Salme Põhikooli õppekava

II kooliaste

Ainevaldkond: Kehaline kasvatus

KEHALINE KASVATUS

Aine õppeeesmärgid:

Põhikooli kehalise kasvatusega taotletakse, et õpilane:

  1. soovib olla terve ja rühikas;
  2. mõistab kehalise aktiivsuse tähtsust oma tervisele ja töövõimele ning regulaarse liikumisharrastuse vajalikkust;
  3. tunneb liikumisest/sportimisest rõõmu ning on valmis uusi liikumisoskusi õppima ja liikumist iseseisvalt harrastama;
  4. omandab põhikooli ainekavasse kuuluvate spordialade/liikumisviiside tehnika;
  5. täidab liikudes/sportides ohutus- ja hügieeninõudeid;
  6. jälgib oma kehalist vormisolekut; teab, kuidas parandada töövõimet regulaarse treeninguga;
  7. õpib kaaslastega koostööd tegema, kokkulepitud reegleid/võistlusmäärusi järgima ja ausa mängu olemust mõistma;
  8. tunneb huvi Eestis ning maailmas toimuvate spordi- ja liikumisürituste vastu.

II kooliastmes valib kool kolme sportmängu (jalg-, võrk- ja korvpall) vahel kaks. Salme põhikoolis on nendeks võrk- ja korvpall. Talialadest harrastatakse Salme põhikoolis suusatamist.

Üldpädevused:

Kultuuri- ja väärtuspädevus. Kehalises kasvatuses tähtsustatakse tervist ning jätkusuutlikku eluviisi. Austus looduse ning inimeste loodud materiaalsete väärtuste vastu soodustab keskkonda säästvat liikumist ja sportimist. Abivalmis ja sõbralik suhtumine kaaslastesse ning ausa mängu põhimõtete järgimine sportlikes tegevustes toetavad kõlbelise isiksuse kujunemist.

Sotsiaalne ja kodanikupädevus. Koostöö liikudes ja sportides õpetab inimeste erinevusi aktsepteerima, kujundades viisakat, tähelepanelikku, abivalmis ja sallivat suhtumist kaaslastesse.

Enesemääratluspädevus. Kehalise kasvatuse kaudu kujundatakse oskust hinnata enda kehalisi võimeid ning valmisolekut neid arendada,samuti suutlikkust jälgida ja kontrollida oma käitumist, järgida tervislikku eluviisi ning vältida ohuolukordi.

Õpipädevus. Õpilasel kujuneb oskus analüüsida ja hinnata enda liigutusoskusi ja kehalisi võimeid ning kavandada meetmeid, kuidas neid täiustada. Koolis tekkinud huvi liikumise ja sportimise vastu loob aluse ja eeldused õppida uusi sobivaid liikumisviise.

Suhtluspädevus. Oluline on tunda ja kasutada spordi oskussõnavara, arendada eneseväljendusoskust, lugeda ning mõista teabe- ja tarbetekste.

Matemaatika-, loodusteaduste- ja tehnoloogiaalane pädevus. Sporditehniliste oskuste analüüs, kehalise töövõime näitajate ja sporditulemuste dünaamika selgitamine eeldavad õpilastelt matemaatikale omase keele, seoste, meetodite jm kasutamise oskust ning toetavad matemaatikapädevuse kujunemist. Õpitakse kasutama tehnoloogilisi abivahendeid.

Ettevõtlikkuspädevus. Kehaline kasvatus toetab õpilaste oskust näha probleeme ja leida neile lahendusi, seada eesmärke, genereerida ideid ning leida sobivaid vahendeid ja meetodeid, kuidas neid teostada. Kehalises kasvatuses õpivad õpilased analüüsima oma kehalisi võimeid ja liigutusoskusi, kavandama tegevusi ning tegutsema sihipäraselt, selleks et tugevdada tervist ja parandada töövõimet.

Digipädevus. Suutlikkus kasutada uuenevat digitehnoloogiat toimetulekuks kiiresti muutuvas ühiskonnas nii õppimisel, kodanikuna tegutsedes kui ka kogukondades suheldes; leida ja säilitada digivahendite abil infot ning hinnata selle asjakohasust ja usaldusväärsust; osaleda digitaalses sisuloomes, sh tekstide, piltide, multimeediumide loomisel ja kasutamisel; kasutada probleemilahenduseks sobivaid digivahendeid ja võtteid, suhelda ja teha koostööd erinevates digikeskkondades.

Hindamine

Õpitulemusi hinnates lähtutakse põhikooli riikliku õppekava üldosa ning teiste hindamist reguleerivate õigusaktide käsitlusest. Hinnatakse õpilase teadmisi ja oskusi, aktiivsust ja kaasatöötamist tunnis, tegevuse/harjutuse omandamiseks tehtud pingutust ning püüdlikkust kirjalike ja/või praktiliste tööde ning tegevuste alusel, arvestades õpilase teadmiste ja oskuste vastavust ainekava eesmärkidele ning õpitulemustele. Õpitulemusi hinnatakse sõnaliste hinnangute ja numbriliste hinnetega. Õpitulemuste kontrollimise vormid peavad olema mitmekesised ja vastavuses õpitulemustega. Õpilane peab teadma, mida ja millal hinnatakse, milliseid hindamisvahendeid kasutatakse ning millised on hindamise kriteeriumid. Kirjalikke ülesandeid hinnates arvestatakse eelkõige töö sisu, kuid parandatakse ka õigekirjavead, mida hindamisel ei arvestata.

Tervisest tingitud erivajadustega õpilasi hinnates arvestatakse nende osavõttu kehalise kasvatuse tundidest. Hinnatakse õpilase teadmisi spordist, liikumisest ja kehaliste harjutuste tegemisest. Praktilisi oskusi hinnates lähtutakse õpilase tervislikust seisundist - õpilane sooritab hindeharjutusena kontrollharjutuste lihtsustatud variante või oma raviarsti määratud harjutusi. Juhul kui õpilase tervislik seisund ei võimalda kehalise kasvatuse ainekava täita, koostatakse talle individuaalne õppekava, milles fikseeritakse kehalise kasvatuse õppe eesmärk, õppesisu, õpitulemused ning nende hindamise vormid.

II kooliastmes hinnatakse teadmiste ja oskuste omandamist, teadmiste rakendamist ning õpilaste koostööoskust. Kehalistele võimetele hinnangut andes peab tulemuse kõrval arvestama õpilase arengut ning tema tehtud tööd tulemuse saavutamise nimel. Hinnata tuleb ka õpilase tunnivälist kehalist aktiivsust ning oma klassi ja/või kooli esindamist spordivõistlustel, tantsuüritustel jm.

6. klassi lõpetaja:

  1. selgitab kehalise aktiivsuse ja hea rühi tähtsust inimese tervisele ning kirjeldab kehalise aktiivsuse rolli tervislikus eluviisis; kirjeldab oma kehalist aktiivsust/liikumisharrastust;
  2. omandab kooliastme ainekavva kuuluvate kehaliste harjutuste (spordialade/liikumisviiside) tehnika (vt alade õpitulemused õppesisu juures), teab, kuidas õpitud alasid iseseisvalt sooritada; sooritab põhiliikumisviise liigutusvilumuste tasemel;
  3. selgitab kehalise kasvatuse tundides kehtivate ohutus- ja hügieeninõuete ning iseseisva ohutu liikumisharrastuse/liiklemise vajalikkust; järgib ohutus- ja hügieenireegleid kehalise kasvatuse tundides ning tunnivälistes spordiüritustes;
  4. sooritab kontrollharjutusi ja kehalise võimekuse katseid, võrdleb saavutatud tulemusi oma varasemate tulemustega; valib õpetaja juhendamisel oma rühti ja kehalist võimekust parandavaid harjutusi ja sooritab neid;
  5. mõistab hea käitumise, reeglite järgimise, keskkonda säästva suhtumise ja koostöö tegemise vajalikkust sportimisel/liikumisel; täidab reegleid ja võistlusmäärusi kehalisi harjutusi õppides ning liikudes; on valmis tegema koostööd (sooritama koos harjutusi, kuuluma ühte võistkonda jne) kõigi kaaslastega; kirjeldab ausa mängu põhimõtete realiseerimist spordis ja teistes tegevustes;
  6. kirjeldab sobivaid oskussõnu kasutades nähtud spordivõistlust ja/või tantsuüritust ning oma muljeid sellest; nimetab Eesti ja maailma tuntud sportlasi ning võistkondi; valdab teadmisi maailmas toimuvatest suurvõistlustest ja antiikolümpiamängudest;
  7. harjutab aktiivselt kehalise kasvatuse tundides; tunneb huvi koolis toimuvate spordi- ja tantsuürituste vastu, võtab neist osa võistleja, osaleja või pealtvaatajana; oskab sportida/liikuda koos kaaslastega, jagada omavahel ülesandeid, kokku leppida mängureegleid jne; soovib õppida uusi kehalisi harjutusi ja liikumisviise ning omandada teadmisi iseseisvaks sportimiseks/liikumiseks; osaleb tervisespordiüritustel.


VÕIMLEMINE

4. klass

5. klass

6. klass

Rivi- ja korraharjutused

ümberrivistumised viirus ja kolonnis

kujundliikumised, pöörded sammliikumiselt

kujundliikumised,pöörded sammliikumiselt

Kõnni-, jooksu- ja hüplemisharjutused

hüplemine hüpitsa tiirutamisega ette paigal ja liikumisel

liikumiskombinatsioonid;  hüplemisharjutused

hüpitsa ja hoonööriga paigal ja liikudes

Kõnni-, jooksu- ja hüplemisharjutuste

kombinatsioonid.  Hüplemisharjutused hüpitsa ja

hoonööriga paigal ja liikudes.

Rühiharjutused

kehatüve lihaseid treenivad ja

sirutusoskust kujundavad harjutused

kehatüve lihaseid treenivad ja sirutusoskust kujundavad harjutused

kehatüve lihaseid treenivad ja

sirutusoskust kujundavad harjutused

Üldarendavad võimlemisharjutused. Põhivõimlemine

harjutuste kombinatsioonid saatelugemise ja/või muusika saatel

saatelugemise ja/või muusika saatel vahendiga või vahendita; jõu-,

venitus- ja lõdvestusharjutused

saatelugemise ja/või muusika saatel vahendiga või vahendita. Jõu-, venitus- ja lõdvestusharjutused

Rakendusvõimlemine Riistvõimlemine

kahe- ja kolmevõtteline ronimine; käte erinevad haarded ja hoided; upp-, tiri- ja kinnerripe

kahe- ja kolmevõtteline ronimine, käte erinevad haarded ja hoided; upp-, tiri-, ja kinnerripe; hooglemine rippes;

ees- ja tagatoengust mahahüpped; hooglemine rööbaspuudel toengus ja küünarvarstoengus (P); kangil jala ülehoog käärtoengusse ja tagasi; tiretõus ühe jala hoo ja teise tõukega; lihtsamad harjutuskombinatsioonid õpitud elementidest akrobaatikas, poomil (T), kangil (P) ja rööbaspuudel

lihtsamad harjutuskombinatsioonid õpitud elementidest akrobaatikas, poomil (T), kangil (P) ja rööbaspuudel.

Akrobaatilised harjutused

tirel ette ja taha, kaarsild (T),

juurdeviivad harjutused kätelseisuks

pikk tirel ette, ratas kõrvale, kätelseis

abistamisega, tiritamm (P)

x

Tasakaaluharjutused

harjutuste kombinatsioonid

võimlemispingil või madalal poomil

x

x

Toenghüpe

hoojooksult hüpe hoolauale, äratõuge

ja toengkägar (kitsel, hobusel), ülesirutus-mahahüpe

maandumisasendi fikseerimisega

harkhüpe ja/või kägarhüpe

harkhüpe ja/või kägarhüpe

Iluvõimlemine (T)

x

hüpitsa hood, ringid, kaheksad,

tiirutamised; erinevad hüpped; lihtsad visked ja püüded.  

põlvetõste-, põlvetõstevahetus-

ja sammhüpe. Harjutused hüpitsaga: hood, ringid, kaheksad, tiirutamised, hüpped, visked ja püüdmine

Lõiming:
Ü- üldpädevused
L- läbivad teemad

A- teised ained

A: Eesti keel - terminoloogia,

Inimeseõpetus - tervisliku eluviisi ja rühi tähtsus,

Matemaatika - pikkuse - ja ajaühikute tundmine tulemuste mõõtmisel.

Geograafia - ilmakaarte ja maakaardi tundmine looduses liikumisel ja orienteerumises.

A: Eesti keel - terminoloogia,

Inimeseõpetus - tervisliku eluviisi ja rühi tähtsus,

Matemaatika - pikkuse - ja ajaühikute tundmine tulemuste mõõtmisel.

Geograafia - ilmakaarte ja maakaardi tundmine looduses liikumisel ja orienteerumises.

A: Eesti keel - terminoloogia,

Inimeseõpetus - tervisliku eluviisi ja rühi tähtsus,

Matemaatika - pikkuse - ja ajaühikute tundmine tulemuste mõõtmisel.

Geograafia - ilmakaarte ja maakaardi tundmine looduses liikumisel ja orienteerumises.

Õpitulemus

Õpilane oskab:                           

  • hüpleb hüpitsat ette tiirutades paigal ja liikudes;
  • sooritab iluvõimlemise elemente hüpitsaga (T);  
  • sooritab harjutuskombinatsiooni akrobaatikas ja rööbaspuudel;
  • sooritab õpitud toenghüppe (hark- või kägarhüpe).

Õpilane oskab:

  • sooritab põhivõimlemise harjutuskombinatsiooni (32 takti) saatelugemise või muusika saatel;
  • hüpleb hüpitsat ette tiirutades paigal ja liikudes;
  • sooritab iluvõimlemise elemente hüpitsaga (T);  
  • sooritab harjutuskombinatsiooni akrobaatikas ja rööbaspuudel;
  • sooritab  harjutuskombinatsiooni madalal poomil (T) ja kangil (P);
  • sooritab õpitud toenghüppe (hark- või kägarhüpe).

Õpilane:

  • sooritab põhivõimlemise harjutuskombinatsiooni (32 takti) saatelugemise või muusika saatel;
  • hüpleb hüpitsat ette tiirutades paigal ja liikudes;
  • sooritab iluvõimlemise elemente hüpitsaga (T);  
  • sooritab harjutuskombinatsiooni akrobaatikas ja rööbaspuudel;
  • sooritab  harjutuskombinatsiooni madalal poomil (T) ja kangil (P);
  • sooritab õpitud toenghüppe (hark- või kägarhüpe).

Kasutatavad meetodid

Individuaalne ja rühmatöö;

õpetamine ja vestlus, demonstratsioon,

praktiline harjutamine. Kõikide õpilaste

võimalikult suur kaasamine tegelemaks

võimlemisega. Diferentseeritud

töö.

Individuaalne ja rühmatöö;

õpetamine ja vestlus, demonstratsioon,

praktiline harjutamine. Kõikide õpilaste

võimalikult suur kaasamine tegelemaks

võimlemisega. Diferentseeritud

töö.

Individuaalne ja rühmatöö;

õpetamine ja vestlus, demonstratsioon, praktiline harjutamine. Kõikide õpilaste

võimalikult suur kaasamine tegelemaks võimlemisega. Diferentseeritud töö.

Hindamine

  • huvi ja aktiivsus tundides.
  • hinnatakse õpilase püüdlikkust ja aktiivsust tunnis;
  • praktilisi oskusi.
  • huvi ja aktiivsus tundides;
  • praktilisi oskusi.

Kasutatavad vahendid (sh IKT kasutamine)

Võimlemismatid, võimlemispingid, redelid, rõngad, hüpitsad.

Võimlemismatid, võimlemispingid, redelid, rõngad, hüpitsad.

Võimlemismatid, võimlemispingid, redelid, rõngad, hüpitsad.

KERGEJÕUSTIK

4. klass

5. klass

6. klass

Jooks

Erinevad jooksuharjutused: põlve- ja

sääretõstejooks. Pendelteatejooks. Kiirjooks stardikäsklustega. Kestvusjooks. Maastikujooks.

Jooksuasendi ja –liigutuste korrigeerimine. Põlve- ja sääretõstejooks. Jooksu alustamine ja

lõpetamine. Kiirendusjooks. Kestvusjooks.  

Kiirjooks ja selle eelsoojendus. Madallähte

tutvustamine. Stardikäsklused. Ringteatejooks.

Võistlusmäärused. Ajamõõtmine. Kestvusjooks.

Hüpped

Mitmesugused hüppe- ja

hüplemisharjutused. Kaugushüpe paku tabamiseta. Kõrgushüpe üleastumistehnikaga.

Sammhüpped. Kaugushüpe paku

tabamisega. Kaugushüppe tulemuse mõõtmine. Kõrgushüpe (üleastumishüpe) üle kummilindi ja

lati.  

Kaugushüpe täishoolt paku tabamisega.

Kõrgushüpe (üleastumis-hüpe).

Visked

Viskeharjutused: täpsusvisked vertikaalse märklaua pihta. Pallivise paigalt ja neljasammu hooga.  

Täpsusvisked horisontaalse märklaua pihta. Pallivise nelja sammu hooga.

Pallivise hoojooksult.  

Lõiming:
Ü- üldpädevused
L- läbivad teemad

A- teised ained

A: Matemaatika - hüppe pikkuse mõõtmine, palliviske mõõtmine.

Tööõpetus - tunniks vajalike vahendite ettevalmistamine

A: Matemaatika - hüppe pikkuse mõõtmine, palliviske mõõtmine.

Tööõpetus - tunniks vajalike vahendite ettevalmistamine

A: Matemaatika - hüppe pikkuse mõõtmine, palliviske mõõtmine.

Tööõpetus - tunniks vajalike vahendite ettevalmistamine

Õpitulemus

Õpilane oskab:        

  • sooritab madallähte stardikäsklustega;
  • sooritab kaugushüppe paku tabamisega ja üleastumistehnikas kõrgushüppe;  
  • sooritab palliviske;
  • jookseb kiirjooksu stardikäsklustega;
  • jookseb järjest 9 minutit.

Õpilane oskab:

  • sooritab madallähte stardikäsklustega;
  • sooritab kaugushüppe paku tabamisega ja üleastumistehnikas kõrgushüppe;  
  • sooritab hoojooksult palliviske;
  • jookseb kiirjooksu stardikäsklustega;
  • jookseb järjest 9 minutit.

Õpilane:

  • sooritab madallähte stardikäsklustega;
  • sooritab kaugushüppe paku tabamisega ja üleastumistehnikas kõrgushüppe;  
  • sooritab hoojooksult palliviske;
  • jookseb kiirjooksu stardikäsklustega;
  • jookseb järjest 9 minutit.

Kasutatavad meetodid

Individuaalne ja rühmatöö;

õpetamine ja vestlus, demonstratsioon,

praktiline harjutamine.  

Kõikide õpilaste võimalikult suur

kaasamine tegelemaks

kergejõustikuga, arvestades nende

huvi, võimeid ja arengut.

Diferentseeritud töö.

Individuaalne ja rühmatöö;

õpetamine ja vestlus, demonstratsioon,

praktiline harjutamine.  

Kõikide õpilaste võimalikult suur

kaasamine tegelemaks

kergejõustikuga, arvestades nende

huvi, võimeid ja arengut.

Diferentseeritud töö.

Individuaalne ja rühmatöö;

õpetamine ja vestlus, demonstratsioon,

praktiline harjutamine.  

Kõikide õpilaste võimalikult suur

kaasamine tegelemaks

kergejõustikuga, arvestades nende

huvi, võimeid ja arengut.

Diferentseeritud töö.

Kasutatavad vahendid (sh IKT kasutamine)

Stardipakud, pallid, mõõdulint, stopper.

Stardipakud, pallid, mõõdulint, stopper.

Stardipakud, pallid, mõõdulint, stopper.

LIIKUMISMÄNGUD JA SPORTMÄNGUD

4. klass

5. klass

6. klass

Liikumismängud

Palli hoie, palli põrgatamine ja söötmine liikumisel.          

Korv-, jalg- ja võrkpalli ettevalmistavad

liikumismängud; teatevõistlused pallidega.                            

Rahvastepalli erinevad variandid.  

Liikumismängud ja teatevõistlused palliga. Valitud sportmänge ettevalmistavad liikumismängud.

x

Korvpall (kooli valik)

x

Palli hoie söötmisel, püüdmisel ja

pealeviskel. Palli põrgatamine, söötmine ja vise korvile. Sammudelt vise korvile.

Palli põrgatamine, söötmine ja

sammudelt vise korvile. Mängija kaitseasend (meesmehe kaitse). Korvpallireeglitega tutvustamine.

Mäng lihtsustatud reeglite järgi.

Võrkpall (kooli valik)

x

Ettevalmistavad harjutused võrkpalliga.

Ülalt- ja altsööt pea kohale ja vastu seina.

Pioneeripall.  

Ülalt- ja altsööt vastu seina ja paarides. Alt-eest palling. Kolme viskega võrkpall. Minivõrkpall. Mäng lihtsustatud reeglite järgi.

Lõiming:
Ü- üldpädevused
L- läbivad teemad

A- teised ained

A: Matemaatika - mängudes punktide (elude) arvestamine.

Loodusõpetus - erinevate puude -

põõsaste kasutamine mingite sihtmärkidena (näiteks koguneme kuuse juures).

A: Matemaatika - mängudes punktide (elude) arvestamine.

Loodusõpetus - erinevate puude -

põõsaste kasutamine mingite sihtmärkidena (näiteks koguneme kuuse juures).

A: Matemaatika - mängudes punktide (elude) arvestamine.

Loodusõpetus - erinevate puude -

põõsaste kasutamine mingite sihtmärkidena (näiteks koguneme kuuse juures).

Õpitulemus

Õpilane:

  • sooritab sportmänge ettevalmistavaid liikumismänge ja teatevõistlusi palliga;
  • mängib reeglite järgi rahvastepalli ning aktsepteerib kohtuniku otsuseid;  
  • ooritab põrgatused takistuste vahelt ja sammudelt viske korvile korvpallis;
  • mängib kaht kooli valitud sportmängu lihtsustatud reeglite järgi ja/või sooritab õpitud sportmängudes õpetaja poolt koostatud kontrollharjutust.  

Õpilane:

  • sooritab sportmänge ettevalmistavaid liikumismänge ja teatevõistlusi palliga;
  • mängib reeglite järgi rahvastepalli ning aktsepteerib kohtuniku otsuseid;  
  • ooritab põrgatused takistuste vahelt ja sammudelt viske korvile korvpallis;
  • mängib kaht kooli valitud sportmängu lihtsustatud reeglite järgi ja/või sooritab õpitud sportmängudes õpetaja poolt koostatud kontrollharjutust.  

Õpilane :

  • sooritab sportmänge ettevalmistavaid liikumismänge ja teatevõistlusi palliga;
  • mängib reeglite järgi rahvastepalli ning aktsepteerib kohtuniku otsuseid;
  • ooritab põrgatused takistuste vahelt ja sammudelt viske korvile korvpallis;
  • sooritab ülalt- ja altsöödud paarides ning alt-eest pallingu võrkpallis;
  • mängib kaht kooli valitud sportmängu lihtsustatud reeglite järgi ja/või sooritab õpitud sportmängudes õpetaja poolt koostatud kontrollharjutust.  

Kasutatavad meetodid

Individuaalne ja rühmatöö;

õpetamine ja vestlus, demonstratsioon, praktiline harjutamine.  

Kõikide õpilaste võimalikult suur

kaasamine tegelemaks liikumismängudega. Diferentseeritud

töö.

Individuaalne ja rühmatöö;

õpetamine ja vestlus, demonstratsioon, praktiline harjutamine.  

Kõikide õpilaste võimalikult suur

kaasamine tegelemaks liikumismängudega. Diferentseeritud

töö.

Individuaalne ja rühmatöö;

õpetamine ja vestlus, demonstratsioon, praktiline harjutamine.  

Kõikide õpilaste võimalikult suur

kaasamine tegelemaks liikumismängudega. Diferentseeritud

töö.

Hindamine

  • huvi ja aktiivsus tundides.
  • hinnatakse õpilase püüdlikkust ja aktiivsust tunnis;
  • praktilisi oskusi.
  • huvi ja aktiivsus tundides;
  • praktilisi oskusi.

Kasutatavad vahendid (sh IKT kasutamine)

Korvpallid, võrkpallid, markerid.

Korvpallid, võrkpallid, markerid.

Korvpallid, võrkpallid, markerid.

TANTSULINE LIIKUMINE

4. klass

5. klass

6. klass

Õpisisu

Ruumitaju arendavad liikumised. Rütmitunnet ja koordinatsiooni arendavad tantsukombinatsioonid.                    

Sise- ja välissõõr. Ahelsõõr. Polkasamm. Ruutrumba põhisamm.  

Liikumise alustamine ja lõpetamine, hoog ja pidurdamine.                                    Eesti rahva- ja

seltskonnatantsud, ka paarilise vahetusega. Poiste ja

tüdrukute vahelduvtegevused. Loovtantsu põhielement keha. Tantsupidude traditsioon.

Riietus, rahvarõivad.                                      

Rühma koostöö tantsimisel.  

Keha telg ja kehahoid. Tugijalg ja töötav jalg.

Valsivõttes liikumine ja juhtimine.                            

Põimumine ja kätlemine.  

Polka pööreldes. Rock’i põhisamm.                        

Eesti rahva- ja seltskonnatantsud. Õpitud sammude täpsustamine.                              

Teiste rahvaste seltskonnatantsud, line-tants vm.  Loovtantsu põhielement ruum.                              

Tantsukultuur. Tants ja eetika.

Ruumitaju ja koordinatsiooniharjutused.

Pöörlemistehnika. Valsi põhisamm. Cha-cha põhisamm.                             Loovtantsu põhielement aeg ja jõud: dünaamika liikumisel (energilisus, jõulisus, pehmus jt). Jooniste, asendite,võtete ja sammude täpsustamine.  Eesti rahva- ja

seltskonnatantsud.      

Teiste rahvaste seltskonnatantsud, line-tants vm.

Tantsustiilide erinevus.

Õpitulemus

Õpilane:

  • Tantsib paaris - ja rühmatantse, eesti ja rahvaste tantse, osaleb erineva iseloomuga loovülesannetes.

Õpilane:

  • Tantsib paaris - ja rühmatantse, eesti ja rahvaste tantse, osaleb erineva iseloomuga loovülesannetes.

Õpilane:

  • Tantsib paaris - ja rühmatantse, eesti ja rahvaste tantse, osaleb erineva iseloomuga loovülesannetes. Arutleb tantsukultuuri teemadel (tantsusport, tants kunstis, tantsutraditsioonid, sündmused, ajalugu, tänapäev)

Kasutatavad meetodid

Individuaalne ja rühmatöö;

õpetamine ja vestlus, demonstratsioon, praktiline harjutamine.  

Kõikide õpilaste võimalikult suur

kaasamine tegelemaks tantsulise liikumisega. Diferentseeritud

töö.

Individuaalne ja rühmatöö;

õpetamine ja vestlus, demonstratsioon, praktiline harjutamine.  

Kõikide õpilaste võimalikult suur

kaasamine tegelemaks tantsulise liikumisega. Diferentseeritud

töö.

Individuaalne ja rühmatöö;

õpetamine ja vestlus, demonstratsioon, praktiline harjutamine.  

Kõikide õpilaste võimalikult suur

kaasamine tegelemaks tantsulise liikumisega. Diferentseeritud

töö.

Hindamine

  • huvi ja aktiivsus tundides.
  • hinnatakse õpilase püüdlikkust ja aktiivsust tunnis;
  • praktilisi oskusi.
  • huvi ja aktiivsus tundides;
  • praktilisi oskusi.

Kasutatavad vahendid (sh IKT kasutamine)

TALIALA SUUSATAMINE

4. klass

5. klass

6. klass

Suusatamine

Pöörded paigal (hüppepööre).

Õpitud tõusu-, laskumis- ja sõiduviiside kordamine.                    

Vahelduvtõukeline kahesammuline astesammtõusuviis.              Põikilaskumine. Laskumine põhi-

ja puhkeasendis.                            Astepööre laskumisel. Ebatasasuste ületamine.                            

Sahkpidurdus.                                    

Mängud suuskadel.  

Paaristõukeline ühesammuline

sõiduviis. Uisusamm ilma keppideta. Pooluisusamm laugel laskumisel.                                  

Sahkpöörde tutvustamine. Poolsahkpidurdus.

Pidurdamine laskumisel ennetava kukkumisega.                

Laskumine väljaseadeasendis. Mängud suuskadel,

teatevõistlused.  

Stardivariandid paaristõukelise

sammuta ja paaristõukelise ühesammulise sõiduviisiga.                          Paaristõukeline kahesammuline uisusamm-sõiduviis.                      

Laskumine madalasendis. Poolsahkpööre.

Uisusammpööre laskumise järel muutes libisemissuunda.                               Mängud suuskadel. Teatesuusatamine.

Lõiming:
Ü- üldpädevused
L- läbivad teemad

A- teised ained

A: Matemaatika: rühmadeks jagamine, paaris - paaritu - pool mõisted

A: Matemaatika: rühmadeks jagamine, paaris - paaritu - pool mõisted

A: Matemaatika: rühmadeks jagamine, paaris - paaritu - pool mõisted

Õpitulemus

Õpilane:

  • suusatab paaristõukelise ühesammulise sõiduviisiga, vahelduvtõukelise kahesammulise sõiduviisiga ja paaristõukelise kahesammulise uisusamm-sõiduviisiga;  
  • sooritab laskumise põhi- ja puhkeasendis;
  • sooritab uisusamm- ja poolsahkpöörde;
  • sooritab teatevahetuse teatesuusatamises;
  • läbib järjest suusatades 3 km (T) / 5km (P) distantsi;

Õpilane:

  • suusatab paaristõukelise ühesammulise sõiduviisiga, vahelduvtõukelise kahesammulise sõiduviisiga ja paaristõukelise kahesammulise uisusamm-sõiduviisiga;  
  • sooritab laskumise põhi- ja puhkeasendis;
  • sooritab uisusamm- ja poolsahkpöörde;
  • sooritab teatevahetuse teatesuusatamises;
  • läbib järjest suusatades 3 km (T) / 5km (P) distantsi;

Õpilane:

  • suusatab paaristõukelise ühesammulise sõiduviisiga, vahelduvtõukelise kahesammulise sõiduviisiga ja paaristõukelise kahesammulise uisusamm-sõiduviisiga;  
  • sooritab laskumise põhi- ja puhkeasendis;
  • sooritab uisusamm- ja poolsahkpöörde;
  • sooritab teatevahetuse teatesuusatamises;
  • läbib järjest suusatades 3 km (T) / 5km (P) distantsi;

Kasutatavad meetodid

Individuaalne ja rühmatöö;

õpetamine ja vestlus, demonstratsioon, praktiline harjutamine.  

Kõikide õpilaste võimalikult suur

kaasamine tegelemaks suusatamisega. Diferentseeritud

töö.

Individuaalne ja rühmatöö;

õpetamine ja vestlus, demonstratsioon, praktiline harjutamine.  

Kõikide õpilaste võimalikult suur

kaasamine tegelemaks suusatamisega. Diferentseeritud

töö.

Individuaalne ja rühmatöö;

õpetamine ja vestlus, demonstratsioon, praktiline harjutamine.  

Kõikide õpilaste võimalikult suur

kaasamine tegelemaks suusatamisega. Diferentseeritud

töö.

Hindamine

  • huvi ja aktiivsus tundides.
  • hinnatakse õpilase püüdlikkust ja aktiivsust tunnis;
  • praktilisi oskusi.
  • huvi ja aktiivsus tundides;
  • praktilisi oskusi.

Kasutatavad vahendid (sh IKT kasutamine)

Suusad, suusakepid, stopper.

Suusad, suusakepid, stopper.

Suusad, suusakepid, stopper.

ORIENTEERUMINE

4. klass

5. klass

6. klass

Õpisisu

Orienteerumine ruumis ja vabas looduses tuttava objekti plaani järgi. Orienteerumine silmapaistvate

loodus- ja tehisobjektide järgi etteantud piirkonnas.  

Orienteerumismängud.  

Leppemärgid, maastikuobjektid. Maastiku ja kaardi

võrdlemine ja seostamine. Lihtsa objekti plaani koostamine.                                    

Liikumine joonorientiiride järgi. Kompassi tutvustamine.  

Kaardi mõõtkava, reljeefivormid, kauguse määramine.          Suunaharjutused kompassiga

seistes ja liikumisel.                                  Õpperaja läbimine kaarti ja kompassi kasutades.  

Sobiva koormuse ja liikumistempo valimine vastavalt pinnasetüübile, reljeefivormidele, takistustele.

Lõiming:

 Ü- üldpädevused

L- läbivad teemad

A- teised ained

A: Loodusõpetus - ilmakaarte ja maakaardi tundmine looduses liikumisel ja orienteerumises.

Matemaatika - pikkuste arvestamine, teisendamine.

Inimeseõpetus - suhted kaaslastega

A: Loodusõpetus - ilmakaarte ja maakaardi tundmine looduses liikumisel ja orienteerumises.

Matemaatika - pikkuste arvestamine, teisendamine.

Inimeseõpetus - suhted kaaslastega

A: Loodusõpetus - ilmakaarte ja maakaardi tundmine looduses liikumisel ja orienteerumises.

Matemaatika - pikkuste arvestamine, teisendamine.

Inimeseõpetus - suhted kaaslastega

Õpitulemus

Õpilane:

  • oskab orienteeruda kaardi järgi ja kasutada kompassi;
  • teab põhileppemärke (10–15);
  • orienteerub etteantud või enda joonistatud plaani ning silmapaistvate loodus- või tehisobjektide järgi etteantud piirkonnas;
  • arvestab liikumistempot valides erinevaid pinnasetüüpe, reljeefivorme ja takistusi;
  • oskab mängida orienteerumismänge plaaniga, kaardiga ja kaardita.

Õpilane:

  • oskab orienteeruda kaardi järgi ja kasutada kompassi;
  • teab põhileppemärke (10–15);
  • orienteerub etteantud või enda joonistatud plaani ning silmapaistvate loodus- või tehisobjektide järgi etteantud piirkonnas;
  • arvestab liikumistempot valides erinevaid pinnasetüüpe, reljeefivorme ja takistusi;
  • oskab mängida orienteerumismänge plaaniga, kaardiga ja kaardita.

Õpilane:

  • oskab orienteeruda kaardi järgi ja kasutada kompassi;
  • teab põhileppemärke (10–15);
  • orienteerub etteantud või enda joonistatud plaani ning silmapaistvate loodus- või tehisobjektide järgi etteantud piirkonnas;
  • arvestab liikumistempot valides erinevaid pinnasetüüpe, reljeefivorme ja takistusi;
  • oskab mängida orienteerumismänge plaaniga, kaardiga ja kaardita.

Kasutatavad meetodid

Individuaalne ja rühmatöö; õpetamine, vestlus ja arutelu, demonstratsioon,

praktiline harjutamine.  

Kõikide õpilaste võimalikult suur

kaasamine tegelemaks

orienteerumisega arvestades nende

huvi, võimeid ja arengut.

Diferentseeritud töö.

Individuaalne ja rühmatöö; õpetamine, vestlus ja arutelu, demonstratsioon,

praktiline harjutamine.  

Kõikide õpilaste võimalikult suur

kaasamine tegelemaks

orienteerumisega arvestades nende

huvi, võimeid ja arengut.

Diferentseeritud töö.

Individuaalne ja rühmatöö; õpetamine, vestlus ja arutelu, demonstratsioon,

praktiline harjutamine.  

Kõikide õpilaste võimalikult suur

kaasamine tegelemaks

orienteerumisega arvestades nende

huvi, võimeid ja arengut.

Diferentseeritud töö.

Hindamine

  • huvi ja aktiivsus tundides.
  • hinnatakse õpilase püüdlikkust ja aktiivsust tunnis;
  • praktilisi oskusi.
  • huvi ja aktiivsus tundides;
  • praktilisi oskusi.

Kasutatavad vahendid (sh IKT kasutamine)

Kaardid, kompass.

Kaardid, kompass.

Kaardid, kompass.

II kooliaste

TEADMISED SPORDIST JA LIIKUMISVIISIDEST

1. Kehalise aktiivsuse tähtsus tervisele; kehaline aktiivsus kui tervisliku eluviisi oluline komponent. Liikumissoovitused II kooliastme õpilasele.

2. Õpitud spordialade/liikumisviiside oskussõnavara. Õpitavate spordialade põhilised võistlusmäärused. Ausa mängu põhimõtted spordis.

3. Käitumine spordivõistlusel ja tantsuüritustel.

4. Ohutus- ja hügieenireeglite järgimise vajalikkusliikudes, sportides ning liigeldes. Ohutu, ümbrust

säästev liikumine harjutuspaikades ja looduses. Ohtude vältimine; teadmised käitumisest ohuolukordades. Lihtsad esmaabivõtted.  

5. Teadmised iseseisvaks harjutamiseks: kuidas sooritada soojendusharjutusi ja rühiharjutusi; kuidas sooritada kehaliste võimete teste ning treenida (õpetaja toel valitud harjutusi kasutades) oma

kehalisi võimeid ja rühti.

Õpitulemus kooliastme lõpuks

Õpilane:

  • selgitab kehalise aktiivsuse ja hea rühi tähtsust tervisele, kirjeldab kehalise aktiivsuse rolli tervislikus eluviisis ning oma kehalist aktiivsust/liikumisharrastust;
  • tunneb õpitud spordialade/tantsustiilide oskussõnu, kasutab neid sündmuste kirjeldamisel;  järgib ausa mängu põhimõtteid.
  • oskab käituda spordivõistlustel ja tantsuüritustel;  
  • mõistab ohutus-  ja hügieeninõuete täitmise vajalikkust ning järgib neid kehalise kasvatuse tundides ja tunnivälises tegevuses; teab, kuidas vältida ohuolukordi liikudes, sportides ja liigeldes ning mida teha õnnetusjuhtumite ja lihtsamate sporditraumade korral;
  • suudab iseseisvalt sooritada üldarendavaid võimlemisharjutusi ja rühiharjutusi;
  • oskab sportida/liikuda koos kaaslastega, jagada omavahel ülesandeid, kokku leppida mängureegleid jne;
  • oskab sooritada kehaliste võimete teste ja annab (võrreldes varasemate testidega) hinnangu oma tulemustele;
  • valib õpetaja juhtimisel harjutusi oma kehalisevõimekuse arendamiseks ning sooritab neid;
  • valdab teadmisi õpitud spordialadest/liikumisviisidest, nimetab Eestis ja maailmas toimuvaid suurvõistlusi, tuntud sportlasi ja võistkondi, teab tähtsamaid fakte antiikolümpiamängudest.  

Kasutatavad meetodid

Edastatakse praktilise õppe käigus või õpilasi iseseisvale tööle suunates. Teadmistele hinnangu andmisel arvestada eelkõige õpilase võimet rakendada omandatud teadmisi  praktilises tegevuses.

Ainevaldkond: KEHALINE KASVATUS

Kehaline kasvatus

II kooliaste