III kooliaste Ainevaldkond: loodusained; loodusõpetus

Salme põhikooli õppekava

III kooliaste

Ainevaldkond: Loodusained

LOODUSÕPETUS

Aine õppeeesmärgid

Põhikooli loodusõpetusega taotletakse, et õpilane:

1) tunneb huvi looduse vastu, huvitub looduse uurimisest ja loodusainete õppimisest;

2) oskab sihipäraselt vaadelda loodusobjekte, teha praktilisi töid ning esitada tulemusi;

3) rakendab loodusteaduslikke probleeme lahendades teaduslikku meetodit õpetaja juhendamisel;

4) omab teadmisi looduslikest objektidest ja nähtustest ning elusa ja eluta keskkonna seostest;

5) mõistab inimtegevuse ja looduskeskkonna seoseid, näitab üles empaatiat ümbritseva suhtes ning väljendab hoolivust ja respekti kõigi elusolendite suhtes;

6) oskab leida loodusteaduslikku infot, mõistab loetavat ja oskab luua lihtsat loodusteaduslikku teksti;

7) rakendab õpitud loodusteaduste- ning tehnoloogiaalaseid teadmisi ja oskusi igapäevaelus;

8) väärtustab elurikkust ja säästvat arengut.

Hindamine:

III kooliastme õpitulemused kajastavad õpilase head saavutust.

Hindamise eesmärk on toetada eelkõige õpilase arengut ja õpimotivatsiooni. Õpitulemusi hinnates lähtutakse põhikooli riikliku õppekava üldosa ning teiste hindamist reguleerivate õigusaktide käsitlusest. Hinnatakse õpilase teadmisi ja oskusi suuliste vastuste (esituste), kirjalike ja/või praktiliste tööde ning praktiliste tegevuste alusel, arvestades õpilase teadmiste ja oskuste vastavust ainekavas taotletud õpitulemustele. Uurimuslikke töid hinnates arvestatakse uurimisküsimuse ja hüpoteesi sõnastamise korrektsust, mudeli ning katse vastavust uurimisküsimusele ja hüpoteesile, katse tegemise korrektsust, mõõtmise täpsust, juhendi ja ohutusnõuete järgimist, tulemuste vormistamise õigsust ja korrektsust, hüpoteesi hindamist ning tulemuste tõlgendamist teoreetiliste teadmiste taustal. Käitumisele (nagu huvi tundmine, tähtsuse mõistmine, väärtustamine, vajaduste arvestamine ning käitumine laboratooriumis ja looduses) antakse hinnanguid. Õpitulemusi hinnatakse sõnaliste hinnangute ja numbriliste hinnetega. Kirjalikke ülesandeid hinnates arvestatakse eelkõige töö sisu, kuid parandatakse ka õigekirjavead, mida hindamisel ei arvestata. Õpitulemuste kontrollimise vormid peavad olema mitmekesised ning vastavuses õpitulemustega. Õpilane peab teadma, mida ja millal hinnatakse, mis hindamisvahendeid kasutatakse ning mis on hindamise kriteeriumid.

7. klassi lõpetaja:

Väärtused ja hoiakud

1) tunneb huvi loodusteaduste õppimise vastu, huvitub loodusteaduslikust ja tehnikaalasest karjäärist;

2) väärtustab uurimistegevust loodusnähtuste tundmaõppimisel;

3) usub oma võimetesse ning on enesekindel loodusnähtusi õppides;

4) väärtustab katsetamisel korda ja peab kinni kokkulepitud reeglitest; hoiab katsevahendeid.

Uurimisoskused

1) analüüsib situatsioonikirjeldust, teeb kindlaks probleemi või uurimisküsimuse ja sõnastab hüpoteesi;

2) koostab uurimisküsimusele vastava mudeli ja kavandab hüpoteesi kontrolliks katse;

3) teeb katseid, järgib juhendeid ja ohutusnõudeid, valib õigesti sobilikke mõõtevahendeid ning juhindub mõõtes mõõtevahendi käsitsemise reeglitest;

4) kannab katseandmed tabelisse, töötleb andmeid, esitab tulemused graafiliselt ning teeb järelduse hüpoteesi kehtivuse kohta;

5) tõlgendab tulemusi, kasutades matemaatikas ja teistes loodusainetes omandatud teadmisi.

Üldised loodusteaduslikud teadmised

1) kirjeldab kvantitatiivselt kehade omadusi ja nähtuste tunnuseid õpitud suuruste ning seoste järgi, kasutades teadussõnavara ja sümboleid;

2) analüüsib graafiliselt esitatud infot ning teeb järeldusi protsessi olemuse kohta;

3) seletab loodusnähtusi õpitud seaduspärasuste põhjal; rakendab omandatud teadmisi seadmete tööpõhimõtet seletades.

	7. KLASS
	1. Sissejuhatus ainesse. Kehade kvantitatiivne kirjeldamine.
Õppesisu	Loodusõpetuse koht teiste loodusainete hulgas. Loodusteaduslik uurimismeetod. Keha. Kehade omadusi. Mõõtmine. Mõõtemääramatus. Pikkuse, pindala ja ruumala mõõtmine. Kaalumine, mass. Aine tihedus. Näiteid kauguse mõõtmise kohta. Näiteid tihedusest põhjustatud nähtuste kohta.
Põhimõisted	mõõtmine, mõõtühik, mõõteriist, füüsikaline suurus, mõõtesilinder, pikkus, pindala, ruumala, mass, tihedus, gradueerimine.
Praktilised tööd ja IKT rakendamine	1. Pikkuse mõõtmine. 2. Korrapärase kujuga keha pindala ja ruumala määramine mõõtmiste ja arvutuste kaudu. 3. Mittekorrapärase kujuga keha pindala määramine ühikruudu meetodil. 4. Mõõtenõu gradueerimine. 5. Mittekorrapärase kujuga keha ruumala määramine sukeldusmeetodil. 6. Kaalumine (massi mõõtmine). 7. Aine tiheduse määramine.
Lõiming: üldpädevused läbivad teemad A- teised ained	Loodusõpetuse teemade õppimine võimaldab arendada üldjoontes kõiki üldpädevusi. Keelepädevust kujundab teabeallikatega töötamine ning kirjelduste ja iseloomustuste koostamine. Oma töö esitlemine ja põhjendamine annab esinemiskogemusi ning arendab väljendusoskust Matemaatikapädevuse arendamiseks on vaja oskuslikult lõimida loodusõpetuse ja matemaatika mõisted ja oskused. Enesemääratluspädevust ja õpipädevust arendavad uudne loodusobjektide kirjeldamine ning uurimine. Suhtluspädevust arendavad füüsikalis-matemaatiline keelekasutus, uut liiki tekstide mõistmine ja kasutamine. Ettevõtlikkuspädevust arendab uurimuslike tööde tegemine, kus püstitatakse uusi probleeme (hüpoteese), mis veenvalt ära põhjendatakse või ümber lükatakse. Väärtuspädevust ja sotsiaalset pädevust arendab õpilaste ühine tegevus praktiliste tööde tegemisel. Elukestev õpe ja karjääri planeerimine: huvi tekitamine füüsika suhtes, enda eelduste ja võimaluste olemasolu, et oma soove teostada, Tervis ja ohutus: ohutus katsetamisel, liikluses, tundmatute vedelike kasutamisel. A: Matemaatika: peaaegu kogu teema sisu on matemaatika rakendus loodusobjektidele ja suunatud objektidele füüsikalis-matemaatiliste mudelite loomiseks. Teatud alateemad võimaldavad rakendada ajalise kooskõla põhimõtet. Ajaline kooskõlastamine eeldab loodusõpetuse ja matemaatikaõpetaja koostööd. Matemaatikas käsitletakse I õppeveerandil naturaalarvulise astendajaga astet, kümne astmeid (negatiivset astet õpitakse 7. klassi viimases teemas), suurte arvude kirjutamist kümne astmete abil, täpseid ja ligikaudseid arve ning arvutustulemuste otstarbekohast ümardamist. Loodusõpetuses kasutatakse pindala- ja ruumalaühikute teisendamisel arvu 10, 100, 1000 astendamist (ruut ja kuup). Loodusõpetuses kasutatakse mõõtmistulemuste esitamisel mõõtemääramatust (mõõtmisviga) ja mõõtmistulemuste ümardamisel lähtutakse mõõtemääramatusest. Geograafia: kui loodusõpetuses määravad õpilased sammupaari pikkuse, siis seda teadmist saab rakendada vahemaade hindamiseks
Õpitulemus	Õpilane: 1) nimetab loodusteadusliku uurimismeetodi etappe. 2) kirjeldab kehade omaduste iseloomustamist arvuliselt ja mõõtmise abil; 3) mõõdab või määrab keha pikkust, pindala, ruumala, massi ja aine tihedust.
Kasutatavad meetodid	Praktiline töö- mõõtmine mõõtühikute teisendus, mõõtmistulemuste töötlemine ja esitlemine objektide füüsikalis-matemaatiline mudeli konstrueerimine
Hindamine	Kokkuvõtva hindamise korral võrreldakse õpilase õpitulemusi tema õppe aluseks olevas kooli ainekavas toodud oodatavate tulemustega. Õpitulemusi hinnatakse sõnaliste hinnangute ja numbriliste hinnetega. Õpitulemuste kontrollimise vormid peavad olema mitmekesised ning õpitulemustega vastavuses.( praktilised tööd, tunnikontrollid, kontrolltööd) Praktilisi töid hinnates arvestatakse uurimisküsimuse ja hüpoteesi sõnastamise korrektsust, mudeli ning katse vastavust uurimisküsimusele ja hüpoteesile, katse tegemise korrektsust, mõõtmise täpsust, juhendi ja ohutusnõuete järgimist, tulemuste vormistamise õigsust ja korrektsust, hüpoteesi hindamist ning tulemuste tõlgendamist teoreetiliste teadmiste taustal. Käitumisele (nagu huvi tundmine, tähtsuse mõistmine, väärtustamine, vajaduste arvestamine ning käitumine laboratooriumis) antakse samuti hinnanguid.
Kasutatav õppekirjandus, vahendid	Õpik: E. Pärtel „Loodusõpetus. Sissejuhatus füüsikasse ja keemiasse“ 7. Klass kirjastus „Koolibri“ 2010 Töövihik: E. Pärtel „Loodusõpetus. Sissejuhatus füüsikasse ja keemiasse“ 7. Klass kirjastus „Koolibri“ 2010 1. Ja 2. Osa Kontrolltööd: E. Pärtel „Loodusõpetus. Sissejuhatus füüsikasse ja keemiasse“ 7. Klass kirjastus „Koolibri“ 2010 Vahendid: katsevahendid kahe õpilase kohta: mõõtejoonlaud, mõõtesilinder (100 cm3), ülevooluanum, erinevast ainest sama ruumalaga kehade komplekt, erinevast ainest sama massiga kehade komplekt; 10–12 õpilase kohta mõõdulint (10 m), kaal (nt elektriline kuni 200 g, täpsusega 0,1 g).
	2. Ained ja segud.
Õppesisu	Ained ja materjalid, nende omadused. Ainete koosnemine osakestest. Aatomi ja aatomituuma ehitus. Keemilised elemendid. Liht- ja liitained: nt vesinik, hapnik, süsinik, vesi ja süsihappegaas ning nende sümbolid ja molekulivalemid. Keemiline reaktsioon - uute ainete tekke protsess. Puhas aine. Ainete segu. Segud ja lahused: õhk kui segu, segunevad ja mittesegunevad vedelikud, tahkete ja gaasiliste ainete lahustumine vedelikes. Segust või lahusest ainete eraldamine. Tutvustada kasutatavaid laborinõusid ja vajalikku ohutustehnikat.
Põhimõisted	aineosake, molekul, aatom, elektronkate, aatomituum, elektron, prooton, neutron, puhas aine, ainete segu, lahus, küllastunud lahus.
Praktilised tööd ja IKT rakendamine	1. Keemilise reaktsiooni tunnustega tutvumine vee elektrolüüsi kaudu. 2. Küllastunud lahuse valmistamine, segu lahutamine koostisosadeks.
Lõiming: üldpädevused läbivad teemad A- teised ained	Loodusõpetuse teemade õppimine võimaldab arendada üldjoontes kõiki üldpädevusi. Keelepädevust kujundab teabeallikatega töötamine ning kirjelduste ja iseloomustuste koostamine. Oma töö esitlemine ja põhjendamine annab esinemiskogemusi ning arendab väljendusoskust Matemaatikapädevuse arendamiseks on vaja oskuslikult lõimida loodusõpetuse ja matemaatika mõisted ja oskused. Enesemääratluspädevust ja õpipädevust arendavad uudne loodusobjektide kirjeldamine ning uurimine. Suhtluspädevust arendavad füüsikalis-matemaatiline keelekasutus, uut liiki tekstide mõistmine ja kasutamine. Ettevõtlikkuspädevust arendab uurimuslike tööde tegemine, kus püstitatakse uusi probleeme (hüpoteese), mis veenvalt ära põhjendatakse või ümber lükatakse. Väärtuspädevust ja sotsiaalset pädevust arendab õpilaste ühine tegevus praktiliste tööde tegemisel. Elukestev õpe ja karjääri planeerimine: huvi tekitamine keemia suhtes, Keskkond ja jätkusuutlik areng: õpitavad teadmised, oskused ja hoiakud loovad eeldused oma elukeskkonda vastutustundliku ning säästva suhtumise kujunemiseks ning eetiliste, moraalsete ja esteetiliste aspektide arvestamiseks igapäevaelu probleemide lahendamisel. Tervis ja ohutus: ohutus katsetamisel, tundmatute vedelike kasutamisel.Tehnoloogia ja innovatsioon“ seostub eelkõige soola tootmine. A: Geograafia: soolajärve tekkimise klimaatilised tingimused.
Õpitulemus	Õpilane: 1) teab, et kõik ained koosnevad osakestest: aatomitest, ioonidest või molekulidest ning molekulid koosnevad aatomitest; 2) oskab valmistada lahust ja kirjeldada aine lahustumist vees; toob näiteid lahustuvatest ainetest ja lahustest ning teab lahuste tähtsust looduses; 3) kirjeldab segude lahutamise võimalusi ja põhjendab valitud meetodeid.
Kasutatavad meetodid	Praktiline töö, (1. Keemilise reaktsiooni tunnustega tutvumine vee elektrolüüsi kaudu. 2.Küllastunud lahuse valmistamine, segu lahutamine koostisosadeks.)
Hindamine	Kokkuvõtva hindamise korral võrreldakse õpilase õpitulemusi tema õppe aluseks olevas kooli ainekavas toodud oodatavate tulemustega. Õpitulemusi hinnatakse sõnaliste hinnangute ja numbriliste hinnetega. Õpitulemuste kontrollimise vormid peavad olema mitmekesised ning õpitulemustega vastavuses.( praktilised tööd, tunnikontrollid, kontrolltööd) Praktilisi töid hinnates arvestatakse uurimisküsimuse ja hüpoteesi sõnastamise korrektsust, mudeli ning katse vastavust uurimisküsimusele ja hüpoteesile, katse tegemise korrektsust, mõõtmise täpsust, juhendi ja ohutusnõuete järgimist, tulemuste vormistamise õigsust ja korrektsust, hüpoteesi hindamist ning tulemuste tõlgendamist teoreetiliste teadmiste taustal. Käitumisele (nagu huvi tundmine, tähtsuse mõistmine, väärtustamine, vajaduste arvestamine ning käitumine laboratooriumis) antakse samuti hinnanguid.
Kasutatav õppekirjandus, vahendid	Õpik: E. Pärtel „Loodusõpetus. Sissejuhatus füüsikasse ja keemiasse“ 7. Klass kirjastus „Koolibri“ 2010 Töövihik: E. Pärtel „Loodusõpetus. Sissejuhatus füüsikasse ja keemiasse“ 7. Klass kirjastus „Koolibri“ 2010 1. Ja 2. Osa Kontrolltööd: E. Pärtel „Loodusõpetus. Sissejuhatus füüsikasse ja keemiasse“ 7. Klass kirjastus „Koolibri“ 2010 Näitevahendid klassi kohta: soojendi – piirituslamp, materjalid – keedusool, vasksulfaat, filterpaber. Katsevahendid kahe õpilase kohta: mõõtesilinder (100 cm3), kaal (nt elektriline kuni 200 g, täpsusega (lahutusvõimega) 0,1 g,-( 10–12 õpilase kohta), keeduklaas (100 ml ja 200 ml), rõngaga statiiv, lehter.
	3. Liikumine ja jõud.
Õppesisu	Nähtus. Nähtuste kvantitatiivne kirjeldamine. Mehaaniline liikumine. Ühtlane ja mitteühtlane liikumine. Graafik st-teljestikus. Jõud ja kehade liikumine. Raskusjõu ja massi seos. Põhjuse-tagajärje seos ja selle esitamine graafikul. Võrdeline sõltuvus matemaatikas (y = ax) ja loodusteadustes (F = mg). Dünamomeetri tööpõhimõte: vedru pikenemise ja jõu võrdelisus. Näiteid liikumise ja raskusjõuga seotud nähtuste kohta. Kehade elektriseerimine. Positiivne ja negatiivne elektrilaeng.
Põhimõisted	mehaaniline liikumine, trajektoor, teepikkus, aeg, kiirus, keskmine kiirus, spidomeeter, jõud, dünamomeeter, raskusjõud, elektrilaeng, elektrijõud.
Praktilised tööd ja IKT rakendamine	1. Reaktsiooniaja määramine. 2. Keha keskmise kiiruse määramine. 3. Dünamomeetri gradueerimine. 4. Raskusjõu ja massi seose uurimine. 5. Kehade elektriseerimine ja laetud kehade vastastikmõju.
Lõiming: üldpädevused läbivad teemad A- teised ained	Loodusõpetuse teemade õppimine võimaldab arendada üldjoontes kõiki üldpädevusi. Keelepädevust kujundab teabeallikatega töötamine ning kirjelduste ja iseloomustuste koostamine. Oma töö esitlemine ja põhjendamine annab esinemiskogemusi ning arendab väljendusoskust Matemaatikapädevuse arendamiseks on vaja oskuslikult lõimida loodusõpetuse ja matemaatika mõisted ja oskused. Enesemääratluspädevust ja õpipädevust arendavad uudne loodusobjektide kirjeldamine ning uurimine. Suhtluspädevust arendavad füüsikalis-matemaatiline keelekasutus, uut liiki tekstide mõistmine ja kasutamine. Ettevõtlikkuspädevust arendab uurimuslike tööde tegemine, kus püstitatakse uusi probleeme (hüpoteese), mis veenvalt ära põhjendatakse või ümber lükatakse. Väärtuspädevust ja sotsiaalset pädevust arendab õpilaste ühine tegevus praktiliste tööde tegemisel. Elukestev õpe ja karjääri planeerimine: huvi tekitamine füüsika suhtes, enda eelduste ja võimaluste olemasolu, et oma soove teostada, lõiming tehnoloogiaõppega. Digipädevus: erinevate veebilehtede kasutamine infootsinguks, andmete usaldusväärsus, autoriõigus.Teabekeskkond: meediaga seotud päevateemade arutelu tunnis aine kontekstis.liiklusteema, ilmastikutingimused Tervis ja ohutus: liiklusteema, Tehnoloogia ja innovatsioon: lõiming tehnoloogiaõppega, Väärtused ja kõlblus: erinevate seisukohtade võrdlemine ja oma seisukohtade põhjendamine, pidades silmas eelarvamusteta, taktitundelist, avatud ja lugupidavat suhtumist erinevatesse arusaamadesse. A: Matemaatika: teema võimaldab rakendada ajalise kooskõla põhimõtet ja lõimida matemaatikas õpitavat võrdelist seost ja loodusõpetuses õpitavat võrdelist sõltuvust. Tehnoloogia: ühine projekt – dünamomeetri mudeli valmistamine.
Õpitulemus	Õpilane: 1) kirjeldab mehaanilist liikumist trajektoori ja kiiruse järgi, määrab keha liikumise kiiruse ning toob näiteid kehade liikumise kohta keskkonnas; 2) mõõdab või määrab keha kiirust ja keskmist kiirust, läbitud teepikkust ning raskusjõudu; 3) põhjendab keha liikumise kiiruse ja suuna muutumist jõu olemasoluga, toob näiteid igapäevaelust; põhjendab raskusjõust põhjustatud nähtusi; 4) esitab teepikkuse sõltuvuse ajast graafiliselt, eristades põhjuse-tagajärje seost.
Kasutatavad meetodid	Graafikute koostamise oskuse kindel omandamine ja loodusteaduslike graafikute seostamine matemaatikas õpitavate graafikutega. Praktiline töö.
Hindamine	Kokkuvõtva hindamise korral võrreldakse õpilase õpitulemusi tema õppe aluseks olevas kooli ainekavas toodud oodatavate tulemustega. Õpitulemusi hinnatakse sõnaliste hinnangute ja numbriliste hinnetega. Õpitulemuste kontrollimise vormid peavad olema mitmekesised ning õpitulemustega vastavuses.( praktilised tööd, tunnikontrollid, kontrolltööd) Praktilisi töid hinnates arvestatakse uurimisküsimuse ja hüpoteesi sõnastamise korrektsust, mudeli ning katse vastavust uurimisküsimusele ja hüpoteesile, katse tegemise korrektsust, mõõtmise täpsust, juhendi ja ohutusnõuete järgimist, tulemuste vormistamise õigsust ja korrektsust, hüpoteesi hindamist ning tulemuste tõlgendamist teoreetiliste teadmiste taustal. Käitumisele (nagu huvi tundmine, tähtsuse mõistmine, väärtustamine, vajaduste arvestamine ning käitumine laboratooriumis) antakse samuti hinnanguid.
Kasutatav õppekirjandus ja vahendid	Õpik: E. Pärtel „Loodusõpetus. Sissejuhatus füüsikasse ja keemiasse“ 7. Klass kirjastus „Koolibri“ 2010 Töövihik: E. Pärtel „Loodusõpetus. Sissejuhatus füüsikasse ja keemiasse“ 7. Klass kirjastus „Koolibri“ 2010 1. Ja 2. Osa Kontrolltööd: E. Pärtel „Loodusõpetus. Sissejuhatus füüsikasse ja keemiasse“ 7. Klass kirjastus „Koolibri“ 2010 Katsevahendid kahe õpilase kohta: stopper, mõõdulint, dünamomeeter (5 N), vedrude komplekt, koormiste komplekt, kaal, statiiv, vooluallikas (taskulambipatarei), taskulambipirn alusel, lüliti, juhtmed.
	4. Tahkis, vedelik, gaas.
Õppesisu	Aine olekud. Aineosakeste liikumine - soojusliikumine. Ainete iseeneslik segunemine. Aineosakeste vastastikmõju. Soojuspaisumine. Temperatuuri mõõtmine. Soojuspaisumine ja aine tihedus. Soojuspaisumine ja loodusnähtused. Soojuspaisumise arvestamine tehnoloogias.
Põhimõisted	tahkis, vedelik, gaas, soojusliikumine, soojuspaisumine, termomeeter, temperatuuri püsipunkt, Celsiuse temperatuuriskaala.
Praktilised tööd ja IKT rakendamine	1. Ainete iseenesliku segunemise uurimine. 2. Soojuspaisumise uurimine. Aine tiheduse muutumine soojuspaisumisel. 3. Termomeetri gradueerimine.
Lõiming: üldpädevused läbivad teemad A- teised ained	Loodusõpetuse teemade õppimine võimaldab arendada üldjoontes kõiki üldpädevusi. Keelepädevust kujundab teabeallikatega töötamine ning kirjelduste ja iseloomustuste koostamine. Oma töö esitlemine ja põhjendamine annab esinemiskogemusi ning arendab väljendusoskust Matemaatikapädevuse arendamiseks on vaja oskuslikult lõimida loodusõpetuse ja matemaatika mõisted ja oskused. Enesemääratluspädevust ja õpipädevust arendavad uudne loodusobjektide kirjeldamine ning uurimine. Suhtluspädevust arendavad füüsikalis-matemaatiline keelekasutus, uut liiki tekstide mõistmine ja kasutamine. Ettevõtlikkuspädevust arendab uurimuslike tööde tegemine, kus püstitatakse uusi probleeme (hüpoteese), mis veenvalt ära põhjendatakse või ümber lükatakse. Väärtuspädevust ja sotsiaalset pädevust arendab õpilaste ühine tegevus praktiliste tööde tegemisel. Digipädevus: erinevate veebilehtede kasutamine infootsinguks, andmete usaldusväärsus, autoriõigus. Elukestev õpe ja karjääri planeerimine: huvi tekitamine füüsika ja keemia suhtes, enda eelduste ja võimaluste olemasolu, et oma soove teostada, Keskkond ja jätkusuutlik areng: õpitavad teadmised, oskused ja hoiakud loovad eeldused oma elukeskkonda vastutustundliku ning säästva suhtumise kujunemiseks ning eetiliste, moraalsete ja esteetiliste aspektide arvestamiseks igapäevaelu probleemide lahendamisel.(Ohtlikud jäätmed) Tehnoloogia ja innovatsioon: soojuspaisumise arvestamine tehnikas, igapäevaelus. Tervis ja ohutus: ohutus katsetamisel, vedelike kasutamisel.(termomeetri käsitsemine, ohud kuumade esemete käsitsemisel, vedelikud) Väärtused ja kõlblus: erinevate seisukohtade võrdlemine ja oma seisukohtade põhjendamine, pidades silmas eelarvamusteta, taktitundelist, avatud ja lugupidavat suhtumist erinevatesse arusaamadesse. A: geograafiaga: kivimite murenemine soojuspaisumise tagajärjel. Digipädevus- digitaalsete termomeetrite kasutamine. ühendamine arvutiga.
Õpitulemus	Õpilane: 1) põhjendab aineosakeste vastastikmõjuga tahkiste kuju säilivust ja kõvadust, vedelike voolavust ning gaaside lenduvust; 2) põhjendab ainete iseeneslikku segunemist ja toob näiteid ainete iseenesliku segunemise kohta looduses; 3) kirjeldab soojuspaisumise olemust ning toob näiteid soojuspaisumise rakenduste ja tähtsuse kohta looduses.
Kasutatavad meetodid	Katse, animatsioonide vaatamine
Hindamine	Kokkuvõtva hindamise korral võrreldakse õpilase õpitulemusi tema õppe aluseks olevas kooli ainekavas toodud oodatavate tulemustega. Õpitulemusi hinnatakse sõnaliste hinnangute ja numbriliste hinnetega. Õpitulemuste kontrollimise vormid peavad olema mitmekesised ning õpitulemustega vastavuses.( praktilised tööd, tunnikontrollid, kontrolltööd) Praktilisi töid hinnates arvestatakse uurimisküsimuse ja hüpoteesi sõnastamise korrektsust, mudeli ning katse vastavust uurimisküsimusele ja hüpoteesile, katse tegemise korrektsust, mõõtmise täpsust, juhendi ja ohutusnõuete järgimist, tulemuste vormistamise õigsust ja korrektsust, hüpoteesi hindamist ning tulemuste tõlgendamist teoreetiliste teadmiste taustal. Käitumisele (nagu huvi tundmine, tähtsuse mõistmine, väärtustamine, vajaduste arvestamine ning käitumine laboratooriumis) antakse samuti hinnanguid.
Kasutatav õppematerjal, vahendid	Õpik: E. Pärtel „Loodusõpetus. Sissejuhatus füüsikasse ja keemiasse“ 7. Klass kirjastus „Koolibri“ 2010 Töövihik: E. Pärtel „Loodusõpetus. Sissejuhatus füüsikasse ja keemiasse“ 7. Klass kirjastus „Koolibri“ 2010 1. Ja 2. Osa Kontrolltööd: E. Pärtel „Loodusõpetus. Sissejuhatus füüsikasse ja keemiasse“ 7. Klass kirjastus „Koolibri“ 2010 katsevahendid kahe õpilase kohta: termomeeter, statiiv, termomeeter gradueerimiseks; näitevahendid klassi kohta: peenikese kaelaga anum vedeliku soojuspaisumise katseteks, termobimetalli mudel( võimalusel)
	5. Mehhaaniline töö ja energia.
Õppesisu	Mehaaniline töö ja energia. Mehaanilise energia muundumine ja jäävus.
Põhimõisted	mehaaniline töö, mehaaniline energia, kineetiline energia, potentsiaalne energia.
Praktilised tööd ja IKT rakendamine	1. Töö määramine trepist ülesminekul. 2. Kineetilise ja potentsiaalse energia määramine.
Lõiming: üldpädevused läbivad teemad A- teised ained	Ü: Loodusõpetuse teemade õppimine võimaldab arendada üldjoontes kõiki üldpädevusi. Keelepädevust kujundab teabeallikatega töötamine ning kirjelduste ja iseloomustuste koostamine. Oma töö esitlemine ja põhjendamine annab esinemiskogemusi ning arendab väljendusoskust Matemaatikapädevuse arendamiseks on vaja oskuslikult lõimida loodusõpetuse ja matemaatika mõisted ja oskused. Enesemääratluspädevust ja õpipädevust arendavad uudne loodusobjektide kirjeldamine ning uurimine. Suhtluspädevust arendavad füüsikalis-matemaatiline keelekasutus, uut liiki tekstide mõistmine ja kasutamine. Ettevõtlikkuspädevust arendab uurimuslike tööde tegemine, kus püstitatakse uusi probleeme (hüpoteese), mis veenvalt ära põhjendatakse või ümber lükatakse. Väärtuspädevust ja sotsiaalset pädevust arendab õpilaste ühine tegevus praktiliste tööde tegemisel. L: Energia mõiste seostub eelkõige läbiva teemaga „Keskkond ja jätkusuutlik areng“.Elukestev õpe ja karjääri planeerimine: huvi tekitamine füüsika suhtes, enda eelduste ja võimaluste olemasolu, et oma soove teostada, Teabekeskkond: meediaga seotud päevateemade arutelu tunnis aine kontekstis.Tervis ja ohutus: ohutus liikluses. Väärtused ja kõlblus: erinevate seisukohtade võrdlemine ja oma seisukohtade põhjendamine, pidades silmas eelarvamusteta, taktitundelist, avatud ja lugupidavat suhtumist erinevatesse arusaamadesse.
Õpitulemus	Õpilane: 1) vormistab ja lahendab arvutusülesandeid töö ja energia arvutamiseks, teisendades valemeid; 2) toob näiteid mehaanilise energia muundumise kohta; 3) määrab energiat ja tööd.
Kasutatavad meetodid	Praktiline töö, mõõtmine, töö vormistamine tabeli ja graafikuna.
Hindamine	Kokkuvõtva hindamise korral võrreldakse õpilase õpitulemusi tema õppe aluseks olevas kooli ainekavas toodud oodatavate tulemustega. Õpitulemusi hinnatakse sõnaliste hinnangute ja numbriliste hinnetega. Õpitulemuste kontrollimise vormid peavad olema mitmekesised ning õpitulemustega vastavuses.( praktilised tööd, tunnikontrollid, kontrolltööd) Praktilisi töid hinnates arvestatakse uurimisküsimuse ja hüpoteesi sõnastamise korrektsust, mudeli ning katse vastavust uurimisküsimusele ja hüpoteesile, katse tegemise korrektsust, mõõtmise täpsust, juhendi ja ohutusnõuete järgimist, tulemuste vormistamise õigsust ja korrektsust, hüpoteesi hindamist ning tulemuste tõlgendamist teoreetiliste teadmiste taustal. Käitumisele (nagu huvi tundmine, tähtsuse mõistmine, väärtustamine, vajaduste arvestamine ning käitumine laboratooriumis) antakse samuti hinnanguid.
Kasutatav õppematerjal, vahendid	Õpik: E. Pärtel „Loodusõpetus. Sissejuhatus füüsikasse ja keemiasse“ 7. Klass kirjastus „Koolibri“ 2010 Töövihik: E. Pärtel „Loodusõpetus. Sissejuhatus füüsikasse ja keemiasse“ 7. Klass kirjastus „Koolibri“ 2010 1. Ja 2. Osa Kontrolltööd: E. Pärtel „Loodusõpetus. Sissejuhatus füüsikasse ja keemiasse“ 7. Klass kirjastus „Koolibri“ 2010 Katsevahendid kahe õpilase kohta: mõõdulint, dünamomeeter, koormiste komplekt, statiiv, kaal,( võimaluse puudumisel 1 klassi kohta)
	6. Soojusülekanne.
Õppesisu	Keha siseenergia. Soojuse eraldumine põlemisel. Aineosakeste soojusliikumise ja temperatuuri seos. Soojusülekande liigid: soojusjuhtivus, konvektsioon, soojuskiirgus. Soojuslik tasakaal. Päikesekiirgus. Õhutemperatuuri ööpäevase muutumise põhjused. Soojusülekanne looduses ja inimtegevuses.
Põhimõisted	keha siseenergia, põlemine, soojusülekanne, soojusjuhtivus, konvektsioon, soojuskiirgus, soojuslik tasakaal.
Praktilised tööd ja IKT rakendamine	1. Soojuse eraldumine põlemisel. 2. Vee soojenemise uurimine. 3. Päikesekollektori mudeli ehitamine. 4. Õhutemperatuuri ööpäevane muutumine eri aastaaegadel (veebipõhine, ilmajaama andmete analüüs).
Lõiming: üldpädevused läbivad teemad A- teised ained	Ü: Loodusõpetuse teemade õppimine võimaldab arendada üldjoontes kõiki üldpädevusi. Keelepädevust kujundab teabeallikatega töötamine ning kirjelduste ja iseloomustuste koostamine. Oma töö esitlemine ja põhjendamine annab esinemiskogemusi ning arendab väljendusoskust Matemaatikapädevuse arendamiseks on vaja oskuslikult lõimida loodusõpetuse ja matemaatika mõisted ja oskused. Enesemääratluspädevust ja õpipädevust arendavad uudne loodusobjektide kirjeldamine ning uurimine. Suhtluspädevust arendavad füüsikalis-matemaatiline keelekasutus, uut liiki tekstide mõistmine ja kasutamine. Ettevõtlikkuspädevust arendab uurimuslike tööde tegemine, kus püstitatakse uusi probleeme (hüpoteese), mis veenvalt ära põhjendatakse või ümber lükatakse. Väärtuspädevust ja sotsiaalset pädevust arendab õpilaste ühine tegevus praktiliste tööde tegemisel. põhjendatakse või ümber lükatakse. L. Läbivate teemadega „Keskkond ja jätkusuutlik areng“ ja „Tehnoloogia ja innovatsioon“ seostub eelkõige päikesekiirguse kui alternatiivenergia kasutamine. Elukestev õpe ja karjääri planeerimine: huvi tekitamine füüsika suhtes. Teabekeskkond: meediaga seotud päevateemade arutelu tunnis aine kontekstis ( uued võimalused energia tootmisel). Tervis ja ohutus: ohutus katsetamisel ( kuum vesi) Väärtused ja kõlblus: erinevate seisukohtade võrdlemine ja oma seisukohtade põhjendamine, pidades silmas eelarvamusteta, taktitundelist, avatud ja lugupidavat suhtumist erinevatesse arusaamadesse. A:Geograafia: Konvektsioon atmosfääris ja Maa sisemuses – laamtektoonika alus.( 7.klass) Päikesekiirgus ja maapinna ning õhu temperatuuri muutus ööpäeva kestel.( 8.klass) Digipädevus- Ilma ja kliimaandmete otsimine internetist. Andmete usaldusväärsus
Õpitulemus	Õpilane: 1) põhjendab soojuse kandumist ühelt kehalt teisele soojusjuhtivuse, konvektsiooni ja kiirguse abil, toob näiteid soojusülekande praktilise rakenduse ja esinemise kohta looduses; 2) seostab aineosakeste soojusliikumist ja temperatuuri; 3) põhjendab energiasäästu vajadust ning toob näiteid soojuskao vähendamise võimaluste kohta; 4) toob näiteid päikesekiirguse kui alternatiivenergia kasutamise kohta.
Kasutatavad meetodid	Praktilised tööd.Meenutamine- Õpitava seostamine eelnevalt õpituga, IKT kasutamine.
Hindamine	Kokkuvõtva hindamise korral võrreldakse õpilase õpitulemusi tema õppe aluseks olevas kooli ainekavas toodud oodatavate tulemustega. Õpitulemusi hinnatakse sõnaliste hinnangute ja numbriliste hinnetega. Õpitulemuste kontrollimise vormid peavad olema mitmekesised ning õpitulemustega vastavuses.( praktilised tööd, tunnikontrollid, kontrolltööd) Praktilisi töid hinnates arvestatakse uurimisküsimuse ja hüpoteesi sõnastamise korrektsust, mudeli ning katse vastavust uurimisküsimusele ja hüpoteesile, katse tegemise korrektsust, mõõtmise täpsust, juhendi ja ohutusnõuete järgimist, tulemuste vormistamise õigsust ja korrektsust, hüpoteesi hindamist ning tulemuste tõlgendamist teoreetiliste teadmiste taustal. Käitumisele (nagu huvi tundmine, tähtsuse mõistmine, väärtustamine, vajaduste arvestamine ning käitumine laboratooriumis) antakse samuti hinnanguid.
Kasutatav õppekirjandus, vahendid	Õpik: E. Pärtel „Loodusõpetus. Sissejuhatus füüsikasse ja keemiasse“ 7. Klass kirjastus „Koolibri“ 2010 Töövihik: E. Pärtel „Loodusõpetus. Sissejuhatus füüsikasse ja keemiasse“ 7. Klass kirjastus „Koolibri“ 2010 1. Ja 2. Osa Kontrolltööd: E. Pärtel „Loodusõpetus. Sissejuhatus füüsikasse ja keemiasse“ 7. Klass kirjastus „Koolibri“ 2010 katsevahendid kahe õpilase kohta: kalorimeeter, termomeeter, statiiv; näitevahendid klassi kohta: toru konvektsiooni demonstreerimiseks,( või suur kolb) vahend soojusjuhtivuse demonstreerimiseks.
	7. Aine olekute muutumine
Õppesisu	Sulamine ja tahkumine. Aurumine ja kondenseerumine. Veeaur õhus. Küllastunud niiskus. Sublimeerumine ja härmastumine. Kaste, udu ja härmatis. Siseenergia muutumine aine oleku muutumisel. Vee paisumine külmumisel ja sellega seotud nähtused looduses.
Põhimõisted	sulamine, tahkumine, sulamistemperatuur, aurumine, keemine, keemistemperatuur, küllastunud olek, kondenseerumine, destilleerimine, sublimatsioon, härmastumine.
Praktilised tööd ja IKT rakendamine	1. Soojuse kulumine aine sulamiseks ja aurumiseks. 2. Keemise vaatlemine.
Lõiming: üldpädevused läbivad teemad A- teised ained	Ü: Loodusõpetuse teemade õppimine võimaldab arendada üldjoontes kõiki üldpädevusi. Keelepädevust kujundab teabeallikatega töötamine ning kirjelduste ja iseloomustuste koostamine. Oma töö esitlemine ja põhjendamine annab esinemiskogemusi ning arendab väljendusoskust Matemaatikapädevuse arendamiseks on vaja oskuslikult lõimida loodusõpetuse ja matemaatika mõisted ja oskused. Enesemääratluspädevust ja õpipädevust arendavad uudne loodusobjektide kirjeldamine ning uurimine. Suhtluspädevust arendavad füüsikalis-matemaatiline keelekasutus, uut liiki tekstide mõistmine ja kasutamine. Ettevõtlikkuspädevust arendab uurimuslike tööde tegemine, kus püstitatakse uusi probleeme (hüpoteese), mis veenvalt ära põhjendatakse või ümber lükatakse. Väärtuspädevust ja sotsiaalset pädevust arendab õpilaste ühine tegevus praktiliste tööde tegemisel. Digipädevus Teabekeskkond: meediaga seotud päevateemade arutelu tunnis aine kontekstis.( ilmastikunähtused) L: Elukestev õpe ja karjääri planeerimine: huvi tekitamine füüsika ja keemia suhtes, Tervis ja ohutus: ohutus katsetamisel, kuumade vedelike kasutamisel, ohtlik ilm Tehnoloogia ja innovatsioon: lõiming tehnoloogiaõppega, tööde ja esitluste vormistamine arvutiga. Väärtused ja kõlblus: erinevate seisukohtade võrdlemine ja oma seisukohtade põhjendamine, pidades silmas eelarvamusteta, taktitundelist, avatud ja lugupidavat suhtumist erinevatesse arusaamadesse. A: geograafiaga: geograafias käsitletakse mineraalide tardumise mõistet. Tardumine eeldab mineraalide segu, mille tahkumistemperatuur on erinev. Näiteks magma koosneb erinevatest mineraalidest. Magma jahtumisel hakkavad esmalt tahkuma kõrgema sulamistemperatuuriga ained. Tekivad mõne millimeetri suurused kristallid. Mida madalmaks muutub magma temperatuur, seda rohkem aineid tahkub. Tardkivimi näiteks on graniit. Maa vahevöös esinev mass on pigem tardunud olekus. Teatud kohtades, kus esinevad konvektsioonivoolud, see mass liigub.Kivimite murenemine vee külmumisel/ sulamisel.
Õpitulemus	Õpilane: 1) kirjeldab kaste, udu ja härmatise tekkimist; 2) rakendab seaduspärasusi: aine sulamiseks, aurumiseks ja sublimeerumiseks kulub soojust; tahkumisel, kondenseerumisel ja härmastumisel vabaneb soojust.
Kasutatavad meetodid	Praktiline töö, IKT, õppefilmi vaatamine
Hindamine	Kokkuvõtva hindamise korral võrreldakse õpilase õpitulemusi tema õppe aluseks olevas kooli ainekavas toodud oodatavate tulemustega. Õpitulemusi hinnatakse sõnaliste hinnangute ja numbriliste hinnetega. Õpitulemuste kontrollimise vormid peavad olema mitmekesised ning õpitulemustega vastavuses.( praktilised tööd, tunnikontrollid, kontrolltööd) Praktilisi töid hinnates arvestatakse uurimisküsimuse ja hüpoteesi sõnastamise korrektsust, mudeli ning katse vastavust uurimisküsimusele ja hüpoteesile, katse tegemise korrektsust, mõõtmise täpsust, juhendi ja ohutusnõuete järgimist, tulemuste vormistamise õigsust ja korrektsust, hüpoteesi hindamist ning tulemuste tõlgendamist teoreetiliste teadmiste taustal. Käitumisele (nagu huvi tundmine, tähtsuse mõistmine, väärtustamine, vajaduste arvestamine ning käitumine laboratooriumis) antakse samuti hinnanguid.
Kasutatav õppekirjandus, vahendid	Õppekirjandus: Õpik: E. Pärtel „Loodusõpetus. Sissejuhatus füüsikasse ja keemiasse“ 7. Klass kirjastus „Koolibri“ 2010 Töövihik: E. Pärtel „Loodusõpetus. Sissejuhatus füüsikasse ja keemiasse“ 7. Klass kirjastus „Koolibri“ 2010 1. Ja 2. Osa Kontrolltööd: E. Pärtel „Loodusõpetus. Sissejuhatus füüsikasse ja keemiasse“ 7. Klass kirjastus „Koolibri“ 2010 Vahendid:materjalidest parafiin; katsevahendid kahe õpilase kohta: katseklaas, kalorimeeter, termomeeter.

Ainevaldkond LOODUSAINED

Loodusõpetus

III kooliaste