Salme põhikooli õppekava

II kooliaste

Ainevaldkond: Keel ja kirjandus

EESTI KEEL ja KIRJANDUS

Aine õppeeesmärgid

Põhikooli lõpetaja:

1) väärtustab eestikeelt kui rahvuskultuuri kandjat ja avaliku suhtluse vahendit;

2) tajub keeleoskust õpioskuste alusena ning oma identiteedi olulise osana;

3) on omandanud põhiteadmised keelest ning õigekirjaoskuse;

4) on keeleteadlik, väljendab end selgelt ja asjakohaselt nii suuliselt kui ka kirjalikult, arvestades kultuuris väljakujunenud keelekasutustavasid;

5) kuulab, loeb ja kirjutab mõtestatult eri liiki tekste ning esitab teavet eri viisidel;

6) kasutab asjakohaselt eri suhtluskanaleid; suudab leida, kriitiliselt hinnata ning kasutada meedias ja internetis pakutavat teavet;

7) tunneb ja väärtustab nii rahvuskirjandust kui ka teiste rahvaste kirjandust, nii oma rahvuslikku pärimuskultuuri kui ka kodumaa kultuuritraditsioone ning kultuurilist mitmekesisust;

8) on lugenud eakohast väärtkirjandust, kujundanud kirjanduse kaudu oma kõlbelisi tõekspidamisi ning rikastanud mõtte- ja tundemaailma, arenenud isiksusena;

9) tajub kirjandusteost kui kunstiteost, mõistab teose sisu ning hindab selle kunstilisi väärtusi;

10) suudab kujundada ja väljendada oma isiklikku arvamust ning tunnustab ja arvestab teiste inimeste arvamust;

11) väärtustab ausust ja õiglust ning inimväärikat ja vastutustundelist käitumist;

12) oskab õppida, hangib teavet eri allikatest ning kasutab sõnaraamatuid ja käsiraamatuid.

Kirjanduse eri liike ja žanre esindavad tekstid õppekirjandusse ja vabalugemiseks valitakse eesti ja väliskirjanike loomingust, arvestades järgmisi teemavaldkondi.

Väärtused ja kõlblus: enesehinnang, ausus enese ja teiste vastu, iseenda ning teiste vajadused ja huvid, arusaamine heast ja halvast, õiglus ja ebaõiglus, kiiduväärne ja taunitav, erinevus teistest, minu hobid ja huvid, minu tervis ja tulevik, rikkuse ja vaesuse probleemid, kohustused ja vastutus, üksiolek ja hirmud jms.

Kodus ja koolis: perekond, kodu turvalisus, vägivald kodus, armastus oma kodu ja koduste vastu, suhted vanemate, kasuvanemate ning vanavanematega, suhted õdede ja vendade jt lähisugulastega, poiste ja tüdrukute suhted, sallivus teistsuguste inimeste suhtes, abivajaja ja aitaja, nohiklikkus ja tõrjutus, piir oma ja võõra vahel, piir lubatu ja lubamatu vahel jms.

Omakultuur ja kultuuriline mitmekesisus: rahvuskultuuri eripära ja olulisus rahvale, matkamine kodukohas ning reisimine kaugetes maades, kultuuride mitmekesisus, erinevate rahvaste uskumused ja tavad, käitumine erinevas kultuuriruumis, külalislahkus, lugupidav suhtumine teistesse kultuuridesse ja inimestesse, kultuuriinimesed kui eesti rahvuskultuuri tutvustajad ning hoidjad jms.

Mängiv inimene: ringmängud ja mängulust, sõnamängud, teatri võlumaailm, leidlik probleemide lahendamine, iluelamused, loominguline koostöö, mängult ja päriselt, põhjendatud ja põhjendamata riskid jms.

Keskkond ja ühiskonna jätkusuutlik areng: minu osa looduse hoidmisel, austav suhtumine elus- ja eluta loodusesse, hädasolija aitamine, lemmikloomad ning vastutus nende eest, aastaaegade omanäolisus jms.

Kodanikuühiskond ja rahvussuhted: minu juured, seos mineviku, oleviku ja tuleviku vahel, traditsioonid ja sündmused, mis tagavad järjepidevuse, suhe keelesse, kodupaiga keel, suhted teiste rahvustega jms.

Teabekeskkond, tehnoloogia ja innovatsioon: avastamisrõõm ja õppimiskogemused, tänapäevased teabeotsimis- ja -edastamisvõimalused, internet kui silmaringi avardaja ning infoallikas, internet kui ohuallikas, käitumine suhtlusportaalides, film ja foto kui hetke ning ajaloo jäädvustajad jms.

Hindamine

Õpitulemusi hinnates lähtutakse põhikooli riikliku õppekava üldosa ja teiste hindamist reguleerivate õigusaktide käsitlusest. Hinnatakse õpilase teadmisi ja oskusi suuliste vastuste (esituste) ning kirjalike tööde alusel, arvestades teadmiste ja oskuste vastavust taotletavatele õpitulemustele. Õpitulemusi hinnatakse sõnaliste hinnangute või numbriliste hinnetega. Õpitulemuste kontrollimise vormid peavad olema mitmekesised ning vastavuses õpitulemustega. Õpilane peab teadma, mida ja millal hinnatakse, milliseid hindamisvahendeid kasutatakse ja millised on hindamise kriteeriumid.

         

II kooliastmes hinnatakse õpilase:

1) suulist ja kirjalikku suhtlust;

2) tekstide vastuvõttu;

3) tekstiloomet;

4) tekstide õigekeelsust.

                          

KEEL

6. klassi lõpetaja:

1) suhtleb eesmärgipäraselt ning valib kontekstile vastava suhtluskanali;

2) oskab teha kuuldust ja loetust kokkuvõtet ning anda hinnangut nii suuliselt kui ka

kirjalikult;

3) tunneb põhilisi tekstiliike ning oskab õpi- ja elutarbelisi tekste eesmärgipäraselt kasutada;

4) oskab luua õppetööks ja eluks vajalikke tekste ning neid korrektselt vormistada;

5) tunneb esinemise ettevalmistuse ja kirjutamise põhietappe ning oskab neid rakendada;

6) tunneb eesti õigekirja aluseid ja põhireegleid;

7) oskab kasutada ÕSi ja teisi õigekeelsusallikaid.

Suuline ja kirjalik suhtlus

6. klassi lõpetaja:

1) valib juhendamise toel suhtluskanali; peab sobivalt telefonivestlusi ning kirja- ja meilivahetust;

2) leiab koos partneri või rühmaga vastuseid lihtsamatele probleemülesannetele, kasutades sobivalt kas suulist või kirjalikku keelevormi;

3) esitab kuuldu ja loetu kohta küsimusi ning annab hinnanguid;

4) võtab loetut ja kuuldut lühidalt kokku nii suulises kui ka kirjalikus vormis.

Teksti vastuvõtt

6. klassi lõpetaja:

1) tunneb õpitud tekstiliike (tarbe-, teabe- ja meediatekste) ning nende kasutamise võimalusi;

2) loeb ja mõistab eakohaseid õpi- ja elutarbelisi ning huvivaldkondade tekste;

3) võrdleb tekste omavahel, esitab küsimusi ja arvamusi ning teeb lühikokkuvõtteid;

4) kasutab töös tekstidega õpitud keele- ja tekstimõisteid.

Tekstiloome

6. klassi lõpetaja:

1) leiab juhendamise toel tekstiloomeks vajalikku kirjalikku või suusõnalist teavet raamatukogust ning internetist;

2) tunneb esinemise ettevalmistuse põhietappe;

3) tunneb kirjutamise põhietappe;

4) jutustab, kirjeldab ning arutleb suuliselt ja kirjalikult, vormistab kirjalikud tekstid korrektselt;

5) esineb suuliselt (tervitab, võtab sõna, koostab ning peab lühikese ettekande ja kõne);

6) kirjutab eesmärgipäraselt loovtöid ja kirju (ka e-kirju ja sõnumeid), oskab leida ning täita lihtsamaid planke ja vorme;

7) avaldab viisakalt ning olukohaselt oma arvamust ja seisukohta sündmuse, nähtuse või teksti kohta nii suulises kui ka kirjalikus vormis;

8) kasutab omandatud keele- ja tekstimõisteid tekste luues ning seostades.

Õigekeelsus ja keelehoole

6. klassi lõpetaja:

1) tunneb eesti keele häälikusüsteemi, sõnaliikide tüüpjuhte ja lihtvormide kasutust ning järgib eesti õigekirja aluseid ja õpitud põhireegleid;

2) moodustab ning kirjavahemärgistab lihtlauseid, sh koondlauseid ja lihtsamaid liitlauseid;

3) kontrollib õigekeelsussõnaraamatust sõna tähendust ja õigekirja;

4) rakendab omandatud keeleteadmisi tekstiloomes ning tekste analüüsides ja hinnates.

KIRJANDUS

6. klassi lõpetaja:

  1. on lugenud eakohast erižanrilist väärtkirjandust, kujundanud selle kaudu oma kõlbelisi tõekspidamisi ning arendanud lugejaoskusi;
  2. mõistab kirjandust kui oma rahvuskultuuri olulist osa ja eri rahvaste kultuuri tutvustajat;
  3. tõlgendab, analüüsib ja mõistab teoses kujutatud lugu ning tegelassuhteid, elamusi ja väärtusi;
  4. mõistab ning aktsepteerib erinevaid seisukohti, mis võivad tekkida kirjandusteost lugedes;
  5. jutustab teksti- või elamuspõhiselt ning arutleb teoses toimunu üle, väljendades end korrektselt;
  6. kirjutab nii jutustavaid kui ka kirjeldavaid omaloomingulisi töid, väljendades end korrektselt;
  7. kasutab vajaliku teabe hankimiseks eri allikaid, sh sõnaraamatuid ja internetti.

Lugemine

1) on läbi lugenud vähemalt kaheksa eakohast erinevasse žanrisse kuuluvat väärtkirjandusteost (raamatut);

2) loeb kirjandusteksti ladusalt ja mõtestatult ning väärtustab lugemist;

3) tutvustab loetud kirjandusteose autorit, sisu ja tegelasi ning kõneleb oma lugemismuljetest, -elamustest ja -kogemustest.

Jutustamine

1) jutustab tekstilähedaselt kavapunktide või märksõnade toel;

2) jutustab mõttelt sidusa tervikliku ülesehitusega selgelt sõnastatud loo, tuginedes kirjanduslikule tekstile, tõsielusündmusele või oma fantaasiale;

Teksti tõlgendamine, analüüs ja mõistmine

Teose/loo kui terviku mõistmist toetavad tegevused:

  1. koostab teksti kohta eri liiki küsimusi;
  2. vastab teksti põhjal koostatud küsimustele oma sõnadega või tekstinäitega;
  3. koostab teksti kohta sisukava, kasutades küsimusi, väiteid või märksõnu;
  4. järjestab teksti põhjal sündmused ning määrab nende toimumise aja ja koha;
  5. kirjeldab loetud tekstile tuginedes tegelaste välimust, iseloomu ja käitumist, analüüsib nende suhteid, hindab nende käitumist, lähtudes üldtunnustatud moraalinormidest, ning võrdleb iseennast mõne tegelasega;
  6. leiab lõigu kesksed mõtted ja sõnastab peamõtte;
  7. arutleb kirjandusliku tervikteksti või katkendi põhjal teksti teema, põhisündmuste, tegelaste, nende probleemide ja väärtushoiakute üle, avaldab ning põhjendab oma arvamust, valides sobivaid näiteid nii tekstist kui ka oma elust;
  8. otsib teavet tundmatute sõnade kohta ning teeb endale selgeks nende tähenduse.

Kujundliku mõtlemise ja keelekasutuse mõistmine

1) tunneb ära ja kasutab tekstides epiteete, võrdlusi ning algriimi;

2) seletab õpitud vanasõnade ja kõnekäändude tähendust;

Teose mõistmiseks vajaliku metakeele tundmine

Esitamine

Omalooming

6. klassi lõpetaja kirjutab erineva pikkusega eriliigilisi omaloomingulisi töid, sh kirjeldava ja jutustava teksti.


KEEL

4. klass

5. klass

6. klass

1. Suuline ja kirjalik suhtlus

Hääliku pikkuste eristamine.

Kaasõpilase ja õpetaja eesmärgistatud kuulamine. Kuuldu põhjal tegutsemine, kuuldule hinnangu andmine.

Õpetaja ettelugemise järel (ainealane tekst, lõikhaaval) oluliste mõistete ja seoste leidmine. Kuuldud tekstist lühikokkuvõtte sõnastamine. Kuuldud teabe rühmitamine skeemi, märksõnade jm alusel.

Tekstide kriitiline kuulamine (fakti ja fantaasia eristamine jms). Lavastuse, kuuldud proosa-, luule- ja ainetekstide sisu ümberjutustamine.

Visuaalsed ja tekstilised infoallikad, nende usaldusväärsus. Fakt ja arvamus.

Sõnavara avardamine ja täpsustamine, töö sõnastikega. Keelekasutus erinevates suhtlusolukordades: koolis, avalikus kohas, eakaaslastega, täiskasvanutega suheldes, suulises kõnes ja kirjalikus tekstis.

Vestlus etteantud teema piires. Küsimustele vastamine, esitlus, tutvustus. Erinevate käitumisviiside ja koostöövormide võrdlemine. Oma arvamuse avaldamine, seisukoha põhjendamine, kaaslaste arvamuse küsimine. Lisateabe otsimine.

Suulises keelekasutuses kirjakeele põhinormingute järgimine ning mõtete sobiv sõnastamine (sõnavalik, parasiitkeelendite vältimine, mõtte lõpuleviimine).

Dialoogi ja dramatiseeringu koostamine ja esitamine. Pantomiim. Rollimäng.

Erinevate strateegiate kasutamine kõneülesannetes (nt võrdlemine, kirjeldamine). Eritüübiliste küsimuste moodustamine (nt intervjuu tegemiseks).

Nii enese kui ka teiste tööde tunnustav kommenteerimine õpetaja juhiste alusel.

Keelekasutus erinevates suhtlusolukordades: koolis, avalikus kohas, eakaaslastega, täiskasvanutega suheldes, suulises kõnes ja kirjalikus tekstis.

Kaasõpilase ja õpetaja eesmärgistatud kuulamine. Kuuldu põhjal tegutsemine, kuuldule hinnangu andmine.

Suuline arvamusavaldus etteantud teema piires, vastulausele reageerimine, seisukohast loobumine. Väite põhjendamine.

Arvamuse avaldamine, põhjendamine paaris- või rühmatöö käigus, kõnejärg. Kaaslase parandamine, täiendamine. Arvamuse tagasivõtmine, kaaslasega nõustumine, kaaslase täiendamine, parandamine.

Kaasõpilaste töödele hinnangu andmine ja tunnustuse avaldamine.

Klassivestlus, diskussioon. Telefonivestlus: alustamine, lõpetamine.

Suhtlemine virtuaalkeskkonnas: eesmärgid, võimalused, ohud (privaatse ja avaliku ala eristamine). E-kiri.

Lõiming:
Ü- üldpädevused
L- läbivad teemad

A- teised ained

Ü: sotsiaalne pädevus, õpipädevus, suhtluspädevus, väärtuspädevus, ettevõtlikkuspädevus, digipädevus

L: elukestev õpe ja karjäär, kultuuriline identiteet, väärtused ja kõlblus, teabekeskkond, keskkond ja jätkusuutlik areng

A:loodusõpetus, kunst, muusika

Ü: sotsiaalne pädevus, õpipädevus, suhtluspädevus, väärtuspädevus, ettevõtlikkuspädevus, digipädevus

L: elukestev õpe ja karjäär, kultuuriline identiteet. väärtused ja kõlblus, teabekeskkond, keskkonna jätkusuutlik areng

A: loodusõpetus, kunst, muusika, ajalugu

Ü: sotsiaalne pädevus, õpipädevus, suhtluspädevus, väärtuspädevus, ettevõtlikkuspädevus, digipädevus

L: elukestev õpe ja karjäär, kultuuriline identiteet. väärtused ja kõlblus, teabekeskkond, keskkonna jätkusuutlik areng

A: loodusõpetus, kunst, muusika, ajalugu

Õpitulemus

  • Kuulab mõtestatult eakohast teksti, toimib saadud sõnumi või juhendite järgi;
  • annab lühidalt edasi kuuldu sisu;
  • väljendab         end suhtlusolukordades selgelt ja arusaadavalt koolis, avalikus kohas, eakaaslastega, täiskasvanutega suheldes;
  • esitab kuuldu ja nähtu kohta küsimusi;
  • väljendab         oma arvamust, annab infot edasi selgelt ja ühemõtteliselt;
  • leiab koos partneri või rühmaga vastuseid lihtsamatele probleemülesannetele, kasutades sobivalt kas suulist või kirjalikku vormi;
  • kasutab sõnastikke ja teatmeteoseid;
  • esitab peast luuletuse või rolliteksti;
  • Valib juhendamise toel suhtluskanali;
  • leiab koos partneri või rühmaga vastuseid lihtsamatele probleemülesannetele, kasutades sobivalt kas suulist või kirjalikku keelevormi;
  • esitab kuuldu ja loetu kohta küsimusi ning annab hinnanguid;
  • Valib juhendamise toel suhtluskanali; peab sobivalt telefoni- ja mobiilivestlusi, kirja- ja meilivahetust;
  • võtab loetut ja kuuldut lühidalt  kokku nii suulises kui ka kirjalikus vormis.
  • leiab koos partneri või rühmaga vastuseid lihtsamatele probleemülesannetele, kasutades sobivalt kas suulist või kirjalikku keelevormi;

Kasutatavad meetodid

kuulamine, ettelugemine, hinnangu andmine, rühmitamine, ümberjutustamine, esitlus, tutvustus, dramatiseering, pantomiim, rollimäng, intervjuu, kirjutamine

kuulamine, ettelugemine, hinnangu andmine, rühmitamine, ümberjutustamine, esitlus, tutvustus, dramatiseering, pantomiim, rollimäng, intervjuu, kirjutamine

kuulamine, ettelugemine, hinnangu andmine, rühmitamine, ümberjutustamine, esitlus, tutvustus, dramatiseering, pantomiim, rollimäng, intervjuu, kirjutamine

Praktilised tööd ja IKT kasutamine

töö teatmeteostega, Õpiveeb, Koolielu, loovtööd,

SMART- tahvli materjalide kasutamine, veebimaterjalide kasutamine

töö teatmeteostega, sõnastikega, Õpiveeb, Koolielu, loovtööd

töö teatmeteostega, sõnastikega, Õpiveeb, Koolielu, loovtööd

Hindamine

tunnitöö, kodutöö, kontrolltöö, loovtööd

tunnitöö, kodutöö. kontrolltöö, loominguline töö

tunnitöö, kodutöö. kontrolltöö, loominguline töö

Kasutatav õppekirjandus, vahendid

Eesti keele õpik ja tv. 4.klassile I ja II osa K.Sarapuu, L.Piits, K.Orgla, K.Lepp, J.Urmet, L.Vanamölder(Avita)

teatmeteosed

Õpiveeb

www.koolibri.ee(KÜT)

Eesti õigekeelsussõnaraamat:http://www.eki.ee/

dict/qs/

Kasutatav õppekirjandus

Bobõlski, R, Puksand, H. Koma. 5. klassi eesti keele õpik. Tallinn: Koolibri 2012.

Bobõlski, R, Puksand, H. Koma. 5. klassi eesti keele töövihik 1. ja 2. osa. Tallinn: Koolibri 2012. (TV1 ja TV2)

Kasutatav lisamaterjal

Bobõlski, R, Puksand, H. Koma. 5. klassi eesti keele kontrolltööd. Tallinn: Koolibri 2012. (KT)

Bobõlski, R, Puksand, H. Meediatekstid. Lugemisülesandeid II kooliastmele. Tallinn: Koolibri 2009. (LÜV)

Bobõlski, R, Puksand, H. Kuula, mõtle, kirjuta. Tallinn: Koolibri 2007. (KMK)

Bobõlski, R. Väike hea mõte. Kuulamisülesannete töölehed: www.koolibri.ee. (KÜT)

Eesti õigekeelsussõnaraamat. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus 2006. (ÕS)

Eesti õigekeelsussõnaraamat: http://www.eki.ee/dict/qs/. (ÕS)

Eesti keele seletava sõnaraamat: http://www.eki.ee/dict/ekss/. (EKSS)

Sünonüümisõnastik: eki.ee/dict/synonyymid/.

Antonüümisõnastik: eki.ee/dict/antonyymid/.

Kasutatav õppekirjandus

Bobõlski, Puksand. Punkt. 6. kl õpik. Koolibri 2013

Bobölski, Puksand, Ross. Punnkt. TV I ja II osa. Koolibri 2013

Kasutatav lisamaterjal

Bobõlski, R, Puksand, H. Meediatekstid. Lugemisülesandeid II kooliastmele. Tallinn: Koolibri 2009. (LÜV)

Bobõlski, R, Puksand, H. Kuula, mõtle, kirjuta. Tallinn: Koolibri 2007. (KMK)

Bobõlski, R. Väike hea mõte. Kuulamisülesannete töölehed: www.koolibri.ee. (KÜT)

Eesti õigekeelsussõnaraamat. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus 2006. (ÕS)

Eesti õigekeelsussõnaraamat: http://www.eki.ee/dict/qs/. (ÕS)

Eesti keele seletava sõnaraamat: http://www.eki.ee/dict/ekss/. (EKSS)

Sünonüümisõnastik: eki.ee/dict/synonyymid/.

Antonüümisõnastik: eki.ee/dict/antonyymid/.

2. Teksti vastuvõtt

Lugemiseks valmistumine, keskendunud lugemine. Lugemistehnika arendamine, häälega ja hääleta lugemine, pauside, tempo ja intonatsiooni jälgimine; lugemist hõlbustavad võtted. Oma lugemise jälgimine ning lugemisoskuse hindamine.

Tööjuhendi lugemine. Tarbe- ja õppetekstide mõtestatud lugemine (reegel, juhend, tabel, skeem, kaart jm). Tekstide võrdlemine etteantud ülesande piires.

Sõna, lause ning teksti sisu mõistmine. Kujundlik keelekasutus (piltlik väljend). Teksti sisu ennustamine pealkirja, piltide, remarkide, üksiksõnade jm alusel. Enne lugemist olemasolevate teemakohaste teadmiste ja kogemuste väljaselgitamine, oma küsimuste esitamine ning uute teadmiste vastu huvi äratamine (mida tean, mida tahaksin teada).

Kirjandusteksti süžee, sündmuste toimumise koht, aeg ja tegelased. Sündmuste järjekord. Arutlemine tekstis käsitletud teema üle. Tegelaste käitumise motiivide analüüs. Oma arvamuse sõnastamine ja põhjendamine. Küsimustele vastamine tekstinäidetega või oma sõnadega. Töö tekstiga: tundmatute sõnade tähenduse selgitamine, märkmete tegemine loetu põhjal, märksõnaskeemi, küsimuste koostamine. Loetava kohta kava, skeemi/kaardi koostamine. Rollimäng. Dramatiseering.

                                   

Luuletuse sisu eripära määramine (loodus, nali jne); riimide leidmine ja loomine, riimuvate sõnade toel värsside loomine. Luuletuse ja proosateksti mõtestatud esitamine (meeleolu, laad).

Trükised (raamat, ajaleht, ajakiri), nendes orienteerumine ja vajaliku teabe leidmine.

Huvipakkuva raamatu leidmine, iseseisev lugemine, vajaliku info leidmine. Loetud raamatu sisu ja tegelaste tutvustamine klassikaaslastele. Lugemissoovituste jagamine klassikaaslastele. Loetud raamatust jutustamine, loetule emotsionaalse hinnangu andmine ja raamatust lühikokkuvõtte tegemine.

Vajaliku raamatu leidmine iseseisvalt, ka kataloogi või e-otsingut kasutades.

                                   

Tekstiliikide eristamine: jutustus, muinasjutt, luuletus, näidend, vanasõna, kõnekäänd, kiri

Ilukirjandus: kunstmuinasjutt, tõsielujutt eakaaslastest, ilu- ja aimekirjandus loomadest, seiklusjutt, näidend, rahvaluule, värsslugu, vanasõnad ning kõnekäänud

Eesmärgistatud lugemine, lugemist hõlbustavad võtted.

Tööjuhendi lugemine. Kava, mõttekaart, joonis jm visualiseerivad vahendid.

Tarbe- ja õppetekstide mõtestatud lugemine (reegel, juhend, tabel, skeem, kaart).

Kokkuvõte konkreetsest materjalist (õppetekst, arutlus).

Kuuldu konspekteerimine.

Trükised (raamat, ajaleht, ajakiri), nendes orienteerumine ja vajaliku teabe leidmine.

Visuaalselt esitatud info (foto, joonis, graafik) põhjal lihtsamate järelduste tegemine, seoste leidmine.

Raadio- ja telesaadete eripära, vormid ning liigid, eesmärgistatud kuulamine/vaatamine. Oma sõnadega kokkuvõtte tegemine. Saatekava.

Trükiajakirjandus. Pressifoto. Karikatuur. Pildiallkiri. Teabegraafika.

Reklaam: sõnum, pildi ja sõna mõju reklaamis, adressaat, lastele mõeldud reklaam.

Tarbetekstide keel: kataloogid, kasutusjuhendid, toodete etiketid.

Skeemist, tabelist, kuulutusest, sõiduplaanist, hinnakirjast andmete kirjapanek ja seoste väljatoomine.

Lõiming:
Ü- üldpädevused
L- läbivad teemad

A- teised ained

L: elukestev õpe ja karjäär, väärtused ja kõlblus, teabekeskkond, kultuuriline identiteet, tehnoloogia ja innovatsioon, digipädevus

Ü: enesemääratluspädevus, õpipädevus, väärtuspädevus, suhtluspädevus, sotsiaalne pädevus, digipädevus

A: matemaatika, kunst. ,tööõpetus

L: elukestev õpe ja karjäär, väärtused ja kõlblus, teabekeskkond, kultuuriline identiteet, tehnoloogia ja innovatsioon

Ü: enesemääratluspädevus, õpipädevus, väärtuspädevus, suhtluspädevus, sotsiaalne pädevus, digipädevus

A: ajalugu, muusika, kunst, ühiskonnaõpetus, inimeseõpetus

L: elukestev õpe ja karjäär, väärtused ja kõlblus, teabekeskkond, kultuuriline identiteet, tehnoloogia ja innovatsioon

Ü: enesemääratluspädevus, õpipädevus, väärtuspädevus, suhtluspädevus, sotsiaalne pädevus, digipädevus

A: ajalugu, kunst, muusika, ühiskonnaõpetus, inimeseõpetus

Õpitulemus

  • loeb eakohast teksti ladusalt ja mõtestatult; mõistab lihtsat plaani, tabelit, diagrammi, kaarti;        
  • otsib teavet tundmatute sõnade kohta, teeb endale selgeks nende tähenduse;
  • vastab teksti põhjal koostatud küsimustele tekstinäidete või oma sõnadega, koostab teksti kohta küsimusi;
  • leiab teksti peamõtte;
  • kirjeldab teksti põhjal sündmuste toimumise kohta ja tegelasi;
  • leiab tekstist vajalikku infot;
  • tunneb ära jutustuse, luuletuse, näidendi, muinasjutu, mõistatuse, vanasõna, kõnekäänu, kirja;
  • on läbi lugenud vähemalt neli eakohast väärtkirjandusteost (raamatut);
  • tutvustab loetud kirjandusteose sisu ja tegelasi ning kõneleb loetust;
  • loeb ja kuulab isiklikust huvist ning õppimise eesmärkidel nii huvivald­kondade kui ka õpi- ja elutarbelisi tekste;
  • rakendab tuttavat liiki teksti lugemisel ja kuulamisel eri viise ja võima­lusi;
  • valib juhendamise toel oma lugemisvara;

  • tunneb tavalisi tekstiliike ja nende kasutusvõimalusi;
  • võrdleb tekste omavahel, esitab küsimusi ja arvamusi ning teeb lühikokkuvõtte;
  • kasutab omandatud keele- ja tekstimõisteid tekstide tõlgendamisel ja seostamisel;

Kasutatavad meetodid

lugemine, kirjutamine, jutustamine, loovtöö, dramatiseering, rollimäng, esitlus, arutelu

lugemine, kirjutamine, jutustamine, dramatiseering, rollimäng, esitlus, arutelu

lugemine, kirjutamine, jutustamine, dramatiseering, rollimäng, esitlus, arutelu

Praktilised tööd ja IKT kasutamine

Veebimaterjalide, videomaterjalide ja SMART- tahvli kasutamine ja esitlused

Veebimaterjalide, videomaterjalide  kasutamine

Veebimaterjalide, videomaterjalide kasutamine

Hindamine

uurimus, esitlus, jutustamine

jutustamine, uurimus, ettekanne

jutustamine, uurimus, ettekanne

Kasutatav õppekirjandus, vahendid

Eesti keele õpik ja tv. 4.klassile I ja II osa(Avita)

Kaja Sarapuu, Liisi Piits, Kristiina Orgla, Kati

Lepp, Jaak Urmet, Lauri Vanamölder

Õpiveeb

teatmeteosed

nutivahendid

Kasutatav õppekirjandus

Bobõlski, R, Puksand, H. Koma. 5. klassi eesti keele õpik. Tallinn: Koolibri 2012.

Bobõlski, R, Puksand, H. Koma. 5. klassi eesti keele töövihik 1. ja 2. osa. Tallinn: Koolibri 2012. (TV1 ja TV2)

Kasutatav lisamaterjal

Bobõlski, R, Puksand, H. Koma. 5. klassi eesti keele kontrolltööd. Tallinn: Koolibri 2012. (KT)

Bobõlski, R, Puksand, H. Meediatekstid. Lugemisülesandeid II kooliastmele. Tallinn: Koolibri 2009. (LÜV)

Bobõlski, R, Puksand, H. Kuula, mõtle, kirjuta. Tallinn: Koolibri 2007. (KMK)

Bobõlski, R. Väike hea mõte. Kuulamisülesannete töölehed: www.koolibri.ee. (KÜT)

Eesti õigekeelsussõnaraamat. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus 2006. (ÕS)

Eesti õigekeelsussõnaraamat: http://www.eki.ee/dict/qs/. (ÕS)

Eesti keele seletava sõnaraamat: http://www.eki.ee/dict/ekss/. (EKSS)

Sünonüümisõnastik: eki.ee/dict/synonyymid/.

Antonüümisõnastik: eki.ee/dict/antonyymid/.

Kasutatav õppekirjandus

Bobõlski, Puksand. Punkt. 6. kl õpik. Koolibri 2013

Bobölski, Puksand, Ross. Punnkt. TV I ja II osa. Koolibri 2013

Kasutatav lisamaterjal

Bobõlski, R, Puksand, H. Punkt.6 . klassi eesti keele kontrolltööd. Tallinn: Koolibri 2013. (KT)

Bobõlski, R, Puksand, H. Meediatekstid. Lugemisülesandeid II kooliastmele. Tallinn: Koolibri 2009. (LÜV)

Bobõlski, R, Puksand, H. Kuula, mõtle, kirjuta. Tallinn: Koolibri 2007. (KMK)

Bobõlski, R. Väike hea mõte. Kuulamisülesannete töölehed: www.koolibri.ee. (KÜT)

Eesti õigekeelsussõnaraamat. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus 2006. (ÕS)

Eesti õigekeelsussõnaraamat: http://www.eki.ee/dict/qs/. (ÕS)

Eesti keele seletava sõnaraamat: http://www.eki.ee/dict/ekss/. (EKSS)

Sünonüümisõnastik: eki.ee/dict/synonyymid/.

Antonüümisõnastik: eki.ee/dict/antonyymid/.

3. Tekstiloome

Ümberjutustamine ja ümberjutustuse kirjutamine: tekstilähedane, kokkuvõtlik, loov, valikuline kavapunktide järgi, märksõnade ja küsimuste toel. Aheljutustamine.

Loo ümberjutustamine uute tegelaste ja sündmuste lisamisega.

Loetu ja kuuldu põhjal jutustamine, kirjeldamine. Eseme, olendi, inimese kirjeldamine. Iseloomulike tunnuste esitamine.

Loetule, nähtule või kuuldule hinnangu andmine nii kirjalikult kui ka suuliselt.

Esitamise eesmärgistamine (miks, kellele, mida). Esitamiseks kohase sõnavara, tempo, hääletugevuse ja intonatsiooni valimine; õige hingamine ja kehahoid.

Jutustus pildi või pildiseeria põhjal, küsimuste, skeemi, kaardi või kava toel, fantaasialugu, kirjeldus, seletus, veenmiskiri, tarbetekstid (juhend, nimekiri, retsept, e-kiri, teade), ajakirjandustekstid (uudis, intervjuu, pildi allkiri, kuulutus, reklaam, arvamuslugu).

Protsesskirjutamine: kirjutamiseks valmistumine (märksõnad, idee- või mõtteskeem, tsentriline kaart, sündmuste kaart, muusika, pilt, rollimäng jne), teksti eri versioonide kirjutamine, viimistlemine, toimetamine, avaldamine, tagasiside saamine.

Ümberjutustamine: tekstilähedane, kokkuvõtlik, valikuline.

Loetule, nähtule või kuuldule hinnangu andmine nii kirjalikult kui ka suuliselt. Lühiettekande esitamine.

Kirjeldamine: sõnavalik, oluliste ja iseloomulike tunnuste esitamine. Kirjelduse ülesehitus: üldmulje, detailid, hinnang. Eseme, olendi, inimese kirjeldamine.

Autori suhtumine kirjeldatavasse ja selle väljendamine.

Jutustamine. Oma elamustest ja juhtumustest jutustamine ning kirjutamine. Jutustuse ülesehitus. Ajalis-põhjuslik järgnevus tekstis. Sidus lausestus.

Otsekõne jutustuses. Minavormis jutustamine.

Arutlemine. Probleemide nägemine vaadeldavas nähtuses. Põhjuse ja tagajärje eristamine.

Protsesskirjutamine: suuline eeltöö, kava ja mõttekaardi koostamine, teksti kirjutamine, viimistlemine, toimetamine, avaldamine, tagasiside saamine.

Kirjandi ülesehitus. Sissejuhatus, teemaarendus, lõpetus. Mustand. Oma vigade leidmine ja parandamine.

Alustekst, selle edasiarenduse lihtsamaid võtteid. Lisateabe otsimine. Erinevatest allikatest pärit info võrdlemine, olulise eristamine ebaolulisest, selle väljakirjutamine. Uue info seostamine oma teadmiste ja kogemustega, selle rakendamine konkreetsest tööülesandest lähtuvalt.

Visuaalsed ja tekstilised infoallikad, nende usaldusväärsus. Teksti loomine pildi- ja näitmaterjali põhjal. Fakt ja arvamus.

Kiri, ümbriku vormistamine.

Lühiettekanne, esitlus Internetist või teatmeteostest leitud info põhjal. Privaatses ja avalikus keskkonnas suhtlemise eetika.

Lõiming
Ü- üldpädevused
L- läbivad teemad

A- teised ained

Ü: sotsiaalne pädevus, õpipädevus, väärtuspädevus, suhtluspädevus, digipädevus, enesemääratluspädevus

L : väärtused ja kõlblus, tehnoloogia ja innovatsioon, kultuuriline identiteet, teabekeskkond, elukestev õpe ja karjäär

A : kunst, tööõpetus, matemaatika muusika

Ü: sotsiaalne pädevus, õpipädevus, väärtuspädevus, suhtluspädevus, enesemääratluspädevus, digipädevus

L : väärtused ja kõlblus, tehnoloogia ja innovatsioon, kultuuriline identiteet, teabekeskkond, elukestev õpe ja karjäär

A : kunst, tööõpetus, matemaatika muusika

Ü: sotsiaalne pädevus, õpipädevus, väärtuspädevus, suhtluspädevus, enesemääratluspädevus, digipädevus

L : väärtused ja kõlblus, tehnoloogia ja innovatsioon, kultuuriline identiteet, teabekeskkond, elukestev õpe ja karjäär

A : kunst, tööõpetus, matemaatika muusika

Õpitulemus

  • jutustab ja kirjutab loetust ning läbielatud sündmusest;         
  • jutustab tekstilähedaselt, kokkuvõtlikult kavapunktide järgi, märksõnaskeemi ja küsimuste toel
  • kirjeldab eesmärgipäraselt eset, olendit, inimest;
  • kirjutab nii koolis kui ka igapäevaelus käsitsi ja arvutiga eakohaseid tekste vastavalt kirjutamise eesmärgile, funktsioonile ja adressaadile;
  • kirjutab eakohase pikkusega loovtöid (k.a ümberjutustusi) küsimuste, pildi, pildiseeria, märksõnaskeemi või kava toel;
  • teeb oma tekstiga tööd;
  • jutustab, kirjeldab, arutleb suuliselt ja kirjalikult, vormistab kirjalikud tekstid korrektselt;
  • esineb suuliselt (tervitab, võtab sõna, koostab ning peab lühikese ettekande ja kõne);
  • leiab juhendamise toel tekstiloomeks vajalikku kirjalikku või suusõnalist teavet raamatukogust ja internetist;
  • tunneb esinemise ettevalmistuse põhietappe;
  • tunneb kirjutamisprotsessi põhietappe;
  • kirjutab eesmärgipäraselt loovtöid ja kirju (ka e-kirju ja sõnumeid), oskab leida ja täita lihtsamaid planke ja vorme;
  • avaldab viisakalt ja olukohaselt oma arvamust ja seisukohta sündmuse, nähtuse või teksti kohta nii suulises kui ka kirjalikus vormis;
  • kasutab omandatud keele- ja tekstimõisteid tekste luues ja seostades;

Kasutatavad meetodid

jutustamine, kirjeldamine, lugemine, kirjutamine, rollimäng,

jutustamine, kirjeldamine, lugemine, kirjutamine, rollimäng,

jutustamine, kirjeldamine, lugemine, kirjutamine, rollimäng,

Praktilised tööd ja IKT kasutamine

Veebimaterjalide, videomaterjalide kasutamine

Veebimaterjalide, videomaterjalide kasutamine

Veebimaterjalide, videomaterjalide kasutamine

Hindamine

tunnitöö, kodutöö, uurimus, ettekanne

tunnitöö, kodutöö, uurimus, ettekanne

tunnitöö, kodutöö, uurimus, ettekanne

Kasutatav õppekirjandus, vahendid

õpik, tv.

Õpiveeb

teatmeteosed

nutiseadmed

Kasutatav õppekirjandus

Bobõlski, R, Puksand, H. Koma. 5. klassi eesti keele õpik. Tallinn: Koolibri 2012.

Bobõlski, R, Puksand, H. Koma. 5. klassi eesti keele töövihik 1. ja 2. osa. Tallinn: Koolibri 2012. (TV1 ja TV2)

Kasutatav lisamaterjal

Bobõlski, R, Puksand, H. Koma. 5. klassi eesti keele kontrolltööd. Tallinn: Koolibri 2012. (KT)

Bobõlski, R, Puksand, H. Meediatekstid. Lugemisülesandeid II kooliastmele. Tallinn: Koolibri 2009. (LÜV)

Bobõlski, R, Puksand, H. Kuula, mõtle, kirjuta. Tallinn: Koolibri 2007. (KMK)

Bobõlski, R. Väike hea mõte. Kuulamisülesannete töölehed: www.koolibri.ee. (KÜT)

Eesti õigekeelsussõnaraamat. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus 2006. (ÕS)

Eesti õigekeelsussõnaraamat: http://www.eki.ee/dict/qs/. (ÕS)

Eesti keele seletava sõnaraamat: http://www.eki.ee/dict/ekss/. (EKSS)

Sünonüümisõnastik: eki.ee/dict/synonyymid/.

Antonüümisõnastik: eki.ee/dict/antonyymid/.

Õpiveeb

teatmeteosed

Kasutatav õppekirjandus

Bobõlski, R, Puksand, H,Ross, M. Punkt. 6. klassi eesti keele õpik. Tallinn: Koolibri 2012.

Bobõlski, R, Puksand, H. Punkt. 6. klassi eesti keele töövihik 1. ja 2. osa. Tallinn: Koolibri 2012. (TV1 ja TV2)

Kasutatav lisamaterjal

Bobõlski, R, Puksand, H.Punkt . 6. klassi eesti keele kontrolltööd. Tallinn: Koolibri 2013. (KT)

Bobõlski, R, Puksand, H. Meediatekstid. Lugemisülesandeid II kooliastmele. Tallinn: Koolibri 2009. (LÜV)

Bobõlski, R, Puksand, H. Kuula, mõtle, kirjuta. Tallinn: Koolibri 2007. (KMK)

Bobõlski, R. Väike hea mõte. Kuulamisülesannete töölehed: www.koolibri.ee. (KÜT)

Eesti õigekeelsussõnaraamat. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus 2006. (ÕS)

Eesti õigekeelsussõnaraamat: http://www.eki.ee/dict/qs/. (ÕS)

Eesti keele seletava sõnaraamat: http://www.eki.ee/dict/ekss/. (EKSS)

Sünonüümisõnastik: eki.ee/dict/synonyymid/.

Antonüümisõnastik: eki.ee/dict/antonyymid/.

Õpiveeb

teatmeteosed

4.  Õigekeelsus ja keelehoole

Üldteemad

Eesti keel teiste keelte seas. Teised Eestis kõneldavad keeled.

Üldteemad

Eesti keel teiste keelte seas. Teised Eestis kõneldavad keeled.

Sugulaskeeled ja sugulasrahvad.

Üldteemad

Kirjakeel, argikeel ja murdekeel

Häälikuõpetus ja õigekiri

Tähestik. Täis- ja kaashäälikud. Suluga ja suluta häälikud. Helilised ja helitud häälikud. Võõrtähed ja -häälikud. Täis- ja kaashäälikuühend.

Kaashäälikuühendi õigekiri. g, b, d s-i kõrval (nt jalgsi, kärbsed). h õigekiri.

i ja j õigekiri (tegijanimi). Tutvumine gi- ja ki-liite õigekirjaga.

Silbitamine ja poolitamine (ka liitsõnades).

Õppetegevuses vajalike võõrsõnade tähendus, hääldus ja õigekiri.

Üldkasutatavad lühendid. Lühendite õigekiri.

Nimi ja nimetus. Isiku- ja kohanimed, ametinimetused ja üldnimetused.

Eakohase teksti eksimatu ärakiri tahvlilt. Etteütlemise järgi kirjutamine õpitud keelendite ulatuses (40–60 sõna, 20 ortogrammi). Oma kirjavea iseseisev leidmine.

Tähestik. Täis-ja kaashäälikud. Suluga ja suluta häälikud. Helilised ja helitud häälikud. Täis- ja kaashäälikuühend.

Kaashäälikuühendi õigekiri.

Silbitamine ja poolitamine (ka liitsõnades).        

g, b, d s-i kõrval. h õigekiri. i ja j õigekiri (tegijanimed ja liitsõnad). gi- ja ki-liite õigekiri. Sulghäälik võõrsõna algul ja sõna lõpus, sulghäälik sõna keskel.

f-i ja š õigekiri. Õppetegevuses vajalike võõrsõnade tähendus, hääldus ja õigekiri.

Silbitamine ja poolitamine (ka liitsõnades).

Õigekirja kontrollimine sõnaraamatutest (nii raamatust kui veebivariandist).

Sõnavaraõpetus

Sünonüümid. Antonüümid.

Liitsõnamoodustus: täiend- ja põhisõna, liitsõna tähendusvarjund. Liitsõna ja liitega sõna erinevused.

Liitsõnamoodustus: täiend- ja põhiosa, liitsõna tähendusvarjund. Liitsõna ja liitega sõna erinevused.

Sõnavara avardamine ja täpsustamine. Sõna tähenduse leidmine sõnaraamatutest (nii raamatu- kui ka veebivariandist).

Kirjakeelne ja kõnekeelne sõnavara, uudissõnad, murdesõnad, släng.

Sõna tähenduse leidmine sõnaraamatutest (nii raamatu- kui ka veebivariandist).

Vormiõpetus

Tegusõna. Tegusõna ajad: olevik, lihtminevik. Jaatava ja eitava kõne kasutamine. Tegusõna pööramine ainsuses ja mitmuses.

Nimisõna. Omadussõna. Asesõna. Nimisõnade kokku- ja lahkukirjutamine. Arvsõnade õigekiri. Rooma numbrite kirjutamine.

Sõnaliigid: tegusõnad, käändsõnad ja muutumatud sõnad.

Tegusõna. Tegusõna ajad: olevik, lihtminevik. Jaatava ja eitava kõne kasutamine. Tegusõna pööramine ainsuses ja mitmuses. Tegusõna oleviku- ja minevikuvormi kasutamine tekstis.

Käändsõna. Käändsõnade liigid: nimisõna, omadussõna, arvsõna, asesõna. Käänamine. Käänded, nende küsimused ja tähendus. Õige käände valik sõltuvalt lause kontekstist.

Ainsus ja mitmus.

Nimisõnade kokku- ja lahkukirjutamine. Omadussõna käänamine koos nimisõnaga. lik- ja ne-liiteliste omadussõnade käänamine ja õigekiri. Omadussõnade võrdlusastmed. Võrdlusastmete kasutamine. Omadussõnade tuletusliited. Omadussõnade kokku- ja lahkukirjutamine (ne- ja line-liitelised omadussõnad).

Arvsõnade õigekiri. Rooma numbrite kirjutamine. Põhi- ja järgarvsõnade kokku- ja lahkukirjutamine. Kuupäeva kirjutamise võimalusi. Arvsõnade käänamine. Põhi- ja järgarvsõnade kirjutamine sõnade ja numbritega, nende lugemine. Arvsõnade kasutamine tekstis. Asesõnade käänamine ja kasutamine.

Sõnaraamatute kasutamine käändsõna põhivormide kontrollimiseks.

Lauseõpetus

Lause. Lause laiendamise lihtsamaid võimalusi. Lihtlause. Lihtlause kirjavahemärgid. Küsi-, väit- ja hüüdlause lõpumärgid ja kasutamine. Otsekõne ja saatelause.

Lause. Alus ja öeldis. Lause laiendamise lihtsamaid võimalusi. Korduvate lauseliikmete kirjavahemärgistamine koondlauses. Koondlause kasutamine tekstis.

Lihtlause. Lihtlause kirjavahemärgid. Küsi-, väit- ja hüüdlause lõpumärgid ja kasutamine.

Liitlause. Lihtlausete sidumine liitlauseks. Sidesõnaga ja sidesõnata liitlause. Kahe järjestikuse osalausega liitlause kirjavahemärgistamine.

Otsekõne ja saatelause. Saatelause otsekõne ees, keskel ja järel.

Otsekõne kirjavahemärgid. Otsekõne kasutamise võimalusi.

Üte ja selle kirjavahemärgid.

Muud õigekirja teemad

Algustäheõigekiri:nimi,nimetus,pealkiri,isiku-ja

kohanimed

Algustäheõigekiri: nimi, nimetus ja pealkiri. Isiku- ja kohanimed.

Algustäheõigekiri: ajaloosündmused; ametinimetused ja üldnimetused; perioodikaväljaanded; teoste pealkirjad.

Üldkasutatavad lühendid. Lühendite õigekiri, lühendite lugemine.

Lõiming:
Ü- üldpädevused
L- läbivad teemad

A- teised ained

Ü : enesemääratluspädevus, sotsiaalne pädevus, ettevõtlikkuspädevus, õpipädevus, väärtuspädevus, suhtluspädevus, digipädevus

L : väärtused ja kõlblus, teabekeskkond, elukestev õpe ja karjäär, tehnoloogia ja innovatsioon, tevis ja ohutus

A: lodusõpetus, matemaatika

Ü : enesemääratluspädevus, sotsiaalne pädevus, ettevõtlikkuspädevus, õpipädevus, väärtuspädevus, suhtluspädevus, digipädevus

L : väärtused ja kõlblus, teabekeskkond, elukestev õpe ja karjäär, tehnoloogia ja innovatsioon, tevis ja ohutus

A: loodusõpetus, matemaatika

Ü : enesemääratluspädevus, sotsiaalne pädevus, ettevõtlikkuspädevus, õpipädevus, väärtuspädevus, suhtluspädevus, digipädevus

L : väärtused ja kõlblus, teabekeskkond, elukestev õpe ja karjäär, tehnoloogia ja innovatsioon, tevis ja ohutus

A: loodusõpetus, matemaatika

Õpitulemus

  • märgib kirjas õigesti lühikesi, pikki ja ülipikki täis- ja kaashäälikuid;
  • märgib sõnades õigesti kaashäälikuühendit;
  • kirjutab sulghääliku omandatud oma- ja võõrsõnade algusse;
  • pöörab tegusõnu olevikus;
  • moodustab ainsust ja mitmust, olevikku ja minevikku;
  • poolitab sõnu (õpitud reeglite piires);
  • kasutab õpitud keelendeid nii kõnes kui kirjas vastavalt suhtlemise         eesmärgile, funktsioonile ja suhtluspartnerile, jälgib oma tekstis õpitud ortograafiareegleid;
  • kirjutab suure algustähega isiku ja kohanimed ja väike algustähega õppeainete, kuude, nädalapäevade, ilmakaarte nimetused;         
  • tunneb ära liitsõna;
  • leiab vead enda ja kaaslaste kirjutistes õpitud keelendite piires; parandab leitud vead sõnaraamatu, käsiraamatu, kaaslase ja/­või õpetaja abiga.         
  • kirjutab etteütlemise järgi sisult tuttavat teksti (40–60 sõna, 20 ortogrammi).
  • tunneb eesti keele häälikusüsteemi,
  • järgib eesti õigekirja aluseid ja õpitud põhireegleid;         
  • moodustab ja kirjavahemärgistab lihtlauseid, sh koondlauseid;
  • rakendab omandatud keeleteadmisi tekstiloomes.         
  • tunneb eesti keele häälikusüsteemi, sõnaliikide tüüpjuhte ja lihtvormide kasutust, järgib eesti õigekirja aluseid ja õpitud põhireegleid;
  • moodustab ja kirjavahemärgistab lihtlauseid, sh koondlauseid ja lihtsamaid liitlauseid;
  • leiab ja kontrollib „Eesti õigekeelsus-sõnaraamatust“ sõna tähendust ja õigekirja;
  • tunneb ära õpitud tekstiliigi;
  • rakendab omandatud keeleteadmisi tekstiloomes, tekste analüüsides ja hinnates.

Kasutatavad meetodid

kirjutamine, lugemine, selgitamine, kuulamine arutlemine, analüüsimine

kirjutamine, lugemine, analüüsimine, kuulamine, arutlemine

kirjutamine, lugemine, analüüsimine, kuulamine, arutlemine

Praktilised tööd ja IKT kasutamine

Veebimaterjalid, nutiseadmed

M. Lepik “Lühendid. Võõrsõna. Sõnastikuvorm.”

veebimaterjalid

veebimaterjalid

Hindamine

etteütlus, kontrolltöö, tunnikontrollid, sisukontrollid, loovtööd

etteütlus, kontrolltöö, tunnikontroll, loomingulised tööd

etteütlus, kontrolltöö, tunnikontroll, loomingulised tööd

Kasutatav õppekirjandus, vahendid

 õpik ja tv. 4,klassile

Kasutatav õppekirjandus

Bobõlski, R, Puksand, H. Koma. 5. klassi eesti keele õpik. Tallinn: Koolibri 2012.

Bobõlski, R, Puksand, H. Koma. 5. klassi eesti keele töövihik 1. ja 2. osa. Tallinn: Koolibri 2012. (TV1 ja TV2)

Kasutatav lisamaterjal

Bobõlski, R, Puksand, H. Koma. 5. klassi eesti keele kontrolltööd. Tallinn: Koolibri 2012. (KT)

Bobõlski, R, Puksand, H. Meediatekstid. Lugemisülesandeid II kooliastmele. Tallinn: Koolibri 2009. (LÜV)

Bobõlski, R, Puksand, H. Kuula, mõtle, kirjuta. Tallinn: Koolibri 2007. (KMK)

Bobõlski, R. Väike hea mõte. Kuulamisülesannete töölehed: www.koolibri.ee. (KÜT)

Eesti õigekeelsussõnaraamat. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus 2006. (ÕS)

Eesti õigekeelsussõnaraamat: http://www.eki.ee/dict/qs/. (ÕS)

Eesti keele seletava sõnaraamat: http://www.eki.ee/dict/ekss/. (EKSS)

Sünonüümisõnastik: eki.ee/dict/synonyymid/.

Antonüümisõnastik: eki.ee/dict/antonyymid/.

Kasutatav õppekirjandus

Bobõlski, R, Puksand, H. Ross, M. Punkt. 6. klassi eesti keele õpik. Tallinn: Koolibri 2013.

Bobõlski, R, Puksand, H.Ross, M. Punkt. 6. klassi eesti keele töövihik 1. ja 2. osa. Tallinn: Koolibri 2013.

Kasutatav lisamaterjal

Bobõlski, R, Puksand,Ross, M.  Punkt. 6. klassi eesti keele kontrolltööd. Tallinn: Koolibri 2013.

Bobõlski, R, Puksand, H. Meediatekstid. Lugemisülesandeid II kooliastmele. Tallinn: Koolibri 2009. (LÜV)

Bobõlski, R, Puksand, H. Kuula, mõtle, kirjuta. Tallinn: Koolibri 2007. (KMK)

Bobõlski, R. Väike hea mõte. Kuulamisülesannete töölehed: www.koolibri.ee. (KÜT)

Eesti õigekeelsussõnaraamat. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus 2006. (ÕS)

Eesti õigekeelsussõnaraamat: http://www.eki.ee/dict/qs/. (ÕS)

Eesti keele seletava sõnaraamat: http://www.eki.ee/dict/ekss/. (EKSS)

Sünonüümisõnastik: eki.ee/dict/synonyymid/.

Antonüümisõnastik: eki.ee/dict/antonyymid/.


KIRJANDUS

4. klassis eraldi ainena ei esine.

5. klass

6. klass

Lugemine

Lugemise eesmärgistamine. Lugemiseks valmistumine, keskendunud lugemine.

Lugemistehnika arendamine, häälega ja hääleta lugemine, pauside, tempo ja intonatsiooni jälgimine.

Huvipakkuva kirjandusteose leidmine ja iseseisev lugemine. Lugemisrõõm. Loetud raamatu autori, sisu ja tegelaste tutvustamine klassikaaslastele.

Soovitatud tervikteoste kodulugemine, ühis­aruteluks vajalike ülesannete täitmine.

Eesmärgistatud ülelugemine. Oma lugemise jälgimine ja lugemisoskuse hindamine. Etteloetava teksti eesmärgistatud jälgimine.

Huvipakkuva kirjandusteose leidmine ja iseseisev lugemine. Loetud raamatu autori, sisu ja tegelaste tutvustamine klassikaaslastele. Lugemissoovituste jagamine klassi­kaaslastele. Soovitatud tervikteoste kodulugemine, ühis­aruteluks vajalike ülesannete täitmine.

Lõiming:
Ü- üldpädevused
L- läbivad teemad

A- teised ained

Ü : enesemääratluspädevus, sotsiaalne pädevus, ettevõtlikkuspädevus, õpipädevus, väärtuspädevus, suhtluspädevus, digipädevus

L : väärtused ja kõlblus, teabekeskkond, elukestev õpe ja karjäär, tehnoloogia ja innovatsioon, tevis ja ohutus

A: loodusõpetus, matemaatika, inimeseõpetus, ajalugu

Ü : enesemääratluspädevus, sotsiaalne pädevus, ettevõtlikkuspädevus, õpipädevus, väärtuspädevus, suhtluspädevus, digipädevus

L : väärtused ja kõlblus, teabekeskkond, elukestev õpe ja karjäär, tehnoloogia ja innovatsioon, tevis ja ohutus

A: loodusõpetus, matemaatika, inimeseõpetus, ajalugu

Õpitulemus

  • On läbi lugenud vähemalt neli eakohast ja erižanrilist         väärtkirjanduse hulka kuuluvat tervikteost (raamatut);        
  • loeb eakohast erižanrilist kirjanduslikku teksti ladusalt ja mõtestatult, väärtustab lugemist;        
  • tutvustab         loetud kirjandusteose autorit, sisu ja tegelasi, kõneleb oma lugemismuljetest, -elamustest ja –kogemustest;
  • On läbi lugenud vähemalt neli eakohast ja erižanrilist väärtkirjanduse hulka kuuluvat tervikteost (raamatut);
  • loeb eakohast erižanrilist kirjanduslikku teksti ladusalt ja mõtestatult, väärtustab lugemist;
  • tutvustab loetud kirjandusteose autorit, sisu ja tegelasi, kõneleb oma lugemismuljetest, -elamustest ja –kogemustest;

Kasutatavad meetodid

lugemine, arutlemine, analüüsimine, kuulamine, lavastamine, tervikteos

lugemine, arutlemine, analüüsimine,  kuulamine, lavastamine, tervikteos

 IKT kasutamine

veebimaterjalid

veebimaterjalid

Hindamine

lugemine, omalooming, esitlus

lugemine,  omalooming, esitlus

Kasutatav õppekirjandus/ Soovituslik kirjandus

Kasutatav õppekirjandus

Vardja, M., Vardja, K. Tuulepesad. 5. klassi kirjanduse õpik. Tallinn: Koolibri, 2012.

Vardja, Merike, Vardja, Kaider. Tuulepesad. 5. klassi kirjanduse töövihik. Tallinn: Koolibri, 2012.

J. Urmet, L. Vanamölder. Kirjandus 2005 I ja II osa

Jutustamine

Tekstilähedane sündmustest jutustamine kavapunktide  järgi. Tekstilähedane jutustamine märksõnade toel. Ahel­jutustamine. Iseendaga või kellegi teisega toimunud sündmusest või mälestuspildist jutustamine.

Jutustamine piltteksti (foto, koomiks) põhjal.

Fantaasialoo jutustamine.

Tekstilähedane sündmustest jutustamine kavapunktide järgi. Tekstilähedane jutustamine märksõnade toel. Loo ümberjutustamine uute tegelaste ja sündmuste lisamisega. Iseendaga või kellegi teisega toimunud sündmusest või mälestuspildist jutustamine. Jutustamine piltteksti (foto, illustratsioon, karikatuur, koomiks) põhjal. Fantaasialoo jutustamine.

Lõiming:
Ü- üldpädevused
L- läbivad teemad

A- teised ained

Ü : enesemääratluspädevus, sotsiaalne pädevus, ettevõtlikkuspädevus, õpipädevus, väärtuspädevus, suhtluspädevus, digipädevus

L : väärtused ja kõlblus, teabekeskkond, elukestev õpe ja karjäär, tehnoloogia ja innovatsioon, tevis ja ohutus

A: loodusõpetus, matemaatika, inimeseõpetus, ajalugu

Ü : enesemääratluspädevus, sotsiaalne pädevus, ettevõtlikkuspädevus, õpipädevus, väärtuspädevus, suhtluspädevus, digipädevus

L : väärtused ja kõlblus, teabekeskkond, elukestev õpe ja karjäär, tehnoloogia ja innovatsioon, tevis ja ohutus

A: loodusõpetus, matemaatika, inimeseõpetus, ajalugu

Õpitulemus

  • jutustab tekstilähedaselt kavapunktide järgi või märksõnade toel;
  • jutustab mõttelt sidusa ja tervikliku ülesehitusega loo, tuginedes kirjanduslikule tekstile, tõsielu­sündmusele või oma fantaasiale;
  • jutustab piltteksti põhjal ja selgitab selle sisu;
  • jutustab tekstilähedaselt kavapunktide järgi või märksõnade toel;
  • jutustab mõttelt sidusa tervikliku ülesehitusega selgelt sõnastatud loo, tuginedes kirjanduslikule tekstile, tõsielusündmusele või oma fantaasiale;
  • jutustab piltteksti põhjal ja selgitab selle sisu;

Kasutatavad meetodid

jutustamine, uurimus, arutlemine

jutustamine, uurimus, arutlemine

Praktilised tööd ja IKT kasutamine

veebimaterjalid

veebimaterjalid

Hindamine

tunnitöö, kodused ülesanded

trunnitöö, kodused ülesanded

Kasutatav õppekirjandus, vahendid

Kasutatav õppekirjandus

Vardja, M., Vardja, K. Tuulepesad. 5. klassi kirjanduse õpik. Tallinn: Koolibri, 2012.

Vardja, Merike, Vardja, Kaider. Tuulepesad. 5. klassi kirjanduse töövihik. Tallinn: Koolibri, 2012.

Kasutatav kirjandus

J. Urmet, L. Vanamölder. Kirjandus 2005 I ja II osa

Teksti tõlgendamine, analüüs ja mõistmine

Teose mõistmist toetavad tegevused

Küsimuste koostamine: fakti- ja fantaasia­küsimused.

Küsimustele vastamine tekstinäitega või oma sõnadega.

Teksti kavastamine: kavapunktid väidete ja märksõnadena.

Lõikude kesksete mõtete otsimine. Teksti teema sõnastamine. Arutlemine mõne teoses käsitletud teema üle. Oma arvamuse sõnastamine ja põhjendamine. Illustratiivsete näidete (nt iseloomulike detailide) otsimine tekstist. Esitatud väidete tõestamine oma elukogemuse ja tekstinäidete varal.

Oma mõtete, tundmuste, lugemismuljete sõnastamine.

Tundmatute sõnade tähenduse otsimine sõnaraamatust või teistest teabeallikatest, oma sõnavara rikastamine.

Küsimustele vastamine tsitaadiga (tekstilõigu või fraasiga), teksti abil oma sõnadega, peast. Teksti kavastamine: kavapunktid küsi- ja väitlausetena, märksõnadena.

Lõikude kesksete mõtete otsimine ja peamõtte sõnastamine. Teksti teema ja peamõtte sõnastamine. Arutlemine mõne teoses käsitletud teema üle. Oma arvamuse sõnastamine ja põhjendamine. Illustratiivsete näidete (nt tsitaatide, iseloomulike detailide) otsimine tekstist. Detailide kirjeldamine. Esitatud väidete tõestamine oma elukogemuse ja tekstinäidete varal. Loetu põhjal järelduste tegemine. Oma mõtete, tundmuste, lugemismuljete sõnastamine.

Tundmatute sõnade tähenduse otsimine sõnaraamatust või teistest teabeallikatest, oma sõnavara rikastamine.

Teose/loo kui terviku mõistmine

Sündmuste toimumise aja ja koha kindlaksmääramine. Sündmuste järjekord.

Tegelaste probleemi leidmine ja sõnastamine. Teose sündmustiku ja tegelaste suhestamine (nt võrdlemine) enda ja ümbritsevaga. Pea- ja kõrvaltegelaste leidmine, tegelase muutumise, tegelaste­vaheliste suhete jälgimine, tegelaste iseloomustamine, käitumise põhjendamine. Tegelasrühmad. Tegelastevaheline konflikt, selle põhjused ja lahendamisteed.

Loomamuinasjutu tüüptegelased.

Sündmuste toimumise aja ja koha kindlaksmääramine. Sündmuste järjekord. Sündmuste põhjus-tagajärg-seosed. Minajutustaja kui loo edastaja.

Tegelaste probleemi leidmine ja sõnastamine. Teose sündmustiku ja tegelaste suhestamine (nt võrdlemine) enda ja ümbritsevaga. Tegelase muutumise, tegelastevaheliste suhete jälgimine, tegelaste iseloomustamine, käitumise põhjendamine. Tegelasrühmad. Tegelastevaheline konflikt, selle põhjused ja lahendamisteed. Looma- ja imemuinasjutu tüüptegelased.

Kujundliku mõtlemise ja keelekasutuse mõistmine

Epiteedi ja võrdluse äratundmine ja kasutamine. Valmi mõistukõnest arusaamine. Koomilise leidmine tekstist.

Riimide leidmine ja loomine. Luuletuse rütmi ja kõla tunnetamine. Algriimi leidmine rahvalauludest. Algriimi kasutamine oma tekstis. Luuleteksti tõlgendamine.

Epiteedi ja võrdluse äratundmine ja kasutamine.

Lihtsamate sümbolite seletamine.

Tegelaskõne varjatud tähenduse mõistmine.

Kõnekäändude ja vanasõnade tähenduse seletamine, selle võrdlev ja eristav seostamine tänapäeva elunähtustega.

Riimide leidmine ja loomine.

Luuletuse rütmi ja kõla tunnetamine. Luuleteksti tõlgendamine.

Oma kujundliku väljendusoskuse hindamine ja arendamine.

Teose mõistmiseks vajaliku metakeele tundmine

Rahvalaulu olemus. Loomamuinasjutu sisutunnused (lugu, tegelased, hea võitlus kurjaga jne). Tekke- ja seletusmuistendi tunnused. Seiklusjutu tunnused.

Teose teema. Probleemi olemus. Pea- ja kõrvaltegelane. Tegelastevahelise konflikti olemus. Luuletuse vorm: salm.

Valmi tunnused. Koomiline ja mittekoomiline.

Imemuinasjutu sisutunnused. Hiiu- ja vägilasmuistendi tunnused. Vanasõna ja kõnekäänu olemus. Ajaloolise jutustuse tunnused. Teose teema ja idee. Probleemi olemus. Tüüptegelane. Tegelastevahelise konflikti olemus. Luuletuse vorm: salm ja riim. Päevik kui ilukirjandusliku teose vorm. Animafilmi olemus.

Mõisted

detail, konflikt, kõrvaltegelane,  peategelane, probleem,  sündmustik, teema, tegelane, tegevusaeg, tegevuskoht, teos, algriim, epiteet, koomika, riim,  võrdlus, loomamuinasjutt,

luule, rahvalaul, seiklusjutt, tekkemuistend, seletusmuistend,

valm

pilttekst, detail, idee (peamõte), konflikt, minajutustaja, probleem,

sündmustik, teema, tegelane, tegevusaeg, tegevuskoht, tekstilõik,

tsitaat, tüüptegelane, epiteet, mõistukõne, riim, rütm, sümbol,

võrdlus, ajalooline jutustus, animafilm, imemuinasjutt, hiiumuistend, kõnekäänd, päevik, vanasõna, vägilas­muistend, luule, proosa jutustav tekst, kirjeldav tekst

Lõiming:
Ü- üldpädevused
L- läbivad teemad

A- teised ained

Ü : enesemääratluspädevus, sotsiaalne pädevus, ettevõtlikkuspädevus, õpipädevus, väärtuspädevus, suhtluspädevus, digipädevus

L : väärtused ja kõlblus, teabekeskkond, elukestev õpe ja karjäär, tehnoloogia ja innovatsioon, tevis ja ohutus

A: loodusõpetus, inimeseõpetus, ajalugu

Ü : enesemääratluspädevus, sotsiaalne pädevus, ettevõtlikkuspädevus, õpipädevus, väärtuspädevus, suhtluspädevus, digipädevus

L : väärtused ja kõlblus, teabekeskkond, elukestev õpe ja karjäär, tehnoloogia ja innovatsioon, tevis ja ohutus

A: lodusõpetus, inimeseõpetus, ajalugu

Õpitulemus

Teose/loo kui terviku mõistmist toetavad tegevused

  • koostab teksti kohta eriliigilisi küsimusi;
  • vastab teksti põhjal koostatud küsimustele oma sõnadega või tekstinäitega;
  • koostab teksti kohta sisukava, kasutades väiteid või märksõnu;
  • leiab lõigu kesksed mõtted;
  • järjestab teksti põhjal sündmused, määrab nende toimumise aja ja koha;
  • kirjeldab loetud tekstile tuginedes tegelaste välimust, iseloomu ja käitumist, analüüsib nende omavahelisi suhteid, hindab nende käitumist, võrdleb iseennast mõne tegelasega;
  • arutleb kirjandusliku tervikteksti või katkendi põhjal teksti teema, põhi­sündmuste, tegelaste, nende probleemide ja väärtushoiakute üle, avaldab ja põhjendab oma arvamust, valides sobivaid näiteid nii tekstist kui ka oma elust;
  • otsib teavet tundmatute sõnade kohta, teeb endale selgeks nende tähenduse

Kujundliku mõtlemise ja keelekasutuse mõistmine

  • tunneb ära ja kasutab enda loodud tekstides epiteete, võrdlusi ja algriimi;
  • mõtestab luuletuse tähenduse iseenda elamustele ja kogemustele tuginedes;

Teose mõistmiseks vajaliku metakeele tundmine

  • seletab oma sõnadega epiteedi, võrdluse, muistendi ja muinasjutu olemust;

Teose/loo kui terviku mõistmist toetavad tegevused

  • vastab teksti põhjal koostatud küsimustele oma sõnadega või tekstinäitega;
  • koostab teksti kohta sisukava, kasutades küsimusi, väiteid või märksõnu;
  • leiab lõigu kesksed mõtted ja sõnastab peamõtte;
  • järjestab teksti põhjal sündmused, määrab nende toimumise aja ja koha;
  • kirjeldab loetud tekstile tuginedes tegelaste välimust, iseloomu ja käitumist, analüüsib nende omavahelisi suhteid, hindab nende käitumist, lähtudes üldtunnustaud moraalinormidest, võrdleb iseennast mõne tegelasega;
  • arutleb kirjandusliku tervikteksti või katkendi põhjal teksti teema, põhisündmuste, tegelaste, nende probleemide ja väärtushoiakute üle, avaldab ja põhjendab oma arvamust, valides sobivaid näiteid nii tekstist kui ka oma elust;
  • otsib teavet tundmatute sõnade kohta, teeb endale selgeks nende tähenduse;

Kujundliku mõtlemise ja keelekasutuse mõistmine

  • tunneb ära ja kasutab enda loodud tekstides epiteete ja võrdlusi;
  • seletab õpitud vanasõnade ja kõnekäändude tähendust;
  • mõtestab luuletuse tähenduse iseenda elamustele ja kogemustele tuginedes;

Teose mõistmiseks vajaliku metakeele tundmine

  • seletab oma sõnadega epiteedi, võrdluse, muinasjutu, muistendi, kõnekäänu ja vanasõna olemust;

Kasutatavad meetodid

teksti tõlgendamine, küsimuste moodustamine, kavastamine, mõistete selgitamine

teksti tõlgendamine, küsimuste moodustamine, kavastamine, mõistete selgitamine

Praktilised tööd ja IKT kasutamine

Lugemine, jutustamine, omalooming, teksti tõlgendamine

Lugemine, jutustamine, omalooming, teksi tõlgendamine

Hindamine

kodused tööd, omalooming

kodused tööd, omalooming

Kasutatav õppekirjandus, vahendid

Kasutatav õppekirjandus

Vardja, M., Vardja, K. Tuulepesad. 5. klassi kirjanduse õpik. Tallinn: Koolibri, 2012.

Vardja, Merike, Vardja, Kaider. Tuulepesad. 5. klassi kirjanduse töövihik. Tallinn: Koolibri, 2012.

Kasutatav kirjandus

J. Urmet, L. Vanamölder. Kirjandus 2005 I ja II osa

Esitamine

Esitamise eesmärgistamine (miks, kellele ja mida?) Esitamiseks kohase sõnavara, tempo, hääletugevuse ja intonatsiooni valimine; õige hingamine ja kehahoid. Luuleteksti esitamine peast. Rollimäng, rolliteksti esitamine.

Esitamise eesmärgistamine (miks, kellele ja mida?) Esitamiseks kohase sõnavara, tempo, hääletugevuse ja intonatsiooni valimine; õige hingamine ja kehahoid. Luuleteksti esitamine peast. Lühikese proosateksti esitamine (dialoogi või monoloogina).

Lõiming:
Ü- üldpädevused
L- läbivad teemad

A- teised ained

Ü : enesemääratluspädevus, sotsiaalne pädevus, ettevõtlikkuspädevus, õpipädevus, väärtuspädevus, suhtluspädevus

L : väärtused ja kõlblus, teabekeskkond, elukestev õpe ja karjäär, tehnoloogia ja innovatsioon, tevis ja ohutus

A: loodusõpetus, inimeseõpetus, ajalugu

Ü : enesemääratluspädevus, sotsiaalne pädevus, ettevõtlikkuspädevus, õpipädevus, väärtuspädevus, suhtluspädevus

L : väärtused ja kõlblus, teabekeskkond, elukestev õpe ja karjäär, tehnoloogia ja innovatsioon, tevis ja ohutus

A: loodusõpetus, inimeseõpetus, ajalugu

Õpitulemus

esitab peast luuletuse või rolliteksti, jälgides esituse ladusust, selgust ja tekstitäpsust;

esitab peast luuletuse, lühikese proosateksti, jälgides esituse ladusust, selgust ja tekstitäpsust.

Kasutatavad meetodid

ilmekas lugemine, esinemine, ettekanne

ilmekas lugemine, esinemine, ettekanne

Praktilised tööd ja IKT kasutamine

esinemine

esinemine

Hindamine

kodused tööd, tunnitööd

kodused tööd, tunnitööd

Kasutatav õppekirjandus, vahendid

Kasutatav õppekirjandus

Vardja, M., Vardja, K. Tuulepesad. 5. klassi kirjanduse õpik. Tallinn: Koolibri, 2012.

Vardja, Merike, Vardja, Kaider. Tuulepesad. 5. klassi kirjanduse töövihik. Tallinn: Koolibri, 2012.

õpik, ilukirjandus

Omalooming

Kirjeldamine: sõnavalik, oluliste ja iseloomulike tunnuste esitamine. Eseme, olendi, inimese, tegevuskoha, looduse, tunnete kirjeldamine.

Jutustamine. Jutustuse ülesehitus. Ajalis-põhjuslik järgnevus tekstis. Sidus lausestus. Otsekõne jutustuses. Minavormis jutustamine.

        

Õpilased kirjutavad lühemaid ja pikemaid omaloomingulisi töid, nt loomamuinasjutu, seiklus- või fantaasiajutu, tekke- või seletus­muistendi, loomtegelase, või kirjandusliku tegelase kirjelduse, ette antud riimide põhjal või iseseisvalt luuletuse, sündmustiku või tegelasega seotud kuulutuse, loole uue või jätkuva lõpu, kirja mõnele teose tegelasele või tegelasrühmale, algustähekordustega naljaloo, luuletuse põhjal samasisulise jutu või muud sellist.

Kirjeldamine: sõnavalik, oluliste ja iseloomulike tunnuste esitamine. Kirjelduse ülesehitus: üldmulje, detailid, hinnang. Eseme, olendi, inimese, tegevuskoha, looduse, tunnete kirjeldamine. Autori suhtumine kirjeldatavasse ja selle väljendamine.

Jutustamine. Jutustuse ülesehitus. Ajalis-põhjuslik järgnevus tekstis. Sidus lausestus. Otsekõne jutustuses. Minavormis jutustamine.

Teemamapp tänapäeva kultuurinähtuste või kultuurilooliste isikute kohta. Teemamapi vorm (mapp, karp, CD vms), sisu ja vormistamine.

Õpilased kirjutavad lühemaid ja pikemaid omaloomingulisi töid, nt imemuinasjutu, tõsielu- või fantaasiajutu, hiiu- või vägilasmuistendi, mälestusloo, kirjandusliku tegelase või looduskirjelduse, vanasõna(de) või kõnekäändude põhjal jutukese, ette antud riimide põhjal või iseseisvalt luuletuse, teose või kujuteldava tegelase päevikulehekülje, loo sündmustiku edasiarenduse, tegelastevahelise dialoogi, kirja mõnele teose tegelasele või tegelasrühmale, luuletuse põhjal samasisulise jutu või muud sellist.

Lõiming:
Ü- üldpädevused
L- läbivad teemad

A- teised ained

Ü : enesemääratluspädevus, sotsiaalne pädevus, ettevõtlikkuspädevus, õpipädevus, väärtuspädevus, suhtluspädevus

L : väärtused ja kõlblus, teabekeskkond, elukestev õpe ja karjäär, tehnoloogia ja innovatsioon, tevis ja ohutus

A: loodusõpetus, inimeseõpetus, ajalugu

Ü : enesemääratluspädevus, sotsiaalne pädevus, ettevõtlikkuspädevus, õpipädevus, väärtuspädevus, suhtluspädevus

L : väärtused ja kõlblus, teabekeskkond, elukestev õpe ja karjäär, tehnoloogia ja innovatsioon, tevis ja ohutus

A: loodusõpetus, inimeseõpetus, ajalugu

Õpitulemus

kirjutab erineva pikkusega eriliigilisi omaloomingulisi töid, sealhulgas kirjeldava ja jutustava teksti.

kirjutab erineva pikkusega eriliigilisi omaloomingulisi töid, sealhulgas kirjeldava ja jutustava teksti.

Kasutatavad meetodid

ümberjutustu, arutlus, kirjeldus

ümberjutustus, arutlus, kirjeldus

Praktilised tööd ja IKT kasutamine

veebimaterjalid

veebimaterjalid

Hindamine

tunnitöö, kodused tööd

tunnitöö, kodused tööd

Kasutatav õppekirjandus, vahendid

Kasutatav õppekirjandus

Vardja, M., Vardja, K. Tuulepesad. 5. klassi kirjanduse õpik. Tallinn: Koolibri, 2012.

Vardja, Merike, Vardja, Kaider. Tuulepesad. 5. klassi kirjanduse töövihik. Tallinn: Koolibri, 2012.

Kasutatav kirjandus

J. Urmet, L. Vanamölder. Kirjandus 2005 I ja II osa

Ainevaldkond KEEL ja KIRJANDUS

II kooliaste