/film/id/16404/filmi-yldinfo 

Artikkel “Eesti meeste valikud 1941-1944”: https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c9-sotsiaalia/eesti-meeste-valikud-1941-1944/ 

Vabamu muuseum: https://vabamu.ee 

KGB kongid Tallinn: https://www.visittallinn.ee/est/külastaja/mida-teha/külasta/muuseumid-vaatamisväärsused/179524/kgb-vangikongid 

Õppematerjali iga maakonna kohta leiab: “Eesti kultuurilooline õppematerjal”: https://www.eays.edu.ee/%C3%B5ppematerjalid/ajalugu#h.3f41i6c8va5b 

Kogu Me lugu. Eesti Teises maailmasõjas: https://www.kogumelugu.ee/et/otsing?keys=Eesti+Teises+maailmas%C3%B5jas 

Ajaloo raskus. Ajaloo õpetus ja pildid II: https://www.eays.edu.ee/%C3%B5ppematerjalid/ajalugu/audiovisuaal-ii 

Lisa:

Tõde või meelelahutus? Ajalugu filmis: https://www.ajaloomuuseum.ee/haridus/pohikoolile3/tode-voi-meelelahutus-ajalugu-filmis 

Üldpädevused:

Läbivad teemad:

Ainealane lõiming:

õpipädevus - etteantud ülesannete lahendamine.

sotsiaalne ja kodanikupädevus - paaris või rühmades töötamine.

teabekeskkond ja meediakasutus - töö allikatega ja piltidega, internetist info leidmine.

väärtus ja kõlblus - inimese võimalused ja valikud sõja ajal.

eesti keel ja kirjandus -  töö allikatega, nende lugemine ja  analüüsimine.

ühiskonnaõpetus - inimõigused ja valikud ühiskonnas sõja kontekstis

Õpitulemus

ÕPILANE:

*toob näiteid rahvastikurännetest, selgitades nende põhjusi ja tagajärg

*analüüsib inimeste võimalusi ja valikuid minevikus ja tänapäeval isikute näitel

*analüüsib allikate usaldusväärsust eri aspekte hinnates, teab, et allika sõnum sõltub autori

positsioonist

• selgitab MRP ja baaside lepingu tähtsust Eesti ajaloos;
• selgitab Eesti iseseisvumise kaotamise põhjuseid, tagajärgi, sündmuste käiku ja seoseid tänapäevaga;
• selgitab mõisteid MRP, küüditamine, baaside leping, okupatsioon;
• analüüsib eestlaste valikuid Teises maailmasõjas.

Kasutatavad meetodid

Töö allikatega: eestlaste valikud Teises maailmasõjas.

Töö lugudega küüditamise kohta: millised olid/on inimeste mälestused 1941. ja 1944. a suur küüditamistest. Allikanäiteid: https://www.kogumelugu.ee/et/otsing?keys=Eesti+Teises+maailmas%C3%B5jas (valida eakohased ja sobilikud lood). Erinevaid lugusid võiks kuulata rühmades, neid võrrelda: sarnasused ja erinevused.

Õppekäik kodukohas asuvasse Teise maailmasõjaga seotud paika. Millised on ajaloolised muutused?

Uurida perekonnalugu: kas on perekonnas liiget/liikmeid, kes on küüditatud või põgenenud Teise maailmasõja ajal Eestist? Uurida mälestusi. Neid jagada klassis.

Hindamine

Diskussioon: nt arutleda eestlaste valikute üle Teises maailmasõjas; koostöö või leppimine võõrvõimu tingimustega.

Vaidlen autoriteediga: antakse igale rühmale üks mõte ja seejärel arutletakse selle üle, kas nõustutakse väitega või mitte ning miks.

Arutluse kirjutamine: ette anda suunavad küsimused või märksõnad.

Õppekäik. Teemakohane arutelu ajaloos toimunud muutuste üle ja seost tänapäevaga.

Kasutatav õppekirjandus, vahendid

kaart, ajalooatlas, kontuurkaart, visuaalsed materjalid, erinevad visuaalsed õppematerjalid, õpik, töövihik, pildiline materjal õpetaja ja raamatukogu kogudest

Maailm pärast Teist maailmasõda

Teema olulisus:

Sõda muutis kardinaalselt jõudude vahekorda maailmas. Kuna NSVL laiendas järk-järgult oma mõjuvõimu Ida-Euroopas ning lääneriigid ei suutnud Moskva laienemist takistada, kujunes välja uus suurriikide-vaheline vastasseis - külm sõda. Vaatamata ideoloogilisele vastuolule püüti viia rahvusvahelised suhted uuele tasandile. Õpilane õpib eritüübiliste allikate ja ülesannete  põhjal analüüsima ja sõnastama järeldusi külma sõja ajal toimunu kohta. Õpilane õpib väärtustama demokraatiat ning inim- ja kodanikuõigusi. Ajastule omaselt on võimalik käsitleda massikultuuri ja selle mõju ühiskonnale ning looduskeskkonnale. Päevakorda kerkib sotsiaalne õiglus ja võrdsus erinevate liikumiste näol: näiteks mustanahalistele võrdsete õiguste nõudmine, noorsoo- ning hipiliikumine jne.  

Külm sõda

Põhimõisted,märksõnad

külm sõda,  Trumani doktriin, Marshalli plaan, raudne eesriie, külma sõja kriisikolded (nt Berliini kriis, Korea sõda, Suessi kriis, Kariibi ehk Kuuba kriis, Ungari ülestõus, Vietnami sõda, Praha kevad, Afganistani sõda)

Õppematerjali viited

Esitlus: https://www.slideshare.net/nataljadovgan/klm-sda-26647515

Esimesed tuumakatsetused 1946: https://jupiter.err.ee/1608631987/ajalugu-viie-minutiga 

Ajalugu viie minutiga: Berliini blokaad

https://jupiter.err.ee/1608625243/ajalugu-viie-minutiga

Raudne eesriie: https://jupiter.err.ee/1608535438/ajalugu-viie-minutiga

Ungari ülestõus: https://jupiter.err.ee/1608749857/ajalugu-viie-minutiga

Berliini müüri ehitamine: https://jupiter.err.ee/1608292686/ajalugu-viie-minutiga

Kuuba raketikriis

https://jupiter.err.ee/1608370350/ajalugu-viie-minutiga

Vietnami sõja algus: https://jupiter.err.ee/1608861230/ajalugu-viie-minutiga

Afganistani sõda: https://jupiter.err.ee/1608413927/ajalugu-viie-minutiga

Berliini müüri langemine 1989: https://jupiter.err.ee/1608377972/ajalugu-viie-minutiga 

Üldpädevused:

 Läbivad teemad:

Ainealane lõiming:

õpipädevus - rühmas probleemiakna täitmine, ajalookaardi abil teadmiste omandamine ja kinnistamine.

sotsiaalne ja kodanikupädevus - paaris või rühmades töötamine

teabekeskkond ja meediakasutus - töö allikatega ja piltidega, internetist info leidmine, uudisloo koostamine tuginedes usaldusväärsetele allikatele.

väärtus ja kõlblus - inimõiguste väärtustamine, allikatekstide põhjal arvamuse avaldamine

eesti keel ja kirjandus -  töö allikatega, nende lugemine ja  analüüsimine, uudise kirjutamine.

geograafia - maailma poliitilise kaardi tundmine, kaardil orienteerumine

ühiskonnaõpetus - demokraatliku ja diktatuuri võrdlemine, näidete toomine,

Õpitulemus

ÕPILANE:

*arutleb märksõnade või küsimuste toel ajaloosündmuste ja -nähtuste üle, kujundab oma

*seisukoha ning põhjendab seda

*selgitab näidete toel Euroopa suurriikide ja Ameerika Ühendriikide tähtsust lähiajaloos

• iseloomustab külma sõja kujunemist ja olemust, toob esile selle avaldumise valdkonnad ja vormid;
• seletab ja kasutab kontekstis mõisteid külm sõda, kriisikolle, raudne eesriie.

Kasutatavad meetodid

Kaart: konfliktid ja kriisikolded kaardil. Nende vaatlemine kaardil või kontuurkaardile kandmine.

Probleemiaken külma sõja kriiside kohta. Jagada rühmade vahel külma sõja kriisid. Rühmad täidavad tekstide ja videomaterjali põhjal probleemiakna (põhjused, osalevad pooled, olulisemad sündmused, isikud, probleemi, tagajärjed) ja esitlevad seda kas plakati või esitluse näol.

Töö ajajoonega - külma sõja kriiside järjestamine

Töö allikatega - õpetaja valib sobivad allikad, nt https://eelmine.e-koolikott.ee/kogumik/19129-Kulma-soja-puhkemine-Kahepooluseline-maailm

Mõistete harjutamiseks ristsõna https://learningapps.org/display?v=pv92ohckj21

Hindamine

Kaart: leiab kaardilt või paigutab kontuurkaardile külma sõja kriisikolded

Allikatöö: allikate abil info leidmine, analüüsimine, järelduste sõnastamine, mõistete kasutamine õiges kontekstis.

Erinevaid ajalooalaseid oskuseid kontrollivad olümpiaadiülesanded

https://olympiaadid.haridus.ee/failid/AJOL%C3%9CMPTLN_2016_IX_klass_%C3%9CLESANDED_EESTI.pdf

Arutluse kirjutamine. https://www.slideserve.com/shamus/ajaloo-arutluse-kirjutamine

Arutluse hindamise mudel https://drive.google.com/file/d/1zq4FfRi88uTcI-9QpJLRhasH2C2BZRd-/view

Uudisloo koostamine kirjalikult või helisalvestina ühe külma sõja kriisi kohta.

Kasutatav õppekirjandus, vahendid

kaart, ajalooatlas, kontuurkaart, visuaalsed materjalid, erinevad visuaalsed õppematerjalid, õpik, töövihik, pildiline materjal õpetaja ja raamatukogu kogudest

Demokraatlik maailm pärast Teist maailmasõda

Põhimõisted,märksõnad

heaoluühiskond, mustanahaliste ja naiste õigused, jagatud Saksamaa, noorteliikumised, hipide liikumine, globaliseerumine, NATO, Euroopa Liit, võtmeisikud (nt. Margaret Thatcher, Ronald Reagan, Martin L. King, Elisabeth II, Rosa Parks, Rachel Carson, Madeleine Albright, Hanna Arendt, Indira Ghandi, Ruth Bader Ginsburg, John F. Kennedy, Richard Nixon, Mahatma Gandhi)

Õppematerjali viited

Avastades humanitaarõigust (2002) - teema “Üksinda pingil” https://www.icrc.org/en/doc/what-we-do/building-respect-ihl/education-outreach/ehl/ehl-other-language-versions/ehl-estonian-modules.pdf 

NATO asutamine 1949: https://jupiter.err.ee/1608542866/ajalugu-viie-minutiga 

Dr Martin Luther Kingi kõne: https://jupiter.err.ee/1608682303/ajalugu-viie-minutiga 

John F. Kennedy tapmine: https://jupiter.err.ee/1608861245/ajalugu-viie-minutiga 

Richard Nixon: https://jupiter.err.ee/1608826570/ajalugu-viie-minutiga 

Martin Luther King: https://jupiter.err.ee/1608834475/ajalugu-viie-minutiga 

Mahatma Gandhi: https://jupiter.err.ee/1608724891/ajalugu-viie-minutiga 

Terje Toomistu. Nõukogude hipide passiivne protest: https://kultuur.err.ee/879838/terje-toomistu-noukogude-hipide-passiivne-protest 

Allikatekste: Noorsooliikumine: https://e-koolikott.ee/et/oppematerjal/19097-Uhiskondlikud-liikumised-ja-ideoloogiad-eluolu-ja-kultuur-20-sajandil/222690#222693-Noorsooliikumine (vajadusel kohandada)

Ühiskondlikud liikumised 20. sajandi: https://e-koolikott.ee/et/oppematerjal/19097-Uhiskondlikud-liikumised-ja-ideoloogiad-eluolu-ja-kultuur-20-sajandil/222690 (ülesandeid lihtsustada ja kohandada ea- ja võimete kohaseks)

Artikkel jagatud Saksamaa kohta: https://teadus.postimees.ee/4276187/asjad-mida-sa-sotsialistliku-ida-saksamaa-kohta-voib-olla-varem-ei-teadnud 

Kes oli Margareth Thatcher? (ing. k materjal): https://www.margaretthatcher.org/essential/kids 

Film “Raudne leedi” (2011)

Ronald Reagan (ing. k materjal): https://www.britannica.com/biography/Ronald-Reagan/Presidency 

Ronald Reagan (videod): https://www.reaganlibrary.gov/reagans/ronald-reagan 

Margareth Thatcher (video): https://www.youtube.com/watch?v=kzmnNsTIqZk 

NATO (ing. k materjal): https://www.nato.int/nato-welcome/ 

Euroopa Liidu ajalugu (video, ing. k materjal): https://www.britannica.com/video/191091/overview-history-European-Union 

Avastades humanitaarõigust: https://www.icrc.org/en/doc/what-we-do/building-respect-ihl/education-outreach/ehl/ehl-other-language-versions/ehl-estonian-modules.pdf 

Heaoluühiskonna kujunemine pärast Teist maailmasõda: https://www.slideshare.net/katrisilla/heaoluhiskonna-kujunemine-peale-ii-maailmasda

Üldpädevused:

Läbivad teemad:

Ainealane lõiming:

õpipädevus - etteantud ülesannete lahendamine.

sotsiaalne ja kodanikupädevus - vastastikune õpetamine

teabekeskkond ja meediakasutus - töö allikatega ja piltidega, internetist info leidmine.

väärtus ja kõlblus - ühiskondlikud liikumised ja erinevate ühiskonnagruppide õigused.

Kunstiõpetus - fotode/piltide äratundmine/analüüüsimine.

geograafia - töö kaartidega.

ühiskonnaõpetus - naiste ja mustanahaliste õigused, võrdõiguslikkus.

inglise keel - filmide, videode vaatamine.

Õpitulemus

ÕPILANE:

*analüüsib inimeste võimalusi ja valikuid minevikus ja tänapäeval isikute näitel

*selgitab näidete toel Euroopa suurriikide ja Ameerika Ühendriikide tähtsust lähiajaloos

*arutleb märksõnade või küsimuste toel ajaloosündmuste ja -nähtuste üle, kujundab oma seisukoha ja põhjendab seda

• kirjeldab tööstusriikide arengut USA ja Saksamaa Liitvabariigi näitel
• teab, kes olid Martin Luther King, Margaret Thatcher ja Ronald Reagan ning iseloomustab nende tegevust
• iseloomustab erinevaid sotsiaalseid liikumisi ja toob näiteid
• kirjeldab Saksamaa poliitilist olukorda ajaloo kaardi toel.

Kasutatavad meetodid

Vastastikune õpetamine e siksak meetod: ette anda allikad, küsimuste esitamine ja neile vastamine.

Juhtumi analüüs: kuidas näiteks liiguti mustanahaliste õiguste suunas - ette anda olnud juhtum(id) ja kuidas olukord lahendada.

Kaarditöö: jagatud Saksamaa. Poliitilised tingimused erinevates Saksamaa piirkondades.

Pilditöö: pildid isikute ja sündmustega - märkida, sündmus isik pildil ning panna juurde tähtsus.

Hindamine

Võrdlemine: naiste ja mustanahaliste õigused ning liikumine pärast Teist maailmasõda ja tänapäeval.

Mõistekaart: heaoluühiskonna tunnused.

Juhtumi analüüs: lugude või näidete põhjal inimeste võimalused ja valikud pärast Teist maailmasõda.

Teemantluuletus: erinevatest ühiskondlikest liikumistest; Saksamaa saatus pärast Teist maailmasõda jne.

Ristsõna koostamine.

Pildianalüüs, arutlemine piltide põhjal etteantud teemade üle.  

Videode vaatamine isikute kohta ning nende kohta võrdleva tabeli täitmine, arutlemiseks ja sarnasuste ning erinevuste leidmine üldistavalt.

Videode vaatamine ja küsimuste esitamine nähtu kohta (küsisõnad ette anda), paariline vastab küsimustele.

Kasutatav õppekirjandus, vahendid

kaart, ajalooatlas, kontuurkaart, visuaalsed materjalid, erinevad visuaalsed õppematerjalid, õpik, töövihik, pildiline materjal õpetaja ja raamatukogu kogudest

Kommunistlikud riigid ja Eesti NSV

Põhimõisted,märksõnad

NSV Liit, stalinism, sula, stagnatsioon, poliitiline juhtimine, kommunistliku partei liidrid Stalinist kuni Gorbatšovini,  metsavendlus, kollektiviseerimine, industrialiseerimine, plaanimajandus, massirepressioonid, küüditamine, dissident, võtmeisikud (nt. Leida Laius, Johannes Käbin, Karl Vaino, Vaino Väljas)

Õppematerjali viited

Õppimine dokumentaalsaate abil, lõigud valitud - juhitud vaatamine. Ajavaod: Sula või “sula”? (Stalini surm, Hruštsovi võimuletulek ja välispoliitika, Kuuba kriis Berliini müüri ehitamine), etteantud küsimustele vastuste leidmine saatest. https://arhiiv.err.ee/video/vaata/ajavaod-sula-voi-sula

Töö allikatega: õppematerjal “Tagasivaade minevikku - erinevad vaatenurgad”, Aeg ilma valikuteta: Läti ja Eesti NSV Liidu koosseisus 

https://drive.google.com/file/d/1TbEn499pwS8fkI3IgSmPkM5Ous-1wLSU/view

Õppematerjal “Ajalooõpetus ja pildid” koos töölehtedega: Ajaloo raskus - sõja ja totalitarismi kogemus” https://www.eays.edu.ee/%C3%B5ppematerjalid/ajalugu/audiovisuaal-ii

Saatelõigust info leidmine ning analüüsimine: “Teisitimõtlejatega tegelemine” (lk 81-82) https://www.etera.ee/zoom/9877/view?page=82&p=separate&search=aimar%20siliv%C3%A4lja&tool=search&view=0,0,2480,2126

Ajas orienteerumine, mõistete kinnistamine: https://eelmine.e-koolikott.ee/kogumik/19135-NSV-liit-valitsejad-majandus-ja-uhiskond

ENSV https://eelmine.e-koolikott.ee/kogumik/19137-Eesti-NSV

Rühmatöö, plakati koostamine: õpetaja jagab rühmade vahel pildil olevad teemad: isikukultus, vene värk, võõrad, pioneerid, repressioonid. propaganda. Iga rühm töötab läbi oma teema ning ülesanded ning tutvustab kokkuvõte plakati abil klassile https://ajalugu.haridusekraanil.ee/opetajale

Töö ajajoonega

https://ajalugu.haridusekraanil.ee/teoreetiline-osa/lugu-ajas/uhe-loo-elulugu

Mäng: isiku või popkultuuri kultus?

Sarnasuste-erinevuste leidmine, arutelu. https://ajalugu.haridusekraanil.ee/teoreetiline-osa/lugu-ajas

Töö mõistetega https://ajalugu.haridusekraanil.ee/teoreetiline-osa/aeg-loos/kuidas-kunstitekstid-minevikku-vahendavad

Nõukogudeaegsete nähtuste seletamine pildikeele abil.

Üldpädevused:

Läbivad teemad:

Ainealane lõiming:

õpipädevus – leiab videolõigust infot, oskab eristada olulist, koostab oma definitsiooni. suhtluspädevus – väljendab end selgelt ja asjakohaselt, esitab oma seisukohti; töötab rühmas konstruktiivselt.

väärtuspädevus – väärtustab inimõigusi, demokraatlikku riigikorda.

 teabekeskkond – arhiivikaadrid infoallikana, dokumentaalsaade teabevahendina.

väärtused ja kõlblus – väärtustab inimõigusi, demokraatia tugevused ja nõrkused.

 ühiskonnaõpetus: totalitaarne ühiskond, sise- ja välispoliitika.

kunstiõpetus: plakati koostamine nõukogudeaegsete märksõnade tutvustamiseks, mõistete kujutamine piktogrammidega

Õpitulemus

ÕPILANE:

* analüüsib allikate usaldusväärsust eri aspekte hinnates,

*teab, et allika sõnum sõltub autori positsioonist

*iseloomustab põhitunnuste kaudu erinevaid ajalooperioode

• nimetab NSVL liidreid (Stalin, Hruštšov, Brežnev, Gorbatšov) ning iseloomustab nende võimuperioodi;
• võrdleb eri perioode arutluse käigus;
• toob esile kommunistlikule ühiskonnale iseloomulikke jooni (võimu koondumine, vastandumine läänele, propaganda jne);
• selgitab näidete abil, kuidas muutused maailmas on mõjutanud Eesti ajalugu;
• kirjeldab nõukogude võimu mõju Eesti ajaloole pärast Teist maailmasõda, toob välja iseloomulikud jooned näidete abil, kasutab mõisteid õiges kontekstis.

Kasutatavad meetodid

Õppimine dokumentaalsaate abil, lõigud valitud - juhitud vaatamine. Ajavaod: Sula või “sula”? (Stalini surm, Hruštsovi võimuletulek ja välispoliitika, Kuuba kriis Berliini müüri ehitamine), etteantud küsimustele vastuste leidmine saatest. https://arhiiv.err.ee/video/vaata/ajavaod-sula-voi-sula

Töö allikatega: õppematerjal “Tagasivaade minevikku - erinevad vaatenurgad”, Aeg ilma valikuteta: Läti ja Eesti NSV Liidu koosseisus 

https://drive.google.com/file/d/1TbEn499pwS8fkI3IgSmPkM5Ous-1wLSU/view

Õppematerjal “Ajalooõpetus ja pildid” koos töölehtedega: Ajaloo raskus - sõja ja totalitarismi kogemus” https://www.eays.edu.ee/%C3%B5ppematerjalid/ajalugu/audiovisuaal-ii

Saatelõigust info leidmine ning analüüsimine: “Teisitimõtlejatega tegelemine” (lk 81-82) https://www.etera.ee/zoom/9877/view?page=82&p=separate&search=aimar%20siliv%C3%A4lja&tool=search&view=0,0,2480,2126

Ajas orienteerumine, mõistete kinnistamine: https://eelmine.e-koolikott.ee/kogumik/19135-NSV-liit-valitsejad-majandus-ja-uhiskond

ENSV https://eelmine.e-koolikott.ee/kogumik/19137-Eesti-NSV

Rühmatöö, plakati koostamine: õpetaja jagab rühmade vahel pildil olevad teemad: isikukultus, vene värk, võõrad, pioneerid, repressioonid. propaganda. Iga rühm töötab läbi oma teema ning ülesanded ning tutvustab kokkuvõte plakati abil klassile https://ajalugu.haridusekraanil.ee/opetajale

Töö ajajoonega

https://ajalugu.haridusekraanil.ee/teoreetiline-osa/lugu-ajas/uhe-loo-elulugu

Mäng: isiku või popkultuuri kultus?

Sarnasuste-erinevuste leidmine, arutelu. https://ajalugu.haridusekraanil.ee/teoreetiline-osa/lugu-ajas

Töö mõistetega https://ajalugu.haridusekraanil.ee/teoreetiline-osa/aeg-loos/kuidas-kunstitekstid-minevikku-vahendavad

Nõukogudeaegsete nähtuste seletamine pildikeele abil.

Hindamine

Definitsioonikaart - võib teha nt stalinismi, sula või stagnatsiooni kohta.

Mõttekaart kommunistlike riikide kohta tunnuste ja näidetega või ENSV kohta

Rühmatöö tulemusel valminud plakatite ja ettekannete esitamine. Tagasisidet annavad kaasõpilased hindamismudeli alusel. Hindamismudeli näide:

esitlus ja ettekanne - https://drive.google.com/file/d/1ddn9A2Q2TKQ9H-9A5AseCG_sFCRnoeuq/view

plakati hindamine - https://drive.google.com/file/d/1WYYuE3cmY5g0nuCI5-z-gKA8uMxxz286/view

Allikate põhjal järelduste sõnastamine.

Kasutatav õppekirjandus, vahendid

kaart, ajalooatlas, kontuurkaart, visuaalsed materjalid, erinevad visuaalsed õppematerjalid, õpik, töövihik, pildiline materjal õpetaja ja raamatukogu kogudest

Kultuur ja eluolu 20. sajandi teises pooles maailmas ja Eesti NSV-s

Põhimõisted,märksõnad

infotehnoloogia areng, massikultuur ja kõrgkultuuri valitud näidete põhjal

Õppematerjali viited

Tunne oma ajalugu: https://e-koolikott.ee/et/oppematerjal/6653-Tunne-oma-ajalugu 

Nõukogude-aegsed korterelamud EVM: https://evm.ee/haridus 

Tallinnas asuvad nõukogude-aegsed objektid: https://www.puhkaeestis.ee/et/omal-kael-noukogude-ajastu-ja-militaartuur-tallinnas

Õppekäik kodukohaga seotud ajaloolisesse paika. Õppematerjali iga maakonna kohta leiab: “Eesti kultuurilooline õppematerjal”: https://www.eays.edu.ee/%C3%B5ppematerjalid/ajalugu#h.3f41i6c8va5b   

Veebipõhine helisalvestus: https://vocaroo.com/ 

Kodukohaga seotud videosid: https://arkaader.ee/landing/br/rHczO7kKnl 

Vaadata lõike seriaalist “ENSV”: https://etv.err.ee/ensv 

Pildimaterjali ajastu kohta: https://ajapaik.ee/?page=1 

Metsavenna talu: https://www.metsavennatalu.ee 

Kodukohas metsavendade lood ja punkrid, nt Ennuksmäe metsavendade punker Viljandimaal: https://www.viljandivald.ee/ennuksemae-metsavendade-punker 

“Pealtnägija”: legendaarsed Kaubamaja müüjad rääkisid nõukogude defitsiidist: https://menu.err.ee/316150/pealtnagija-legendaarsed-kaubamaja-muujad-raakisid-noukogude-defitsiidist 

Filmi “Seltsimees laps” sobilike teemakohaste lõikude vaatamine olustiku kohta (riietus jne): https://www.efis.ee/et/filmiliigid/film/id/18426 

Film “Vehkleja” teatud lõikude vaatamine kultuuri ja keskkonna visualiseerimiseks: https://www.efis.ee/et/filmiliigid/film/id/17081 

Film “Elavad pildid”  - osad, mis illustreerivad nõukogude aja eluolu: https://www.efis.ee/et/filmiliigid/film/id/11719/sisukokkuvote 

Film “Disko ja tuumasõda” https://www.efis.ee/et/filmiliigid/film/id/11534 ja https://www.youtube.com/watch?v=Kmy1pR82Yu0 

Raamat “Nõukogude kool ja õpilane” (Tammeraamat 2006): https://www.ester.ee/record=b2113130*est 

Kogu Me Lugu: https://www.kogumelugu.ee (õpetaja valib eakohase ja sobiliku videoloo või lõigu videost).

Saade Ajavaod. “Reality show - Tallinn 80”: https://jupiter.err.ee/1092642/ajavaod 

Artikkel “Kuidas rääkida nõukogude aja kunstist, kultuurist, Ida-Lääne suhetest?”: https://kultuur.err.ee/591007/kuidas-raakida-noukogude-aja-kunstist-kultuurist-ida-laane-suhetest 

Ajastutruu film olustikust  “Kalev”: https://www.efis.ee/et/filmiliigid/film/id/20520 

Muhammad Ali: https://jupiter.err.ee/1608840730/ajalugu-viie-minutiga 

Andy Warhol: https://jupiter.err.ee/1608664570/ajalugu-viie-minutiga 

Elvis Presley: https://jupiter.err.ee/1608565282/ajalugu-viie-minutiga 

Coco Channel: https://jupiter.err.ee/1608676693/ajalugu-viie-minutiga 

Esimene inimene kuul: https://jupiter.err.ee/1608271623/ajalugu-viie-minutiga 

Interneti ajalugu: http://www.cs.tlu.ee/~rinde/materjal/internet/internet_1_ajalugu.pdf 

Lisa:

Intervjuu ettevalmistamise ja läbiviimise juhend:

https://drive.google.com/file/d/1w0USP4v0jHcA_KvqXvd4Zz8l_f6B81L4/view

Postimees. Teadus. "Täna ajaloos" rubriik: https://teadus.postimees.ee/section/3115 

Üldpädevused:

Läbivad teemad:

Ainealane lõiming:

õpipädevus - lahendada iseseisvalt etteantud ülesanne.

suhtluspädevus - vestluse/intervjuu läbiviimine.

tehnoloogia ja innovatsioon -  nõukogudeaegsed esemed ja nende vasted tänapäeval.

kultuuriline identiteet - nõukogude aeg kui eesti kultuuri osa.

eesti keel ja kirjandus -  küsimuste moodustamine ja vestluse läbiviimine.

matemaatika - esemete paigutamine ajaliselt õiges järgnevuses.

loodusõpetus - metsavennapunkrid - seos looduskeskkonnaga.

käsitöö ja kodundus - valmistatakse nõukogudeaegseid toite ja uuritakse nõukogude aja moodi.

Õpitulemus

ÕPILANE:

*kirjeldab, kuidas on erineval ajal maailmas korraldatud inimeste heaolu, tuues näiteid

*hariduse, tervishoiu, igapäevaelu ja turvalisuse korraldusest

*toob näiteid hariduse, tervishoiu, sotsiaal- ja igapäevaelu valdkonnast eri ajastutel

*märkab kodukoha kultuuripärandit ja teab selle kujunemislugu, mõistab, et kultuuripärandi tähendus võib ajas muutuda

*analüüsib teaduse ja tehnika arengu positiivset ja negatiivset mõju ühiskonnale ja kultuurile,

*mõistab inimkonna eetilisi valikuid ja vastutust ühiskonna ees seoses teaduse ja tehnika arenguga

*toob näiteid erinevate ajastute kultuuripärandist

• iseloomustab kultuuri ja eluolu muutumist 20. sajandi teisel poolel;
• teab mõnda maailma ja Eesti tuntud kultuuritegelast ja selgitab nende tähtsust.

Kasutatavad meetodid

Vestlus/intervjuu: õpilased uurivad kodus vanematelt, vanavanematelt ja/või perekonna tuttavatelt, missugune oli eluolu nõukogude ajal (kool, poes käimine, elamud, kultuur, meelelahutus jne). Kirjalikult või salvestada vestluse/intervjuu. Eelnevalt ette valmistada küsimused intervjuuks/vestluseks.

Nõukogudeaegne ese: õpilased toovad võimaluse korral kooli kaasa ühe eseme, mis on pärit nõukogude ajast. Teavad eseme lugu.

Rühmatöö: õpilased esitlevad eset ning teevad kokkuvõtva plakati esemetest ja kodus räägitud lugudest. Esitluse võib teha ka digitaalselt.

Ajajoon rühmatööna. Õpilased kannavad esemed ajajoonele.

Õppekäik kodukohas või selle läheduses olevasse paika, mis seostub ENSV ajaga. Miks oluline? Mis on tänapäeval roll või tähtsus? Kuidas säilinud? Mis lugusid paiga kohta teatakse? Näiteid õppematerjali iga maakonna kohta leiab: “Eesti kultuurilooline õppematerjal”: https://www.eays.edu.ee/%C3%B5ppematerjalid/ajalugu#h.3f41i6c8va5b   

Perekonnaloos uurida metsavendluse kohta.

Teha lühiettekandeid nõukogude aja Eesti muusikute, sportlaste, kirjanike, näitlejate, teadlaste jt kohta (õpetaja võib anda valiku ette, võimalusel esitleda kodukandiga seotud isikuid, organisatsioone): nt Georg Ots, Paul Keres, spordiselts “Kalev”, Jaak Uudmäe, Ants Antson, Jaan Kross, Ellen Niit, Uuno Naissoo, Gustav Ernesaks, ansambel “Laine”, Eve Kivi, Lia Laats, Ervin Abel jne. Võib ka teha segamini läänemaailma kultuuritegelaste kohta (näitlejad, muusikud, kirjanikud, sportlased): nt Aretha Franklin, Rolling Stones, Elvis Presley, Marilyn Monroe, Andy Warhol, Albert Camus, the Beatles”, Queen” jne.

Hindamine

Loov- ja projektülesanne: õpilased riietuvad nõukogude ajale omaselt, valmistavad tolle aja toidud ja viivad läbi lühiettekanded erinevatel teemadel (toitude ja riietuse osas on kuuldud oma vanematelt/vanavanematelt).

Esitlus: plakati esitamine. Esemed, mis kodust kaasa võeti, ja lood, mida kodus kuuldi nõukogude aja kohta.

Meetod “lumepall” - pannakse paaris või gruppides kirja kõik mõtted, mis meenuvad õpitud teema kohta. Seejärel paaris või grupis lühikese kokkuvõtte koostamine märgitud mõtete põhjal.

Ettekannete tegemine ja esitlemine nõukogude aja Eesti ja/või läänemaailma kultuuritegelaste kohta.

Kasutatav õppekirjandus, vahendid

kaart, ajalooatlas, kontuurkaart, visuaalsed materjalid, erinevad visuaalsed õppematerjalid, õpik, töövihik, pildiline materjal õpetaja ja raamatukogu kogudest

Eesti iseseisvuse taastamine

Põhimõisted,märksõnad

laulev revolutsioon, Balti kett, fosforiidikampaania, IME, Rahvarinne, suveräänsusdeklaratsioon, MRP-AEG, perestroika, glasnost, rahareform Eestis, võtmeisikud (nt Lennart Meri, Mart Laar, Edgar Savisaar Marju Lauristin, Lagle Parek, Mihhail Gorbatšov, Boris Jeltsin).

Õppematerjali viited

Digitaalne ajarännak

https://digirannak.erm.ee/lehed/juhend/ 

Õppekäik kodukohaga seotud ajaloolisesse paika. Õppematerjali iga maakonna kohta leiab: “Eesti kultuurilooline õppematerjal”: https://www.eays.edu.ee/%C3%B5ppematerjalid/ajalugu#h.3f41i6c8va5b   

Kodukohaga seotud videosid ajastu ja teema kohta: https://arkaader.ee/landing/br/rHczO7kKnl 

Lennart Meri: https://www.youtube.com/watch?v=CvtofTk5tDs ja http://www.filmi.arhiiv.ee/fis/ (märksõna: Lennart Meri)

Balti kett: https://www.youtube.com/watch?v=D3EfVRywaa4

Vaadata lõike filmist „Laulev revolutsioon“: https://www.efis.ee/et/filmiliigid/film/id/11689/ 

Vaadata lõike filmist “Rodeo”: https://www.efis.ee/et/filmiliigid/film/id/19110 

Veebipõhine helisalvestus: https://vocaroo.com/  (kasutada nt mälestuste kogumiseks ja esitlemiseks).

 Vaadata lõike seriaalist “ENSV”: https://etv.err.ee/ensv (osad, mis seotud iseseisvuse taastamisega)

Fim “Fosforiidisõda”: https://www.kogumelugu.ee/et/videoteek/fosforiidisoda 

1987: https://meieparlamentjaaeg.nlib.ee/1941-1991/1987/ 

Film “Kuidas elad, Virumaa?: https://www.efis.ee/et/filmiliigid/film/id/3405 

Laul “Ei ole üksi ükski maa”: https://www.youtube.com/watch?v=LKpk601H0ss 

Digiteeritud Eesti artiklid: https://dea.digar.ee/?a=p&p=home&e=-------et-25--1--txt-txTI-Balti+tee------------ 

Iseseisvuse taastamine 30: https://www.youtube.com/@iseseisvusetaastamine3097/video

Ajavaod. Maareform - 20: https://arhiiv.err.ee/video/vaata/ajavaod-maareform-20 

Video “Rahavahetus 1992”: https://www.efis.ee/et/filmiliigid/film/id/11016/filmi-yldinfo 

Intervjuu sari “Mõtestame rahareformi: https://www.eestipank.ee/et/rahareformi-30-aastapaev/intervjuusari-motestame-rahareformi 

Ajapaik.ee - vana ja uus pilt. Leida üles koht, objekt vana fotona ja teha ise samast kohast uus foto: https://linnamuuseum.ee/cat-fotomuuseum/ajapaik/ 

Valimised 1992: https://www.youtube.com/watch?v=0NBgrw0RKzA 

Viktoriin: https://learningapps.org/1284736 

Üldpädevused:

Läbivad teemad:

Ainealane lõiming:

digipädevus - oskus kasutada digivahendeid ülesande täitmiseks.

õpipädevus -  iseseisvalt ülesande lahendamine, nt kui vaja uurida mälestusi.

 väärtused ja kõlblus - perekonna esemete ja piltide ajalooline väärtus.

kultuuriline identiteet -  iseseisvuse taastamine kui rahva kultuurimälu osa.

eesti keel ja kirjandus - mälestuste jutustamine klassikaaslastele. muusika - laulva revolutsiooni lugude kuulamine ja nende sisu üle arutlemine. keemia, füüsika - fosforiit, selle kaevandamine, keemilised ja füüsikalised omadused, kus leidub?

Õpitulemus

ÕPILANE:

*teeb allikate põhjal järeldusi, hinnates väiteid, taotlusi ja veendumusi ajaloolises kontekstis

*selgitab, kuidas igal inimesel on võimalik olla traditsioonide hoidmise kaudu kultuuripärandi kandja

*selgitab näidete abil, kuidas muutused maailmas on mõjutanud Eesti ajalugu

• kirjeldab Eesti iseseisvuse taastamist ja Eesti Vabariigi arengut;
• seletab ja kasutab kontekstis mõisteid perestroika, glasnost, Balti kett, laulev revolutsioon;
• nimetab võtmeisikuid Eesti iseseisvuse taastamise protsessis ja annab hinnangu nende tegevusele ajaloolises kontekstis.

Kasutatavad meetodid

Pildianalüüs: vaadatakse Tallinna lennujaama pilti. Kelle nimega lennuväli seostub?

Ideekaart: loetakse teabeteksti Lennart Meri kohta (valju häälega). Koostatakse ideekaart Lennart Meri kohta. Sama meetodit võib kasutada ka teiste võtmeisikute kohta.

Visuaalne materjal:  iseseisvuse taastamise kohta vaadatakse filmi. Küsimuste esitamine ja neile vastamine (küsimuste algused ette anda).

Mälestused: uuritakse vanematelt ja/või vanavanematelt, mida nad mäletavad iseseisvuse taastamisest. Võimaluse korral tuuakse kodust kaasa pilte, esemeid vms. Õpilane jutustab (nt paaristööna), mis talle kodus selle pildi või eseme kohta räägiti ning kuidas see on perekonnaga seotud. Mis on emotsionaalne väärtus? Miks on seda pilti või eset alles hoitud?

Kontuurkaart: Balti kett kandmine kontuurkaardile ning selgitamine, miks see toimus, kus ja millal.

Mälestuste kogumine: kas on peres kedagi, kes Balti ketis osales? Uurida perekonnalugu ja pilte antud sündmusega seoses.

Isamaaliste laulude kuulamine. Näiteks “Ei ole üksi üksi maa” - õpetaja selgitus, miks see laul ja kuidas on seotud fosforiidisõjaga; arutleda klassis, kuidas seostub iseseisvuse taastamisega. Miks on olulised iseseisvuse taastamise kontekstis nt öölaulupeod või 20. augusti muusikalised rahvaüritused?

Lünkteksti täitmine iseseisvuse taastamise kohta, märksõnad on etteantud.

Tutvuda näiteks Balti keti kajastanud tolleaegse ajalehe artikliga (“Ühistöö”: Rapla maakonna leht, nr. 102, 31 august 1989): https://dea.digar.ee/?a=d&d=uhistoo19890831.2.5&srpos=12&e=-------et-25--1--txt-txTI-Balti+tee------------ 

Lünktekst: ette on antud märksõnad ja tuleb paigutada sõnad, mõisted õigesse lünka.

Õpetaja lühike ülevaade krooni kasutusele võtmise kohta - milline oli kroon? tuua kroone näha kooli, kui on. Millal kroon asendus euroga? Mis on krooni väärtus tänapäeval?

Mõiste kaartide koostamine: ühel pool mõiste, nimi, aastaarv ja/või  teisel pool selgitus.

Hindamine

Esitlus: mälestuste jutustamine ning piltide ja esemete näitamine kaasõpilastele.

Näituse koostamine mälestustest ja nõukogude aja esemetest.

Iga õpilane kirjutab Lennart Meri, Mart Laari, Boris Jeltsini ja Mihhail Gorbatšovi piltide juurde, mida ta nendest isikust teab.

Viktoriin iseseisvuse taastamise kohta.