Salme põhikooli õppekava

I kooliaste

Ainevaldkond: Keel ja kirjandus

EESTI KEEL

Aine õppeeesmärgid

Põhikooli eesti keele õpetusega taotletakse, et õpilane:

  1. väärtustab eesti keelt kui rahvuskultuuri kandjat ja avaliku suhtluse vahendit, suhtub lugupidamisega teiste rahvaste keeltesse ja kultuuridesse;
  2. tajub keeleoskust õpioskuste alusena ja oma identiteedi olulise osana, kujuneb teadlikuks keelekasutajaks;
  3. omandab põhiteadmised keelest ja õigekirjaoskuse, tuleb eesti kirjakeelega toime isiklikus ja avalikus elus ning edasiõppimisel;
  4. arendab keeleoskust kui eneseväljendus- ja suhtlusvahendit, arvestades kultuuris väljakujunenud keelekasutustavasid;
  5. õpib asjakohaselt kasutama eri suhtluskanaleid; arendab oskust leida, kriitiliselt hinnata ning sihipäraselt kasutada meedias ja internetis pakutavat teavet;
  6. õpib tundma eri tekstiliike, nende seoseid ja kasutamisvõimalusi, arendab oma tekstitööoskusi nii tekstide vastuvõtja kui ka loojana;
  7. arendab kriitilist mõtlemist ning analüüsi-, järeldus- ja põhjendusoskust;
  8. harjub oma kirjakeeleoskuse täiendamiseks kasutama sõna- ja käsiraamatuid ning veebiallikaid;
  9. suhtub tolerantselt eesti keele kui võõrkeele kasutamisse ja toetab muu emakeelega kaaslaste eesti keele omandamist.

                 

I kooliastmes on selles ainevaldkonnas kolm õppevaldkonda: suuline keelekasutus (kõnelemine ja kuulamine), lugemine (lugemistehnika, teksti mõistmine ja vabalugemine) ja kirjutamine (kirjatehnika, õigekiri ja kirjalik tekstiloome).          

Hindamine:                 

I kooliastmes hinnatakse õpilase:

  1. suulist keelekasutust, s.o kõnelemist ja kuulamist;
  2. lugemist, s.o lugemistehnikat, teksti mõistmist ja vabalugemist;
  3. kirjutamist, s.o kirjatehnikat, õigekirja ja kirjalikku tekstiloomet.

                 

3. klassi lõpetaja:

  1. kuulab mõtestatult eakohast teksti; töötab tekstiga õpetaja juhiste alusel;
  2. mõistab suulisi ja kirjalikke küsimusi ning vastab nendele; kasutab kõnes ja kirjas sobivalt lühivastuseid ning terviklauseid;
  3. kirjeldab eesmärgipäraselt eset, olendit ja olukorda; jutustab endast ning oma lähiümbruses toimunust;
  4. loeb õpitud teksti selgelt, ladusalt, õigesti ning mõistmisega; mõistab muu hulgas lihtsat plaani, tabelit, diagrammi ja kaarti;
  5. loeb eakohast ilu- ja aimekirjandust;
  6. jutustab ja kirjutab küsimuste, pildi, pildiseeria, märksõnade või kava toel;
  7. kirjutab õpitud keelendite piires õigesti; kasutab kirjutades õigeid tähekujusid ja -seoseid ning kirjutab loetava käekirjaga;
  8. hangib otstarbekohast teavet eri allikatest; kasutab eakohaseid sõnaraamatuid.

Suuline keelekasutus

3. klassi lõpetaja:

Lugemine

3. klassi lõpetaja:

Kirjutamine

3. klassi lõpetaja:

  1. kasutab kirjutades õigeid tähekujusid ja -seoseid ning kirjutab loetava käekirjaga;
  2. kirjutab tahvlilt ja õpikust õigesti ära; paigutab teksti korrektselt paberile ning vormistab vihiku/õpilaspäeviku nõuetekohaselt;
  3. valdab eesti häälikkirja aluseid ja õpitud keelendite õigekirja: eristab häälikut ja tähte, täis- ja kaashäälikut, häälikuühendit, silpi, sõna, lauset; märgib kirjas häälikuid õigesti; eristab lühikesi, pikki ja ülipikki täis- ja suluta kaashäälikuid; kirjutab õigesti asesõnu;
  4. märgib õpitud sõnades õigesti kaashäälikuühendit; kirjutab õigesti sulghääliku omandatud oma- ja võõrsõnade algusse; märgib kirjas õigesti käänd- ja pöördsõnade õpitud lõppe ning tunnuseid;
  5. teab peast võõrtähtedega tähestikku, kasutab lihtsamat sõnastikku ja koostab lihtsaid loendeid tähestikjärjestuses;
  6. kirjutab suure algustähega lause alguse, inimese- ja loomanimed ning õpitud kohanimed;
  7. piiritleb lause ja paneb sellele sobiva lõpumärgi;
  8. kirjutab etteütlemise järgi sisult tuttavat teksti ning kontrollib kirjutatut näidise järgi (30–40 sõna);
  9. koostab kutse, õnnitluse, teate ja e-kirja; kirjutab eakohase pikkusega ümberjutustusi ning teisi loovtöid küsimuste, tugisõnade, joonistuse, pildi, pildiseeria, märksõnaskeemi või kava toel.


SUULINE KEELEKASUTUS

1. klass

2. klass

3. klass

Kuulamine

Helide, häälte ja häälikute eristamine (asukoht ja järjekord sõnas), hääliku pikkuse eristamine, põhirõhk täishääliku pikkusel.

Õpetaja ja kaaslase kuulamine ning suulise juhendi järgi toimimine. Õpetaja ja kaaslase ettelugemise kuulamine. Kuuldu ja nähtu kommenteerimine.

Hääliku pikkuste eristamine, põhirõhk suluta kaashäälikul.

Õpetaja ja kaaslase suulise mitmeastmelise juhendi meeldejätmine ja selle järgi toimimine.

Õpetaja etteloetud ainetekstist oluliste mõistete leidmine ja lihtsa skeemi koostamine õpetaja juhendamisel.

Kaaslase ettelugemise kuulamine ja hinnangu andmine ühe aspekti kaupa (õigsus, pausid ja intonatsioon mõtte toetajana).

Hääliku pikkuste eristamine, põhirõhk sulghääliku pikkusel.

Pikema suulise juhendi meeldejätmine ja selle järgi toimimine. Kaaslase ja õpetaja juhtnööride kuulamine, nende järgi toimimine.

Ettelugemise kuulamine. Kaaslase ettelugemise hindamine ühe aspekti kaupa (õigsus, pausid ja intonatsioon mõtte toetajana). Kuuldu ning nähtu kommenteerimine. Fakti ja fantaasia eristamine.

Õpetaja etteloetud ainetekstist oluliste mõistete leidmine ning lihtsa skeemi koostamine.

Kuuldu (muinasjutt, lühijutt lapse elust, proosa-, luule ja ainetekst), nähtu (lavastus, film) sisu ümberjutustamine. Dialoogi jälgimine, hinnangud tegelastele ja nende ütlustele.

Kõnelemine

Hääldus- ja intonatsiooniharjutused. Häälduse harjutamine, hääle tugevuse kohandamine olukorrale.

Töö lähedase tähendusega sõnaga, sõnatähenduse selgitamine ja täpsustamine.

Sobivate kõnetuste (palumine, küsimine, keeldumine, vabandust palumine, tänamine) valik suhtlemisel.

Lihtlauseliste küsimuste moodustamine, küsimuste esitamine ja neile vastamine.

Eri teemadel vestlemine sõnavara rikastamiseks, arutamine paaris ja väikeses rühmas.

Jutustamine kuulatu, nähtu, läbielatu, loetu, pildi, pildiseeria, etteantud teema põhjal; aheljutustamine.

Esemete, nähtuste, tegelaste jms võrdlemine, ühe-kahe tunnuse alusel rühmitamine.

Eneseväljendus dramatiseeringus ja rollimängus.

Tuttava luuletuse, dialoogi peast esitamine.

Sõnatähenduste selgitamine ja täpsustamine aktiivse sõnavara laiendamiseks.

Kuuldud jutu ümberjutustamine; pikema dialoogi jälgimine, hinnangud tegelastele ja sisule.

Hääldus- ja intonatsiooniharjutused. Eneseväljendus dramatiseeringus ja rollimängus. Kõne eri nüansside (tempo, hääletugevus, intonatsioon) esiletoomine dramatiseeringus jm esituses.

Kõnelemine eri olukordades (telefonitsi, rühma esindajana), rollimängud.

Nii enese kui ka teiste tööde tunnustav kommenteerimine.

Oma arvamuse avaldamine (raamatu, filmi jm) kohta ja selle põhjendamine. Arutlemine paaris ja rühmas: oma suhtumise väljendamine, nõustumine ja mittenõustumine, ühiste seisukohtade otsimine.

Sündmuse, isiku, looma, eseme kirjeldamine tugisõnade, skeemi, tabeli abil.

Mõtete väljendamine terviklausetena. Küsimuste moodustamine, küsimuste

esitamine ja neile vastamine.

Eri meeleoluga luuletuste (aastaajad, laste elu) mõtestatud peast esitamine.

Hääldus- ja intonatsiooniharjutused. Selge häälduse jälgimine teksti esitades. Kõne eri nüansside  (tempo, hääletugevuse, intonatsiooni) esiletoomine dramatiseeringus jm esituses.

Sobivate kõnetuste (palumine, küsimine, keeldumine, vabandust palumise, tänamise) valik suhtlemisel. Suuline selgitus, kõnetus- ja viisakusväljendid, teietamine ja sinatamine. Kõnelemine eri olukordades: vestlus tundmatuga, sh telefonitsi, klassi/kooli esindamine, võistkonda kutsumine, koostegevusest loobumine jms.

Sõnavara arendamine: sõnatähenduse selgitamine ja täpsustamine, aktiivsesõnavara laiendamine, lähedase ja vastandtähendusega sõna leidmine. Eri teemadel vestlemine sõnavara rikastamiseks, arutamine paaris ja väikeses rühmas.

Oma arvamuse avaldamine, nõustumine ja mittenõustumine, ühiste seisukohtade otsimine, kaaslase arvamuse küsimine.

Mõtete väljendamine terviklausetena ja sobiva sõnastusega (sõnavalik, mõtte lõpuleviimine). Küsimuste moodustamine ja esitamine ning neile vastamine.

Jutustamine kuuldu, nähtu, läbielatu, loetu, pildi, pildiseeria ja etteantud teema põhjal; aheljutustamine.

Sündmuste, isiku, looma, eseme jm kirjeldamine tugisõnade, skeemi ning tabeli abil. Eneseväljendus dramatiseeringus ja rollimängus erisuguste meeleolude väljendamiseks.

Tuttava luuletuse ja dialoogi ilmekas (mõtestatud) esitamine.

Nii enese kui ka teiste tööde tunnustav kommenteerimine õpetaja juhiste alusel.

Lõiming
Ü- üldpädevused
L- läbivad teemad

A- teised ained

Ü: sotsiaalne pädevus, õpipädevus, suhtluspädevus, ettevõtlikkuspädevus, enesemääratluspädevus, väärtuspädevus;

L: tervis ja ohutus, teabekeskkond, kultuuriline identiteet, kodanikualgatus ja ettevõtlikkus, elukestev õpe ja karjääri planeerimine, tehnoloogia ja innovatsioon, väärtused ja kõlblus, keskkond ja jätkusuutlik areng

A: loodusõpetus, kunstiõpetus

Ü: sotsiaalne pädevus, õpipädevus, suhtluspädevus, digipädevus

L: teabekeskkond, väärtused ja kõlblus, keskkond ja jätkusuutlik areng

A: loodusõpetus, matemaatika, inimeseõpetus

Ü: sotsiaalne ja kodanikupädevus, õpipädevus, suhtluspädevus, digipädevus, enesemääratluspädevus, ettevõtlikuspädevus;

L: tehnoloogia ja innovatsioon, tervis ja ohutus, kultuuriline identiteet, teabekeskkond, kodanikualgatus ja ettevõtlikkus, väärtused ja kõlblus, keskkond ja jätkusuutlik areng, elukestev õpe ja karjääri planeerimine

A: inimeseõpetus, loodusõpetus, matemaatika, kunsti- ja tööõpetus (töö ja tehnika kirjeldamine)

Õpitulemus

Õpilane:

  • eristab häälikuid (asukoht ja järjekord sõnas), täishääliku pikkusi;
  • toimib õpetaja ja kaaslase suulise juhendi järgi;
  • kuulab õpetaja ja kaaslase esituses lühikest eakohast teksti, mõistab kuuldud lause, jutu sisu;
  • teab, et sõnadel on lähedase või vastandtähendusega sõna ja nimetab neist mõningaid;
  • väljendab end suhtlusolukordades arusaadavalt: palub, küsib, tänab, vabandab;
  • jutustab suunavate küsimuste toel kuuldust, nähtust, loetust;
  • koostab õpetaja abiga pildiseeria või küsimuste toel suulise jutu;
  • esitab luuletust peast.

Õpilane

  • eristab täis- ja suluta hääliku pikkusi;
  • kuulab         õpetaja ja kaaslase eakohast teksti ning toimib saadud sõnumi kohaselt õpetaja abil;
  • koostab kuuldu põhjal lihtsama skeemi ja kaardi õpetaja abil;
  • kasutab kõnes terviklauseid;
  • teab ja leiab vastandtähendusega sõnu ning õpetaja abil ka lähedase tähendusega sõnu;
  • väljendab arusaadavalt oma soove ja kogemusi väikeses ja suures rühmas; vestleb oma kogemustest ja loetust;
  • annab õpetaja abil edasi lugemispala, õppeteksti, filmi ja teatrietenduse sisu;
  • koostab õpetaja abil jutu pildiseeria, pildi või küsimuste toel; mõtleb jutule alguse või lõpu;
  • vaatleb ja kirjeldab nähtut, märkab erinevusi ja sarnasusi õpetaja suunavate küsimuste toel;
  • esitab luuletust peast;

Õpilane:

  • kuulab mõtestatult eakohast teksti, toimib saadud sõnumi või juhendite järgi;
  • väljendab end suhtlusolukordades selgelt ja arusaadavalt: palub, küsib, selgitab, keeldub, vabandab, tänab; vastab küsimustele, kasutades sobivalt täislauseid ning lühivastuseid;
  • vaatleb sihipäraselt, kirjeldab eesmärgipäraselt nähtut, eset, olendit, olukorda,  märkab erinevusi ja sarnasusi;
  • avaldab arvamust kuuldu, vaadeldu ja loetu kohta;
  • annab küsimuste toel arusaadavalt edasi õppeteksti, lugemispala, pildiraamatu, filmi ja teatrietenduse sisu; koostab kuuldu/loetu põhjal skeemi/kaardi;
  • jutustab loetust ja läbielatud sündmusest; jutustab pildiseeria, tugisõnade, märksõnaskeemi ja küsimuste toel; mõtleb jutule alguse ja lõpu;
  • leiab väljendamiseks lähedase ja vastandtähendusega sõnu;
  • esitab luuletust peast;

Kasutatavad meetodid

Paaris- ja rühmatöö, iseseisev töö, ajurünnak, mõistekaart, ennustamine, powerpoint esitlus, video, õppemäng (sh arvutipõhised), tööleht, vestlus, arutelu, keskused, ettelugemine, vaatlus, lugemine, kirjutamine, kuulamine, võrdlemine, rühmitamine, jutustamine, hääldus- ja intonatsiooniharjutus, tähenduste selgitamine, rütmiharjutus, luuletus, dramatiseering, rollimäng, joonistamine, esinemine, töö töövihiku ja kirjatehnika vihikuga

Paaris- ja rühmatöö. kuulamisülesanne, vaatlus, ennustamine, arutelu, ettelugemine, dramatiseering, esinemine, jutustamine, tegevuste järjestamine, iseseisev töö

Paaris- ja rühmatöö, kuulamisülesanne, sõnamäng, vaatlus, kinnistamiseks erinevad mängulised harjutused, võrdlemine, suuline eeltöö, loovtöö, jutustamine, enesekontroll, arutlemine

IKT kasutamine

Powerpoint esitlused, arvutipõhised õppemängud, videod, veebileheküljed

arvutipõhised materjalid, SMART-tahvli kasutamine

Internetiotsing, ajaleheartiklite üle arutelu, lastele mõeldud ajakirjade analüüs, SMART-tahvli kasutamine. Tahvelarvuti kasutamine (kuulamisülesannete täitmiseks, vastamiseks, loetu või jutustamise lindistamiseks, õppeotstarbel erinevate rakenduste kasutamseks).

Hindamine

Õpilane:

  • eristab häälikuid ja täishääliku pikkusi;
  • kuulab eakohast teksti ja mõistab kuuldu sisu;
  • oskab nimetada mõningaid sõnadele lähedase või vastandtähendusega sõnu;
  • oskab suunavate küsimuste toel jutustada;
  • oskab suuliselt õpetaja abiga pildiseeria või küsimuste toel juttu koostada:
  • esitab luuletust peas

Õpilane

  • Eristab häälikuid, tähti; teab nende erinevust
  • märgib täishäälikute pikkust kirjas
  • kasutab õigekirjas õpitud keelereegleid
  • oskab suunavate küsimuste toel jutustada
  • esitab luuletust ilmekalt peast
  • oskab nimetada vastandtähendusega sõnu, samatähendusega sõnu

Õpilane:

  • kuulab mõtestatult eakohast teksti ja toimib sõnumi või juhendi järgi;
  • kirjeldab nähtut ning märkab erinevusi ja sarnasusi;
  • annab küsimuste toel arusaadavalt edasi õppeteksti, lugemispala, pildiraamatu, filmi ja teatrietenduse sisu; koostab kuuldu/loetu põhjal skeemi/kaardi;
  • jutustab loetust ja läbielatud sündmusest;
  • leiab väljendumiseks lähedase ja vastandtähendusega sõnu;
  • esitab luuletust peast.

Kasutatav õppekirjandus

AABITS (Jaanus Vaiksoo, Sirje Toomla, Kadri Ilves; AS Koolibri);

AABITSA TÖÖVIHIK (Heily Epro, Eva Noormaa, Pille Ruusamäe, Sirje Toomla; AS Koolibri);

KIRJATEHNIKA TÖÖVIHIK I-II (Sirje Toomla, Kadri Ilves; AS Koolibri);

JAAGUPI ESIMENE KOOLISÜGIS (Jaanus Vaiksoo; AS Koolibri);

AABITSA JA I klassi EESTI KEELE ÕPIKU JA TÖÖVIHIKU KUULAMISÜLESANDED (AS Koolibri);

ILUS EMAKEEL. AABITSA ÕPETAJARAAMAT (Heily Epro, Sirje Toomla; AS Koolibri);

ILUS EMAKEEL. 1.klassi eesti keele õpik (Sirje Toomla, Jaanus Vaiksoo; AS Koolibri);

ILUS EMAKEEL. 1. klassi eesti keele töövihik (Sirje Toomla, Heily Epro, Pille Ruusamäe; AS Koolibri);

ILUS EMAKEEL. 1. klassi eesti keele õpetajaraamat (Heily Epro, Sirje Toomla; AS Koolibri);

VÕI

Aabits (Leelo Tungal, Ene Hiiepuu, Edgar Valter; Kirjastus: Avita);
Aabitsa töövihik (Ene Hiiepuu, Anne Kloren; Kirjastus: Avita);

Eesti keele õpik 1. klassile (II p-a)

(Ene Hiiepuu, Leelo Tungal; Kirjastus: Avita);

Eesti keele töövihik 1. klassile (II p-a)

(Ene Hiiepuu, Anne Kloren; Kirjastus: Avita);

Eesti keele kuulamisülesannete töölehed 1. klassile (Ene Hiiepuu; Kirjastus: Avita);

Eesti keele CD1 1. klassile. Häälikud, hääldusharjutused ja kuulamisülesanded

(Koostanud Ene Hiiepuu; Kirjastus: Avita);

Eesti keele CD2 1. klassile. Laulude fonogrammid (Koostanud Ene Hiiepuu; Kirjastus: Avita);

Kirjatehnika töövihik. I ja II osa

(Ene Hiiepuu; Kirjastus: Avita);

ILUS EMAKEEL 1. JA 2.OSA (Ene Jundas, Riina Kippak, Krista Kumberg, Silv i Põder)

ILUS EMAKEEL TÖÖVIHIK 1.JA 2.OSA

ILUS EMAKEEL KONTROLLTÖÖD

KUULAMISÜLESANDED( AS Koolibri)

LUGEMISÜLESANDED(AS Koolibri)

Annika Lond, Tiiu Kiveste, Elma Künnapas, Eneli Sinka, Kadri Ilves ILUS EMAKEEL 3. KLASS I-II OSA, AS Koolibri;

Annika Lond, Tiiu Kiveste, Elma Künnapas, Eneli Sinka ILUS EMAKEEL TÖÖVIHIK I-II OSA, Koolibri;

Tiiu Kiveste, Elma Künnapas EESTI KEELE KONTROLLTÖÖD 3. KLASS, AS Koolibri;

Tiiu Kiveste, Elma Künnapas 3. klassi eesti keele õpiku ja töövihiku kuulamisülesanded – CD, Koolibri;

Tiiu Kiveste, Elma Künnapas ILUS EMAKEEL 3. klassi õpetajaraamat, AS Koolibri;

Ilona Haalen, Marget Indov, Katrin Tuul ILUS EMAKEEL 3 KLASSI LUGEMISÜLESANDED,Koolibri;

LUGEMINE

Raamatu/teksti üldine vaatlus: teksti paigutus, sisukord, õppeülesannete esitus.

Trükitähtede (nii suurte kui väikeste) tundma õppimine. Tähtedest sõnade ja sõnadest lausete lugemine. Silpidest sõnade moodustamine.

Lugemistehnika arendamine õpetaja juhendite järgi (õige hääldus, ladusus, pausid, intonatsioon, tempo, oma lugemisvea parandamine, kui sellele tähelepanu juhitakse). Lugemistehniliselt raskete sõnade ja sõnaühendite lugema õppimine.

Oma ja õpetaja käekirjalise teksti lugemine klassitahvlilt ja vihikust.

Jutustava ja kirjeldava teksti ning teabeteksti (õpilaspäevik, kutse, õnnitlus, saatekava, tööjuhend, raamatu sisukord) lugemine.

Sõna, lause, teksti sisu mõistmine. Teksti sisu ennustamine pealkirja, piltide, üksiksõnade jm alusel. Loole lõpu mõtlemine. Tegelaste iseloomustamine. Küsimustele vastamine, millele vastus on tekstis otsesõnu kirjas.

Üksikute tingmärkide (õppekirjanduse tingmärgid), skeemide, kaartide lugemine õppekirjanduses, nende tähenduse tabamine.

Luuletuste ilmekas (mõtestatud) lugemine. Riimuvate sõnade leidmine õpetaja abiga.

Tekstiliikide eritamine: jutt, muinasjutt, luuletus, mõistatus.

Kirjandustekstid: liisusalm, muinasjutt, mõistatus, luuletus, piltjutt, vanasõna, jutustus, näidend.

Loetud raamatu autori, kunstniku (illustraatori), tegelaste nimetamine, loetust jutustamine. Loetule emotsionaalse hinnangu andmine (lõbus, tõsine, igav jne).

Huvipakkuva raamatu leidmine kooli või kodukoha raamatukogust täiskasvanu abiga.

Lugemistehnika arendamine õpetaja juhendite järgi: oma lugemisvea parandamine, kui sellele tähelepanu juhitakse, sobiva intonatsiooni kasutamine. Lugemistehniliselt raskete sõnade ja sõnaühendite lugema õppimine.

Kahekõne lugemine, intonatsiooni ja tempo valik saatelause alusel ja partnereid arvestades.

Eri liiki lühitekstide (teade, kiri, ajakirja rubriik, sõnastik) mõistev lugemine. Oma ja õpetaja käekirjalise teksti lugemine klassitahvlilt ja vihikust.

Raamatu/teksti üldine vaatlus: teksti paigutus, sisukord, õppeülesannete esitus. Üksikute tingmärkide (õppekirjanduse tingmärgid, liiklusmärgid jms), skeemide, kaartide ja tabelite lugemine õppekirjanduses ning lasteraamatutes.

Teksti sisu aimamine pealkirja, piltide, üksiksõnade jm alusel.

Tekstist õpitavate keelendite, samuti sünonüümide, otsese ja ülekantud tähendusega sõnade jms leidmine. Õpiku sõnastiku kasutamine.

Loetud jutustuse ja muinasjutu kohta kava koostamine (teksti jaotamine osadeks); skeemi/kaardi koostamine õpetaja abiga. Loetu põhjal teemakohastele küsimustele vastamine (ka siis, kui vastus otse tekstis ei sisaldu). Loole alguse ja lõpu mõtlemine. Tegelaste iseloomustamine.

Luuletuste ilmekas (mõtestatud) esitamine. Riimuvate sõnade leidmine õpetaja abiga.

Tekstiliikide eristamine: jutustus, luuletus, näidend, mõistatus, vanasõna.

Kirjandustekstid: rahvaluuleline liisusalm, muinasjutt, mõistatus, luuletus, piltjutt, vanasõna, jutustus, näidend, muistend.

Loetud raamatu tutvustamine ja soovitamine. Vajaliku teose otsimine kooli või kodukoha raamatukogust autori ja teema järgi täiskasvanu abiga.

Raamatu/teksti üldine vaatlus: teksti paigutus, sisukord, õppeülesannete esitus. Teksti ülesehitus: pealkiri, teksti osad (lõigud, loo alustus, sisu, lõpetus).

Lugemistehnika arendamine õpetaja juhendite järgi (õige hääldus, ladusus, pausid, intonatsioon, tempo; oma lugemisvea parandamine, kui sellele tähelepanu juhitakse). Ladus ja automatiseerunud lugemine. Oma ja kaaslase lugemistehnika hindamine õpetaja juhiste alusel. Oma ja õpetaja käekirjalise teksti lugemise klassitahvlilt ja vihikust.

Jutustava ja kirjeldava teksti ning tarbe- ja teabeteksti (õpilaspäeviku, kutse, õnnitluse, saatekava, tööjuhendi, raamatu sisukorra, sõnastiku, teate, eeskirja, retsepti, õpikuteksti, teatmeteose teksti, ajalehe- ja ajakirja ning muu meediateksti) lugemine.

Üksikute tingmärkide (õppekirjanduse tingmärgid, liiklusmärgid jms), skeemide, kaartide ja tabelite lugemine õppekirjanduses, lasteraamatutes ning lasteajakirjanduses.

Sõna, lause ning teksti sisu mõistmine. Tekstis küsimuse, palve, käsu ja keelu äratundmine. Teksti sisu ennustamine pealkirja, piltide ja üksiksõnade järgi.

Töö tekstiga: tekstist õpitavate keelendite, sünonüümide, otsese ja ülekantud tähendusega sõnade leidmine. Õpiku sõnastiku iseseisev kasutamine.

Teksti jaotamine osadeks ning tekstiosade pealkirjastamine. Loetava kohta kava, skeemi, kaardi koostamine. Loetu põhjal teemakohastele küsimustele vastamine. Loole alguse ja lõpu mõtlemine. Teksti teema ja peamõtte sõnastamine, tegelaste iseloomustamine.

Jutustavate luuletuste ja proosateksti mõtestatud esitamine. Riimuvate sõnade leidmine. Kahekõne lugemine, intonatsiooni ja tempo valik saatelause alusel ning partnereid arvestades.

Loetud raamatust jutustamine, loetule emotsionaalse hinnangu andmine ja raamatust lühikokkuvõtte tegemine. Vajaliku raamatu leidmine iseseisvalt.

Tekstiliikide eristamine: muinasjutt, mõistatus, vanasõna, luuletus, jutustus, näidend, kiri

Kirjandus: folkloorne lastelaul, liisusalm, jutustus, muinasjutt, muistend, luuletus, kahekõne, näidend, sõnamänguline tekst, piltjutt, mõistatus, vanasõna.

Lõiming:
Ü- üldpädevused
L- läbivad teemad

A- teised ained

Ü: sotsiaalne pädevus, õpipädevus, suhtluspädevus, ettevõtlikkuspädevus, enesemääratluspädevus, väärtuspädevus;

L: tervis ja ohutus, teabekeskkond, kultuuriline identiteet, kodanikualgatus ja ettevõtlikkus, elukestev õpe ja karjääri planeerimine, tehnoloogia ja innovatsioon, väärtused ja kõlblus, keskkond ja jätkusuutlik areng

A: loodusõpetus, majandusõpe, kunstiõpetus

Ü: sotsiaalne pädevus, õpipädevus, ettevõtlikuspädevus, väärtuspädevus, digipädevus

L: tervis ja ohutus, teabekeskkond, kodanikualgatus, elukestev õpe, karjääri planeerimine, tehnoloogia ja innovatsioon,

väärtused, kõlblus

A: loodusõpetus, majandusõpe, kunst

Ü: sotsiaalne ja kodanikupädevus, õpipädevus, suhtluspädevus, ettevõtlikkuspädevus, enesemääratluspädevus, väärtuspädevus, digipädevus, matemaatika-, loodusteaduste ja tehnoloogiaalane pädevus;

L: tervis ja ohutus, teabekeskkond, kultuuriline identiteet, kodanikualgatus ja ettevõtlikkus, elukestev õpe ja karjääri planeerimine, tehnoloogia ja innovatsioon, väärtused ja kõlblus, keskkond ja jätkusuutlik areng

A: muusikaõpetus (luuletuse viisistamine), kunstiõpetus (raamatu tegelase ja tegevuse visualiseerimine), tööõpetus (raamatu tegelase ja tegevuse meisterdamine), matemaatika (diagrammi koostamine ja lugemine)

Õpitulemus

Õpilane:

  • tunneb häälik-tähelist vastavust, loeb õpitud teksti enam-vähem ladusalt, lausehaaval üksiku peatusega raskema sõna ees oma kõnetempos või sellest aeglasemalt;
  • mõistab häälega või endamisi (vaikse häälega või huuli liigutades) lugedes loetu sisu;
  • vastab teksti kohta käivatele küsimustele, mille vastused on palas otsesõnu öeldud;
  • mõtleb jutule alguse või lõpu;
  • on lugenud mõnda lasteraamatut, nimetab nende pealkirja ja autoreid, annab loetule emotsionaalse hinnangu (lõbus, tõsine, igav …)

Õpilane:

  • loeb õpitud teksti suhteliselt õigesti, ladusalt (lugemistempo võib         olla kõnetempost aeglasem), parandab ise oma lugemisvigu, enamasti väljendab intonatsioon loetava sisu;
  • mõistab häälega või endamisi lugedes loetu sisu;
  • vastab teemakohastele (ka lihtsamatele tekstis mitte otsese infoga seotud) küsimustele;
  • leiab tekstis iseseisvalt vastused konkreetsetele küsimustele ja töötab õpetaja abiga eakohaste juhiste alusel;
  • tunneb ära jutu, luuletuse, mõistatuse, näidendi ja vanasõna;
  • kasutab õpiku sõnastikku õpetaja abiga sõnade leidmiseks algustähe järgi;
  • on lugenud mõnda lasteraamatut, nimetab tegelasi ja annab edasi loetu sisu mõne huvitava, enam meeldinud episoodi järgi;

Õpilane:

  • loeb nii häälega ja kui endamisi ladusalt ja teksti mõistes; mõistab lihtsat plaani, tabelit, diagrammi, kaarti;
  • loeb õpitud teksti ette õigesti, selgelt ja sobiva intonatsiooniga;
  • töötab tekstiga eakohaste juhiste alusel;
  • vastab suulistele ja lühikestele kirjalikele küsimustele loetu kohta;
  • eristab kirjalikus tekstis väidet, küsimust, palvet, käsku, keeldu;
  • tunneb ära jutustuse, luuletuse, näidendi, muinasjutu, mõistatuse, vanasõna, kirja;
  • on lugenud läbi vähemalt neli eesti ja väliskirjaniku teost, kõneleb         loetud raamatust;
  • teab nimetada mõnd lastekirjanikku.

Kasutatavad meetodid

Paaris- ja rühmatöö, iseseisev töö, näitlikustamine, ajurünnak, mõistekaart, powerpoint esitlus, video, õppemäng (sh arvutipõhised), tööleht, vestlus, arutelu, õppekäik, keskused, ettelugemine, lugemine, kirjutamine, jutustamine, rütmiharjutus, luuletus, rollimäng, joonistamine, esinemine, vaatlus, hääldus- ja intonatsiooniharjutus

Paaris- ja rühmatöö, iseseisev töö, loovtöö,

autoritool, mõistekaart, töölehed, vestlus,

jutustamine, küsimustele vastamine ja koostamine,  kodutöö, tunnikontroll, sisukontroll, kontrolltöö, kuulamine

Paaris- ja rühmatöö, iseseisev töö, näitlikustamine, ajurünnak, mõistekaart, powerpoint esitlus, video vaatamine ja loomine, õppemäng (sh arvutipõhised), tööleht, vestlus, arutelu, õppekäik, keskused, lugemise erinevad võtted ja mängulised harjutused, küsimustele vastamine, kavastamine, jutustamine, küsimuste koostamine, sisukontroll, intonatsiooniharjutused, kuulamine

IKT kasutamine

Powerpoint esitlused, arvutipõhised õppemängud, videod, veebileheküljed

CD kuulamine, SMART- tahvli töölehed,

õppemängud, veebileheküljed, tahvelarvuti

kasutamine,

Audio CD kuulamine, SMART-tahvli töölehed, esitlused, veebileheküljed, õppemängud, tahvelarvuti kasutamine (kuulamisülesannete täitmiseks, vastamiseks, loetu või jutustamise lindistamiseks, õppeotstarbel erinevate rakenduste kasutamseks). Helisalvesti kasutamine kuuldemängu salvestamiseks. Jutust, loost või  loetud raamatust animatsiooni loomine tahvelarvuti abil (pildistamine, rakenduse kasutamine, töö jagamine või saatmine õpetajale) rühmatööna.


Kunksmoori tunnid

Hindamine

Õpilane:

  • tunneb trükitähti;
  • loeb enam-vähem ladusalt ja mõistab loetu sisu;
  • oskab vastata loetu kohta käivatele küsimustele;
  • oskab eristada õpitud kirjandustekste ja teksti liike;
  • oskab jutule mõelda lõpu või alguse;
  • oskab luuletust ilmekalt lugeda;
  • on lugenud mõnda lasteraamatut, oskab nimetada raamatu pealkirja ja autorit;
  • oskab loetule hinnangut anda

Õpilane:                          

  • loeb häälega ja endamisi teksti ladusalt teksti mõistes;
  • mõistab lihtsat plaani, tabelit, diagrammi;
  • loeb õpitud teksti ette selgelt, ladusalt ja ilmekalt;
  • oskab jutule mõelda ja kirjutada lõppu;
  • saab aru juhistest;
  • loeb läbi kokkulepitud lasteraamatud, oskab
  • lühidalt sisu jutustada, oskab nimetada raamatu pealkirja ja autorit;
  • oskab tekstist lugeda lõike;

Õpilane:

  • loeb nii häälega kui ka endamisi ladusalt ja teksti mõistes;
  • mõistab lihtsat plaani, tabelit, diagrammi ning kaarti;
  • loeb õpitud teksti ette õigesti, selgelt ja sobiva intonatsiooniga;
  • töötab tekstiga eakohaste juhiste alusel;
  • vastab suulistele ja lühikestele kirjalikele küsimustele loetu kohta;
  • eristab kirjalikus tekstis väidet, küsimust, palvet, käsku ning keeldu;
  • tunneb ära jutustuse, luuletuse, näidendi, muinasjutu, mõistatuse, vanasõna ja kirja;
  • on lugenud läbi vähemalt 12 eesti ja väliskirjaniku teost, kõneleb loetud raamatust;
  • teab nimetada mõnd lastekirjanikku

Kasutatav õppekirjandus

AABITS (Jaanus Vaiksoo, Sirje Toomla, Kadri Ilves; AS Koolibri);

AABITSA TÖÖVIHIK (Heily Epro, Eva Noormaa, Pille Ruusamäe, Sirje Toomla; AS Koolibri);

KIRJATEHNIKA TÖÖVIHIK I-II (Sirje Toomla, Kadri Ilves; AS Koolibri);

JAAGUPI ESIMENE KOOLISÜGIS (Jaanus Vaiksoo; AS Koolibri);

AABITSA JA I klassi EESTI KEELE ÕPIKU JA TÖÖVIHIKU KUULAMISÜLESANDED (AS Koolibri);

ILUS EMAKEEL. AABITSA ÕPETAJARAAMAT (Heily Epro, Sirje Toomla; AS Koolibri);

ILUS EMAKEEL. 1.klassi eesti keele õpik (Sirje Toomla, Jaanus Vaiksoo; AS Koolibri);

ILUS EMAKEEL. 1. klassi eesti keele töövihik (Sirje Toomla, Heily Epro, Pille Ruusamäe; AS Koolibri);

ILUS EMAKEEL. 1. klassi eesti keele õpetajaraamat (Heily Epro, Sirje Toomla; AS Koolibri);

VÕI

Aabits (Leelo Tungal, Ene Hiiepuu, Edgar Valter; Kirjastus: Avita);
Aabitsa töövihik (Ene Hiiepuu, Anne Kloren; Kirjastus: Avita);

Eesti keele õpik 1. klassile (II p-a)

(Ene Hiiepuu, Leelo Tungal; Kirjastus: Avita);

Eesti keele töövihik 1. klassile (II p-a)

(Ene Hiiepuu, Anne Kloren; Kirjastus: Avita);

Eesti keele kuulamisülesannete töölehed 1. klassile (Ene Hiiepuu; Kirjastus: Avita);

Eesti keele CD1 1. klassile. Häälikud, hääldusharjutused ja kuulamisülesanded

(Koostanud Ene Hiiepuu; Kirjastus: Avita);

Eesti keele CD2 1. klassile. Laulude fonogrammid (Koostanud Ene Hiiepuu; Kirjastus: Avita);

Kirjatehnika töövihik. I ja II osa

(Ene Hiiepuu; Kirjastus: Avita);

ILUS EMAKEEL ÕPIK 1.JA 2.OSA

ILUS EMAKEEL TÖÖVIHIK 1.JA 2.OSA

ILUS EMAKEEL KONTROLLTÖÖD

KUULAMISÜLESANDED

LUGEMISÜLESANDED(AS Koolibri)

Annika Lond, Tiiu Kiveste, Elma Künnapas, Eneli Sinka, Kadri Ilves ILUS EMAKEEL 3. KLASS I-II OSA, Koolibri;

Annika Lond, Tiiu Kiveste, Elma Künnapas, Eneli Sinka ILUS EMAKEEL TÖÖVIHIK I-II OSA, AS Koolibri;

Tiiu Kiveste, Elma Künnapas EESTI KEELE KONTROLLTÖÖD 3. KLASS, Koolibri;

Tiiu Kiveste, Elma Künnapas 3. klassi eesti keele õpiku ja töövihiku kuulamisülesanded – CD, Koolibri;

Tiiu Kiveste, Elma Künnapas ILUS EMAKEEL 3. klassi õpetajaraamat, Koolibri;

Ilona Haalen, Marget Indov, Katrin Tuul ILUS EMAKEEL 3 KLASSI LUGEMISÜLESANDED, Koolibri;

 

KIRJUTAMINE

1. klass

2. klass

3. klass

Kirjatehnika

Kirja eelharjutused. Kirjutamine pliiatsi ja kriidiga, joonistähtede kirjutamine. Õige pliiatsihoid ja kirjutamisasend istudes ja seistes (tahvli juures). Väikeste kirjatähtede õppimine. Suurte kirjatähtede õppimine (vajadusel 2.klassis). Tähtede seostamine.

Tahvlile, vihikusse ja õpilaspäevikusse kirjutamine. Töö vormistamine näidise järgi, töö puhtus, käekirja loetavus. Teksti ärakiri tahvlilt, õpikust.

Suurte ja väikeste kirjatähtede kordamine.

Kirjutamise tehnika arendamine: ühtlane kirjarida, õiged tähekujud ja seosed nii väikestel kui suurtel kirjatähtedel.

Näidise järgi kirjatöö paigutamine vihiku lehele, kirjapaberile; kuupäeva kirjutamine.

Kirjutamise tehnika süvendamine, oma loetava käekirja kujundamine, kirjutamise kiiruse arendamine. Kirjutamisvilumuse saavutamine (õiged tähekujud ja proportsioonid, loetav käekiri, ühtlane kirjarida, kirjatöö nõuetekohane välimus, töö vormistamine). Teksti ärakiri tahvlilt ja õpikust. Kirjutatu kontrollimine õpiku ja sõnastiku järgi. Oma kirjavea parandamine. Etteütlemise järgi kirjutamine. Tahvlile, vihikusse ja õpilaspäevikusse kirjutamine. Tarbeteksti kirjutamine näidise järgi: kutse, ümbrik.

Kirjalik tekstiloome

Tarbeteksti kirjutamine näidise järgi: kutse, õnnitlus (kujundamine näidise järgi).

Jutu kirjutamine pilditäiendusena (pildi allkiri, kahekõne jms). Jutule lõpu kirjutamine. Loovtöö kirjutamine (pildi, pildiseeria, küsimuste järgi). Lünkümberjutustuse kirjutamine.

Kutse, õnnitluse ja teate koostamine õpetaja abiga.

Tekstilähedase ümberjutustuse kirjutamine küsimuste ja tugisõnade toel.

Loovtöö skeemi, kaardi toel; fantaasialugu. Jutu ülesehitus: alustus, sisu ja lõpetus; jutule alguse ja lõpu kirjutamine. Omakirjutatud teksti üle kaaslasega arutlemine.

Lausete laiendamine ja sidumine tekstiks.

Tarbeteksti (ajaleheartikli, teate, nimekirja jne) kirjapanek.

Ümberjutustuse kirjutamine tugisõnade, skeemi, kaardi või kava toel.

Loovtöö kirjutamine (vabajutt, jutt pildi, pildiseeria, küsimuste, skeemi, kaardi või kava toel, fantaasialugu). Jutu ülesehitus: alustus, sisu, lõpetus.

Sündmusest ja loomast kirjutamine.

Jutule alguse ja lõpu kirjutamine.

Kirja kirjutamine.

Omakirjutatud teksti üle kaaslasega arutamine.

Õigekeelsus

Häälik, sõna, lause, tekst. Tähed ja tähestik, võõrtähtede vaatlus. Häälikute märkimine kirjas. Sõna ja lause ladumine ja kirjutamine.

Täis- ja kaashäälikud. Täishäälikuühendi vaatlus. Täishääliku pikkuse eristamine ja õigekiri, kaashääliku pikkusega tutvumine. Sulghäälik (k, p, t) omasõnade alguses. i ja j ning h sõna alguses seoses tähtede õppimisega.

Suur algustäht lause alguses, inimese- ja loomanimedes.

Liitsõna vaatlus (moodustamine).

Sõnade lõpu õigekiri – d ja -vad (mitmus) ning -b (tegusõna 3. pööre) õigekirjaga tutvumine.

Tutvumine jutustava (väit-), küsi- ja hüüdlausega. Lause lõpumärgid: punkt, (küsi- ja hüüumärgi vaatlemine). Koma lauses (teksti vaatlus).

Oma kirjutusvea parandamine õpetaja abiga.

Etteütlemise järgi sõnade ja lausete kirjutamine (15–20 sõna lihtlausetena).

Varasemale lisanduvalt keeleteadmised: täishäälikuühendi õigekiri, suluta kaashääliku pikkus ja õigekiri;

k, p, t s-i ja h kõrval; i ja j silbi alguses, h sõna alguses.

Silbitamine, poolitamise üldpõhimõtted.

Lauseliik ja lõpumärk (jutustav e väit- ja küsilause). Koma kasutamine liitlauses kirjutamisel et, sest, aga, kuid puhul.

Suur algustäht oma kooli ja tuttavates kohanimedes.

Sõnade lõpu õigekiri –d (mida teed?), -te (mida teete?), -sse (kellesse? millesse?), -ga (kellega? millega?), -ta (kelleta? milleta?). ma, sa, ta, me, te, nad õigekiri.

Etteütlemise järgi kirjutamine õpitud keelendite ulatuses (20–25 sõna lihtlausetena).

Kirjavea parandamine, kui veale tähelepanu juhitakse; kirjavea vältimine, kui veaohtlikule kohale tähelepanu juhitakse.

Tähestiku järjekord. Täis- ja kaashäälikuühendi õigekiri. Täis- ja suluta kaashääliku pikkuse kordamine, sulghääliku pikkuse eristamine ja õigekiri. k, p, t s-i ja h kõrval. i ja j õigekiri (v.a võõrsõnades ja tegijanimedes). h sõna alguses. Sulghäälik oma- ja võõrsõnade alguses.

Suur algustäht lause alguses, inimese- ja loomanimedes, tuntumates kohanimedes. Väike algustäht õppeainete, kuude, nädalapäevade, ilmakaarte nimetustes. Poolitamise harjutamine. Liitsõna.

Nimi-, omadus- ja tegusõna. Ainsus ja mitmus. Sõnavormide moodustamine küsimuste alusel. Mitmuse nimetava ning sse-lõpulise sisseütleva, kaasaütleva ja ilmaütleva käände lõpu õigekirjutus. Olevik ja minevik. Pöördelõppude õigekirjutus. Erandliku õigekirjaga ase- ja küsisõnad (ma, sa, ta, me, te, nad, kes, kas, kus).

Väit- (jutustav), küsi- ja hüüdlause. Lause lõpumärgid. Koma kasutamine loetelus; et, sest, vaid, kuid, aga, siis, kui puhul; sidesõnad, mis koma ei nõua.

Etteütlemise järgi kirjutamine õpitud keelendite ulatuses (30–40 sõna). Oma kirjavea iseseisev leidmine.

Sõnavara: lähedase ja vastandtähendusega sõna. Sõna ja tema vormide õigekirja ning tähenduse omandamine ja täpsustamine.

Lõiming:
Ü- üldpädevused
L- läbivad teemad

A- teised ained

Ü: sotsiaalne pädevus, õpipädevus, suhtluspädevus, ettevõtlikkuspädevus, enesemääratluspädevus, väärtuspädevus;

L: tervis ja ohutus, teabekeskkond, kultuuriline identiteet, kodanikualgatus ja ettevõtlikkus, elukestev õpe ja karjääri planeerimine, tehnoloogia ja innovatsioon, väärtused ja kõlblus, keskkond ja jätkusuutlik areng

A: loodusõpetus, majandusõpe, kunstiõpetus

Ü: sotsiaalne pädevus, õpipädevus, suhtluspädevus, ettevõtlikkuspädevus, enesemääratluspädevus, väärtuspädevus,

digipädevus;

L: tervis ja ohutus, tebekeskkond, kultuuriline

identiteet, kodanikualgatus, ettevõtlikkus,

elukestev õpe, tehnoloogia ja innovatsioon,

väärtused ja kõlblus, keskkond ja jätkusuutlik

areng

A:loodusõpetus, kunst, majandusõpe

Ü: sotsiaalne pädevus, õpipädevus, suhtluspädevus, ettevõtlikkuspädevus, enesemääratluspädevus, väärtuspädevus, matemaatika-, loodusteaduste ja tehnoloogiaalane pädevus, digipädevus;

L: tervis ja ohutus, teabekeskkond, kultuuriline identiteet, kodanikualgatus ja ettevõtlikkus, elukestev õpe ja karjääri planeerimine, tehnoloogia ja innovatsioon, väärtused ja kõlblus, keskkond ja jätkusuutlik areng

A: loodusõpetus (uurimistöö plakati ja esitluse tekst), majandusõpe, kunstiõpetus (plakat, kutse, kaart), matemaatika

Õpitulemus

Õpilane:

  • kasutab õigeid kirjutamisvõtteid, teab, kuidas väikesi ja suuri kirjatähti kirjutatakse ning sõnas õigesti seostatakse;
  • kirjutab tahvlilt ära;
  • täidab tahvlinäidise järgi õpetaja abiga õpilaspäevikut, paigutab näidise järgi tööd vihikulehele, varustab töö kuupäevaga;
  • koostab näidise järgi kutse;
  • eristab häälikut, tähte, täis- ja kaashäälikut, sõna, lauset;
  • kirjutab omasõnade algusesse k, p, t;
  • kirjutab õigesti lühemaid (kuni 2-silbilisi) sõnu ja lauseid;
  • teab, et lause lõpeb punktiga;
  • teab, et lause alguses, inimeste, loomade, oma kodukoha nimes kasutatakse suurt algustähte;
  • kirjutab õigesti oma nime.

Õpilane

  • kasutab kirjutades õigeid väikeste ja suurte kirjatähtede tähekujusid ja seoseid;
  • kirjutab tahvlilt või õpikust ära;         
  • täidab         iseseisvalt õpilaspäevikut ja kujundab vihikut, paigutab näidise järgi tööd vihikulehele, kirja joonelisele lehele, varustab töö kuupäevaga;
  • koostab õpetaja abiga kutse, õnnitluse ja teate;
  • kirjutab loovtöö ning ümberjutustuse pildiseeria, tugisõnade ja küsimuste abil;
  • eristab häälikut, tähte, täis- ja kaashäälikut, silpi, sõna, lauset, täishäälikuühendit;
  • kirjutab         õigesti sulghääliku omasõnade algusesse ja omandatud võõrsõnade algusesse;
  • märgib         kirjas õigesti täishäälikuid;
  • teab peast võõrtähtedega tähestikku;
  • alustab         lauset suure algustähega ja lõpetab punkti või küsimärgiga;
  • kasutab suurt algustähte inimeste ja loomade nimedes, tuttavates         kohanimedes;
  • kirjutab         õigesti sõnade lõppu  -d (mida teed?), -te (mida teete?),
  • -sse (kellesse? millesse?),
  • -ga (kellega? millega?), -ta (kelleta? milleta?);
  • kirjutab etteütlemise järgi õpitud keelendite ulatuses sisult tuttavat teksti ja kontrollib kirjutatut näidise järgi (20–25 sõna lihtlausetena).

Õpilane

  • kasutab kirjutades õigeid tähekujusid ja -seoseid, kirjutab loetava käekirjaga;
  • kirjutab tahvlilt ja õpikust õigesti ära; paigutab teksti korrektselt paberile, vormistab vihiku/õpilaspäeviku nõuetekohaselt;
  • valdab eesti häälikkirja aluseid ja õpitud keelendite õigekirja: eristab häälikut ja tähte, täis- ja kaashäälikut, häälikuühendit, silpi, sõna, lauset; märgib kirjas häälikuid õigesti; eristab lühikesi, pikki ja ülipikki täis- ja suluta kaashäälikuid; kirjutab õigesti asesõnu;
  • märgib õpitud sõnades õigesti kaashäälikuühendit; kirjutab õigesti sulghääliku omandatud oma- ja võõrsõnade algusse; märgib kirjas õigesti käänd- ja pöördsõnade õpitud lõppe ja tunnuseid;
  • teab peast võõrtähtedega tähestikku, kasutab lihtsamat sõnastikku ja koostab lihtsaid loendeid tähestik- järjestuses;
  • kirjutab suure algustähega lause alguse, inimese- ja loomanimed ning õpitud kohanimed;
  • piiritleb lause ja paneb sellele sobiva lõpumärgi;
  • kirjutab etteütlemise järgi sisult tuttavat teksti ja kontrollib kirjutatut näidise järgi (30–40 sõna);
  • koostab kutse, õnnitluse, teate, e-kirja; kirjutab eakohase pikkusega loovtöid (k.a ümberjutustusi) küsimuste, tugisõnade, joonistuse, pildi, pildiseeria, märksõnaskeemi või kava toel.

Kasutatavad meetodid

Paaris- ja rühmatöö, iseseisev töö, näitlikustamine, ajurünnak, kirjaeelharjutused; mõistekaart, powerpoint esitlus, video, õppemäng (sh arvutipõhised), tööleht, vestlus, arutelu, õppekäik, keskused, ettelugemine, lugemine, kirjutamine, jutustamine, rütmiharjutus, luuletus, rollimäng, joonistamine, esinemine.

Paaris- ja rühmatöö, iseseisev töö, kuulamisülesanded, kirjutamine, lugemine,

jutustamine, video, kodutöö, tunnikontroll,

kontrolltöö

Paaris- ja rühmatöö, iseseisev töö, sõnamängud, võrdlemine, kirjutamine sh ühiskirjutamine veebitahvlile, suuline eeltöö, kuulamisülesanded, eneseanalüüs, ajalehe ja plakati koostamine, oma kirjutatud teksti lugemine

IKT kasutamine

Powerpoint esitlused, arvutipõhised õppemängud, videod, veebileheküljed

Esitlused, veebipõhised õppemängud, videod,

veebilehtede kasutamine, tahvelarvuti kasutamine, nutitahvli rakenduste kasutamine

Esitlused, veebipõhised õppemängud, videod, veebileheküljed, veebivahendite kasutamine sh ühiskirjutamiseks, tahvelarvuti kasutamine (teksti sisestamine trükkimisel ning pliiatsi või näpuga kirjutamine), õpetajaga suhtlemine e-kirja teel, virtuaalses klassiruumis (Google Classroom) oma töö esitamine, nutitahvli rakenduste kasutamine

Hindamine

Õpilane:

  • oskab kirjutada väikesi ja suuri kirjatähti;
  • eristab häälikut, tähte, täis- ja kaashäälikut, sõna, lauset;
  • oskab ärakirja;
  • kirjutab õigesti lühemaid sõnu ja lauseid;
  • teab, et lause lõpeb punktiga ja lsuse alguses, inimeste, loomade, oma kodukoha nimes kasutatakse suurt algustähte
  • teab, et lause lõpeb punktiga ja lause alguses, inimeste, loomade, oma kodukoha nimes kasutatakse suurt algustähte;
  • oskab kirjutada ärakirja;
  • valdab eesti õigekirja aluseid ja õpitud keelendite õigekirja; eristab häälikut ja tähte, täis- ja kaashäälikut, häälikuühendeid, silpi, sõna, lauset;
  • teab peast võõrtähtedega sõnastikku, oskab koostada tähestikulist järjekorda
  • piiritleb lause algust ja lõppu ning paneb sellele sobiva lõpumärgi
  • kirjutab eakohase ümberjutustuse, loovtöö
  • kirjutab õigesti asesõnu

Õpilane:

  • kasutab kirjutades õigeid tähekujusid ja -seoseid ning kirjutab loetava käekirjaga;
  • kirjutab tahvlilt ja õpikust õigesti ära;
  • valdab eesti häälikkirja aluseid ja õpitud keelendite õigekirja: eristab häälikut ja tähte, täis- ja kaashäälikut, häälikuühendit, silpi, sõna, lauset; märgib kirjas häälikuid õigesti; eristab lühikesi, pikki ja ülipikki täis- ja suluta kaashäälikuid; kirjutab õigesti asesõnu;
  • märgib õpitud sõnades õigesti kaashäälikuühendit; kirjutab õigesti sulghääliku omandatud oma- ja võõrsõnade algusse; märgib kirjas õigesti käänd- ja pöördsõnade õpitud lõppe ning tunnuseid;
  • teab peast võõrtähtedega tähestikku, kasutab lihtsamat sõnastikku ja koostab lihtsaid loendeid tähestikjärjestuses;
  • kirjutab suure algustähega lause alguse, inimese- ja loomanimed ning õpitud kohanimed;
  • piiritleb lause ja paneb sellele sobiva lõpumärgi;
  • koostab kutse, õnnitluse, teate ja e-kirja; kirjutab eakohase pikkusega ümberjutustusi ning teisi loovtöid küsimuste, tugisõnade, joonistuse, pildi, pildiseeria, märksõnaskeemi või kava toel.

Kasutatav õppekirjandus

AABITS (Jaanus Vaiksoo, Sirje Toomla, Kadri Ilves; AS Koolibri);

AABITSA TÖÖVIHIK (Heily Epro, Eva Noormaa, Pille Ruusamäe, Sirje Toomla; AS Koolibri);

KIRJATEHNIKA TÖÖVIHIK I-II (Sirje Toomla, Kadri Ilves; AS Koolibri);

JAAGUPI ESIMENE KOOLISÜGIS (Jaanus Vaiksoo; AS Koolibri);

AABITSA JA I klassi EESTI KEELE ÕPIKU JA TÖÖVIHIKU KUULAMISÜLESANDED (AS Koolibri);

ILUS EMAKEEL. AABITSA ÕPETAJARAAMAT (Heily Epro, Sirje Toomla; AS Koolibri);

ILUS EMAKEEL. 1.klassi eesti keele õpik (Sirje Toomla, Jaanus Vaiksoo; AS Koolibri);

ILUS EMAKEEL. 1. klassi eesti keele töövihik (Sirje Toomla, Heily Epro, Pille Ruusamäe; AS Koolibri);

ILUS EMAKEEL. 1. klassi eesti keele õpetajaraamat (Heily Epro, Sirje Toomla; AS Koolibri);

VÕI

Aabits (Leelo Tungal, Ene Hiiepuu, Edgar Valter; Kirjastus: Avita);
Aabitsa töövihik (Ene Hiiepuu, Anne Kloren; Kirjastus: Avita);

Eesti keele õpik 1. klassile (II p-a)

(Ene Hiiepuu, Leelo Tungal; Kirjastus: Avita);

Eesti keele töövihik 1. klassile (II p-a)

(Ene Hiiepuu, Anne Kloren; Kirjastus: Avita);

Eesti keele kuulamisülesannete töölehed 1. klassile (Ene Hiiepuu; Kirjastus: Avita);

Eesti keele CD1 1. klassile. Häälikud, hääldusharjutused ja kuulamisülesanded

(Koostanud Ene Hiiepuu; Kirjastus: Avita);

Eesti keele CD2 1. klassile. Laulude fonogrammid (Koostanud Ene Hiiepuu; Kirjastus: Avita);

Kirjatehnika töövihik. I ja II osa

(Ene Hiiepuu; Kirjastus: Avita);

ILUS EMAKEEL 1.JA 2.OSA Ene Jundas,Riina Kippak, Krista Kumberg, Siivi Põder(AS Koolibri)

ILUS EMAKEEL TÖÖVIHIK 1.JA 2.OSA

ILUS EMAKEEL KONTROLLTÖÖD

ILUS EMAKEEL LUGEMISÜLESANDED

Ilona Haalen, Anne- Ly Sarapuu, Tuuli Urb

(AS Koolibri)

ILUS EMAKEEL KUULAMISÜLESANDED

Annika Lond, Tiiu Kiveste, Elma Künnapas, Eneli Sinka, Kadri Ilves ILUS EMAKEEL 3. KLASS I-II OSA, AS Koolibri;

Annika Lond, Tiiu Kiveste, Elma Künnapas, Eneli Sinka ILUS EMAKEEL TÖÖVIHIK I-II OSA, AS Koolibri;

Tiiu Kiveste, Elma Künnapas EESTI KEELE KONTROLLTÖÖD 3. KLASS, AS Koolibri;

Tiiu Kiveste, Elma Künnapas 3. klassi eesti keele õpiku ja töövihiku kuulamisülesanded – CD, AS Koolibri;

Tiiu Kiveste, Elma Künnapas ILUS EMAKEEL 3. klassi õpetajaraamat, AS Koolibri;

Ainevaldkond KEEL ja KIRJANDUS

Eesti keel

I kooliaste